Stagna, nende “iidvanade filmidega” ei ole päris lihtne.
Digitaalne restaureerimine on kindlasti “töö”.
Filmilindilt digitaliseerimine on kohe päris kindlasti aja ja töömahukas.
Eriti õudne on olukord siis, kui filmist on säilinud ainult stuudio"kvaliteediga" koopia magnetlindil. Juba filmilint > analoogvideosalvestus on sellele õnnetule linateosele teinud “haraikiri” (4:3, letterbox).
Analoogvideost digivideo tegemine on veel “teadus omaette”. Sest analoogvideo maailm on täis “üle nurga lõikamisi” ja “elektroonilisi häkke”… sest “tolleaegne tehnika ei võimaldanud enamat”. Ja ilma “erilähenemiseta” tulevad kõik need “häkid” digitaalses koopias JÕULISELT esile.
Tänapäeval küll AI suudab üsna palju “puhastamist” ka automaatselt ära teha, aga ega temagi pole perfeknte. Ja teeb vigu.
Seega, kui sa tahad 1930ndate paremat filmi vaadata “nii nagu päris” … 35mm filmilindi originaalkvaliteediga, siis on täiesti aus, et küsitakse raha selle eest, et see on sul BluRay kvaliteedis “nagu ta sündides oli”
Äkki inimesed mõtlesid selle all seda, kui sa koostatd endale Spotifys off-line playlisti. Aga selleks peab sul subscription olema ja autorid saavad oma kopika Spotify käest.
Oeh… meil on Spotify, meil on YouTube, meil on öljard platvormi, kes tegelevad selle klient-autor suhtega. Kohati kaldub pendel ühele poole ja sisuloojad nurisevad, et platvormid on liiga suure võimuga või ahned. Teistpidi jälle on ÖLJARD indie-autorit saanud VÕIMALUSE, mida neil klassikalillelises Suurte Stuudiote ja Raadiojaamade maailmas IIAL poleks olnud. Ja mina kliendina olen v. rahul, et ma saan koostada oma playlisti ja ei pea mingi totaka kivist peaga saare jõledat maitset või mölinat taluma.
Mis siis järgmiseks, valitsus peaks ehk Sinise Äppi tüdrukute sissetulekute (ja MAKSUDE, ärge unustage MAKSE!!!) eest hoolitsemise enda helladesse kätesse võtma?!?
P.S. Kõik postituses mainitu on välja mõeldud, igasugune sarnasus reaalselt eksisteerivate isikute v. institutsioonidega on juhuslik kokkusattumus.
Ma ei öelnud, et see pole aus muusika või filmi eest tasu küsida .
Ja ma ei mõelnud ka päris saja-aasta vanuseid Meliesi, Buster Keatoni ja Chaplini filme vaid ikka selliseid, mida sai sai ise kunagi väga ammu vaadatud
Näiteks see
Oligi kiusatus see osta, sest ei leidnud oma 2 disc editioni suurest plaadihunnikust üles. See teine plaat lisadega ja kommentaaridega oli olemas, põhifilm aga jalutama läinud krt teab kuhu, mingisse teise hunnikusse
6 eurot pole suur raha, kuid seekord jäi ost ära, sest leidsin isikliku plaadi üles
Pirakohas oli see asi aga nii tülgastavalt viletsa kvaliteediga, et vaatamiseks täiesti kõlbmatu
Äkki sa otsid valedest kohtadest ja valede võtmesõnadega. h.265 ja 2K (või 4K) ja siis hulk kolme-ja-neljatähelisi akronüüme on vaja endale selgeks teha. HEVC, HDR jne.
HDR on üks peamine “lõks” millesse astutakse – kui su tehnika k.a. TV seda ei toetea, siis on tulemuseks “tökatmust öö” nagu “Svema” filmilindile võetud nõukogude filmid.
Pole muidugi päris CMV teema, aga kiire spikker abiks vanemale kolleegile:
videokoodekid: MPEG‑2 (DVD ja klassikaline digitelevisioon), AVC / H.264 (väga levinud, hea ühilduvus), HEVC / H.265 (efektiivsem kui H.264, 4K), VP9 (Google/YouTube, tasuta), AV1 (uus, väga efektiivne, royalty‑free), VVC / H.266 (uusim, eksperimentaalne); audiokoodekid: MP3 (vana, universaalne), AAC (kaasaegne, tõhus), Opus (väga kvaliteetne madalal bitikiirusel), AC‑3 / Dolby Digital (DVD ja TV), E‑AC‑3 / Dolby Digital Plus (striiming), DTS (kodukino), DTS‑HD (kõrgema kvaliteediga DTS), DTS‑HD MA ehk Master Audio (kadudeta heli), PCM (tihendamata heli); lisatähised ja omadused: 10bit (suurem värvisügavus kui 8‑bit, paremad üleminekud), HDR (suurem dünaamiline ulatus), AVC (H.264 teine nimi), MA 5.1 (5.1 kanaliline heli Master Audio puhul); konteinerid: MKV / Matroska (väga paindlik, mitu heli- ja subtiitririba), MP4 (kõige levinum), AVI (vana, piiratud), MOV (Apple), WebM (VP9/AV1 + Opus), TS / M2TS (ringhääling ja Blu‑ray).
Mul pole nii suurt isu mingit pira otsida, mis oleks kasvõi sama või veel parema kvaliteediga mis vana DVD.
Need vanad filmid on ju olemas ja vana musa mitmel mälupulgal rohkem kui jaksab ära kuulata.
Uusti asju aga ei tahagi. Igast tommikäshid ja vaniljad ja mõminaräpparid võivad oma toodangu sisse soolata. Jo neil on oma 50 aastat noorem publik ja las olla .
Olla purulaisk ja vana - sel on omad plussid.
Esimene viga tehti siis, kui sellistele seadmetele nagu nutitelerid ja telefonid see tasu üldse kehtestati.
Kunagi CD plaatide maksustamine kõlas 25 aastat tagasi teatud osas isegi loogiliselt, sest kaasaskantavatele CD mängijatele tehtigi ise plaate juba makstud muusikast ja mingi objektiivne argumentatsiooni idu oli selles väites olemas.
Lihtsalt kui CD plaate ja kaasakantavaid andmekandjaid enam ei ostetud, siis hakati sedasama tasu väga meelevaldselt pookima nitutiseadmetele, kus eluliselt pole enam salvestusseadmena autoriõigustega mingit seost või erandlikud võimalused laiendatakse meelevaldselt kogu tarbijaskonnale.
Praegune on lihtsalt summade tuunimise küsimus. Kass on kahjuks juba kotist välja lastud. Selle autoriühingute nõudmised tulnuks ammu tagasi lükata, lihtsalt justiitsministeeriumil pole selleks kunagi piisavalt mune olnud.
Kusjuures, nagu Eestis kombeks, siis Eestis maksustatud autoritasud jagatakse Eesti autoritele (ainult neile, kes on autoriorganisatsioonide liikmed) ja väike osa sellest rahast lahkub välismaale, mis kohe kindlalt ei vasta näiteks muusikatarbimise osakaaludele kohaliku muusika ja välismaise muusika omavahelise suhtekaaludes.
Lisaks veel, kellele kuulub muusika mis toodeti nõukogude ajal ja mille eest samuti meediatelt ideekohaselt maksu kasseeritakse?
Ideekohaselt peaks kohalik autoriorganisatsioon, mis seda maksu korjab, korjama seda mitte meil müüdavate riistvaraseadmete pealt, vaid Youtubest, Spotifyst ja mujalt streamimise-kohtadest. Kuna sealt on raske korjata, siis minnakse riistvara maksustamise kallale, sest see on lihtsam.
Siiamaani on lahendamata küsimus, et kui maksu kogutakse infomeediatelt ja elektroonikasedmetelt, siis miks muusika piraatlik alla laadimine ikka veel kuritegu on? Selle eest on ühiskond juba maksnud. Ja varsti maksab veelgi rohkem, kuna maksud mitmekordistuvad kohe.
Kas alla laadimine on kuritegu?
Mäletan justkui, et jagamine on karistatav ja alla laadimine ei ole. See on iseküsimus, et enamlevinud lahendused nagu torrent samaaegselt alla laadimisega juba ka edasi jagab.
Aga nüüd tuleb ainult loota, et Offf seda postitust ei näe, sest muidu pannakse kohe pabeross põlema, see teema muutub kurilkaks ja hakkab arutelu databittide ja erinevate allalaadimise protokollide üle…
Aga kolime siis “kurilkasse”. Tegelikult, mul pole proto kollide ja asjade kohta suurt midagi öelda.
Väga paljud vanad DVDd on ikka “totaalne haltuura”. 720p või koguni 480p videosalvestuste pealt võetud, mitte filmilindilt digiteeritud.
A muidu sa oled siis õnnelik inimene v. väga hea kogu endale sebinud.
Mina pean küll neti teenuse peal “releema” – sest EI OLE ja EI OLE KUNAGI OLNUDKI.
Loed FB gruppe “Incredibly strange movies” ja “Hidden sci-fi gems” ja “Unfairly forgotten movies” ja …
Eestis pole enamiku seal mainituid iialgi välja antud DVDna. Enamikku pole iialgi müüdud Amazonis vms. netipoes. Mõned on “kohalikud riliisid” mõned on “straight to video” mõned on “ainult teatud piirkonnas kunagi ka digitaalsel kujul saadaval olnud”.
Teate, ilma Interneti ja nn. “pirata” ei saaks ma kunagi näha mida mõni Vaikse Ookeani Saarestiku indie-režissör on kohalikule turule tootnud. EI saaks. Ja isegi interneti-ajastul nn. “legaalselt” ei saaks. KUIGI ma oleks täitsa nõus selle soetuse eest r. paberit poetama.
P.S. Kes mäletab Ungari filmi “Kassilõks” mis meil ENSVs ka kinodes jooksis. Selle digitaalse koopia hankimine oli paras “pikkuse hüppamine” … isegi mulle.
Aga mul on hea meel, kui stagnal on kohe riiulilt võtta kogu 20. sajandi “inidie”, “alternatiiv”, “eksperimentaal” jne.
“Keskea rõõmud” on täiesti vabalt ja legaalselt saadaval. See oleks siis tolleaegne indie road-movie.
Põnevust ja närvikõdi võiks pakkuda näiteks “XXI. sajandi piraadid”.
Pisarakiskumiskategooriast pakuks “Moskva pisaraid ei usu” esimese ja teise osa koos napooleoni tordi, tassi kohve ja pitsikese “Agnese” kõrvale.
Komöödiavaldkonnas võiks teha väikese reveransi sci-file ja miks ka mitte vaadata uuest üle “Kin-dza-dza-d” või siis “Metskannikesed”.
Seega tõesti, milleks voogedstus või entusiastidelt paroolide lunimine, kui leiad oma lemmikuid puhvetikapi kõrvalt pappkastist : )
Kui praegune valitsus sellega tõesti hakkama saab, siis Kristen Michal saab vähemalt minult ühe plusspunkti kirja.
Aga elame näeme, võib-olla tuleb siiski peale kaalumist välja, et tegemist on Eesti kõige olulisema kaitserajatisega tänases sõjalise kriisi olukorras 
Millega seal sinuarust siis tegemist on?
Minu meelest on tegemist suhteliselt keskpärase monumendiga raiskamisele ja maksurahaga valijatel kosjas käimisele. Võiks olla oluliselt monumentaalsem.
Isegi turundus on sihuke maavillane, keskpärane - paarsada külastajat aastas, jooksevad suht kiirelt läbi, koolilastele isegi ei tehta kohustuslikke ekskursioonegi, ainult 2-3 korda aastas mainitakse telekas jms.
Vast tuleb teatud süsteeme niikuinii elus-töökorras hoida ja personali palgal pidada, et tagavaralennuväli nipsust võtta oleks, seega miks mitte tsiviillende teenindada.
Eesti paneb 2+ miljardit € aastas kaitsekuludesse (5% SKP-st), sealt miljon tagavaralennuvälja tööshoidmiseks ei tundu mõttetult jabur kulutus.
Eks lihtsameelsematele võib seda turismi ja regionaallennuvälja mullikest ka puhuda, et üleliigseid küsimusi hajutada, aga kui autoga mööda sõita ja silmad lahti hoida, siis ei peaks tekkima küsimust millega päriselt tegu on.
Ma laiendaks seda mõtet – tegelikult võiks üldse tsiviillennundust ja hobindust rohkem toetada ja propageerida, vt nt Alaska näitel vesilennukitega liiklemine (mitte, et see peaks nüüd tingimata olema vesilennukitega piiritletud). Meil on väga palju saari, rannikuäärseid külasid jne, mis sellest võidaksid. Ühtlasi on lennundus ja kõik sellega külgnev igatpidi mõistlik ja hea nii kogukondadele, kaitsevõimele jnejne.
Üleüldse oleks vist ilmselt kasulikum kõigepealt mõelda, kuidas saaks olemasolevat lennujaama rakendada…?
Kas ma saan õigesti aru - riik, mida on võimalik diagonaalis 3 tunniga autoga läbida peaks eeskuju võtma oluliselt rikkamast, suuremast ja maanteetranspordi osas sisuliselt vaenulikus keskkonnas olevast osariigist?! On täiesti objektiivne põhjus, miks Alaskal õhutransport toimib ja täpselt sama objektiivselt võiks Eestis olla 1 reisijatele mõeldud lennuväli.
Ma kardan, et need väidetavad kulud seal Pärnu lennujaamas on suuresti Tallinna lennujaama kaudsed kulud ja otsesed kulud on väga väikesed võrreldes nendega. Olen näinud mitmeid nö. kahjumlike toodete lõpetamist mille järelselgub, et mingit kokkuhoidu ei tekkinudki. Kulud jagunesid teiste toodete peale ja tekkis uus nö. kahjumlik toode.
Mujal maailma linnade näitena oleks Tallinnast lennuväli juba ammu Pärnusse kolitud. Sest päris vähestes linnades on selle linna peamine lennuväli sisuliselt kesklinnas, nagu see on Tallinnas. Enamasti aga on see sama kaugel, kui Pärnu lennuväli Tallinnast on.
See on küll puhta vale. 127 km oleks ikka väga suur erand, mitte reegel - ja isegi kui lennuväli asub nii kaugel, siis on reeglina tegemist alternatiivse lennuväljaga, mitte suurlinna, või veel vähem, kogu riigi ainsa lennuväljaga.
No leia siit kaardilt mõne riigi pea- või suurlinna ainus lennuväli, mis oleks 127 km kaugusel. Palun loe nad kokku ka võrreldes nendega, mis asuvad tunduvalt lähemal.