priitp
Ma vaatan asja vastupidi: Miks EI peaks Eestis tekkima samasugune keskklass nagu Soomes? Küsimus muidugi kui kiiresti ta tekib.
to: farmer
Ma arvan, et on investoreid, kes oleks huvitatud põllumajandusmaasse investeerimisest. Kõige mõistlikum struktuur võiks olla näiteks väga pikaajaline (25-99 aastane) kasutusvaldus operaatori kasuks, veel parem oleks hoonestusõigusena. Tootlus võiks olla 6%'st ülespoole (pensionifondide puhul, siin on vaja Eesti mõistes jõhkrat mahtu ja nende paatisaamine on keeruline), erainvestorite puhul 8%'st ülespoole (siin võivad mahud ka väiksemad olla). Samas pole ma kindel, kas sellises volatiilses, ilmataadist sõltuvas sektoris on ruumi selliste tootluste jaoks? Pakun, et pigem mitte, seega on teema komplitseeritud.
Ma arvan, et on investoreid, kes oleks huvitatud põllumajandusmaasse investeerimisest. Kõige mõistlikum struktuur võiks olla näiteks väga pikaajaline (25-99 aastane) kasutusvaldus operaatori kasuks, veel parem oleks hoonestusõigusena. Tootlus võiks olla 6%'st ülespoole (pensionifondide puhul, siin on vaja Eesti mõistes jõhkrat mahtu ja nende paatisaamine on keeruline), erainvestorite puhul 8%'st ülespoole (siin võivad mahud ka väiksemad olla). Samas pole ma kindel, kas sellises volatiilses, ilmataadist sõltuvas sektoris on ruumi selliste tootluste jaoks? Pakun, et pigem mitte, seega on teema komplitseeritud.
to: farmer
Põllumajandusmaase investeerimine on kahe otsaga asi, kuna lähitulevikus vaadatakse üle PRIA toetuste tingimused ja nagu naised saunas rääkisid siis purustajatele ja kahe heinapalli müüjatele tahetakse toetuste saamine teha raskemaks või võimatuks. Seega võib vaba maa vakants mis on põllumajanduslik otstarbega kasvada. Teisest küljest kindlasti kasvavad toetussummad, kuna oleme EU tagantpoolt vist kolmas (ei viitsi kontrollida ja vabandan, kui panin mõne kohaga mõõda). Mingisugune tõus siis kindlasti toimub lähiaastatel.
Kui arvestada neid kahte asjaolu siis minu hinnangu väga suurt turu muudatust st hokkikeppi ei näe.
Samuti tuleb arvestada asjaolu, et investeeringud maasse suurusega 10ha on mõtetud minu hinnangul. Kui siis peaks olema ühe maakonna või veel parem valla piires massiivid alates 100+ha. Arvestada tasub ka asjaolu, et operaatoritena on tõsiseltvõetavad tootjad kes tegutsevad 600+ha peal. Alla selle on ikka minu hinnangul selline rahvakunstiansambli tasemel tegutsemine.
Põllumajandusmaase investeerimine on kahe otsaga asi, kuna lähitulevikus vaadatakse üle PRIA toetuste tingimused ja nagu naised saunas rääkisid siis purustajatele ja kahe heinapalli müüjatele tahetakse toetuste saamine teha raskemaks või võimatuks. Seega võib vaba maa vakants mis on põllumajanduslik otstarbega kasvada. Teisest küljest kindlasti kasvavad toetussummad, kuna oleme EU tagantpoolt vist kolmas (ei viitsi kontrollida ja vabandan, kui panin mõne kohaga mõõda). Mingisugune tõus siis kindlasti toimub lähiaastatel.
Kui arvestada neid kahte asjaolu siis minu hinnangu väga suurt turu muudatust st hokkikeppi ei näe.
Samuti tuleb arvestada asjaolu, et investeeringud maasse suurusega 10ha on mõtetud minu hinnangul. Kui siis peaks olema ühe maakonna või veel parem valla piires massiivid alates 100+ha. Arvestada tasub ka asjaolu, et operaatoritena on tõsiseltvõetavad tootjad kes tegutsevad 600+ha peal. Alla selle on ikka minu hinnangul selline rahvakunstiansambli tasemel tegutsemine.
euro tõi kiire ja võimsa kinnsivararalli:
http://www.kv.ee/?act=index.main
http://www.kv.ee/?act=index.main
tänase kv.ee graafiku kohaselt indeks 46 punkti ja hoopis -25%
Kiirabibrigaad vajus koos patsiendiga liftišahti põhja
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=365883
Tehnokontroll: liftid hakkavad vanaks jääma
http://www.postimees.ee/?id=365954
Veel üks nael magalate kirstu. Uue lifti paigaldus ei ole odav lõbu, elamiskulud muutuvad ühel hetkel talumatuks.
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=365883
Tehnokontroll: liftid hakkavad vanaks jääma
http://www.postimees.ee/?id=365954
Veel üks nael magalate kirstu. Uue lifti paigaldus ei ole odav lõbu, elamiskulud muutuvad ühel hetkel talumatuks.
Kui elanikud ei jaksa uut lifti kinni maksta, kust nad uue (liftiga?) korteri jaoks raha võtavad? Kuigi ma olen nõus, et pikemas perspektiivis muutub magalates praeguses vormis elamine ebamõistlikuks, on liftid ilmselt sealjuures kõige väiksem mure.
Kui elanikud ei jaksa uut lifti osta siis lähevad jala trepist üles. Lifti uks on kinni pitseeritud Tehnokontrolli kleepsudega. KV kuulutusse ilmub rippmenüüsse jaotus - lift korras ja kontrollitud xx.200x.a.
Kui lift vajub liftišahti põhja, siis lifti uksi vist normaalselt enam lahti ei saa, kuna kõige alumise korruse šahti-poolsed uksed jäävad liiga kõrgele? Midagi hullu ju ei juhtunud, aga artikli pealkirja lugedes tekkis küll mõte, et liftil tuli põhi alt ära....
Nii kaua kui on pangad käpuli ei muutu kinnisvarasektoris midagi, ülioptimistlik on loota et kv indeks tõuseb üle 10% aastal 2011.
Tean mitmeid NL ajal ehitatud maju, kus liftid vahetatud. Seega SideKick mullitab siin niisama :)
Helsinkis pankade eluasemelaenude marginaalid 0,7-0,95%. Muud kulud 200 - 674 €.
- Taloussanomat
- Taloussanomat
Keskmine eluasemelaenu intress 15 a. laenule oli 2,29%. Ehk, umbes sama palju kui pankade marginaalid Eestis.
DN.se kajastab ühe Viimsisse buumi tipus maja soetanud ja nüüd raskustes oleva noore pere lugu: http://www.dn.se/ekonomi/de-har-inte-rad-att-bo-kvar-i-sitt-nya-hus. Pereisa arvab, et seoses euro tulekuga on uus buum algamas ja kardab, et inimesed ei ole eelmisest õppinud ning kõik (sh kinnilaenamine) kordub ..
Ei tea kas peaks maad kohe ostma või ei peaks paanitsema?
Välismaalased saavad hakata ostma põlde ja metsi piiramatult
Välismaalased saavad hakata ostma põlde ja metsi piiramatult
Jätk mu 19.12.2010 postitusele kuidas üks kriis ei muutnud sisuliselt mitte midagi. Siiski, muutis küll. Kui ma esmaslt spetembri lõpp / oktoobri algus ehitust silmasin, oli seal ainult vundamendiauk. Enne jõule oli asi juba fantastilise kiirusega edasi liikunud. Esmaslt jäi mulje, et ehitust finantseerib Swedbank. Ehituse infotahvel on sama, seega ajasin 1Partner segamini Swedi omaga. Kindel on üks, et see kes ehitab, omab väga tugevat finantseeringut ning seda raha tuleb pidevalt peale, sest edusammud on märkimisväärsed.
KV.ee kinnisvarakuulutus
3D reaalsus
Milline on siis sajatuhandeline vaade (kursijärgne miljonivaade).
3d järgi võtte nii nummi kui saab veel olla.
Tegelik reaalsus
150m2 per kondo. 2 korrust, seega 75m2 per korrus. 7 bokis. Kokku 1050m2. Krunt 2200m2. 12 kohta parkimiseks. Eeldatavasti 12-20 elanikku sellesse "elurajooni".
All olevatel piltidel on näha 9-kordseid elamuid. Nende ühe korruse korterite üldpind kokku on umbes 235m2. Seega, 1050m2 teeb 4,5 taamal paistva 9-kordse korrust.
Üldplaanid
Pildid ehitises selgitustega
Ilmselgelt on keegi plaanide kinnitaja mahtude hindamisel tõsiselt millegi sõrmede vahelt lasknud läbi libiseda. Rajooni, kus on eranditult eramud, saada sellist 1000-ja-enam-m2 monstrumi on kellegi tõsine veendumus, et asi tehakse teoks. Keegi on surmkindel, et pangad tulevad selle projekti ostupoole finantseerijateks.
Kui ma nüüd pusse väga ei pane, aga selle maht on võrreldav Merko Räägu uuseelamute (sügis 2010 kolmekordsed korrusmajad) mahuga. Võibolla on see 1Partner julge samm, sest nad on juba Räägu ja Vuti ristmikule ehitanud suure 5 majalise paaris-boksidega ridakate elamu, kusjuures see ehitis on just kõrgepingeliini läheduses ning seal pole 50m keelutsoonist lõhnagi.
Vuti tänav on teatavasti see tänav, mis Pealtnägijas kuvati kui Eesti vähki haigestuvate inimeste esitänav kõrgepingeliini tõttu. See uusehitis on just selles osas, kust reportaaž tehti.
Oleme me siis millegist õppust võtnud või lihtsalt tore makaronitarbimise periood üleelatud?
KV.ee kinnisvarakuulutus
3D reaalsus
Milline on siis sajatuhandeline vaade (kursijärgne miljonivaade).
3d järgi võtte nii nummi kui saab veel olla.
Tegelik reaalsus
150m2 per kondo. 2 korrust, seega 75m2 per korrus. 7 bokis. Kokku 1050m2. Krunt 2200m2. 12 kohta parkimiseks. Eeldatavasti 12-20 elanikku sellesse "elurajooni".
All olevatel piltidel on näha 9-kordseid elamuid. Nende ühe korruse korterite üldpind kokku on umbes 235m2. Seega, 1050m2 teeb 4,5 taamal paistva 9-kordse korrust.
Üldplaanid
Pildid ehitises selgitustega
__________________________________________________________
Ilmselgelt on keegi plaanide kinnitaja mahtude hindamisel tõsiselt millegi sõrmede vahelt lasknud läbi libiseda. Rajooni, kus on eranditult eramud, saada sellist 1000-ja-enam-m2 monstrumi on kellegi tõsine veendumus, et asi tehakse teoks. Keegi on surmkindel, et pangad tulevad selle projekti ostupoole finantseerijateks.
Kui ma nüüd pusse väga ei pane, aga selle maht on võrreldav Merko Räägu uuseelamute (sügis 2010 kolmekordsed korrusmajad) mahuga. Võibolla on see 1Partner julge samm, sest nad on juba Räägu ja Vuti ristmikule ehitanud suure 5 majalise paaris-boksidega ridakate elamu, kusjuures see ehitis on just kõrgepingeliini läheduses ning seal pole 50m keelutsoonist lõhnagi.
Vuti tänav on teatavasti see tänav, mis Pealtnägijas kuvati kui Eesti vähki haigestuvate inimeste esitänav kõrgepingeliini tõttu. See uusehitis on just selles osas, kust reportaaž tehti.
Oleme me siis millegist õppust võtnud või lihtsalt tore makaronitarbimise periood üleelatud?
Lihtsalt infoks: teine selle arenduse peatöövõtja 1Partneri kõrval Mitt & Perlenbach on kahe endise Koger & Partnerite -mehe, Andres Pärloja ja Kristjan Miti sel aastal registreeritud firma. Ma ei tea, kas sellest saab mingeid järeldusi teha.
Mitt & Perlenbach pole algupärane tegija sellel ehitusel. Ma saan nii aru, et enne oli vaja vundamendiauk teha, leida kes vundamendi valab ning siis kes hooned lõpuni ehitab. Viimane on nüüd M&P. Teise puhul tõenöoline. Vunadmendiga tegelesid värskelt Afganist tulnud (kuni 25) poisid (varem mainisin, et osadel olid kõrbe digivormi püksid jalas).
Väike korrektsioon:
Mainitud 9-kordse ühe terpikoja korruse peale mahub neli korterit - 2x3-toaline, ühe- ja kahetoaline. Kolmesed on a' 65m2, ühene umbes 30m2 ja kahene nii 45m2. Seega per korrus oleks 130+30+45 = 205m2.
1050 / 205 = 5 (täis)korrust. (5,12).
Mis on märkimisväärne, et see krunt on ammu juba jõude istunud ja nüüd siis äkki. Märkusena lisan, et selles piirkonnas on veel vähemalt 3 krunti nii 2000-3000m2 suurused, mis on tõesiselt söötis. Silma järgi hindan, pole Maa-ameti rakenduses kontrollinud.
Väike korrektsioon:
Mainitud 9-kordse ühe terpikoja korruse peale mahub neli korterit - 2x3-toaline, ühe- ja kahetoaline. Kolmesed on a' 65m2, ühene umbes 30m2 ja kahene nii 45m2. Seega per korrus oleks 130+30+45 = 205m2.
1050 / 205 = 5 (täis)korrust. (5,12).
Mis on märkimisväärne, et see krunt on ammu juba jõude istunud ja nüüd siis äkki. Märkusena lisan, et selles piirkonnas on veel vähemalt 3 krunti nii 2000-3000m2 suurused, mis on tõesiselt söötis. Silma järgi hindan, pole Maa-ameti rakenduses kontrollinud.
winger: Vunadmendiga tegelesid värskelt Afganist tulnud (kuni 25) poisid (varem mainisin, et osadel olid kõrbe digivormi püksid jalas).
Eesti tänasest elamufondist on märkimisväärse osa ehitanud sõjaväelased, kellest ka suur osa koguni Afg piirkonnast pärit, mägede pojad K-Aasiast.
Nt. Tartus nt terve Hiinalinn ja mujalgi linna peal. Täna vist nii suuri mahte ei saavutata ;)
winger, see C, mida teistel plaanidel pole on ju samuti uus ehitatav hoone. Kahe korteriga elamu. Ehk siis kogu ümbruskond muutub nagu näha. Mina ise sinna ridaelamusse muidugi elamist ei ostaks. Privaatsust pole ja autokohti võib samuti väheks jääda (külalise puhul nt). Sellise lumerohke talve puhul veel lume paigaldamise probleem. Mina vaataks küll parem korraliku korteri kesklinnas selle asemele. Lähiajal peaks samuti päris head korterelamud ehitamisesse minema südalinnas.