“Most of the water that evaporates from the oceans falls back into the oceans as precipitation. Only about 10 percent of the water evaporated from the oceans is transported over land and falls as precipitation.” - USGS
Kui ilm soojem aurustub maapinnalt ka rohkem, st. ikka väga kuumaks peaks vist minema, et miski reaalselt hoomatav suurenemine sademetega transporditava vee osas tekiks maapinnal.
Iga “professor” kes toob Taani-Norra elektrienergeetikat meile eeskujuliku näitena, võiks samuti rääkida, et kus meil see rohke hüdroenergia on, mis tuulevaikuse ajal elektrit kompenseeriks.
Professori-onu räägib seda juttu, sest tal on isiklikud majanduslikud huvid mängus.
Saksamaa - kas mitte sealse elektrienergeetika üks suuremaid allikaid pole mitte Prantsusmaa?
Tiido on kgb koolitusega propagandist, 80ndatel sellise koha peal töötades ei saanud kuidagi muud moodi.
Tegelikult värsked uuringud näitavad, et:
Pushing Co2 above 380 ppm and adding freshwater, the system switches from the current “Modern” state to the “Strong” state where AMOC reaches the Barents/Kara region.
Sa selle peale oled mõelnud, et miks mujal maailmas on viimastel aastakümnetel maastikutulekahjude arv ja ulatus pidevalt vähenenud, Californias aga kasvanud. Äkki ikka on järjest kasvav võuklemine selle põhjus?
Tsitaat Vaatamata autode arvu kiirele kasvule ei suurene Hiinas enam sõiduautode neelatava fossiilkütuse maht, vaid see hakkab järgmisest aastast kiirenevalt vähenema. Põletatud autokütuse maht oli jätkanud kasvu seetõttu, et ikka veel suurenes ka sisepõlemismootoriga autode hulk. Nüüd hakkab mootorikütuste kokkuhoid aga kiirenema*.*
Huvitav küll, mis kütusest see Hiina elekter tuleb?
Käivadkõlakad et EL kavatseb järgmisel nädalal avalikustatavas viisaastakuplaanis “lihtsustamise”, “konkurentsivõime” ja “kulude kokkuhoiu” ettekäänetel hakata rohehullust kõrvale viskama.
Kuulan vahel Kuku raadios majandussaadet nimega Buum. Seekordses saates räägiti huvitavast Boston Consulting Groupi uuringust, millest selgus, kui kliimasoojenemine jätkub sama tempoga, kukuvad ettevõtete maksueelsed kasumid järgmise 25 aasta jooksul 25%. Allikas: https://www.bcg.com/press/11december2024-climate-risk-cost-of-inaction.
Samuti räägiti teisest uuringust, milles elukindlustusega tegelevad ettevõtted selgitasid välja 6 kõige suurimat riski inimesele. Need olid:
Füüsiline tervis
Vaimne tervis
Uni
Liikumine
Riskikäitumine
Keskkond(õhu puhtus, puhas joogivesi, liiklusmüra jne.)
California tulekahjudest on tänaseks otseselt mõjutatud 10 miljonit inimest. California osariik eraldi võetuna on 5. majandus maailmas, ometi ei suuda nemadki looduse stiihiat kontrollida. Sageli kuni 45m/h puhuvad tuuled teevad inimese võimetuks(Eestis on mõõdetud kõige tugevam tuule kiirus 38m/s). Tagajärjeks on kuni 10 miljardini küündivad kindlustuskahjud. Kogukahju aga hinnatakse isegi 20 - 50 miljardini. Saates rääkiv kindlustusettevõtte esindaja ütleb, et kaudselt mõjutavad sellised suurkatastroofid meie kõigi kindlustuste hindu edasikindlustamise kaudu. Kindlustusseltside andmed aga näitavad järjekindlat kliimakahjude kulude kasvamist. TOP 10 riskidest 5 on seotud kliimamuutustega.
Lähiajal on tulemas matused. Kodus musta värvi triiksärki ei ole. Käisin siis Humanas ja sain soodsalt korraliku särgi. Kuidas siinsed Idamaa targad talitanud oleksid? Kas ostnud poest uue, kallima ja suurema jalajäljega triiksärgi, või vaadanud ka kasutatuid? Olgu märgitud, et tõenäoliselt minust tihe matuste külastaja ei saa.