Sõber küsis millal sa viimati näiteks Leedus või Poolas käisid
… vanasti oli Potsatajal hea lause selliste vaidluste löpetamisex… ![]()
Eks tõde ongi valus kuulata.
töde on veidi parem näha, kui vaadata kastist väljaspoolt…
Räägi meile sellest tõest läbi valgustatu vaate.
Su küsimus on parem kui minu vöimed… edu…
Ühed “klõunid” jäävad töötuks. Ustavamad “klõunid” mingi nõukoguliikme või MTÜ juhi koha ikka saavad. Teised klõunid tulevad asemele. S…tagi ei muutu.
Sõbrale võid öelda, et viimati käisin Poolas 2 aastat tagasi ning Leedus väga ammu, kui sealt läbisõitmist mitte kohapeal käimiseks nimetada.
Aga, illustreerimaks Eesti, Leedu ja Poola erinevusi on kasulik vaadata nende riikide inflatsiooni ja nominaalse SKP graafikuid.
Eelmine aasta Eesti nominaalne skp kasvas jämedalt 15% ?
Mingis sinu märjas unenäos oli see?
Jah, dollaris oligi sedamoodi ![]()
Sama efekt ka Leedus, Poolas.
Aga miks mitte arvestada meie SKP kasvu Liibanoni naelas? Niiviisi oleks me saanud aastal 2025 maagilised 569,6% nominaalset SKP kasvu ja ministrite plärtsumised sotsiaalmeedias teemal, et pööbel elabki liiga hästi ja seda head elu peaks jõuliselt koomale tõmbama saaks veidikenegi rammustamas soustis esitatud.
(lahtiütelus: arvutas AI ja ma ei pretendeeri seetõttu absoluutsele tõele)
Kuulge, mida ma pean lugema? GDPd arvestame dollaris, inflatsiooni eurodes, ja saame tulemuse mida uhkelt presenteerida?
Jep. Nii ongi.
Selles suhtes kehtib endiselt see vana ütelus, et on olemas 3 valet - väiksed valed, suured valed ja statistika ![]()
Selles suhtes olen eelarvajatega täiesti nõus, et Eestis on tarbija (ja ka tootjaindeksi) sentiment selgelt sitem, kui seda Leedus ja Poolas.
Sealt tulenevad ka mõjud inflatsioonile ja sealt omakorda inflatsiooniga korrigeeritud majanduskasvule. Mis neist paljudest statistikatest on selline hea statistika, millega ühte või teist agendat ajada, selle üle vaidlevad majandusteadlased jätkuvalt edasi.
Lõppkokkuvõttes ei saa euroalal ühes paja servas keeta kaua aega palju rammusamat inflatsioonisuppi kui mujal paja servades. Ma ei tea kuidas hetkel see on, aga mõni kuu tagasi hinnati, et euroala keskmine inflatsioontase on alla 2% aastas. Raadiouudis oli.
Äkki inflatsiooni keskmine eesmärk 2% aastas on üldse liiga suur? Äkki võiks seada sihiks et see oleks 1,5% näiteks?
Ja kui olekski sihteesmärk 2% aastas, oleks sihina seatud see, et kui mõnel aastal on inflatsioon 20% siis sellele peaks järgnema ridamisi aastaid, kus inflatsioonimäär on 0 või ülimadal, et kompenseerida seda 20%-st hüpet.
Tulevikus võib noortel töö leidmine olla veel raskem
Vanajuur nentis, et noorte soov tööd leida on suur.
“Näitena võin tuua alles kolm päeva tagasi avatud positsiooni meie laotöödele, kus kolmandal päeval on kandideerijaid juba ligi 150 kõigest kahe positsiooni peale, nii et ilmselt näeme laotöödele (konkurssi) umbes 100 inimest ühele kohale. Enamik neist on noored, kes oma esimesi tööotsinguid teevad,” lausus Vanajuur.
Samal ajal kuulutab meie reaalsusest lõplikult irdunud valitsus laonduse süüdimatult “tööjõupuudusega tegevusalaks”, et siia endiste NSVL aladelt piirarvuta saaks lumpenproletariaati kohale vedada.
Kõrgväärtuslikke laondusspetsialiste 0,8 x selle palga peale, millega kohalik on nõus töötama.
Kogu see tööjõu sissevedamise teema on lõplikult allakäinud populistliku erakonna küüniliste jõudude võimu rahaks tegemine.
Mõned imestavad, et kuidas RE muutunud on - ei ole muutunud - on kogu aeg selline olnud.
Tuttav Arhitekd mainis, et kõige madalama taseme helldeskin33gri tähtajalisele töölepingulle olla 2 päevaga 42 inimest kandideerinud…
Kuidagi “tihedaks” on läinud trügimine seal “alumises otsas” …
Täpsemalt, inflatsioon on raha väärtuse langemine. Euro väärtus ei saa langeda seda raha kasutavates eri piirkondades erinevalt. Saame rääkida ainult kaupade ja teenuste erinevas kallinemises piirkonniti.
Kui Leesi külapoes on suvitushooajal kaubad keskmiselt 20% kallimad kui Tallinnas, kas siis räägime, et Leesil on suvel inflatsioon 20%?
Minu arust terminit “inflatsioon” käsitletakse teistmoodi, kui see Sinu toodud näide. Sama hästi võiks tuua analoogse näite et: “kui Leesi külakoerad on 20% karvasemad kui Tallinnas, siis kas Leesi inflatsioon on 20% kõrgem kui Tallinnas?”.
Vau! Tuleb välja, et kogu maailm on inflatsiooni valesti arvutanud, tuletades raha väärtuse muutumist riiklikest tarbijahindadest, valemiga: Inflatioon = (THI praegu - THI eelmine) / THI eelmine x 100
