Aga miks nad üldse enne hukkamist avalikkust teavitavad positiivsest proovist.
see on ju loogiline, et omanik kaitseb oma vara
kõik peaksid olema nagu lambad, kui siga hakkad tapma, siis ta vähemalt röögib elu eest aga lammas, see on vait ja ei tee väljagi
aga kuidas nende hukatud sigadega on ? kes kahju kinni maksab ? Kas riik või kindlustus või omanik ise ? Lisaks veel desinfitseerimiskulud pärast seda kui laudad on tühjaks tehtud
Omanik? Omanik ütles minu arust 200 viroloogile, et “tõmmake minema” ja on nagu on.
Siit moraal: ärge kasvatage sigu ehkki nad on valmis sööma peaaegu ükskõik mis jampsi ja isegi inimese toidujäätmeid / sööklasolki , kiiresti juurde võtma ja eestlasele on vennaihu alati maitsenud hästi
Kasvatage pigem veiseid. Tõsi, sellel loomal on suu ja sõrataud see ränk nuhtlus, kuid Eestis oli viimati selle puhang 1982.a.Praegu on selle taudi kolded meist kaugel, Saksamaal Ungaris ja Slovakkias
ja vastates iseenda eelmisele küsimusele : jah, ohtliku loomataudi puhul korvatakse omanikule kahjud
Sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud (sigade läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud nagu ka proovide laboris uurimine) kaetakse riigi eelarvest. Järelevalveametniku ettekirjutuse alusel hukatud sead, hävitatud sööt, seade ja pakkematerjal ning taudi tõttu hukkunud sead hüvitatakse loomapidajale.
Läheb see aafrika katk meie riigile maksma siis kena sendi või isegi kaks
Paranoik, kes on ära karanud pehmete seintega palatist nr.6 võib muidugi esitada küsimuse, et kui kõik kahjud korvatakse, kas see siis ongi ka mõnede seakasvatajate ärimudel ? Kuidagi väga kiiresti ja suurtes mahtudes see katk levib Eesti seafarmides …
Loogikaga lähenedes võiks ahvatlus sõltuda korvamise ulatusest - juhul kui korvatakse täies mahus või rohkem, siis saab rääkida kiusatusest Kui aga korvatakse ütleme pooles ulatuses või vähem, siis vast ei sügeleks niiväga?
Ära hullulehmatõbe unusta. See nakkab inimesele ka, on veel eriti pika peiteajaga.
Aastakümneid tagasi, kui Inglismaal neid juhtumeid oli, kadusid Tallinna restoranide menüüst veiselihaga praed ära - pole mõtet hoida menüüs asju, mida keegi nagunii ei telli.
Prioonhaigused on tõepoolest märksa rängem kategooria - isegi liha küpsetamine tavapäraste temperatuurideni ei päästa. Teiseltpoolt - paistab, et hullulehmatõve puhangud minevikus on olnud seotud loomset päritolu söödaga, mida millegipärast taimetoidulistele mäletsejatele vahepeal ette anti - ei oska öelda miks keegi kunagi arvas, et see hea idee võiks olla. Rangelt taimetoidulistel lihakarjadel mis enne vanaduspõlve saabumist lihaks tehakse polevat hullulehmatõbe täheldatud. Nüansse leiab päriselust alati rohkem kui lehemäärijad (või Vanaemad) tahavad lahti kirjutada.
Hullulehmatõbi ei ole selline nakkushaigus, mida levitab bakter, viirus või mõni muu organismis paljunev mikroskoopiline olend või nähtus! Tehkem selgeks mis asja see tõbi täpsemalt kujutab.
Ei olnud mitte mingit alust arvata, et meil kasvanud veised oleks saanud hullulehmatõve tol ajal, sest lehmadele siinkandis ei pakutud loomset päritolu valgulist sööta.
Ma isegi ei tea kas sõna “nakatumine” või “nakkushaigus” on õige selle tõve kohta kasutada.
Mul õnnestus ka üks vandenõuteooria avastada. Postitan kähku siia, enne kui “nemad” mulle järgi tulevad.
Vaatame kõigepealt fakte. RMK on väga tõrges jahimeeste suhtes. Tahad magistraalkraavidele purdeid ehitada, et ajujahi ajal saaksid ajajad kuiva kõhuga üle: „Ei tohi!”. Tahad mõnele metsasihile laskjate jaoks pukkide liini ehitada: „Ei tohi!”. Võiks arvata, et SAK puhangu tõttu on suhtumine muutnud, kuid võta näpust. Sai palutud luba ühe hernepõllu serva pukk ehitada, et sealt saaks herneid nosivaid sigu lasta. Avalduse põhjenduses sai ka SAK olukorda rõhutatud. Aga pärast pikka menetlemist (herned ammu valmis ja põld juba koristatud): „Ei tohi!” Samas on RMK andnud ametliku loa oma maid jahipidamiseks kasutada. S.t. otsest jahikeeldu pole. Huvitav, millest selline vastuolu? Ühe käega lubame, teise käega keelame.
Seni olid faktid, nüüd aga tuleb teooria. Kui RMK annab loa jahti pidada, siis on tal seaduslik õigus küsida jahiseltsilt kompensatsiooni ulukite tekitatud kahjude eest. Kui maaomanik aga keelab jahi täielikult, siis võib ta kompensatsioonist suu puhtaks pühkida. Seega on rahaliselt kõige kasulikum jahti formaalselt küll lubada, aga reaalselt hakata kaikaid kodaratesse viskama. A la seda ei tohi ja toda ei tohi ning see on päris tabu. Aga kui metsloomad midagi nahka panevad, siis kohe käsi pikkas jahiseltsi raha küsima! Kasulik äri! Wake up, sheeple!
Miks peaks kraavile risti peale paari palgi panemiseks või jahipuki põllunurka vedamiseks üldse mingit luba küsima? Või sa tahtsid sinna mingit vundamendiga kapitaalset ehitist teha?
Iseasi muidugi kui osapoolte omavahelised suhted on osatud nii teravaks elada, et kõik käib oma õigusi otsides näpuga seaduses järge ajades.
Kas RMK maaparandajatel endil ei ole vaja kuiva jalaga üle nende rajatud kraavi saada? Arusaamatu täiesti.
Raske on uskuda, et riigiamet keeldub, ilma seda keeldumist kuidagi formaalselt põhjendamata. Mis see keeldumise põhjus oli?
See on väga vana ja kaval taktika. Formaalselt ütleme et “tegevus a on küll lubatud, aga selle jaoks on vaja litsentsi.” Kuidas ma litsensi saan? Noooo, teate litsentside väljastamise kord on alles menetlemisel ja pole veel valitsuse tasndil otsustatud, mis ministeeriumi vastutusalasse see langeb. OK, läheb aastakest paar, saab kord menetletud, kusagile haldusalasse liigub see asi ka… OK, kas ma nüüd saan taolteda litsentsi. Ooo jaa, ainult peate õiendama sertifitseerimise. Aga meil on veel menetlemisel sertifitseerimiseksamite korraldamise kord, ja hange alles pooleli, et mis ettevõtted saavad ametliku koolitusloa ja kui aus olla, siis on ka mõned nõuded alles vaja paika panna… Ja menetleme, kehtestame kordasid, anname vastutusalasse ja korraldme ehk isegi konkursse koolitaja leidmiseks… aastad aga muudkui lendavad.
Sellised trikke tehti juba ühendatud Saksamaal ja Tsaari-Venemaal, kui “ametlikult ära keelata ei sobi aga lubada ka justkui ei tahaks…”
Ühesõnaga, umbes samamoodi nagu alates sellest aastast pidi seaduse järgi olema võimalik investeerimiskonto alla krüptot osta, aga tegelikult siiamaani ei ole, sest ükski teenusepakkuja ei ole õige suurusega rõngastest senimaani läbi pugeda viitsinud?
Ikka on, sest probleem on ju selles, et see loomne sööt sisaldas haigete loomade osi. Oleks terved olnud, poleks nakkus veistele levinud ja veiseliha söömise kaudu inimestele samuti mitte.
Olend mitte, kuid justnimelt paljunev nähtus: “valesti” kokkukägardunud valgumolekulide kokkupuutel “tervete” valgumolekulidega hakkavad noodki omakorda “valesti” kokkukägarduma ja üha uusi “terveid” valke edasi ära käkkima, kuni nähtus levib lõpuks üle kogu närvisüsteemi laiali ja siis on kellad.
To: Totu_Cool, netcat.
Prioonhaigust saaks kõige paremini võrrelda viirustega ja viirusnakkusega, bakteriaalse- või muu nakkusega on kokkupuute-sarnasusi palju vähem.
Kui viirus (mis pole ei elusloodus ega samas ka eluta loodus) paljuneb tänu sihipärasele evolutsioonile - viiruse muteerumise teel saavutab viirus suurema elujõulisuse läbi parema paljunemise ning parema peremeesorganismi nakatamise, siis prioonhaiguse tekitaja ei tohiks olla sellise sihipärase evolutsiooni tulemus olla. Eriti veel siis kui prioonhaigus lööb välja taimetoidulistel loomadel. Paistab, et prioonhaigus on lihtsalt looduse vingerpuss mis avaldub ainult tänu inimese vahelesekkumisele või siis avaldub looduses mõnedel üksikutel liikidel, nagu ahvilised. Ja seda viimastki väga harva.
Kui nüüd lugeda nakkuse või nakkushaiguse definitsiooni, siis seal on viited just sellele, et nakkushaiguse põhjustaja on looduslikult ja eesmärgipäraselt sedasi välja kujunenud, et paljuneda peremeesorganismis ja sedamööda looduses levida ning nakatada aina rohkem peremeesorganisme. Prioonhaigus seda reeglit ei täida.