Kliima soojenemise ärahoidmine võimaldab meie majandusel (ja inimühiskonnal tervikuna) saavutatud kõrgel tasemel püsima jääda. Kui väheneb viljakandva maa hulk ja sagenevad ikaldused, siis vähenevad toiduvarud ja seeläbi väheneb läbi nälja ka inimeste hulk maal. Inimpopulatsiooni suurus on küll juba ületamas Maa taluvuspiiri ja seeläbi võib tunduda vähenemine positiivne, aga selleks on humaansemaid ja sujuvamaid võimalusi (kasvõi näiteks sündivuskontroll).
Kliima soojenemisest ei võida ükski Maa piirkond. Isegi kui Läänemeri muutub uueks turistide mekaks, võib see olla lokaalsel tasandil positiivne, kuid stabiilsuse kadumine globaalne tasemel kaalub selle lõppkokkuvõttes ikkagi üles. Tähendagu see siis kasvanud põgenikevoolu, globaalse sõja tõenäosuse kasvu, võõrliikide ja uute haiguste sissetungi põhja-parasvöötmesse (mis pole siis enam "paras"), meretaseme tõusu, ettearvamatuid muutusi globaalsetes ja kohalikes kliimamustrites.
Selles diskussioonis ei ole sõnagi juttu olnud bioloogilise mitmekesisuse - st teiste eluvormide hävingust. Muidugi, kui isegi omaenda laste tulevik "ei koti", miks peaks siis hoolima kõigest sellest elurikkusest mis meie ümber veel on.
angelp, on sul mingit hard datat, et:
1) praegune kliima ongi Maakera Nirvaanalaks, et paar kraadi külmemaks-soojemaks keereb kõik pöördumatult pekki
2) 6 miljardit ongi Maakera Nirvaanalaks, et juhul, kui meid on taas 1 miljard, siis kõik keerab pöördumatult puusse
3) soojenemine/külmenemine tähendab igal sajal juhul "bioloogilise mitmekesisuse hävingut", mitte kasvu/arengut, et praegune liikide arv ongi Maakera Nirvaanalaks
4) kokkuvõtlikult, et praegune staatus quo ongi Maakera Nirvaanalaks, et mistahes muutus keerab kõik pöördumatult pekki, et AINUS võimalus "saavutatud kõrgel tasemel püsima jäämiseks" on status quo meeleheitlik säilitamine iga hinna eest
1) praegune kliima ongi Maakera Nirvaanalaks, et paar kraadi külmemaks-soojemaks keereb kõik pöördumatult pekki
2) 6 miljardit ongi Maakera Nirvaanalaks, et juhul, kui meid on taas 1 miljard, siis kõik keerab pöördumatult puusse
3) soojenemine/külmenemine tähendab igal sajal juhul "bioloogilise mitmekesisuse hävingut", mitte kasvu/arengut, et praegune liikide arv ongi Maakera Nirvaanalaks
4) kokkuvõtlikult, et praegune staatus quo ongi Maakera Nirvaanalaks, et mistahes muutus keerab kõik pöördumatult pekki, et AINUS võimalus "saavutatud kõrgel tasemel püsima jäämiseks" on status quo meeleheitlik säilitamine iga hinna eest
1 Like
angelp, sündivuskontroll on utoopia. Liigi populatsiooni suuruse määrab selle eluks vajalike ressursside (toit, vesi, õhk, soojus) saadavus. Loodus tühja kohta ei salli. Kui keegi kuskil vähe koomale tõmbab, hõivab vabanenud ruumi koheselt keegi teine.
angelp,
Nagu juba ülal öeldi, sündivuskontroll lihtsalt ei tööta.
Ja isegi kui suudetaks see mingiski vormis juurutada, tuleks sellest Hiina ühe lapse poliitika koopia, kus sõltuvalt kultuurilistest eripäradest eelistataks üht või teist sugu järglasi. Enamasti poisse (mis juhtus ka Hiinas, viimase aja jõukuse kasv on võimaldanud jõukamatel peredel maksta riiklikud trahvid vms ja ametlikult kasvatada ka teist last, nii et situatsioon ei paista enam nii drastiline kui ca 5-10 aastat tagasi). Tüdrukud viidaks metsa või pandaks aerudeta paati ja lükataks merele...
Samas on muidugi see, kui maailmas liigib ringi ebaproportsionaalselt palju 15-30 seksuaalselt frustreerunud noormehi, kellel pole miskit lootustki endale naist leida, suht hea ravi ülerahvastatusele, sest riikidel ei jää muud üle, kui leida nende rahuldamatusele mõni väljund. Sõda näiteks. Ja kui vaadata ajalugu viimasel sajandil, siis parimaks raviks ülerahvastatuse vastu on osutunud kommunism...
Aga tõsisemalt.
Minu jaoks taandub kliima soojenemisega võitlemine põhimõttelise küsimusele - kumb on mõistlikum - kas koguda raha ja üritada parimal võimalikul moel valmistuda väidetavalt üha sagenevateks katastroofideks või tappa räigete kulutustega maailmamajandust, et neid katastroofe ära hoida, teadmata, kas see tegelikult võimalik on.
Ja lõbusaks maasikaks üks Jeremy Clarksoni kolumn - mis küll temale omaselt on viidud äärmusliku absurdini, kuid siiski iseloomustab piisavalt paljusid enam või vähem äärmusrohelisi: http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/columnists/jeremy_clarkson/article3176456.ece
Nagu juba ülal öeldi, sündivuskontroll lihtsalt ei tööta.
Ja isegi kui suudetaks see mingiski vormis juurutada, tuleks sellest Hiina ühe lapse poliitika koopia, kus sõltuvalt kultuurilistest eripäradest eelistataks üht või teist sugu järglasi. Enamasti poisse (mis juhtus ka Hiinas, viimase aja jõukuse kasv on võimaldanud jõukamatel peredel maksta riiklikud trahvid vms ja ametlikult kasvatada ka teist last, nii et situatsioon ei paista enam nii drastiline kui ca 5-10 aastat tagasi). Tüdrukud viidaks metsa või pandaks aerudeta paati ja lükataks merele...
Samas on muidugi see, kui maailmas liigib ringi ebaproportsionaalselt palju 15-30 seksuaalselt frustreerunud noormehi, kellel pole miskit lootustki endale naist leida, suht hea ravi ülerahvastatusele, sest riikidel ei jää muud üle, kui leida nende rahuldamatusele mõni väljund. Sõda näiteks. Ja kui vaadata ajalugu viimasel sajandil, siis parimaks raviks ülerahvastatuse vastu on osutunud kommunism...
Aga tõsisemalt.
Minu jaoks taandub kliima soojenemisega võitlemine põhimõttelise küsimusele - kumb on mõistlikum - kas koguda raha ja üritada parimal võimalikul moel valmistuda väidetavalt üha sagenevateks katastroofideks või tappa räigete kulutustega maailmamajandust, et neid katastroofe ära hoida, teadmata, kas see tegelikult võimalik on.
Ja lõbusaks maasikaks üks Jeremy Clarksoni kolumn - mis küll temale omaselt on viidud äärmusliku absurdini, kuid siiski iseloomustab piisavalt paljusid enam või vähem äärmusrohelisi: http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/columnists/jeremy_clarkson/article3176456.ece
Sündivuskontrollist polnud plaanis rääkida, pole selle foorumi teema ja ma ei pea ennast ka demograafiaeksperdiks. Niisama jahumist ei pea mõistlikuks. Klimatoloogiat olen mingil määral õppinud ja sel teemal võin sõna võtta, kuigi Priitp-ga vestlus kisub pigem väärtustele. Nii et otsapidi rohkem eetika teema kui enam loodusteadused. Aga su "nirvaanalaksu" vaatenurk on huvitav :)
Ma esitan oma teesid süsteemiteooria vaatevinklist. Selle üle ehk on meil kergem konsensust leida.
Maa praegune kliima on pikema perioodi jooksul välja kujunenud stabiilne seisund, mis on võimaldanud välja areneda kvaternaari liigirikkusel. Kliima on süsteem, miljonite (piisavalt suur arv kirjeldada loendamatut :)) sisemiste seostega, mis kõik tervikuna hoiavad süsteemi tasakaalus. Süsteemiteoorias kutsutakse seda negatiivseks tagasisideks (negative feedback loop) - kui mõni näitaja hakkab ühte poole kiiva minema, siis on teised jõud, mis seda jälle pärsivad ja tasakaaluseisund taastub. Inimene, kui planeeti hetkel enim mõjutav liik on kahtlemata üheks selliseks jõuks - viimastel sajanditel üha tugevamaks jõuks, nii et teadlaskonnas on jõudnud käibele termin täiesti uue ajastu iseloomustamiseks - antropotseen. Vara öelda, kas see on õigustatud, kuid võttes arvesse, et tänaseks on inimese otsese kujundava rolli all oleva maa pindala üle 50% planeedi pinnast, lisaks mõju atmosfäärile ja veestikule ning näeme üha enam modifitseeritud Maad. Ükski teine liik pole seda eales suutnud (niipalju, kui on teada).
Tuleme tagasi süsteemiteooria juurde. Negatiivne tagasiside, mis hoiab süsteeme üldjuhul stabiilsetena, ei kipu enam toimima, kui mingite oluliste näitajate kõikumine ületab ajaloolisi "kombatud" piire. Piltlikult öeldes lähevad nad oma vahemikust nii kaugele, et jõuavad negatiivse tagasiside "kontrolliva" jõu mõjuulatusest välja. Oluline on ka muutuste kiirus - sama ulatuslikud muutused, mis toimuvad aeglasemalt, võiksid olla veel täiesti kontrollitavad.
Nii võib juhtuda (olenevalt süsteemi teistest parameetritest), et teatud kriitiliste nivoode ületamisel hakkab toimima hoopis positiivne tagasiside (positive feedback loop). S.t. kumuleeruvad muutused ühes suunas toovad kaasa uusi samasuunalist liikumist hoogustavaid muutusi (jõude) - ehk tekib võimendus. Sellised muutused võivad saada üha kiireneva hoo, kui need on piisavalt olulised süsteemi kui terviku funktsioneerimiseks, satub süsteem kaosesse - kaasnevad võnked ja kõikumised jätkuvad, kuni saabub uus tasakaaluseisund, mille etteennustatavus on keeruliste süsteemide puhul enamasti võimatu.
Kellele negatiivse/positiivse tagasiside idee pole ehk tuttav, siis toon populaarse lihtsa näite süsteemist ahi-termostaat. Üks süsteemi osa on ahi, mis kütab ruumi; teine termostaat, mis saab sisendiks ruumi hetketemperatuuri ja on ühendatud ahju kontrollpaneeliga, miskaudu saab termostaat ahju sisse/välja lülitada. Protsess: ahju käivitumisel hakkab see ruumi kütma; teatud temperatuuri saabudes teatab termostaat ahjule, et "aitab, temperatuur on paras"; ahi lülitub välja; mõne aja möödudes, kui temperatuur on langenud alla termostaadi miinimumnivoo, lülitab see ahju uuesti sisse; ahi hakkab kütma ja protsess kordub. Tekkiv kinnine ring ongi "negative feedback loop". Head googeldamist :) Ka Wikipedias on see hästi kokku võetud.
Positiivse tagasiside protsessid pole nii stabiilsed ja kestavat lühemat aega. Levinud kirjanduslik näide on "liblika tiivalöök õhus, mis tekitab tornaado" - the Butterfly Effect. Aga näiteid leiab palju nii majandusest, kultuurist ka kliimasüsteemist.
Nüüd vastuseks sinu küsimustele, miks on on praegune süsteemiseisund "nirvaanalaks" (kuigi "laks" pole siin üldse õige sõna). Mõõtmisandmed näitavad, et olulised maa atmosfääri näitajad on teinud viimasel sajandil (eriti viimastel aastakümnetel) äkilisi liikumisi ühes suunas (äkilisi = võrreldes aegridade pikkusega). Rääkides CO2 ja temperatuuri näitajatest, siis selliseid tasemeid pole nähtud vähemalt 650,000 aasta jooksul (vanemaid täpseid andmeid pole) - piisavalt pikk aeg, mille jooksul on kõikumisi olnud oi-oi kui palju, ent siiski on alati negatiivse tagasiside protsess need tagasi tasakaaluseisundisse suutnud tuua. Nüüd me näeme spike-i, kus seni toiminud kontrollmehhanismid ei näi ühtäkki toimivat. Sellele aitab kaasa kindlasti see, et muutused on olnud niivõrd kiired (kuigi jah aknast välja vaadates ei näe ju midagi mööda vuhisemas ja üksikinimene muutusi ei taju - kuid need on kontseptuaalsed).
Seevastu leitakse hulgaliselt tõendeid, kus on näha tugevnemas positiivse tagasiside loop-i. On tekkinud õigustatud kartus, et see asi läheb käest nagu tuumareaktsioon, kui kriitiline mass on ületatud.
Lühidalt bioloogilisest mitmekesisusest - Maa kui süsteem koosneb paljudest alamsüsteemidest, millest olulisemaid on elusloodus (elussüsteem). See ei saa eksisteerida iseseisvalt vaid sõltub omakorda füüsikalistest, keemilistest süsteemidest jms sh kliimast. Praegune liigiline koosseis on kujunenud pika aja jooksul (võrrelduna viimaste kliimamuutuste kiirusega) stabiilse kliima tingimustest. Poolustel on jääaegade tõttu toimunud suuremaid kõikumisi loodusvööndite piirides, kuid nende suhtelise aegluse tõttu on liigid suutnud sellega põhiosas kohaneda. Praeguse kliimamuutuse kiiruse juures on aga näha, et paljud liigid ei suuda kohaneda nii kiirest kui oleks vajalik, et oma niššis püsima jääda. Nišš on aga liigile eluliselt vajalik, kuna ta on sellele kohastunud (vt. evolutsiooniteooria ja selle edasiarendused, Bateson jt.). On liike kes on võitnud uusi elualasid, on liike, kes on kaotanud, kuid summa summarum toob üldine süsteemi ebastabiilsuse kasv kaasa väljasuremisriski kasvu suuremale osale liikidest (see ei tähenda, et nad kõik välja surema peaksid, kuid trend on ilmne).
Loodan, et minu pakutud vaatenurk tundub kellelegi huvitav ja jätkate iseseisvat uurimist. Kellel teoksil mõni ülikooli lõputöö vms, siis soovitan soojalt, teema on aktuaalne ja huvitav. Igasugu argumendid minu teesidele on teretulnud! Kes soovib, võin ükskõik millest osa oma teesist näidetega täiendada. Aga neid on niigi kerge leida, nii et ärme tee kõike ka liiga lihtsaks :)
Ma esitan oma teesid süsteemiteooria vaatevinklist. Selle üle ehk on meil kergem konsensust leida.
Maa praegune kliima on pikema perioodi jooksul välja kujunenud stabiilne seisund, mis on võimaldanud välja areneda kvaternaari liigirikkusel. Kliima on süsteem, miljonite (piisavalt suur arv kirjeldada loendamatut :)) sisemiste seostega, mis kõik tervikuna hoiavad süsteemi tasakaalus. Süsteemiteoorias kutsutakse seda negatiivseks tagasisideks (negative feedback loop) - kui mõni näitaja hakkab ühte poole kiiva minema, siis on teised jõud, mis seda jälle pärsivad ja tasakaaluseisund taastub. Inimene, kui planeeti hetkel enim mõjutav liik on kahtlemata üheks selliseks jõuks - viimastel sajanditel üha tugevamaks jõuks, nii et teadlaskonnas on jõudnud käibele termin täiesti uue ajastu iseloomustamiseks - antropotseen. Vara öelda, kas see on õigustatud, kuid võttes arvesse, et tänaseks on inimese otsese kujundava rolli all oleva maa pindala üle 50% planeedi pinnast, lisaks mõju atmosfäärile ja veestikule ning näeme üha enam modifitseeritud Maad. Ükski teine liik pole seda eales suutnud (niipalju, kui on teada).
Tuleme tagasi süsteemiteooria juurde. Negatiivne tagasiside, mis hoiab süsteeme üldjuhul stabiilsetena, ei kipu enam toimima, kui mingite oluliste näitajate kõikumine ületab ajaloolisi "kombatud" piire. Piltlikult öeldes lähevad nad oma vahemikust nii kaugele, et jõuavad negatiivse tagasiside "kontrolliva" jõu mõjuulatusest välja. Oluline on ka muutuste kiirus - sama ulatuslikud muutused, mis toimuvad aeglasemalt, võiksid olla veel täiesti kontrollitavad.
Nii võib juhtuda (olenevalt süsteemi teistest parameetritest), et teatud kriitiliste nivoode ületamisel hakkab toimima hoopis positiivne tagasiside (positive feedback loop). S.t. kumuleeruvad muutused ühes suunas toovad kaasa uusi samasuunalist liikumist hoogustavaid muutusi (jõude) - ehk tekib võimendus. Sellised muutused võivad saada üha kiireneva hoo, kui need on piisavalt olulised süsteemi kui terviku funktsioneerimiseks, satub süsteem kaosesse - kaasnevad võnked ja kõikumised jätkuvad, kuni saabub uus tasakaaluseisund, mille etteennustatavus on keeruliste süsteemide puhul enamasti võimatu.
Kellele negatiivse/positiivse tagasiside idee pole ehk tuttav, siis toon populaarse lihtsa näite süsteemist ahi-termostaat. Üks süsteemi osa on ahi, mis kütab ruumi; teine termostaat, mis saab sisendiks ruumi hetketemperatuuri ja on ühendatud ahju kontrollpaneeliga, miskaudu saab termostaat ahju sisse/välja lülitada. Protsess: ahju käivitumisel hakkab see ruumi kütma; teatud temperatuuri saabudes teatab termostaat ahjule, et "aitab, temperatuur on paras"; ahi lülitub välja; mõne aja möödudes, kui temperatuur on langenud alla termostaadi miinimumnivoo, lülitab see ahju uuesti sisse; ahi hakkab kütma ja protsess kordub. Tekkiv kinnine ring ongi "negative feedback loop". Head googeldamist :) Ka Wikipedias on see hästi kokku võetud.
Positiivse tagasiside protsessid pole nii stabiilsed ja kestavat lühemat aega. Levinud kirjanduslik näide on "liblika tiivalöök õhus, mis tekitab tornaado" - the Butterfly Effect. Aga näiteid leiab palju nii majandusest, kultuurist ka kliimasüsteemist.
Nüüd vastuseks sinu küsimustele, miks on on praegune süsteemiseisund "nirvaanalaks" (kuigi "laks" pole siin üldse õige sõna). Mõõtmisandmed näitavad, et olulised maa atmosfääri näitajad on teinud viimasel sajandil (eriti viimastel aastakümnetel) äkilisi liikumisi ühes suunas (äkilisi = võrreldes aegridade pikkusega). Rääkides CO2 ja temperatuuri näitajatest, siis selliseid tasemeid pole nähtud vähemalt 650,000 aasta jooksul (vanemaid täpseid andmeid pole) - piisavalt pikk aeg, mille jooksul on kõikumisi olnud oi-oi kui palju, ent siiski on alati negatiivse tagasiside protsess need tagasi tasakaaluseisundisse suutnud tuua. Nüüd me näeme spike-i, kus seni toiminud kontrollmehhanismid ei näi ühtäkki toimivat. Sellele aitab kaasa kindlasti see, et muutused on olnud niivõrd kiired (kuigi jah aknast välja vaadates ei näe ju midagi mööda vuhisemas ja üksikinimene muutusi ei taju - kuid need on kontseptuaalsed).
Seevastu leitakse hulgaliselt tõendeid, kus on näha tugevnemas positiivse tagasiside loop-i. On tekkinud õigustatud kartus, et see asi läheb käest nagu tuumareaktsioon, kui kriitiline mass on ületatud.
Lühidalt bioloogilisest mitmekesisusest - Maa kui süsteem koosneb paljudest alamsüsteemidest, millest olulisemaid on elusloodus (elussüsteem). See ei saa eksisteerida iseseisvalt vaid sõltub omakorda füüsikalistest, keemilistest süsteemidest jms sh kliimast. Praegune liigiline koosseis on kujunenud pika aja jooksul (võrrelduna viimaste kliimamuutuste kiirusega) stabiilse kliima tingimustest. Poolustel on jääaegade tõttu toimunud suuremaid kõikumisi loodusvööndite piirides, kuid nende suhtelise aegluse tõttu on liigid suutnud sellega põhiosas kohaneda. Praeguse kliimamuutuse kiiruse juures on aga näha, et paljud liigid ei suuda kohaneda nii kiirest kui oleks vajalik, et oma niššis püsima jääda. Nišš on aga liigile eluliselt vajalik, kuna ta on sellele kohastunud (vt. evolutsiooniteooria ja selle edasiarendused, Bateson jt.). On liike kes on võitnud uusi elualasid, on liike, kes on kaotanud, kuid summa summarum toob üldine süsteemi ebastabiilsuse kasv kaasa väljasuremisriski kasvu suuremale osale liikidest (see ei tähenda, et nad kõik välja surema peaksid, kuid trend on ilmne).
Loodan, et minu pakutud vaatenurk tundub kellelegi huvitav ja jätkate iseseisvat uurimist. Kellel teoksil mõni ülikooli lõputöö vms, siis soovitan soojalt, teema on aktuaalne ja huvitav. Igasugu argumendid minu teesidele on teretulnud! Kes soovib, võin ükskõik millest osa oma teesist näidetega täiendada. Aga neid on niigi kerge leida, nii et ärme tee kõike ka liiga lihtsaks :)
angelp,
mis oleks vastus selle foorumi pealkirjas esitattud küsimusele? Kas nende IPCC teadlaste pakkumine: (ainult?) 25% kliima muutumise teguritest pärineb inimkonna tekitatud kasvuhoonegaasidest- on Sinu arvates õige?
mis oleks vastus selle foorumi pealkirjas esitattud küsimusele? Kas nende IPCC teadlaste pakkumine: (ainult?) 25% kliima muutumise teguritest pärineb inimkonna tekitatud kasvuhoonegaasidest- on Sinu arvates õige?
nagu Angelp eespool kirjeldas, süsteem on tasakaalus. see tähendab, et kõik miljardid tonnid CO2te, mis loodus ise toodab, suudab ta ka ära seedida.
inimese toodetud CO2 võib olla selle kõrval väike (suva, kas 0,2%, 2% või 20% (pluss muidugi metsamassiivi kiire kahanemine)), kuid see on olnud piisav, et süsteem tasakaalust välja viia.
inimese toodetud CO2 võib olla selle kõrval väike (suva, kas 0,2%, 2% või 20% (pluss muidugi metsamassiivi kiire kahanemine)), kuid see on olnud piisav, et süsteem tasakaalust välja viia.
et siis 0,2% ja 20% mõlemad sama suurusega ja liiga palju ning piir on kusagil 0% juures? kamoon.
mida me siis võitleme emakese loodusega, tahame inimkonna mõju täiesti hävitada, et kompenseerida natuke (kellegi arvates) planeedi enesehävituslike plaane?
mida me siis võitleme emakese loodusega, tahame inimkonna mõju täiesti hävitada, et kompenseerida natuke (kellegi arvates) planeedi enesehävituslike plaane?
postituse mõte ei olnud öelda, kui suur on inimese toodetud Co2 osakaal. postituse mõte ole öelda, et ükskõik mis see siis on (ma lihtsalt ei tea) aga see on süsteemi tasakaalust välja viinud
*edaspidi teen olulised laused boldiks, et keegi ei loeks minu postituses ainult esimest 5 sõna ja kohe kribama ei hakka. tuleb lõpuni lugeda. ja kui tekst liiga pikaks läheb (püüan vältida), siis võin ka punaseks tegema hakata.
*edaspidi teen olulised laused boldiks, et keegi ei loeks minu postituses ainult esimest 5 sõna ja kohe kribama ei hakka. tuleb lõpuni lugeda. ja kui tekst liiga pikaks läheb (püüan vältida), siis võin ka punaseks tegema hakata.
test, test, OPEX on demagoog
thnx, SK
ma siiski lugesin su kommi läbi enne.
See boldiks tehtud lause näib lausa rõhutatult paaniline: taevas kukub kohe alla!
ma siiski lugesin su kommi läbi enne.
See boldiks tehtud lause näib lausa rõhutatult paaniline: taevas kukub kohe alla!
kohe ei kuku, kuid meie eluaja jooksul võib väga kergesti juhtuda, et ellujäämiseks on vaja paari hektarit maad lõuna eestis ja vintpüssi.
venemaal just tulid koopast inimesed välja kelle 1 segane oli sinna saatnud maailmalõppu ootama......
opex,
ega sa kinnisvaraarendaja pole? denial viimase minutini...
ega sa kinnisvaraarendaja pole? denial viimase minutini...
ei ole. kas viimased minutid on juba käsil sel planeedil?
no aga paar korterit investeeringuks või väike krunt tallinna külje all ikka?
eip ja selle läbuga võiks chat'i või kuhugi kolida, et angelp jt asjaliku(ma)d vaidlejad teemale saaks keskenduda
P****e siia ka see terror roninund nüüd.
Rääkige parem positiivsetest asjadest jummala siiber on igasugu haigetest prohvetitest kes kõdu ja hävingut külvavad,
sorry aga see on puhas fanaatiline terror.
Rääkige parem positiivsetest asjadest jummala siiber on igasugu haigetest prohvetitest kes kõdu ja hävingut külvavad,
sorry aga see on puhas fanaatiline terror.
Tegelikult on õigus nagu mõlemal poolel, ühel poolt jah, mingid argumendid näitavad, et kliima soenemise tempo on järsult kiirenenud, mis on ka loogiline, sest maailma rahvastiku arv kasvab kenas tempos ja on nn. kohe-kohe kümneni jõudmas.
Teiselt poolt on enne igat jääaega eelnenud tavapärasest kiirem soenemine. Ja alati on toimunud jahenemine järsku, just siis, kui trend soenemist näitas. Umbes nagu aktsiahind, kui turumutid juba tõusust räägivad, siis on viimane aeg langusele panustada:D
Ma ei ole mingi kliimateadlane, aga Vemaal on tehtud mingid ulatuslikud uuringud, mis väidavad üsna kindlalt, et maailm seisab järsu kliima jahenemise ees. Üldiselt loodus ise reguleerib ennast, kui saun liiga kuumaks läheb võetakse tuli alt ära.
Ja isegi kui kohe on mingi kole lõpp saabumas, siis täna on elu ilus ja see on ka väärtus omaette.
Teiselt poolt on enne igat jääaega eelnenud tavapärasest kiirem soenemine. Ja alati on toimunud jahenemine järsku, just siis, kui trend soenemist näitas. Umbes nagu aktsiahind, kui turumutid juba tõusust räägivad, siis on viimane aeg langusele panustada:D
Ma ei ole mingi kliimateadlane, aga Vemaal on tehtud mingid ulatuslikud uuringud, mis väidavad üsna kindlalt, et maailm seisab järsu kliima jahenemise ees. Üldiselt loodus ise reguleerib ennast, kui saun liiga kuumaks läheb võetakse tuli alt ära.
Ja isegi kui kohe on mingi kole lõpp saabumas, siis täna on elu ilus ja see on ka väärtus omaette.
on üllatav, kui vähe on siin kasutajaid, kes tegelikult usuvad, et keskkond on ohus ja seda peaks kaitsma. suhe on umbes 1:3 eitajate kasuks. eitajate põhiline väide on, et maakera suudab ennast ise reguleerida ja kõik on tiptop. nagu eestlastele ikka kombeks, oodatakse valget laeva. kinnisvaraarendajad ootavad välismaa investoreid, pööbel ootab et Jeesus viskab talle rahapakiga vastu pead...
Mina jumalat ei usu ja arvan, et hädasolija peab end ise aitama.
kas me oleme hädas? no kui ma aknast välja vaatan, siis on seal rämedalt tolmune, linnas kõndides tuleb sisse hingata mingit kahtlast ollust, telekas räägitakse sulavatest liustikest, sulavatest poolustest, kõrbestuvatest aladest, kuivand järvedest, õhenevast osoonikihist, maharaiutud metsadest, järjest tugevamatest tornaadodest, väljasurevatest loomaliikidest jne jne.
et kas kõik see on tegelikult bullshit? et see on meedia poolt välja mõeldud meelelahutus?
minu jaoks on keskkonnakaitse vajalikkuse eitamine võrdne holokausti eitamisega, tegemist on lihtsalt vähevalgustatud inimestega (või siis on sellist juttu vaja rääkida, kuna kuulajaskond on vähevalgustatud).
minu selline maailmavaade ei põhine 1600 leheküljelistel teadustöödel, vaid põhineb asjadel mida ma näen oma silmaga.
nagu eespool juba tõestamist leidis on 1600 leheküljelisi teadustöid, mis tõestavad täpselt vastupidist, kuid see saavutatakse sellega, et unustatakse üks või teine muutuja või manipuleeritakse faktidega. miks seda tehakse, beats me.
rõhutan, ma ei ole paduroheline. metsas elada ma ei taha ja taimetoitlane pole. radikaalsete meetmete asemel tuleks valida halbade variantide seast vähem halb. näiteks soojuselektrijaamade asemel tuumaelektrijaamad, tööstusettevõtetele kehtestada rangemad emissiooninormid (et korstnast ei tuleks ainult musta suitsu). kui autotööstusele kehtestada rangemad normid, küll siis kiirelt ka sobivad autod välja arendatakse.
praegu tuuakse keskkond lihtsalt ohvriks vanale majandusele. öeldakse, et keskkonnakaitse hävitaks majanduse. aga sellega ei arvestata, et see looks uue majanduse. lõppeks oleks see nullsumma mäng, boonuseks oleks puhas keskkond.
Mina jumalat ei usu ja arvan, et hädasolija peab end ise aitama.
kas me oleme hädas? no kui ma aknast välja vaatan, siis on seal rämedalt tolmune, linnas kõndides tuleb sisse hingata mingit kahtlast ollust, telekas räägitakse sulavatest liustikest, sulavatest poolustest, kõrbestuvatest aladest, kuivand järvedest, õhenevast osoonikihist, maharaiutud metsadest, järjest tugevamatest tornaadodest, väljasurevatest loomaliikidest jne jne.
et kas kõik see on tegelikult bullshit? et see on meedia poolt välja mõeldud meelelahutus?
minu jaoks on keskkonnakaitse vajalikkuse eitamine võrdne holokausti eitamisega, tegemist on lihtsalt vähevalgustatud inimestega (või siis on sellist juttu vaja rääkida, kuna kuulajaskond on vähevalgustatud).
minu selline maailmavaade ei põhine 1600 leheküljelistel teadustöödel, vaid põhineb asjadel mida ma näen oma silmaga.
nagu eespool juba tõestamist leidis on 1600 leheküljelisi teadustöid, mis tõestavad täpselt vastupidist, kuid see saavutatakse sellega, et unustatakse üks või teine muutuja või manipuleeritakse faktidega. miks seda tehakse, beats me.
rõhutan, ma ei ole paduroheline. metsas elada ma ei taha ja taimetoitlane pole. radikaalsete meetmete asemel tuleks valida halbade variantide seast vähem halb. näiteks soojuselektrijaamade asemel tuumaelektrijaamad, tööstusettevõtetele kehtestada rangemad emissiooninormid (et korstnast ei tuleks ainult musta suitsu). kui autotööstusele kehtestada rangemad normid, küll siis kiirelt ka sobivad autod välja arendatakse.
praegu tuuakse keskkond lihtsalt ohvriks vanale majandusele. öeldakse, et keskkonnakaitse hävitaks majanduse. aga sellega ei arvestata, et see looks uue majanduse. lõppeks oleks see nullsumma mäng, boonuseks oleks puhas keskkond.