Põllumajandusmaasse investeerimine - EL ühtse põllumajanduspoliitika post-2013 reformi läbirääkimised on just alanud. Seal on Eesti jaoks kaks olulist nüanssi minu hinnangul. Esiteks see, et ühtlustub mingil määral hektari kohta makstav toetusemäär, kuna hetkel on vahe rikkama ja vaesema liikmesriigi vahel kümnekordne, kuna toetused põhinevad referentsperioodil 2000-2002 maksud summadel ja referentsperioodil maksti jälle rohkem neile kes rohkem tootsid. Eestis hektari kohta makse üks väiksemaid ja see kindlasti tõuseb tulevikus. Teiseks tahavad mõned mõjukad poliitilised jõud suunata toetuse rohkem tootjale ja elimineerida maaomaniku, kes hetkel toetuse sisse cashib ja midagi ei tooda (nn "sofa-farmer") ja vaid maa ära laseb niita (mis on eeltingimus toetuse saamiseks). Kaldun arvama, et see ei õnnestu. Kui maaomanikku üritatakse toetusest ilma jätta juhul kui ta ise ei tooda, siis kapitaliseerub toetus lihtsalt maa rendi hinna tõusus, s.t. jõuab lõpuks ikkagi tootjalt (kes ei ole maa omanik) omanikule (kes ei ole tootja). Kõige paremas olukorras on muidugi see, kes toodab ja on ühtlasi ka maa omanik. Lisaks on põllumajandusturud seoses kliima ebastabiilsustega närvilised, mis väljendub hindade kõrges volatiilsuses ja suhteliselt stabiilse kliimaga riikidel, kus niisutusteeme väga vaja pole, on eelis. Seega kokkuvõttes kaldun arvama, et nii 10 a perspektiivis umbes Eesti põllumajandusmaa hind vähemalt kahekordistub. Aga pakun ka, et toimub suurem diferentseerumine, tõuseb eelkõige hea põllumajandusmaa hind (mis Eesti on vist seal Kesk-Eesti kandis, Järva- ja Põhja-Viljandimaal), vähem kehvema kvaliteediga põllumajandusmaa hind.
Piirkond, eriti juurdepääsu mõttes, on lausa suurepärane. Tule millisest ostsast tahad, jõuad alati pärale. See, et piirkond muutub, on suurepärane. Oluline, et see toimuks mõistlikult. Mõistlik siinjuures ongi eelnevate (valusate) kogemuste ja praeguste (finants) võimaluste suhe. Piirkonna ühe suurimale krundile ebaproportsionaalselt palju elamumahtu täisehitada on paha. Mitte, et ametnik eksis või projekteerija eksis või ehitaja eksis, vaid keegi on nõus arenduse ostu poolel olema ja ostu poolt finantseerima. Tahtmatult on mõte, et oleme tagasi perioodis "Kinnisvara, see on lihtne. Ole ainult mees."
€1631/m2 (25 520 EEK) * 1050m2 = €1 712 550 (26,79 mln EEK). Uuselamut alla €767/m2 (12000) ehitada praegu ei saa? €767 * 1050m2 = 805350. Liidame muud kulud juurde - liiutmised, krunt jne €250 000. Puhaskasum 1 712 550 - 1 055 350 = €657 200 (10,28 mln EEK). Jämedalt mingi 38,4% puhaskasumi marginaaliga.
Paratamatult, kes ostab selle elamiseks vajaliku majaehituseks, see ehitab ka vastavas mahus hoone. Mind üllatas, et siina "viiekordne" pannake püsti. Endal käis läbi mõte, et 4x200m2 / 6x200m2 ridakad oleks olnud mõistlikum. Mida teha 75m2 magamistubadega nagu praeguses projektis? Tehnovõrgud söövad niigi enamuse alumise korruse 75m2 ära.
Lähim sellega võrreldav maht on Merko septembris valminud Räägu 3-kordsete maja-kompleks. Loota jääb ainult, et see ehitis ei hakka olema Leedo ebaõnnestunud Räägu 7. Enne aastavahetust jäi silma artikkel, kus noorpere oli kurtnud et kanalisatsioonihais ei võimaldanud enam elada. Seal küll aaddressi välja ei toodud, kuid vihjed olid ilmselged. Sellesse elamusse üritatakse kortereid müüa viimast 3,5 aastat. Esimest 2 seisis see üldse tühjana.
€1631/m2 (25 520 EEK) * 1050m2 = €1 712 550 (26,79 mln EEK). Uuselamut alla €767/m2 (12000) ehitada praegu ei saa? €767 * 1050m2 = 805350. Liidame muud kulud juurde - liiutmised, krunt jne €250 000. Puhaskasum 1 712 550 - 1 055 350 = €657 200 (10,28 mln EEK). Jämedalt mingi 38,4% puhaskasumi marginaaliga.
Paratamatult, kes ostab selle elamiseks vajaliku majaehituseks, see ehitab ka vastavas mahus hoone. Mind üllatas, et siina "viiekordne" pannake püsti. Endal käis läbi mõte, et 4x200m2 / 6x200m2 ridakad oleks olnud mõistlikum. Mida teha 75m2 magamistubadega nagu praeguses projektis? Tehnovõrgud söövad niigi enamuse alumise korruse 75m2 ära.
Lähim sellega võrreldav maht on Merko septembris valminud Räägu 3-kordsete maja-kompleks. Loota jääb ainult, et see ehitis ei hakka olema Leedo ebaõnnestunud Räägu 7. Enne aastavahetust jäi silma artikkel, kus noorpere oli kurtnud et kanalisatsioonihais ei võimaldanud enam elada. Seal küll aaddressi välja ei toodud, kuid vihjed olid ilmselged. Sellesse elamusse üritatakse kortereid müüa viimast 3,5 aastat. Esimest 2 seisis see üldse tühjana.
Igal aastal, eriti aasta alguses räägitakse käesolevatel keerulistel aegadel sellest, kuidas kinnisvaraturg fööniksina tuhast tõuseb ja varsti buumina jälle kukub.
Kui ma allolevat videot nägin, tundus see olevat kõige sobilikum võrdlus kinnisvaraturu uuest buumisoovist.
Uue aasta stardipauk kõlas taas, ja....:
<p>
<a href="http://www.youtube.com/watch?v=MmnPXjC6bgQ">Start</a>
</p>
Küsimusele, kui kaua veel, vaevalt et enam keegi garantiid julgeb anda.
:)
Kui ma allolevat videot nägin, tundus see olevat kõige sobilikum võrdlus kinnisvaraturu uuest buumisoovist.
Uue aasta stardipauk kõlas taas, ja....:
<p>
<a href="http://www.youtube.com/watch?v=MmnPXjC6bgQ">Start</a>
</p>
Küsimusele, kui kaua veel, vaevalt et enam keegi garantiid julgeb anda.
:)
OK, lihtsalt link
http://www.youtube.com/watch?v=MmnPXjC6bgQ
http://www.youtube.com/watch?v=MmnPXjC6bgQ
marct, suurepärane! See mitteavanev värav on MaSu ning sellest tekkinud entroopiast hakkas tekkima loodusliku nutikuse alusel edukuse kett. Täiesti adekvaatne visuaalne võrdlusmaterjal.
Seega kokkuvõttes kaldun arvama, et nii 10 a perspektiivis umbes Eesti põllumajandusmaa hind vähemalt kahekordistub.
Aasta baasil teeb see tootluseks siis ca 7% aastas, millest tuleb veel maha lahutada maamaks ja muud halduskulud. Kõlab küll kaunikesti perspektiivitu investeeringuna.
Aasta baasil teeb see tootluseks siis ca 7% aastas, millest tuleb veel maha lahutada maamaks ja muud halduskulud. Kõlab küll kaunikesti perspektiivitu investeeringuna.
Kuidas tootluse 7% said?
i = ((FV / PV) ^ (1 / n)) - 1
i = ((2 / 1) ^ ( 1 / 10)) - 1 = 2 ^ 0,1 - 1 = 0,071
i = ((2 / 1) ^ ( 1 / 10)) - 1 = 2 ^ 0,1 - 1 = 0,071
Ma arvan, et välismaalastele maa müügi piirangute kadumine aitab kv turgu. Ka linnades.
winger, võta mõned hinnapakkumised ja siis vaata kui kasumlik see Vuti projekt tegelikult on. Tänavakivid lähevad juba ainuüksi pool miljonit. Detail, projektid, liitumised (neid olid sa alahinnanud), aed, haljastus, finantskulud, aeg. Kulusid tuleb üsna piisavalt lisaks reaalsele müüri ladumisele.
momentum, terve lõuna prantsusmaa oli vanasti tühje mahajäetud külasid täis, sest keegi ei tahtnud maale elama tulla, siis tulid briti pensionäärid ja hakkasid sinna elamisi ostma. Ja kusjuures seal on majad odavamad kui meil siin. Seega ma ei näe ühtegi põhjust millepärast peaks mõni täie mõistuega välismaalane kolima Eestisse kui on võimalik elada keset tsiviliseeritud ühiskonda ja seda odavamalt.
Tin
Noh, minu vanemad müüsid oma suvemajakese Saaremaal mingitele norrakatele ikka ULME hinnaga. Nii umbes siinse KV buumi tipus. Mina oleks sama raha eest hankinud midagi kusagil tõeliselt soojal maal, ntx. Burglaarias v.m.s endisel soojal sotsmaal. Aga näed, tulevad ja "suvitavad" eestis. Ajuvähk!
Noh, minu vanemad müüsid oma suvemajakese Saaremaal mingitele norrakatele ikka ULME hinnaga. Nii umbes siinse KV buumi tipus. Mina oleks sama raha eest hankinud midagi kusagil tõeliselt soojal maal, ntx. Burglaarias v.m.s endisel soojal sotsmaal. Aga näed, tulevad ja "suvitavad" eestis. Ajuvähk!
rightsaid, oleksin tänulik, kui sa täiendaksid mu arvutusi. Need on parima teadmistega tehtud. Sooviks küll saada pildi, milline näeb välja kriisijärgne ehitustegevus ja selle finantseerimine.
Tin
Isegi sai kinnisvarabuumi ajas Provance'is käia. Peale seda ajas kogu see Tallinna majaturg naerma.
Isegi sai kinnisvarabuumi ajas Provance'is käia. Peale seda ajas kogu see Tallinna majaturg naerma.
Vabandan, kirjutan numbrid EEK-ides:
Tallinna kesklinna korteritehingute arv ja tehingute mediaanhind:
2009
mai 68 ; 21 569 EEK/m2
juu 79; 16 544 EEK/m2
juu 96 ; 16 391 EEK/m2
aug 88 ; 17 769 EEK/m2
sep 85 ; 17 761 EEK/m2
okt 148 ; 16 129 EEK/m2 (k.a 35krt plokktehing)
nov 103 ; 17 747 EEK/m2
dets 110 ; 18 776 EEK/m2
2010
jaa 108 ; 14 101 EEK/m2 (k.a 40 krt plokktehing)
vee 99 ; 18 785 EEK/m2
mär 106 ; 20 174 EEK/m2
apr 126 : 20 156 EEK/m2
mai 120 ; 20 867 EEK/m2
juu 118 : 20 191 EEK/m2
juu 110 ; 18 044 EEK/m2
aug 100 ; 20 931 EEK/m2
sep 97 ; 20 392 EEK/m2
okt 142 : 20 161 EEK/m2
nov 134 ; 19 311 EEK/m2
det 153 ; 17 611 EEK/m2
2011
jaa 45 ; 20 000 EEK/m2
www.maaamet.ee
Tallinna kesklinna korteritehingute arv ja tehingute mediaanhind:
2009
mai 68 ; 21 569 EEK/m2
juu 79; 16 544 EEK/m2
juu 96 ; 16 391 EEK/m2
aug 88 ; 17 769 EEK/m2
sep 85 ; 17 761 EEK/m2
okt 148 ; 16 129 EEK/m2 (k.a 35krt plokktehing)
nov 103 ; 17 747 EEK/m2
dets 110 ; 18 776 EEK/m2
2010
jaa 108 ; 14 101 EEK/m2 (k.a 40 krt plokktehing)
vee 99 ; 18 785 EEK/m2
mär 106 ; 20 174 EEK/m2
apr 126 : 20 156 EEK/m2
mai 120 ; 20 867 EEK/m2
juu 118 : 20 191 EEK/m2
juu 110 ; 18 044 EEK/m2
aug 100 ; 20 931 EEK/m2
sep 97 ; 20 392 EEK/m2
okt 142 : 20 161 EEK/m2
nov 134 ; 19 311 EEK/m2
det 153 ; 17 611 EEK/m2
2011
jaa 45 ; 20 000 EEK/m2
www.maaamet.ee
Korteritehingute arv vanalinnas:
2008
Q1: 25
Q2: 14
Q3: 24
Q4: 14
2009
Q1: 9
Q2: 8
Q3: 9
Q4: 18
2010
Q1: 16
Q2: 27
Q3: 20
Q4: 35
2008
Q1: 25
Q2: 14
Q3: 24
Q4: 14
2009
Q1: 9
Q2: 8
Q3: 9
Q4: 18
2010
Q1: 16
Q2: 27
Q3: 20
Q4: 35
Offf
Põhjamaade trollid tulevad tulevad ju siia siiki talvel suvitama sest üle -3 kraadine leitsak on neile liig mis liig.
Põhjamaade trollid tulevad tulevad ju siia siiki talvel suvitama sest üle -3 kraadine leitsak on neile liig mis liig.
Tallinn müüs mitu vanalinna kinnisvaraobjekti
City24 | 21.01.2011
Tallinna Linnavaraameti poolt välja kuulutatud enampakkumistel leidis ostja mitu vanalinnas asuvat kinnisvaraobjekti,
...
...
...Viimatinimetatud objekti müügihind kujunes enampakkumise tulemusel alghinnast (1,6 miljonit krooni) enam kui poole kallimaks.
http://www.city24.ee/client/city24client?&pageId=15&objId=NewsObject&stateId=NewsInitial&eventId=NewsArticleEvent&articleId=201633
City24 | 21.01.2011
Tallinna Linnavaraameti poolt välja kuulutatud enampakkumistel leidis ostja mitu vanalinnas asuvat kinnisvaraobjekti,
...
...
...Viimatinimetatud objekti müügihind kujunes enampakkumise tulemusel alghinnast (1,6 miljonit krooni) enam kui poole kallimaks.
http://www.city24.ee/client/city24client?&pageId=15&objId=NewsObject&stateId=NewsInitial&eventId=NewsArticleEvent&articleId=201633
SEB saatis oma kliendilehe. Seal on väga huvitav artikkel millistel tingimustel SEB kodulaenu annab, millised on eeldused ja kes kvalifitseeruvad. Väga lühidalt:
Leibkond sissetulekuga €1725 (pereisa neto €1345 (27069 EEK bruto)) saaksid 40-aastase laenulepingu, kuni summani €56300, või kui müüakse praegune eluase ja vana laen teenindatakse €78670, kusjuures omafinantseerind peab olema vähemalt 28% uue kinnisvara hinnast.
Sellest lõikub välja, ka Eesti keksmine leibkond (või lausa keskklass?) - mees teenib, naine saab lastehooldusrahasid, elamispinda aga ei piisa.
Leibkond sissetulekuga €1725 (pereisa neto €1345 (27069 EEK bruto)) saaksid 40-aastase laenulepingu, kuni summani €56300, või kui müüakse praegune eluase ja vana laen teenindatakse €78670, kusjuures omafinantseerind peab olema vähemalt 28% uue kinnisvara hinnast.
Sellest lõikub välja, ka Eesti keksmine leibkond (või lausa keskklass?) - mees teenib, naine saab lastehooldusrahasid, elamispinda aga ei piisa.
Taustaks juurde ehitusuudised.ee -s üleval olev intervjuu Svensk Fastighetsförmedling juhtiva väliseestlaseg Peeter Pütsepaga - Rootsi kinnisvarahinnad Eestit ei mõjuta
Sealne turg on diametraalselt erinev meie omast, aga annab aimu mis probleemid on seal üleval.
Rootsis makstakse üüri nii palju kui on korteriühistu määranud. Mingeid vee-, elektri ja muude arvestite alusel individuaalset arvestamist ei toimu. See oleks ka rootslastele alandav - vaja teha kõike ühiselt. Kui isegi korter ostetakse jääb see juriidiliselt ühistu kätte ja sinu kui mittesobiva isiku puhul võivad nad sind välja tõsta. Näiteks ei maksa üüri, laamendad, ei pea sisekorra eeskirjadest kinni (pesed pesu peale 23:00). Pesu reeglina pestakse keldris olevates ühispesulas. Rusikareegele on selline, et üürimakse on samas suurusjärgus laenumaksega.
Sealne turg on diametraalselt erinev meie omast, aga annab aimu mis probleemid on seal üleval.
Miks siis ei ole Stockholmi kortereid ehitatud?
See on lihtsalt kallis. Varem olid toetas riik osaliselt ehitusfirmasid, aga enam mitte. Kesklinna piirkond on ka täis ehitatud, pigem ehitatakse äärelinnadesse uutesse piirkondadesse. Aga üldiselt on juurdeehitusi tohutult vähe.
Uue korteri kuumaksud on ka küllaltki prisked, kahetoalise puhul võib see olla 7-9000 krooni, ja sellele lisaks veel laenumaksed.
Kas tung Stockholmi on elavnenud just kriisi ajal?
Stockholm on kogu aeg kasvanud, siin on teenuste ja finantssektori keskpunkt –töökohad on siin. See areng jätkub. Aga sama protsess toimub ka kohalikul tasandil, näiteks Värmlandi maakonna inimesed kolivad kohalikku suurimasse linna Karlstadi.
Rootsis makstakse üüri nii palju kui on korteriühistu määranud. Mingeid vee-, elektri ja muude arvestite alusel individuaalset arvestamist ei toimu. See oleks ka rootslastele alandav - vaja teha kõike ühiselt. Kui isegi korter ostetakse jääb see juriidiliselt ühistu kätte ja sinu kui mittesobiva isiku puhul võivad nad sind välja tõsta. Näiteks ei maksa üüri, laamendad, ei pea sisekorra eeskirjadest kinni (pesed pesu peale 23:00). Pesu reeglina pestakse keldris olevates ühispesulas. Rusikareegele on selline, et üürimakse on samas suurusjärgus laenumaksega.