Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Pakkumine on viimased pool aastat järjest kasvanud ehk pakkumiste kogu hulk, kõik segmendid. Likviidus on muidugi hea väiksematee pindade hulgas. Täna ostes välja üürimiseks korteri, noh nii ca 20% omafinniga, kuukene vakantsi ka, amort, siis maksad sellele ärile ise peale. Võimalikud jamad ka üürnikuga. see tuleks kohe riski hulka aravata.
Juhul kui kv turg ei boosti ))) selleks boostmiseks ei näe põhjust ))) samas meil divika aktsijaid, mis suht riskivabalt 5,5-7% yieldi ikka annavad ))) ei ole probleeme üürnikega )))

11 Likes

Pealiskaudne vaatlus ütleb, et elukoha lähedase piirkonna üürikuulutused on viimase aasta jooksul soodsamad kui ma ootasin.
Täpset ülevaadet ei oma, mis numbrid lepingutesse kirjutatakse, aga 2024. aastal küsiti vähemalt kuulutustes sarnaste korterite eest 50-100 eur kuus rohkem.

Võib-olla tõesti pakkumist palju.

Üüritulu tõesti päris passiivseks sissetulekuks lugeda ei saa. Sõltuvalt korterist ja üürnikust võib sebimist olla üksjagu.

Üürida soovijate seas (jälle FB gruppide kuulutuste pealt tunnetus) ei ole liiga palju pikaajalisi üürnikke. Rohkem leiab isegi neid, kellel vaja lühiajaliselt mõneks kuuks elupinda, kas siis oma kinnisvara vahetusega seoses või oma kodu remondi perioodiks. See lubab küsida natuke kõrgemat üüri, aga üürnike vahetus tähendab jälle rohkem toimetamist.

3 Likes

Jällegi, turg teeb hinna. 2008/2009 kujutasid ja kirjutasid arendajad, et odavamalt müüa ei saa kuna kulud sellised ja sellised…noh läks natuke aega veel mööda… pankrot või suudad oma rahavoo kuidagi tasakaalustada…kortereid anti üürile ka ainult kommude eest …

3 Likes

Ikka lisaks. Eriti veider on, et mitte ei kogu konkreetset summat vaid küsitakse lihtsalt laenu. Minimaalne ticket on 3000 eur.

2 Likes

https://www.city24.ee/real-estate-news-story/21753/korterite-muuk-mullu-muudi-tallinnas-1515-uut-korterit

ei usu…))) viimastel kuudel asjaõigusi kuskil 40-60 õhikut…)))
ma loen müügiks ikka seda kui fakti, et on tehtud asjaõigusleping ))))

1 Like

Kes taas näppis EHR-i, äkki saaks teha nii, et keegi ei arendaks seal pidevalt miskit, alati keeratakse süsteem pekki. Lampi pooled nupud puudu ja rakendused ei tööta.

3 Likes

Ei olegi justkui väga kõrge hind…
image

Vana amortiseerunud nõukaaegne kräpp, igatseb bulldoozerit. Hind rämedalt ülepakutud )))

Noh terve Mustamäe eest on igati hea hind

6 Likes

Uusarendused. Suht nõrk. Kui Tln, ko kuskil 700-800 diili kuus, siis uute asjadega potsatanud see nr 40-50 peale. Pean silmas reaalseid asjaõigusi. )))) varem oli ka ca 200 )))

1 Like

Üüriäri varjatud magus pool oli ju kvhinna tõus. Vahet pole, kas keegi istus seal sees või mitte-aastaga jälle 20% kapitali kasvu…Võimendus peale ja loed raha kokku…

2 Likes

Ma näen inimeste valusat poolt ka üüri äris, vanem maja ja fassaadi , sokli ja katuse vahetus, sööb tootluse pikaks ajaks. Inimesed ostavad m2 hinda, teadmata, mis sellise eesti aegse asja remont Kalamaja tüüpi hoones maksab.

1 Like

Ma mäletan aega kui “üüriinvestorid” uskusid tõsimeeli, et lükkavad kõik sellised ja ka muud kulud üürniku kaela.

2 Likes

Lõpuks jõuame jälle tõdemuseni, et turg teeb lõpuks hinna.
See võib võtta aega, aga töõtab…Turg on samuti ajas arengus.
Täna üüriturul raske, omanike poolt soovitud summale ei tule päevi kõnesid. Samuti äp turul. Omanikud kujutavad endale paljusid asju ette. Pappi ju tahaks ))) Neti kaubandus lööb ikka hästi. )))

1 Like

Ei tunne, et oleks maailmalõpp käes nagu ülevalt poolt kirjutades justkui tundub. Üüriturg minu kogemusel vähemalt Tallinnas ja Tartus heas seisus. Pannes korterile mõistlik hind on vakants väga hea/kiire ja ollakse pigem pikalt sees. Muidugi kui minna hinnaga raiuma, üritades üürnikust viimastki välja pressida, siis ei leiagi kedagi ja käib pidev uue otsimine. Pigem on minusilmis murekohaks jätkuvalt kõrge ruutmeetri hind ostmisel. Noortel (ilma jõukate sugulasteta) väga raske jalga uksevahele saada. Isegi kui korteri saab, siis sealt edasi majja kolimine tundub väga ulmeline projekt.

2 Likes

Arvestades, et sündimuskordaja on langenud 1,4 kanti, peaks need vähesed elukohaturule lisanduvad noored suplema vanavanematelt ja vana-vanavanematelt pärandiks saadud kinnisvaras. Puhtmatemaatiliselt peaks iga noorpaar saama oma teise ja kolmanda astme ülenejatelt sugulastelt pärandina elu jooksul 4,29 ühikut elamukinnisvara.

4 Likes

Rämpskinnisvara Mustamäel on vist juba üsna varisemisohtlik ? Rõdud kukuvad alla isegi uuemates nõukamagalates

Nii võiks arvata, aga selle madalama sündimuskordaja kõrval pikeneb keskmine eluiga.
Läheb kauem aega enne kui see pärand päriselt järgmisele põlvele üle läheb. Vanemad surevad 85-90 aasta vanuselt, siis oled ise 60+ ja põhimõtteliselt tahaks ise juba vanaema-vanaisa rollis olla.

Ehk see ootus, et kinnisvara nagu majad liiguks umbes 40stele pärijatele, kellel omal vaja pere üles kasvatada, on ennatlik. Neid üksikjuhtumeid võib olla, aga keskmiselt liigub pärand kogu aeg aeglasemalt järgmisele põlvkonnale.

See on ka üks võimalik põhjus, miks nooremal põlvkonnal on 21. sajandil nii keeruline hakkama saada. Vanavanemate põlvkond hoiab üha suuremat hunnikut vara enda käes ja ei kavatsegi veel ära surra :slight_smile:

13 Likes

ja ka depresiivsed Eesti väikelinnad, noored kolivad ära kuna ei leia rakendust, kas vahetab maja Põlvas korteri vastu Tallinnas

1 Like

Eluea pikenemise taandab välja üha kasvav keskmine sünnitusiga. Tärkamisajal oli esmasünnitaja keskmine vanus meil alla 23 aasta. Nüüdseks on see kasvanud pea 30-ni. Tollal oli 50-aastane vanaema tavaline nähtus. Täna on sellises vanus naistel alles koolis käivad lapsed ja lastelasteni on veel hulk aastaid minna.

1 Like