… kui mahi saad, ole hea tee test ja pane 1x silikaattellis vette… räägi pärast meile ka, kas tömbas vett sisse vöi oli hüdrofoobne 
… ei eemaldata, pannakse nö uus (paneel)koorik-kasukas peale… peamine eelis - takistada CO2 ligipääsu armatuurile + lisapaneeli sees venttorud soojustagastusega värske öhu jaox
1 Like
… kui CO2 ligipääs armatuurile saab takistatud, peavad vanad paneelikad enamus +50a vastu küll… konstruktiivset probla pole… probleem on reno kulus… pigem jah maksad rohkem kui uue ehitus… ainus eelis et elanikud saavad sisse jääda ja reno kulu ajatada…
suurim probla mittetehaselisel renol on ehitusvead ja ratsid… need keeravad asja enamasti rohkem pekki kui enne oli… ainus, mis tulemi määrab, on ehitussölmede lahendused ( köiksugu liitumiskohad ja materjalide üleminekud)… ja tavaehitaja ja ka tellija on suht möh sellekohases hoolivuses ja teadmises…
2 Likes
Silikaattellis imab vett nagu käsn. Lapsena sai suvel silikaatseinale vett loobitud. Pind oli sekunditega kuiv. Tõmbas kohe sisse. Nii põnev oli vaadata kuidas vesi kaob, et siiani on meeles.
3 Likes
Mul kõik olemas, ilmselt mingi bug sul siis.
korras nüüd jah
https://www.err.ee/1609956554/uus-rahvastikuprognoos-pakub-tallinnale-mitu-korda-vaiksemat-kasvu
Tallinna rahvastikuprognoos on eraldiseisvana üpris huvitav dokument. Lisaks üldistele trendidele, mis mõjutavad iivet, sisaldab pealinna rahvastikuprognoos kolme stsenaariumit nii riigisisese rände, valglinnastumise (inimesed kolivad stsenaariumite järgi kas rohkem või vähem naabervaldadesse või siis linna tagasi) ning välisrände osas (kuna sisserändajate enamik seab end sisse pealinnas).
Kui enne prognoositi päris julgelt 2050. aastaks +90 000 inimest, siis nüüd ollakse palju palju tagasihoidlikumad.
Minu jaoks on need prognoosid huvitavad just kinnisvaraturu tähenduses, kuna Eesti kinnisvaraarendus tähendab siiski põhiosas pealinna ja selle lähiümbrust.
Disclaimerina peab ütlema, et igasugu rahvastikuprognoosid on täppisteadus ainult tagantjärele. Kui otsida veebist märksõna Eesti rahvastikuprognoos, jõuab üsna kiiresti SELLE artiklini, kus The Economist pakub aastal 2000 Eesti rahvaarvuks 2025 kõigest 1,13 miljonit. Sellest ajast on tulnud Euroopa Liit, vanemahüvitis, masu, COVID ja Ukraina sõda ja siin me oleme, ikka umbes sellesama 1,3 miljoni peal. Ei maksa arvata, et need 2050. aasta prognoosid ka liiga head on, sest kuigi demograafia trende ja rahvastikupüramiidi on võimalik ette ennustada, siis igasugune ränne tundub olevat üpris palju seotud lühiajaliste kõikumistega majanduses ja tööturul ning 25 aasta peale on neid muutujaid liiga palju.
4 Likes
Eurostat on siin mudeldanud ja kui kõik nii edasi läheb nagu seni, siis on Tallinna kandis 2100 rohkem elanike, kuigi mujal vähem, eeldusel, et viimase 20 a. keskm net migra püsib samana. Mis muidugi võib ka vale eeldus olla, kui lõunas palavaks läheb.
EU’s official statistics agency suggests that the bloc’s population will be 6% smaller by 2100 based on current trends – falling to 419 million, from 447 million today.
But that decline pales in comparison with Eurostat’s scenario without immigration. The agency projects a population decline of more than a third, to 295 million by 2100, when it excludes immigration from its modelling. Eurostat’s baseline projections assume countries will maintain their average net migration levels from the past 20 years. graun
Eurostat vist oli ka 1 neist kes ennustas, et Eesti möödub Lätist rahvaarvult 2060 vmt.
Mündi kaks külge, ajate selle Tallinna nii suureks ja siis nutate, et ei ole,ruumi ei istuda ega astuda
2 Likes
Kinnisvara mõttes võib Tallinn isegi suur olla. See ei tähenda tingimata rohkem inimesi.
Kusagil rahvastikunumbrite kõrval on ka soov elada suuremal pinnal ning trend leibkondade suuruse vähenemisele, mis mõjutavad nõudlust.
Arendajad saavad olla kiired ja paindlikud, kortermaja saab püsti aastaga. Omavalitsus peab natuke kaugemale vaatama, aga õnneks linna jaoks on andmed natuke konkreetsemad.
Kui täna sünnib x last, siis umbes nii palju läheb 2 aasta pärast ka lasteaeda ja 7 aasta pärast kooli. Ränne lisab väikese muutuja, aga see on pisike suurusjärk. Tähtis on see, et x on täna teada.
1 Like
2100 on muidugi VÄGA kaugel, kui meil on raskusi isegi 25 aasta õigesti mudeldamisega.
Migratsiooninumbrite ennustamine on ilmselt täiesti õunte pealt, aga ma ise olen natuke üllatunud sellest kuidas 2025 migra Eestis ära kukkus.
Meil ei ole siin praegu 2009. aastaga võrreldes mingit masu. Lihtsalt kasv on nulli ümber paar aastat, aga tundub, et on piisanud sellestki kui see startup mull kokku tõmbas ja korraga pole vaja enam kümnete kaupa tööjõudu importida. Kõik rahvastikuprognoosid ennustavad tulevikku mingite trendide jätkumise kaudu, aga 2024/2025 näitas, et kui Ukraina põgenikud numbritest välja taandusid, siis endine +5000 aastas oli vist -1000 väga kiiresti.
Üüriturul annab vist natuke ka maaklerite sõnul tunda, et osades kuulutustes on ootused üüritulu suhtes veidi optimistlikud. Kõik üürileandjad ei taju veel liiga hästi, et nõudlus on päris palju ära kukkunud.
1 Like
Uudiseid: "Rahandusministeerium uuendab kodulaenu refinantseerimise reegleid nii, et alati ei pea kinnisvarabüroolt enam kohapealset ülevaatust ja hindamisakti tellima.
Praegu peab inimene kodulaenu võtmisel või selle teise panka viimisel enamasti tellima uue kinnisvara hindamisakti ja selle eest ise maksma. Hindamisakti hind või küündida sõltuvalt kinnisvarast kuni 500 euroni. Eesti Panga andmete kohaselt „viiakse“ ühest panga teise iga aasta ca 300-400 laenu.
Tulevikus saab pank ise statistiliste andmete põhjal hindamise ilma kohapeale minemata läbi viia, laenu üleviimisel ühest pangast teise võib ära jääda eraldi hindamisakti tellimise kulu.
2 Likes
See pidev kinnisvara “hindamiste” vorpimine paberil on üks praeguse aja suurimaid skämme üldse. Need paberid on 90% copy-past kuskilt andmebaasidest ja ainus hindaja panus on selle kokku kopeerimine (eks tegelt seegi automatiseeritud), piltide tegemine kohapeal ning siis arve saatmine ohvrile. Kui me arvestame, millised infoallikad ja erineavd võimalused on meil siin Eestis informatsiooni mõttes, siis see sisu on ka suhteliselt hale tegelikult, mis nendest pdf-idest suuresti leiab.
AI ajastul saaks selle hindamise äri teha totaalselt ümber ja elimineerida mõtetu turutõrke. Ehk kellel huvi põrgatada ja edasi mõelda, võib julgelt märku anda
11 Likes
Minu silmis on maakleritasud ülehinnatud. Kui arvestada tehtud tööd ja vastutust. Vastutuse all pean silmas, et mingite “varjatud” puuduste ilmnemisel on maaklerid kadunud lüli. Müües aga on iga korter selle rajooni parima aura ja hinnaga. Puudusi üldjuhul pole.
Kuulutamisel aga leiab käputäis kuulutusi, kus on viitsitud tubade planeering joonistada. Kui räägime järelturust.
See kuulutamine meil on ka päris vanakool. Enamik töö teeb ära kv.ee . Arvan samuti, et see kuulutamise teenus on ülemakstud. Ma imestan, et Meta pole seda sektorit endale ampsanud. Marketplace on küll toimiv igasugu liikuva vara müügil. Reisides oleks tore näha, mis selles piirkonnas kinnisvara hinnad teevad. Aga siis otsid selle riigi levinumat kinnisvaraportaali jne. Metas oleks seda palju mõnusam teha.
5 Likes
isegi kadunud maaklerile langeb solidaarvastutus müüjaga ja kui müüjalt ntx pole suurt lootust miskit piisavalt hüvitust kätte saada, siis maaklerilt ehk pudeneb juurde…
pealegi peax maakler siis asuma (vähemalt kohtu case puhul) intensiivselt müüja kaitsele, kuna kahju kannavad nad koos ja mida väiksem kahju müüjale seda väiksem kukub see ka maaklerile
misajast maakler mingit kahju kannab, või olen ma midagi maha maganud?
11 Likes
jagatud vastutus info õigsuse eest… maakler on pädevusega isik, peab välja selgitama, mis ouline, ja sellest informeerima… kui varjab e. olulist välja ei selgita, vastutab solidaarselt…
… vöta mönel maakleril lipsust kinni ja küsi, mille eest talle makstakse ja mis teenus tasu sisse kuulub ja kas vastutab vöi ei…
On mõni kohtuasi ka tuua kus maaklerilt on komp. väljamõistetud, sest objekt oli varjatud vigadega? Mis seaduse põhjal seda saaks teha?
Ehitusala pädevate isikute list on siin, aga kus listis maaklerid paiknevad, igatahes mitte selles.
7 Likes
Maaklerilt oleks lootust ehk midagi saada kui saab tõestada, et maakler teadis või pidi teadma puudusest. Leia nüüd maakler kes nässu läinud tehingu järel “mina teadsin aga ostjale ei ütelnud” hõikab?! Maakleril on oma istmiku katmiseks selle jaoks müüjaga leping kus muuhulgas kirjas, et müüja teavitab maaklerit kõigist puudustest. Maaklerile teadaolevate puuduste loetelu fikseeritakse ka ostu-müügilepingu juures.
“Varjatud puudus” seda tähendabki, et mõistliku inimese jaoks ei ole puudus lihtsalt leitav. Näiteks suvel müüdava maja puhul on võrdlemisi keeruline tuvastada “sein ei pea sooja” või “suurema külma ja idatuule korral külmub seinas olev toru ära” või “kevadise suurvee ajal kipub vesi trepi ees lainetama” või…
3 Likes
solidaarvastutus tähendab, et sul on müüjaga lihtsam tegeleda, kuna vigade väljaselgitamine oli maakleri kohustus ja ennast kaitsma asudes asub maakler sinu poolele… vöi, kuidas…