Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?

Igast juhmkad aktivistid võivad plärada mida tahes, kuid maailma nafta-ja söetoodangu numbrid räägivad teist keelt
Igal aastal aina uued rekordnumbrid .
2000.a. näiteks 74 miljonit barrelit naftat päevas , 2023.a. 96 miljonit barrelit päevas
Sama asi söega . Kiunuge palju tahes , maailma vajadus fossiiilide järele aina kasvab ja seni kuni maapõues neid jätkub, on see ka tohutu äri ja tohutud kasumid nende ammutamisest
https://www.reuters.com/markets/commodities/global-coal-exports-power-generation-hit-new-highs-2023-2024-01-18/

Ja enamus sellest kraamist põletatakse ära , väike osa läheb keemitööstusse mingi plastiku vms tootmiseks.

Lamemaalaste arvates, kui mujal (Hiinas, Indias, Vietnam, Venemaal, USAs, Kanadas) fossiili tarbimine kasvab, siis peaks pisike Eesti veelgi julgemalt kohalikku nn saastamist st autosi, toasooja ja põlevkivielelektrit maksustama.

süsinikühendite oksüdeerimine süsinikdioksiidiks ei ole saastamine.
See on kogu elu aluseks meie planeedil ja muuseas ka kõigi mugavuste aluseks, mida peame täiesti loomulikuks 21.sajandil.
Kõigile neile rohepöörastele aktivistidele soovitaks minna tagasi 1870.a. kanti ja elada nagu Vargamäe Andres. Tema “süsiniku jalajälg” oli väga väike. Põldu kündis hobusega, aiamaad kaevas labidaga, tuba küttis haoga, sest kallis küttepuu müüdi puha mõisa, et raha saada,.Kartul pandi maha ja võeti üles käsitsi , ainult vagude ajamine ja muldamine käis hobuse abil .
Talvel elati peeruvalgel, küünlaid sai põletada vaid suurte pühade aegu kui piiblit loeti ja jõululaule lauldi . Lehmi lüpsti laudas petroolilaterna valgel ja see tuli kiiresti ära teha, sest petrool oli kallis.
Autot polnud olemaski ja raudteede ehitamine tsaaririigis hakkas alles hoogu sisse saama . Kuid kui Indrek paarkend aasta hiljem Tartusse Mauruse kooli sõitis, sai ta seda teha juba rongiga, mida vedas auruvedur .

niiviisi on võimalik praegugi elada, kuid vean kihla, et ükski neist rohepöörastest aktivistidest ei ole nõus sedaviisi elama

5 Likes

Ei pea tagasi minema aastasse 1870.
Piisaks ka 1970 ja elada nagu korralik nõukogude inimene. Reisimist minimaalselt, autosid vähe, korduvkasutus ja käsitöö olid moes. Aga miskipärast seda ka ei taha …

ˇei, 1970 ol palju hullem kui 1870.
'Narva elektrijaamad tossasid nii rõvedalt, et isegi allaheitlik Soome teiselpool lahte avaldas N.Liidule protesti. Kunda tsemenditehas mattis terve linna halli tolmu alla, Maardus tossas mürgine rebasesaba, EKSEKO seatehase läga veeti lihtsalt ümbritsevatele maadele, Vene sõjavägi reostas nagu oleks viimnepäev saabumas, Eestis oli piirkondi, kus kaevuvee võis põlema panna, ojades ja jõgedes voolas raketikütus, linnade katlamajade lähistel hõljus räige masuudiving, põllud maeti mineraalväetiste laadungi alla, nii et kollase kartuli värv oli “siberi sinine”

See oli tõeline keskkonnakatastroof ja CO2 polnud sel midagi pistmist

Sellest kõigest oleme lahti saanud kui nüüd saaks lahti ka totakast ideoloogiast, et igasugune süsinikühendite oksüdeerimine on saatanast, võiks siin isegi normaalne elu saabuda

2 Likes

Stagna, sa unustad maaparanduse. Soode kuivendamine on praegu üks suurimaid kliimakuritegusid üldse.

1 Like

RIIGI tasandil ja loodusereostuse mõistes - päris hirmus, nõus.
Aga INIMESE tasandil elasid kodanikud täiesti eeskujulikult roheliselt ja keskkonnasäästlikult.

1 Like

Kõik probleemid algavad sellest et inimestel on liiga palju raha. Maksutõusud lahendaksid selle probleemi - nomenklatuuril rohkem raha ratsamonumentide jaoks ja pööbel saab oma energia suunata ellujäämisele.

7 Likes

Tegelikult ju rohepöördes riiki ja kodanikku ei eristata.

Kodanikku trukitakse eri moel just sellepärast, et riik ei suuda asju korraldada või statistikat õigesti esitada. Siis proovitakse meeleheitlikult kuidagi eraisikut pigistada, et asjad joonde saada.
Kui võtta see 1970 aasta kirjeldus ja jagada kogu see reostus per capita, siis ilmselt see pilt ei oleks üldse ilus, mis siis, et elamispind oli väiksem või isiklikke autosid ei olnud.

1 Like

Video sellest, kuida Musta mere ääres, ka läbi India meie tanklatesse jõudvat, loodussõbraliku ja rohelise vere, tähendab nafta, poolt millegipärast tekkinud reostust kokku korjatakse. Video katastroofist

Reostus tekkis selle pärast, et venelased kasutavad nafta transpordiks mittesobilikke ja vanu tankereid. MIs sa arvad, et kui Eestis võimul olev erakond maksustaks sisepõlemismootoriga autod surnuks, siis rohkem selliseid asju ei juhtuks? Indiat, Hiinat, USAd, Venemaad ei huvita sinusuguste ideoloogia mitte üks raas. Seega sellest ei muutu mitte midagi.

1 Like

raske ei ole nii rumal olla endiselt? Räägi meile kuidas see nafta läbi India meie tanklasse jõuab?

See on lihtne. India ostab Venemaalt toornaftat, töötleb seda ja müüb edasi Euroopasse. Euroopa Liit (EL) kulutas tänavu Vene naftast toodetud India autokütuse tarnetele rohkem raha kui mullu. India kasutab odavat Vene naftat riigisisese hinnatõusu leevendamiseks ja kodumaiseks tarbimiseks. Ülejäänud nafta muudetakse nafta rafineerimise tehastes diiselkütuseks ja lennukikütuseks, mis saadetakse omakorda lääneriikidesse. Sedasi jõuab Vene nafta läbi India ka Euroopasse. Indiast sai 2024. aastal Saudi Araabia asemel Euroopa suurim kütusetarnija. Seega, kaudselt jõuab Euroopa raha Kremli varasalve.
Raport: üha rohkem EL-i raha jõuab India naftatehaste kaudu Kremli pauna

eiei, sa ei kirjutanud seda, kirjutasid, et jõuab meie tanklatesse. Jälle valetasid?

Sellised uudised siis:
IEA: kivisöe tarbimine on kõigi aegade suurim
“…Hiina söenõudlus ulatub 2024. aastal siiski järjekordset rekordit tähistava 4,9 miljardi tonnini.”

Ma saan aru, et Eesti roheäärmuslased (eesotsas H. Lahe, ema-tütar Antonid, jms) on juba kohvreid pakkimas, et minna kiiremas korras hinlastele selgitama, et nad peavad seal kohe selle meeletu kivisöe tarbimise lõpetama. :slight_smile:

4 Likes

Oot kas Kaur79 on endine kompuutrinoormees?

4 Likes

Võid veel ühe korra arvata.

3 Likes

Kolme kululiiki, mis soojeneva kliimaga meie rahakotti varasemast üha rohkem ja rohkem tühjendama hakkavad. Isegi, kui ei usu inimtekkelist kliimasoojenemist, on nutikamatel võimalus neid kahjusid enda jaoks vähendadneid teades raha teenida, tabades investeerimisotsuseid tehes sektorit, mis suudab muutuvates oludes kasumlikumalt edasi tegutseda või kasvõi ostes kodu kõige vähem kahju kannatavasse piirkonda jne.

  1. Toit(muutlik kliima hävitab saaki)
  2. Maksud(katastroofides hävinud infrastruktuuri taastamine läheb üha kulukamaks)
  3. Kindlustus(USAs on juba piirkondi, mida kindlususettevõtted ei julge üldse enam katta)

Millest on tehtud elu - Ikka naftast

1 Like

Kaks artiklit postimehest.

  1. Mida rohkem elektriga liigume, seda soodsam nafta on.
  2. Tehniline mahajäämus ei tee meid siin Euroopas rikkamaks, vastupidi teeb vaesemaks!