Nigeeriast ja Somaaliast, Iraanist ja Iraagist, Afganistaanist ja Pakistanist…
tulevad raketiteadlased ja ajukirurgid, tuumafüüsikud ja elektrikal-engineuring doktorid.
Selge see ja kuidas see saakski teisiti olla? Ainult meie, lollid maamaatsid, ei oska neid rakendada. Sõidame Boltis, mille roolis istub phd ja pugime mikrobioloogia magistri keeratud kebabi. On ju nii? Kohutav lausa.
kuidas Justament kunagi laulis: "Maa tuleb täita lastega ja laste, laste lastega…nüüd laulame maa tuleb täita pagulastega ja pagulaste lastega
https://youtu.be/Ym53CVKVPXQ?si=i0x4Ns4RdyAR5FjK
Maksufestival on lõppenud! Fanfaarihelide saatel maksutõusud, mis viivad Eesti enneolematule õitsengule on läbi!
Selle asemel toimuvad ametkondade tagatubades vaikselt ja varjatult maksutõusu süldipeod.
Lisame 200% siia:
Tõstame maksu paar korda siin (paywall)
mis paneb isegi sakslase imestama:
“Eestis on valdu, kus tänavu tõuseb jäätmetasu 100 protsenti ning suvel kergitavad riigimaksud jäätmejaamades tasu samuti mitu korda. Wilms küsib selle peale, kas kuulis õigesti – tõesti 100 protsenti? Näite peale, kuidas ühes vallas kerkib igakuine jäätmearve majapidamisele 8 euro pealt 16 euro peale kuus, nentis Wilms, et üksikule pensionärile tähendab see ligi 200-eurost kulu aastas ja seda on ikka paljuvõitu.”
Peaministril on aga riigi finantsjuhtimise põhimõtted kindlalt paigas
Enim meeldejäävad tsitaadid:
“Järgmise aasta eelarve tuleb muidugi teha järgmise aasta eelarvega”
“Ka sellel aastal on vaja ringitõstmisi teha. Võimalik, et kevadel, võimalik, et sügisel,”
“Lisaeelarve võib olla positiivne või negatiivne – lisaeelarve on lisaeelarve”
ja minu lemmik
“Võime tõsta kulutusi vähemaks, kärpida – kõike seda teha, nii et raamidesse tuleb igal juhul mahtuda.”
Mina oma lihtsa inimese mõistusega ei saa aru kas kulutuste vähemaks tõstmine tähendab kulutuste suurendamist või vähendamist? Kas võib siis ka kulutusi suuremaks langetada?
Kui reformierakonna poliitikud veekalkvel silmadega jällegi oma reitingut vaatavad ja nutuse häälega küsivad kuhu küll on kadunud rahva palav armastus, siis soovitan vaadata sinna kolikambrisse kus vedelevad ka õhuke riik ja effektiivne riigiaparaat.
Lisaks võiks väike-ettevõtetele kehtestada “oü-tamise lisamaksu” sest on palju pisikesi oüsid mida kasutatakse “kulude optimeerimiseks” ja oleks õiglane, kui Riik oma maksud siiski kätte saaks.
Ja Internetiühendusele võiks ka kehtestada mingid täiendavad “autoritasud”, sest on palju inimesi, kes isegi ei kasuta ühtegi “beroadcast” teenust a la Go3 v. Telia TV kuid ikkagi tarbivad meediat – riigil jääb siit “meediamajade” kahanenud tulude pealt saamata tohutu maksutulu.
Ja siis võiks veel… või ma parem ei jätka, sest pärast jälle keegi karjatab: “ÄRA ANNA AMETNIKELE IDEID”
Küll aga selgus eelmisel aastal tellitud Turu-uuringute AS-i uuringust, et iga kuues inimene on viimase aasta jooksul vähemalt korra tasuta internetist muusikat alla laadinud.
Kas te teate kedagi, kes teaks kedagi, kes … oleks viimase aasta jooksul muusika oma telefoni alla laadinud!? Päriselt?! Igasugu voogedastused - jah, küll ja küll. Aga laadinud heliloomingu telefoni?! Iga kuues?! Kes need inimesed on?
Ma jäin siin mõtlema, et mis asi see “tasuta internet” on ja kust seda saab. Ja kui tegemist on “tasuta muusika Internetist alla laadimisega” – siis kui see on lege. tasuta, miks Eesti Vabariigi valitsus nii suurt muret “nälgivate autorite” pärast tunneb?
Ja mis takistab Riiki teha Eesti Autoritele “oma Spotify” as riigi e-teenus, kui nii suurt muret tuntakse. Siis saavad autorid oma loomingu sinna panna ja teenuse kasutajad tasuvad ja Riik saab selle Autoritele jagada.
Nii palju küsimusi… nii vähe vastuseid.
Kusjuures, mõne aasta pärast on meil tänu AI-le ka nälgivad arstid, õpetajad, politseinikud, kaitseväelased, riigiametnikud, sotsaaltöötajad jne. Siis hakatakse juba eriti räigete meetoditega inimestelt viimast raha välja peksma, sest Ameerika AI käest ei saa nagunii mitte sentigi.
Miks ta telefonis peab olema ? Ta võib olla mistahes andmekandjal, mida saab siis kasutada taasedastamiseks kustahes, kasvõi vanamoodsas muusikakeskuses suurte kõlaritega.
Paha lugu on muidugi , et see “tasuta” kraam tavaliselt ei paku väga head kvaliteeti…
Aga eks nii on iga asjaga. Tahad kasvõi mingi iidvana filmi uuesti vaadata, pead maksma. Ojee, pira on kindlasti saadaval ja neid kohti on palju kust saab.
Stagna, nende “iidvanade filmidega” ei ole päris lihtne.
Digitaalne restaureerimine on kindlasti “töö”.
Filmilindilt digitaliseerimine on kohe päris kindlasti aja ja töömahukas.
Eriti õudne on olukord siis, kui filmist on säilinud ainult stuudio"kvaliteediga" koopia magnetlindil. Juba filmilint > analoogvideosalvestus on sellele õnnetule linateosele teinud “haraikiri” (4:3, letterbox).
Analoogvideost digivideo tegemine on veel “teadus omaette”. Sest analoogvideo maailm on täis “üle nurga lõikamisi” ja “elektroonilisi häkke”… sest “tolleaegne tehnika ei võimaldanud enamat”. Ja ilma “erilähenemiseta” tulevad kõik need “häkid” digitaalses koopias JÕULISELT esile.
Tänapäeval küll AI suudab üsna palju “puhastamist” ka automaatselt ära teha, aga ega temagi pole perfeknte. Ja teeb vigu.
Seega, kui sa tahad 1930ndate paremat filmi vaadata “nii nagu päris” … 35mm filmilindi originaalkvaliteediga, siis on täiesti aus, et küsitakse raha selle eest, et see on sul BluRay kvaliteedis “nagu ta sündides oli”
Äkki inimesed mõtlesid selle all seda, kui sa koostatd endale Spotifys off-line playlisti. Aga selleks peab sul subscription olema ja autorid saavad oma kopika Spotify käest.
Oeh… meil on Spotify, meil on YouTube, meil on öljard platvormi, kes tegelevad selle klient-autor suhtega. Kohati kaldub pendel ühele poole ja sisuloojad nurisevad, et platvormid on liiga suure võimuga või ahned. Teistpidi jälle on ÖLJARD indie-autorit saanud VÕIMALUSE, mida neil klassikalillelises Suurte Stuudiote ja Raadiojaamade maailmas IIAL poleks olnud. Ja mina kliendina olen v. rahul, et ma saan koostada oma playlisti ja ei pea mingi totaka kivist peaga saare jõledat maitset või mölinat taluma.
Mis siis järgmiseks, valitsus peaks ehk Sinise Äppi tüdrukute sissetulekute (ja MAKSUDE, ärge unustage MAKSE!!!) eest hoolitsemise enda helladesse kätesse võtma?!?
P.S. Kõik postituses mainitu on välja mõeldud, igasugune sarnasus reaalselt eksisteerivate isikute v. institutsioonidega on juhuslik kokkusattumus.
Ma ei öelnud, et see pole aus muusika või filmi eest tasu küsida .
Ja ma ei mõelnud ka päris saja-aasta vanuseid Meliesi, Buster Keatoni ja Chaplini filme vaid ikka selliseid, mida sai sai ise kunagi väga ammu vaadatud
Näiteks see
Oligi kiusatus see osta, sest ei leidnud oma 2 disc editioni suurest plaadihunnikust üles. See teine plaat lisadega ja kommentaaridega oli olemas, põhifilm aga jalutama läinud krt teab kuhu, mingisse teise hunnikusse
6 eurot pole suur raha, kuid seekord jäi ost ära, sest leidsin isikliku plaadi üles
Pirakohas oli see asi aga nii tülgastavalt viletsa kvaliteediga, et vaatamiseks täiesti kõlbmatu
Äkki sa otsid valedest kohtadest ja valede võtmesõnadega. h.265 ja 2K (või 4K) ja siis hulk kolme-ja-neljatähelisi akronüüme on vaja endale selgeks teha. HEVC, HDR jne.
HDR on üks peamine “lõks” millesse astutakse – kui su tehnika k.a. TV seda ei toetea, siis on tulemuseks “tökatmust öö” nagu “Svema” filmilindile võetud nõukogude filmid.
Pole muidugi päris CMV teema, aga kiire spikker abiks vanemale kolleegile:
videokoodekid: MPEG‑2 (DVD ja klassikaline digitelevisioon), AVC / H.264 (väga levinud, hea ühilduvus), HEVC / H.265 (efektiivsem kui H.264, 4K), VP9 (Google/YouTube, tasuta), AV1 (uus, väga efektiivne, royalty‑free), VVC / H.266 (uusim, eksperimentaalne); audiokoodekid: MP3 (vana, universaalne), AAC (kaasaegne, tõhus), Opus (väga kvaliteetne madalal bitikiirusel), AC‑3 / Dolby Digital (DVD ja TV), E‑AC‑3 / Dolby Digital Plus (striiming), DTS (kodukino), DTS‑HD (kõrgema kvaliteediga DTS), DTS‑HD MA ehk Master Audio (kadudeta heli), PCM (tihendamata heli); lisatähised ja omadused: 10bit (suurem värvisügavus kui 8‑bit, paremad üleminekud), HDR (suurem dünaamiline ulatus), AVC (H.264 teine nimi), MA 5.1 (5.1 kanaliline heli Master Audio puhul); konteinerid: MKV / Matroska (väga paindlik, mitu heli- ja subtiitririba), MP4 (kõige levinum), AVI (vana, piiratud), MOV (Apple), WebM (VP9/AV1 + Opus), TS / M2TS (ringhääling ja Blu‑ray).
Mul pole nii suurt isu mingit pira otsida, mis oleks kasvõi sama või veel parema kvaliteediga mis vana DVD.
Need vanad filmid on ju olemas ja vana musa mitmel mälupulgal rohkem kui jaksab ära kuulata.
Uusti asju aga ei tahagi. Igast tommikäshid ja vaniljad ja mõminaräpparid võivad oma toodangu sisse soolata. Jo neil on oma 50 aastat noorem publik ja las olla .
Olla purulaisk ja vana - sel on omad plussid.
Esimene viga tehti siis, kui sellistele seadmetele nagu nutitelerid ja telefonid see tasu üldse kehtestati.
Kunagi CD plaatide maksustamine kõlas 25 aastat tagasi teatud osas isegi loogiliselt, sest kaasaskantavatele CD mängijatele tehtigi ise plaate juba makstud muusikast ja mingi objektiivne argumentatsiooni idu oli selles väites olemas.
Lihtsalt kui CD plaate ja kaasakantavaid andmekandjaid enam ei ostetud, siis hakati sedasama tasu väga meelevaldselt pookima nitutiseadmetele, kus eluliselt pole enam salvestusseadmena autoriõigustega mingit seost või erandlikud võimalused laiendatakse meelevaldselt kogu tarbijaskonnale.
Praegune on lihtsalt summade tuunimise küsimus. Kass on kahjuks juba kotist välja lastud. Selle autoriühingute nõudmised tulnuks ammu tagasi lükata, lihtsalt justiitsministeeriumil pole selleks kunagi piisavalt mune olnud.
Kusjuures, nagu Eestis kombeks, siis Eestis maksustatud autoritasud jagatakse Eesti autoritele (ainult neile, kes on autoriorganisatsioonide liikmed) ja väike osa sellest rahast lahkub välismaale, mis kohe kindlalt ei vasta näiteks muusikatarbimise osakaaludele kohaliku muusika ja välismaise muusika omavahelise suhtekaaludes.
Lisaks veel, kellele kuulub muusika mis toodeti nõukogude ajal ja mille eest samuti meediatelt ideekohaselt maksu kasseeritakse?
Ideekohaselt peaks kohalik autoriorganisatsioon, mis seda maksu korjab, korjama seda mitte meil müüdavate riistvaraseadmete pealt, vaid Youtubest, Spotifyst ja mujalt streamimise-kohtadest. Kuna sealt on raske korjata, siis minnakse riistvara maksustamise kallale, sest see on lihtsam.
Siiamaani on lahendamata küsimus, et kui maksu kogutakse infomeediatelt ja elektroonikasedmetelt, siis miks muusika piraatlik alla laadimine ikka veel kuritegu on? Selle eest on ühiskond juba maksnud. Ja varsti maksab veelgi rohkem, kuna maksud mitmekordistuvad kohe.
Kas alla laadimine on kuritegu?
Mäletan justkui, et jagamine on karistatav ja alla laadimine ei ole. See on iseküsimus, et enamlevinud lahendused nagu torrent samaaegselt alla laadimisega juba ka edasi jagab.
Aga nüüd tuleb ainult loota, et Offf seda postitust ei näe, sest muidu pannakse kohe pabeross põlema, see teema muutub kurilkaks ja hakkab arutelu databittide ja erinevate allalaadimise protokollide üle…
Aga kolime siis “kurilkasse”. Tegelikult, mul pole proto kollide ja asjade kohta suurt midagi öelda.
Väga paljud vanad DVDd on ikka “totaalne haltuura”. 720p või koguni 480p videosalvestuste pealt võetud, mitte filmilindilt digiteeritud.
A muidu sa oled siis õnnelik inimene v. väga hea kogu endale sebinud.
Mina pean küll neti teenuse peal “releema” – sest EI OLE ja EI OLE KUNAGI OLNUDKI.
Loed FB gruppe “Incredibly strange movies” ja “Hidden sci-fi gems” ja “Unfairly forgotten movies” ja …
Eestis pole enamiku seal mainituid iialgi välja antud DVDna. Enamikku pole iialgi müüdud Amazonis vms. netipoes. Mõned on “kohalikud riliisid” mõned on “straight to video” mõned on “ainult teatud piirkonnas kunagi ka digitaalsel kujul saadaval olnud”.
Teate, ilma Interneti ja nn. “pirata” ei saaks ma kunagi näha mida mõni Vaikse Ookeani Saarestiku indie-režissör on kohalikule turule tootnud. EI saaks. Ja isegi interneti-ajastul nn. “legaalselt” ei saaks. KUIGI ma oleks täitsa nõus selle soetuse eest r. paberit poetama.
P.S. Kes mäletab Ungari filmi “Kassilõks” mis meil ENSVs ka kinodes jooksis. Selle digitaalse koopia hankimine oli paras “pikkuse hüppamine” … isegi mulle.
Aga mul on hea meel, kui stagnal on kohe riiulilt võtta kogu 20. sajandi “inidie”, “alternatiiv”, “eksperimentaal” jne.
“Keskea rõõmud” on täiesti vabalt ja legaalselt saadaval. See oleks siis tolleaegne indie road-movie.
Põnevust ja närvikõdi võiks pakkuda näiteks “XXI. sajandi piraadid”.
Pisarakiskumiskategooriast pakuks “Moskva pisaraid ei usu” esimese ja teise osa koos napooleoni tordi, tassi kohve ja pitsikese “Agnese” kõrvale.
Komöödiavaldkonnas võiks teha väikese reveransi sci-file ja miks ka mitte vaadata uuest üle “Kin-dza-dza-d” või siis “Metskannikesed”.
Seega tõesti, milleks voogedstus või entusiastidelt paroolide lunimine, kui leiad oma lemmikuid puhvetikapi kõrvalt pappkastist : )
Kui praegune valitsus sellega tõesti hakkama saab, siis Kristen Michal saab vähemalt minult ühe plusspunkti kirja.
Aga elame näeme, võib-olla tuleb siiski peale kaalumist välja, et tegemist on Eesti kõige olulisema kaitserajatisega tänases sõjalise kriisi olukorras ![]()