"pahurik"
https://kliimaministeerium.ee/uudised/riik-hakkab-toetama-ka-vahekasutatud-elektriautode-ostu
Loe ise.
https://kliimaministeerium.ee/uudised/riik-hakkab-toetama-ka-vahekasutatud-elektriautode-ostu
Loe ise.
"karlsson25""pahurik"
https://kliimaministeerium.ee/uudised/riik-hakkab-toetama-ka-vahekasutatud-elektriautode-ostu
Loe ise.
see ei ole veel kinnitatud. (Kliimaministeerium plaanib) Ja kõige rohelisem on oma autoga sõita võimalikult kaua, mida ma ka teen. Ja kes siin foorumis sõidab 500 eurose autoga?
Ma julgen ka väita, et kodanik, kes kulgeb oma W124ga MiO km. on lõppkokkuvõttes vähem saastanud, kui kodanik, kes iga 5 aasta takka uue liisinguauto võtab. Vaatamata sellele, et uuem on veidi säästlikum ja puhtam kui vana. Vaatamata sellele, et see läheb veel teisele ja kolmandale ringile enne lõplikku mahakandmist.
Jämedas laastus, niipea kui minnakse Pareto printsiibi vastu, tekib kusagil "varjatud kulu" (saaste), millest meie "arbuusid" pingsalt mööda vaadata üritavad.
Kasvõi karmistunud saastenormide raames uue ICE mootori tegemine, selleks kuluv materjal ja selle kestvus võib 80/20 reeglit eirates anda hoopis "negatiivse tulemuse". Lihtsalt see "negatiivsus" on esialgu peidus ja sedasi on mugav teha nägu, et "põle olemas" .
Jämedas laastus, niipea kui minnakse Pareto printsiibi vastu, tekib kusagil "varjatud kulu" (saaste), millest meie "arbuusid" pingsalt mööda vaadata üritavad.
Kasvõi karmistunud saastenormide raames uue ICE mootori tegemine, selleks kuluv materjal ja selle kestvus võib 80/20 reeglit eirates anda hoopis "negatiivse tulemuse". Lihtsalt see "negatiivsus" on esialgu peidus ja sedasi on mugav teha nägu, et "põle olemas" .
"raulir""ziff""raulir"
Kui vaadata plastiku hulka kestvuskaupades, siis võiks see ka 10x kallim olla, ilma et lõppkauba hind muutuks.
Sellele väitele tahaks tõestust külge saada.
Keskmine läpakas kaalub 2 kg ja maksab 500 EUR. Kallimad plastikud maksavad ca 2 EUR per kg, kui läpakas oleks üleni plastikust ja plastik oleks 10x kallim, siis ta maksaks 501.80 EUR. Kusjuures tänapäeval tehakse läpakaid rohkem metallkorpusega kui plastikust.
Mobiilid on veelgi kergemad ja kui palju seal üldse plastikut on?
Odavamad plastikud, mida kasutatakse kestvamatest kohtadest näiteks ehituses ja autodes, maksavad 500 EUR/t, kui nüüd vaadata näiteks autode, plastaknaraamide, plastpõrandakatete jne hindu, siis plastiku maksumus pole kindlasti nende suurim ega isegi märkimisväärne komponent.
Kui nüüd elektroonikast rääkida, siis meil see liiva tonn maksis?
Ehk on küsimus mitte niivõrd toormaterjali hinnas kuivõrd sellest tehtud detailide-toodete maksumuses?
"ziff""raulir""ziff""raulir"
Kui vaadata plastiku hulka kestvuskaupades, siis võiks see ka 10x kallim olla, ilma et lõppkauba hind muutuks.
Sellele väitele tahaks tõestust külge saada.
Keskmine läpakas kaalub 2 kg ja maksab 500 EUR. Kallimad plastikud maksavad ca 2 EUR per kg, kui läpakas oleks üleni plastikust ja plastik oleks 10x kallim, siis ta maksaks 501.80 EUR. Kusjuures tänapäeval tehakse läpakaid rohkem metallkorpusega kui plastikust.
Mobiilid on veelgi kergemad ja kui palju seal üldse plastikut on?
Odavamad plastikud, mida kasutatakse kestvamatest kohtadest näiteks ehituses ja autodes, maksavad 500 EUR/t, kui nüüd vaadata näiteks autode, plastaknaraamide, plastpõrandakatete jne hindu, siis plastiku maksumus pole kindlasti nende suurim ega isegi märkimisväärne komponent.
Kui nüüd elektroonikast rääkida, siis meil see liiva tonn maksis?
Ehk on küsimus mitte niivõrd toormaterjali hinnas kuivõrd sellest tehtud detailide-toodete maksumuses?
Juttu oli just toormaterjali saastamisest. Kui fossiile näiteks maksustada, nii, et hind tõuseb 10x, siis plastikut kasutavad kestvuskaubad ei kalline eriti, sest nende toormaterjali hinna osakaal on väike.
Maksustamine on vajalik näiteks pikema perspektiivi toomiseks turule - esiteks, et fossiile kasutataks tõepoolest vaid seal kus muud moodi ei saa, sest nad tõepoolest saavad otsa, ja et ka heitmed/jäätmed kokku kogutaks.
Eraldi teema ongi alternatiivid - kui (näiteks) fossiilse plastiku hind tõuseb, siis hakatakse seda (näiteks) puidust tehtuga asendama, st mõju on veelgi väiksem.
Oluline on, et kehtestatav kord oleks kogu turule ja tõepoolest vaid ebasoovitavate pikaajaliste nähtuste vastu, mitte näiteks mingi konkreetse tehnoloogia vastu/poolt, mis mingile suvalisele poliitikule pähe on tulnud või millega seotud ettevõtetelt ta kümnist saab.
1 Like
https://parnu.postimees.ee/8148419/tanavune-sugis-oli-vaatlusajaloo-koige-soojem
Ja siis see ka veel.
https://novaator.err.ee/1609544317/soe-sugis-voib-jargmisel-aastal-tuua-nariliste-uputuse
Teisest küljest on muidugi ka positiivset. Rattahooaeg kestab mul veel endiselt.
Selliseid artikleid on tore lugeda, et oli vaatlusajaloo kõige soojem (välja arvatud 1922 kui oli veel soojem). Et siis 100 aastat tagasi juba kliima soojenes?
Kliima teemal rääkides võiks jääda ikkagi selle juurde, et markeerida nende soojade sügiste esinemiste sagedust (mis on ilmselgelt kasvanud), mitte rääkida rekorditest, mis jäävad 100 aasta tagustele alla.
Eesti kliimast rääkides tasub meenutada, et eelmine talv oli selline talve moodi talv. Novembris-detsembris ka üsna krõbedad miinused, aga lund oli piisavalt, et suusatada saaks ja veel isegi aprilli keskel viskas lund soojemate ilmade vahele. Samas käis juba eelmisel aastal siit foorumist läbi info, et tegemist El Nino aastaga ja see pidi Põhja-Euroopas tähendama jahedamat talve kui tavaliselt. Kliimanormidega võrreldes vist ei olnudki eelmine talv eriti külm, oli selline keskmine, aga noh. Talve moodi talv.
Kui see El Nino jutt tõele vastab, siis nüd on El Nino möödas ja oleme tagasi sellel rajal kus enamik talvesid möödub “sita suusailma” loosungi all. Ei mingit püsivat lund kuni jõuludeni, suusatrenniga on Põhja-Eestis ja saartel täbarasti ja Tartu maratoni toimumine on 50/60 nagu see viimasel paarikümnel aastal sageli olnud on.
ei teagi, kas nutta või naerda: https://epl.delfi.ee/artikkel/120343786/intervjuu-keskkonnakaitsja-maia-liisa-anton-bensiini-hind-loodusele-on-12-eurot-liiter
4 Likes
Sellel tädil on üldse imelikud arusaamad. Kuid… ma tahaksin väga esitada talle Avaliku Küsimuse. MIKS ei pane Maia-Liisa oma rahakest sinna kus on tema SUUKENE??? Miks?
Maia-Liisa võiks “liiga odava” toidu asemel üle minna 100% mahedalt toodetud toidule, mida tehakse mahetalus HOBUSTE tööjõuga ja inimtööjõuga. Hobused-lehmad, hein tehakse käsitsi, põld küntakse hobusega, põlluvili võetakse käsitsi, reht pekstakse käsitsi. Muidugi on kõik töötajad arvel töötamise registris, neil on tööleping, haigekassa, tasutakse KÕIK riigimaksud. Ja nad saavad AUSAT ja konkurentsivõimelist palka. Sest tegemist on ju ikkagi “fair” JA “green” businessiga. Maia-Liisa läheb ja ostab oma toidu nüüd eranditult sellisest allikast? EI? Siis on küsimus … MIKS? Selline toit ei oleks “liiga odav” ja “arvestusliku keskkonnakoormuse” asemel on seal aus omahind “keskkonda mitte koormava” tootmise pealt. tehtagu!
4 Likes
Ma edastasin selle artikli lingi ka FB “säästmise” ja “puudustkannatavate perede” gruppidesse. Neid kindlasti rõõmustab teada saada, et nende toit on “liiga odav” ja nad “tarbivad liiga palju”.
4 Likes
Teie poolt jagatud artiklis oli palju häid mõtteid, kuidas vähem tarbida. Näiteks väiksem kodu, aga selle eest miks ka mitte, suurema terassiga. Küttekulud on nii tõenäoliselt madalamad. Või kasvõi soovitus mitte iga aasta oma garderoobi välja vahetada. Mis nendes mõtetes halba on? Pealegi, Euroopa mahajäämus kommunistlikust Hiinast rohetehnoogiate arendamises ei ole kokkuvõttes kasulik meile kellegile.
raske ei ole endiselt silmakirjateener olla? Miks sa ise ei ela ühes toas perega? Enamus inimesi muuseas ei vaheta oma garderoobi igal aasta. Kusjuures tädil on endal naftast tehtud riided seljas ja jalas.
Mis puudutab uusi tehnoloogijaid, siis tihti on mõistlikum lasta teistel vead ära teha ja oodata kuni tehnoloogia odavneb ja alles siis see kasutusele võtte.
2 Likes
“Näiteks väiksem kodu, aga selle eest miks ka mitte, suurema terassiga”
Sa ikka ise ka saad aru, mida sa kirjutad. Mõtle nüüd selle “suurema terrassi” asjus 4-liikmelise Mustamäe 2-toalises pesitseva pere kontekstis, kes isegi ei unista “oma majast”. Kui “oma maja” ehitada kusagile, kus maa ei ole kallis… (maale), siis koheselt saame Antoni käest “nossu”. MIKS on teil AUTO. MIKS te sõidate “nii palju” (liiga palju). Kuidas “mitte sõita” tööle, kuidas “mitte sõita” kooli, meie olematu ühsitranspordi juures. Sellele küsimusele ta vastata ei taha. Igasugu Keilad, Saued ja muu kant, kuhu käib rong, on kinnisvara hinnalt nkn. Tallinnale lähemale ronides.
In-the-middle-of-nowherest pooltühje busse pidada?!? Vastus oli ju artiklis olemas … ÄRGE SÕITKE NII PALJU. Ärge sõitke kooli? Ärge sõitke tööle? Ärge sõitke … well.
3 Likes
Kogu see kliima säästmise agenda jõuab kiiresti sinna, et kliimat kütta võib endiselt (auto, lennuk, suur maja), lihtsalt see peaks maksma nii palju, et see oleks ainult jõukate privileeg. Vaesed käigu jala, sõitku bussiga ja elagu neljakesi kahetoalises korteris.
Teisisõnu - ressursside ümberjaotuse küsimus: teeme kõik nii kalliks, et suurema osa inimeste elustandard ei saaks mitte kunagi paraneda.
6 Likes
Kalliks tegemisest ei rääkinud ju mitte keegi. Arutleti, milline võiks olla õiglane nafta hind. Aga teie ärge muretsege. Transpordi kasvav elektrifitseerimine teeb teile nafta hinna hoopis soodsamaks, kuna nõudlus langeb ära. 2024a kliimarekordid.
Vaesus on rikkus: “Näiteks miks on toit nii odav?”
Sunnismaisus on Vabadus: “Siis me sõidaks palju vähem autoga, siis meil oleks vaja palju vähem autoteid.”
“Vale on Tõde” – kogu ülejäänud artikkel tervikuna.
Aga iseenesest on see HEA artikkel. See on nii üle võlli, nii südametu, nii jõhker … ridade vahelt lendab otse näkku “kärvake, kuni järgi jääb 1Mlrd. Ja koos vaestega tuleb likviderida ka ülemine 10%”. Väga selge sõnum.
2 Likes
Nadta hind võib ju langeda, aga meeldetuletuseks, siis bensiini aktsiisi tõstetakse järgmise mõne aastaga vist kokku 20 senti koos käibemaksuga, kui ma ei eksi.
1 Like
Jäi lisamata, et sellised artiklis kirjeldatud statmendid ju tegelikult naeruvääristavad ja marginaliseerivad kogu päriselt vajalikku keskkonna- ja loodushoidu ja rohelist mõtlemist ning pigem tekitavad ühiskonnas vastuseisu.
5 Likes
Mustal merel uppunud Veremaa tankerite põhjustatud keskkonnakahju: Video naftareostusest.
Ma loodan, et see proua Anton on juba võtnud ühendust Kim Kardashiani ja Taylor Swiftiga ning propogerinud neile neid samu häid mõtteid - väiksemat kodud ja kordades vähem riideid. Ta võiks muidugi jagada ka avalikkusega, mida Kardashian või Swift asjast arvasid 