Kristen Michali valitsus - head ja vead

… ja nii nad välja suridki.

Aga äkki see ongi eesmärk? Viljeletavad poliitikad ja reaalselt saavutatud tulemused ju seda näitavad. Eriti järsult pööras sündivus alla peale “tumedate jõudude” kukutamist ja “päiksetõusuvalitsuse” saabumist.
Lisaks… kas traditsiooniline perekond ja sellega kaasnev mitme lapse saamine mitte puhas putinismi ja kremli käpikuks olemise ilming pole? Vähemalt räägivad sellel teemal ja veavad sellise suunitlusega kodanikuühendusi ainult need poliitilised jõud kellele seda vene pattu süüks pannakse. Riik kuldab üle ja premeerib eduka ideoloogiatöö eest vähekene teise suunitlusega vabaühendusi.

3 Likes

Mul on 90ndate noorteajakirjast meeles, kuidas arst või ämmaemand rääkis, et mõni 14 aastane sünnitaja satub igal aastal sekka. 12 oli siis vist noorim sünnitaja selle artikli põhjal. Täna on selles vanuses ikkagi paragrahv küljes.

Aga mitte selleks ei tahtnud postitada, et eelmist sajandit meenutada.
Värskelt sattusin lugema ühe naisterahva arvamust (ei viitsi otsida ja linkida) kusagil uudisvoos, mis lühidalt ütles, et terve millennialite põlvkond on üles kasvatatud:

  1. õpetades neid iga hinna eest rasedust vältima ja noorelt lapse saamist kartma
  2. õpetades, et naise elu eesmärk on karjäär, eneseteostus ja klaaslagede purustamine (kontoris, spordis etc)

Ja mõtlesin, et tõenäoliselt on tal õigus. See rasestumise hirm süstiti noortesse mitte sõnumiga, et teismelisena on liiga vara, vaid et 20-25 on liiga vara. Juba teismelistele tüdrukutele öeldakse põhimõtteliselt 10 aastat, et ära enne 30 mõtlegi last saada. Ja siis imestame, et miks nii vähe noori emasid on.

Lapse saamine peabki olema kaalutud otsus. Kindlasti ongi paljude jaoks enne 30 liiga vara (ja mõned ei peaks üldse lapsevanemaks saama), aga põhimõtteliselt riikliku kasvatustööga tambitakse olukord selliseks, et alla 25-aastaste naiste lapsed liigitatakse “etteksvatsemata tööõnnetuseks”, alahinnatakse nende küpsust ja pikaajalise partneri valimise oskust ning siis imestavad keskealised pässid, miks meil on alla 1,5 lapse naise kohta ja miks noored naised ei sünnita.

Edit: link ikkagi ka:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120454279/kolumn-meid-opetati-rasedust-kartma?fbclid=IwdGRjcAQ7O-BjbGNrBDs702V4dG4DYWVtAjExAHNydGMGYXBwX2lkDDM1MDY4NTUzMTcyOAABHt4KQWD0FHwgqK-DArs4q9lTYOr4o7UswF0EvTOupAG2VUNwMMNK5iqjJqwm_aem_DX7JGLqUEEyxYzj-i8o8sw

5 Likes

Kõike head lihtsalt korraga ei saa.
Kui 2 põlvkonda on sündinud ca 30 pealt, on jälle vanavanemad täpselt pensionieas ja võimelised vajadusel abiks olema ja suvel lapsi suvilasse/maale võtma.
Juba see on väärtus.

1 Like

Eeldusel, et on olemas suvila v maakodu. Praegused vanavanemad on suvel

  • kruiisil
  • itaalias
  • seitsmendal korrusel
  • õhtuses vahetuses
  • komandeeringus
  • õppelaagris
  • trennis
  • valmistuvad maratoniks
  • you name it…
8 Likes

Loe nagu oma CV-d. Ainult et mitte Itaalias, vaid Hispaanias, mitte seitsmendal korrusel, vaid kuuendal, ja ei valmistu maratoniks, vaid pubimälumänguks.

3 Likes

Siis on liiga noored vanavanemad.
Mida vanemaks saavad, seda lühemaks läheb list.

Minu vanavanemad olid kogu aeg maal, sest maal olid loomad. Polnud võimalik kuhugi minna, sest lehm tahtis 2x päevas lüpsmist ja see pole mingi tõukass, keda palud naabril toita.
Samal põhjusel oli maal kogu aeg tööd teha. Loomadega aidata, heina teha vms. Korralik töökasvatuslaager.

Tänapäeval keegi enam maal kahte lehma ei pea. Hea kui kanad on. Lapsed võid ju vanaema juurde poetada, aga istuvad samamoodi nutitelefonis nagu kodus, sest muru niidab robot ja lapstööjõudu pole väga palju tarvis. Ja hea kui need vanavanemad isegi kodus on, mitte mujal.

1 Like

Täna siis teemal “Teata Raiskamisest!”
Vikerraadio saate algus on meeleolukas, kus käsitlelatakse uue Saaremaa parvlaeva tellimist ja maksumaksja raha raiskamist selle käigus. https://vikerraadio.err.ee/1609981372/samost-ja-aaspollu Saates avaldatud mõtetega olen täiesti nõus. Keegi võiks käe ette panna sinna tehingule ja tellida toimiva asja mis tulevikus potentsiaalselt probleeme ei tekitaks.

HENN PÕLLUAAS ⟩ Skandaalne muutus! Valitsus nõustus esimesena ELis immigrantide sundümberjagamisega

Rehvid püüavad veel enne võimalikult palju s¡tta keerata, kui nad orbani teed lähevad.

3 Likes

Meil on ka doktoritest ja inseneridest puudus. Nii nagu igal pool mujal Euroopas tulevad nad Eesti ja tõmbavad majanduse uuesti käima.

Nigeeriast ja Somaaliast, Iraanist ja Iraagist, Afganistaanist ja Pakistanist…
tulevad raketiteadlased ja ajukirurgid, tuumafüüsikud ja elektrikal-engineuring doktorid.
Selge see ja kuidas see saakski teisiti olla? Ainult meie, lollid maamaatsid, ei oska neid rakendada. Sõidame Boltis, mille roolis istub phd ja pugime mikrobioloogia magistri keeratud kebabi. On ju nii? Kohutav lausa.

kuidas Justament kunagi laulis: "Maa tuleb täita lastega ja laste, laste lastega…nüüd laulame maa tuleb täita pagulastega ja pagulaste lastega
https://youtu.be/Ym53CVKVPXQ?si=i0x4Ns4RdyAR5FjK

4 Likes

Maksufestival on lõppenud! Fanfaarihelide saatel maksutõusud, mis viivad Eesti enneolematule õitsengule on läbi!
Selle asemel toimuvad ametkondade tagatubades vaikselt ja varjatult maksutõusu süldipeod.
Lisame 200% siia:

Tõstame maksu paar korda siin (paywall)

mis paneb isegi sakslase imestama:
“Eestis on valdu, kus tänavu tõuseb jäätmetasu 100 protsenti ning suvel kergitavad riigimaksud jäätmejaamades tasu samuti mitu korda. Wilms küsib selle peale, kas kuulis õigesti – tõesti 100 protsenti? Näite peale, kuidas ühes vallas kerkib igakuine jäätmearve majapidamisele 8 euro pealt 16 euro peale kuus, nentis Wilms, et üksikule pensionärile tähendab see ligi 200-eurost kulu aastas ja seda on ikka paljuvõitu.”

Peaministril on aga riigi finantsjuhtimise põhimõtted kindlalt paigas

Enim meeldejäävad tsitaadid:
“Järgmise aasta eelarve tuleb muidugi teha järgmise aasta eelarvega”
“Ka sellel aastal on vaja ringitõstmisi teha. Võimalik, et kevadel, võimalik, et sügisel,”
“Lisaeelarve võib olla positiivne või negatiivne – lisaeelarve on lisaeelarve”
ja minu lemmik
“Võime tõsta kulutusi vähemaks, kärpida – kõike seda teha, nii et raamidesse tuleb igal juhul mahtuda.”
Mina oma lihtsa inimese mõistusega ei saa aru kas kulutuste vähemaks tõstmine tähendab kulutuste suurendamist või vähendamist? Kas võib siis ka kulutusi suuremaks langetada?

Kui reformierakonna poliitikud veekalkvel silmadega jällegi oma reitingut vaatavad ja nutuse häälega küsivad kuhu küll on kadunud rahva palav armastus, siis soovitan vaadata sinna kolikambrisse kus vedelevad ka õhuke riik ja effektiivne riigiaparaat.

15 Likes

Lisaks võiks väike-ettevõtetele kehtestada “oü-tamise lisamaksu” sest on palju pisikesi oüsid mida kasutatakse “kulude optimeerimiseks” ja oleks õiglane, kui Riik oma maksud siiski kätte saaks.
Ja Internetiühendusele võiks ka kehtestada mingid täiendavad “autoritasud”, sest on palju inimesi, kes isegi ei kasuta ühtegi “beroadcast” teenust a la Go3 v. Telia TV kuid ikkagi tarbivad meediat – riigil jääb siit “meediamajade” kahanenud tulude pealt saamata tohutu maksutulu.
Ja siis võiks veel… või ma parem ei jätka, sest pärast jälle keegi karjatab: “ÄRA ANNA AMETNIKELE IDEID”

1 Like

Küll aga selgus eelmisel aastal tellitud Turu-uuringute AS-i uuringust, et iga kuues inimene on viimase aasta jooksul vähemalt korra tasuta internetist muusikat alla laadinud.

Kas te teate kedagi, kes teaks kedagi, kes … oleks viimase aasta jooksul muusika oma telefoni alla laadinud!? Päriselt?! Igasugu voogedastused - jah, küll ja küll. Aga laadinud heliloomingu telefoni?! Iga kuues?! Kes need inimesed on?

4 Likes

Ma jäin siin mõtlema, et mis asi see “tasuta internet” on ja kust seda saab. Ja kui tegemist on “tasuta muusika Internetist alla laadimisega” – siis kui see on lege. tasuta, miks Eesti Vabariigi valitsus nii suurt muret “nälgivate autorite” pärast tunneb?
Ja mis takistab Riiki teha Eesti Autoritele “oma Spotify” as riigi e-teenus, kui nii suurt muret tuntakse. Siis saavad autorid oma loomingu sinna panna ja teenuse kasutajad tasuvad ja Riik saab selle Autoritele jagada.
Nii palju küsimusi… nii vähe vastuseid.

3 Likes

Kusjuures, mõne aasta pärast on meil tänu AI-le ka nälgivad arstid, õpetajad, politseinikud, kaitseväelased, riigiametnikud, sotsaaltöötajad jne. Siis hakatakse juba eriti räigete meetoditega inimestelt viimast raha välja peksma, sest Ameerika AI käest ei saa nagunii mitte sentigi.

Miks ta telefonis peab olema ? Ta võib olla mistahes andmekandjal, mida saab siis kasutada taasedastamiseks kustahes, kasvõi vanamoodsas muusikakeskuses suurte kõlaritega.

Paha lugu on muidugi , et see “tasuta” kraam tavaliselt ei paku väga head kvaliteeti…
Aga eks nii on iga asjaga. Tahad kasvõi mingi iidvana filmi uuesti vaadata, pead maksma. Ojee, pira on kindlasti saadaval ja neid kohti on palju kust saab.