Jah, inflatsiooni arvutatakse sinu toodud valemi järgi. Aga õige inflatsiooni number on ainult euroala keskmine. Kui mingis Eurot kasutavas piirkonnas THI kerkib kiiremini kui keskmine, siis on selle nimi kaupade ja/või teenuste kallinemine antud piirkonnas, mitte piirkonna kõrgem inflatsioon. Euro maksab teiste valuutade suhtes selles piirkonnas endisel samapalju kui madalamte hindadega piirkonnas. Seega valuuta väärtus ei ole langenud rohkem kui mujal.
Leesi külapoe näide on hea, sest kui väikseks me vaadeldava piirkonna THI kontekstis saame tõmmata, et võiks kasutada sõna inflatsioon? Baltikum? Riik? Linn? Küla? Kas selle kohta on mingi reegel?
Alumises otsas on kogu aeg trügimine olnud ja see kahe päeva jooksul 42 kandidaati pole midagi erilist.
Kui hoiad kaks nädalat töökuulutust üleval, siis üle poole kandidaatidest saadavadki oma CV esimese kahe-kolme päeva jooksul.
Entry-level kontoritöökohtadele käibki tihe rebimine, sest nõuded ei ole sageli nii kõrged ja iga teine inimene tööturul usub, et saab hakkama. Selle kõrval on suur hulk kandidaate kes hetkel töötavad teenindussektoris (müüjad, turvamehed jne ) ja kangesti tahaks kontorisse, sest et normaalsem tööaeg, vähem jauramist klientidega, tasuta kohv ja paremad töötingimused ja kandideerivad seetõttu enam-vähem igale kohale, konkreetsest tööandjast, sektorist ja erialast sõltumata.
Raske on seda kuidagi ka ette heita. Nii see tööturul ülespoole trügimine käibki.
1 Like
Vaat kus turakad siis: Inflation Rate - Countries - List | Europe
Mõned imelikud arvutavad isegi kogu maailma globaalset inflatsiooni, OECD keskmist, USA osariikide oma jne.
Ei maailm ei ole inflatsiooni valesti arvutanud. Küsimus on terminites. Sõna inflatsioon kasutatakse kirjeldamaks sama valuutatsooni piirkondliku hinnaanomaaliat. Midagi sarnast, nagu isegi mõned pangainimesed räägivad sellest kuidas keskpank tõstab euribori.
No vot ma küsin uuesti. Kui väikseks saab hinnatõusu mõistes tõmmata sama valuutatsooni siseselt piirkonna, et seda saab nimetada inflatsiooniks antud asukohas. Riik? Osariik? Maakond? Vald? Küla? Kas on mingi reegel? Kas Leesi külas saab suvel olla kõrgem inflatsioon kui Eestis keskmine. Kui seal kallinevad nii kaubad kui teenused keskmisega võrreldes?
See ei ole õige definitsioon. Siit definitsioonist tuleb välja see, et inflatsiooni tarbeks mõõdetakse sama-aegseid hindu erinevates piirkondades ja siis neid võrreldakse. Seda ei tehta.
Hindu mõõdetakse ühes kohas, võrreldakse nende hindadega, mida mõõdeti samas kohas ja väljendatakse hinnamuutust selles kohas ajavahemiku jooksul.
“Koht” ise on aga lahtine - võib olla väga väike koht, kasvõi Leesi, võib olla ka suur koht, kuni kogu maailma ulatuseni välja.
Küll aga võrreldakse erinevaid inflatsioone, kui näitajaid, eri kohtades (piirkondades), aga see juba eeldab inflatsiooni välja arvutamist eelnevalt. Samuti võrreldakse inflatsioone mis on toimunud erinevatel ajavahemikel.
Väga hea. Küsimus alljärgnev. 90-ndate alguses oli rubla inflatsioon vist mingi 100 +%. Kodanikule, kes hoidis oma säästusid FIM-is, ei kallinenud kaubad aastaga karvavõrdki. Kas Eestis oli inflatsioon või ei olnud?
Vastus: Rublasid taskus kandvale inimesele oli Eestis inflatsioon. Soome marku omavale inimesele mitte.
Järeldus: Inflateerub konkreetne valuuta, mitte piirkond.
Kui sama valuutatsooni erinevates osads on hinnatase erinev, siis on tegemist erineva elukallidusega piirkondadega, mitte erineva inflatsiooniga. Ja see elukalliduse tõus ei saa lõpmatult teistest piirkondadest eest ära joosta.
Nagu ttrust tabavalt ütles: “Lõppkokkuvõttes ei saa euroalal ühes paja servas keeta kaua aega palju rammusamat inflatsioonisuppi kui mujal paja servades”.
1 Like
Kuivõrd inflatsioon on arvutusvalemi kohaselt seotud ainult ja ainult THI-ga, võib inflatsiooni leida mistahes piirkonna kohta, millele eraldi THI-d arvutatakse. Lelle külapood on siin ainult üks sisend, elektri ja kütuse hindade jms kõrval. Suuremates riikides arvutataksegi THI-d piirkonniti ja ühes riigi otsas võib sama raha ostujõud teises otsas olevast märgatavalt erineda või muutuda. Riiklik THI on lihtsalt piirkondade kaalutud keskmine.
Valuutakurss ei puutu üldse asjasse. See kuidas euro kurss muutub Nepaali ruupia või Austraalia dollari suhtes ei oma mingit otsemõju elukalliduse muutumisele, vaid on sellega kaudselt seotud kaubandusbilansi ja kaubavahetuse struktuuri kaudu. Kui IMF hindab 2025 aasta maailma globaalse inflatsiooni suuruseks 4,1% ja ootab selle jahtumist 3,8% peale käesoleval aastal, siis mis valuuta suhtes see sinu mudeli kohaselt toimub? Kuu või Marsi?
Mutionu, inflatsiooni / THI -d jne arvestadakse ikkagi mingi konkreetse valuuta lõikes. Seepärast nõukogude rublas oli inflatsioon meeletu, FIM-s oli see olematu või lausa negatiivne (iseasi kuidas FIM-i kurssi võeti, sest ametlikku reaalsusele vastavat kurssi ju polnud, oli ainult kunstlik kurss).
Nagu siin mõned artiklid tagasi selgus, siis USD-s on Eesti inflatsioon hoopis teist moodi välja paistmas, kui seda on see euros.
Selle “paja” all mõtlen ma euroala. Kus valitseb üks ja ühine valuuta, millel on Euroopa keskpanga poolt kehtestatud intressimäärad ja arvutatakse ühtset euribori.
Mul on tunne, et räägime samast asjast. Ka mina mõtlen eurotsooni. Näiteks rootslased saavad omal maal keeta nii paksu inflatsioonisuppi kui ise tahavad (lahjendades teadlikult SEK-i). Eesti ei saa seda teha, sest ei oma õigust EUR-i juurde trükkida. Seega ei saa meie inflatsioon olla erinev teistest eurotsooni riikidest. Saab olla ainult teistsugune elukalliduse tase.
Nagu ttrust tabavalt ütles: " inflatsiooni / THI -d jne arvestadakse ikkagi mingi konkreetse valuuta lõikes."
Siin lähevadki segamini elukallidus ja inflatsioon, mis ei ole samad asjad. Kui Türgis on inflatsioon (Liiri ostujõu odavnemine) 35%, siis see tuleneb otseselt raha juurdetrükist, mis toob automatselt kaasa valuutakursi odavnemise teiste valuutades suhtes. Samas elukalliduse tõus ei ole samas suurusjärgus, sest hindade tõusuga paralleelselt tõusevad ka palgad.
Seega ka Eestis võib elukallidus erinevatel põhjustel kasvada, aga see ei tähenda EUR-i kui sellise odavnemist ehk inflatsiooni (valuuta ostujõu vähenemine) Eestlased saavad endiselt kõikjalt maailmast EUR-i eest osta sama palju asju kui enne.
Ah tühja me vaidleme. Kui kogu maailm on aegade algusest peale inflatsiooni täiesti valesti just elukalliduse muudu protsendina arvutanud, pane siis õige valem kirja ja saada IMF-ile ja maailma statistikaagentuuridele laiali. Ära unusta lasta ka wiki-s ja entsoklüpeediates parandused sisse viia. Nobel koidab.
2 Likes
See foorumiteema tuleb otsast lõpuni tähelepanelikult ja süvenenult läbi lugeda: https://forum.fp.lhv.ee/t/kalev-jaik-vosafilosoofist-majandusteadlane/31477
1 Like
Inflatsioon ja elukallidus suhtestuvad nagu kiirendus ja kiirus.
Inflatsioon on üldiselt ühe valuuta väärtuse muutus mingis piirkonnas pikema kui 1 aastat aja jooksul.
Piirkond võib olla ka üks küla või isegi pool küla.
Lisaks on statistilised inflatsioonid, kus mitu valuutat ja/või piirkonda segatakse kokku, nagu see IMF oma (mis on keskmine segu riikide keskmistest).
1 Like
kiirendus on kiiruse muutus ajas (kiiruse tuletis)…
… inflatsioon seega on siis elukalliduse muutus ajas, elukalliduse kiirendus…
elukallidus suhestub riigis kehtiva valuutaga e. maksevahendiga… seega väide et FIMides palka saades justkui inflatsiooni pole, ei päde… arvestus tuleb teha maksevaluutas…
elukallidus söltub nöudlusest ja pakkumisest, seega… jah, söltuvalt piirkonniti muutub inflatsioon kiirenevalt ja aeglustuvalt, otsest seost valuutaga pole, kuna arvestus tehakse kohalikus maksevaluutas… eksin?!
1 Like
Inflatsioon on raha väärtuse langemine , millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase. Wikipedia
PeaLik, kui me läheneme asjale emotsinaaslse-halvustava lahmimise asemel matemaatiliselt, siis Eesti pinnal ei saa EUR väärtus olla väiksem ega suurem kui Bulgaarias (näiteks). Nii Eestis kui Bulgaarias saab EUR-i kulla, hõbeda Bitcoini jne vastu vahetada sama kursiga. Küsimus on ainult selles kui palju me oleme nõus/sunnitud seda väärtusühikut erinevates kohtades välja andma. Sama veinipudel maksab restoranis mitu korda rohkem kui poes. Me ei räägi ju ometi, et restorani pinnal on jube inflatsioon. Ei, seal on lihtsalt hinnad kõrgemad.
Inflation is the rate of increase in prices over a given period of time. Inflation is typically a broad measure, such as the overall increase in prices or the increase in the cost of living in a country. But it can also be more narrowly calculated—for certain goods, such as food, or for services, such as a haircut, for example. Whatever the context, inflation represents how much more expensive the relevant set of goods and/or services has become over a certain period, most commonly a year.
Inflatsioon võiks puudutada hindu ja rahast rääkides räägitakse raha ostujõust. Ja neil on tõesti ka omavahel teatav seos. Mina olen nii aru saanud…tavakodaniku, mitte majandusteadlasena. Võib ju ka nii vaadata, et kui aastases võrdluses on komplekt x tooteid täpselt sama hinnaga ja komplekt y kaks korda kallimad, siis kas raha on ostujõudu kaotanud või on midagi toimunud komplekt y hindadega? No näed, foorumi asi, ekspert ei ole, aga tahaks ka kaasa rääkida:)
a) Väärismetallid ja krüpto ei kuulu selle ostukorvi koosseisu, mille põhjal inflatsiooni arvutatakse. CPI arvutamise metoodikaga saad tutvuda näiteks siin: Statistikaameti andmekool #9: Kuidas tarbijahinnaindeksit kokku panna? | Statistikaamet
b) Sa ei saa Eestis ja Bulgaarias hõbedat vahetada “sama kursiga” juba kasvõi selle pärast, et Eestis rakendub hõbeda ostule 24% käibemaks, Bulgaarias 20%. Bitcoini vahetamisel euroks võib erinevus veelgi suuremaks kujuneda sest Bulgaarias rakendub kasumiosa müügile 10% kasumimaks; Eestis 22% tulumaks. Maksud ja aktsiisid on oluline tegur inflatsiooni kujunemisel eri riikides.
c) Veinipudeli hinnaerinevus restos ja poes kajastub CPI-s selle kaudu, et esimene neist läheb CPI arvutuses mõõdiku “Söömine väljaspool kodu” alla ja teine “Alkohoolsed joogid ja tubakas” rubriiki. Andmed kogutakse vastavate ettevõtete müügistatistika pealt ja neile antakse indeksis kaal vastavalt tarbimise osakaaludele.
Me räägime süstemaatilisel erinevatest asjadest.
Mina põhimõtteliselt rahast kui kaubavahetuse ekvivalendist, selle olemusest ja väärtuse muutusest sõltuvalt selle käibeloleku mahust.
Sina raamatupidamislikest kontoridadest ja statistikaameti valemitest (väike vale, suur vale, statistika)
Sellisel arutelul, kus üks räägib aiast ja teine aia august, mõtet ei ole. Räägime Kristjan Mihailist edasi.
Michal ründas konservatiivseid jõude
Samas jäi Reformierakonna esimees oma sõnumites üldsõnaliseks ega esitanud kõnes konkreetseid ideid ega mõõdetavaid eesmärke oma erakonna poliitika elluviimiseks.
Kui ideid pole, siis tulebki ainult teisi kritiseerida.
Ja kas Salk mitte liberaale ei aita?
2 Likes