NL ajal, väga üldistades projekteeriti Mustaka tüüpkorterid ca 50 aastaks. Ehitus tehniliselt kui renoveerimise käigus, ilma ventita, tõmmatakse majale nö kilekott pähe, siis r/b sees, armatuur hakkab kiiremini roostetama. eks ilma käes kukuvadki kõigepealt rõdud…)))
1 Like
Osalt jah, aga statistikas näitab seda kõike ka keskmise leibkonna väiksemaks muutumine. Seda muuhulgas ka eakate vanuserühmas.
Kõik eakad ei pea elama 90-aastaseks. Piisab kui üks abielupaarist elab. Ja pärand ootab.
See surematute kinnisvaramogulitest vanaemade/vanaisade efekt ei saa lõputult kesta. Ühel hetkel peaks see kv ju ikkagi paisu tagant pääsema.
Ainus viis hinda alla saada on ikkagi see kui laenuandmine pidurdub. Võibolla siis kui lisaks rõdudele ka paneelid küljest hakkavad kukkuma, muutuvad laenuandjad tagatisväärtust ümberhinnates ettevaatlikumaks, kuid ei julge isegi selles 100% kindel olla - kv on ikkagi ühe õige eestlase ainus Nokia! Paneelidega või ilma.
Mustamäel allakukkuvad rõdud on rõdupaneeli kinnitamisel kasutatud vale rauatüübi viga. Uuritud ja teada teema. Lahendused ka olemas. Puht konstruktsiooni seisukohalt on tegu vastupidavate hoonetega. Kui katus peal, nad ei lagune.
7 Likes
Tänan viite eest, väärt raamat.
1 Like
Väidan. Vbl eksin. ))) Vanad paneelikad on kestvamad kui nn kaasaegsed hüper super elamud. Fassaad vähemalt ei lagune, mõtlen puistekillustikuga viimistletud hooneid.
1 Like
Tänapäeva võileiva betoonpaneelidest ehitatud majad on ka kestvad. Eriti holdusvabad on hallid viimistlematta betoonpaneelid. Esimene suurem renoveerimine on ehk silikooni vahetamine. Või pigem hakkab katus lekkima vms.
Kehvem ja soodsam lahendus on plokkidest laotud maja, millele kleebitakse soojustus peale. See mida vanade paneelikatega tehakse. Uutel majadel on muidugi palju disainelemente ja need on nõrgad lülid.
Kui rääkida betoonis rõdupaneelidega, siis tänapäeval keeratakse mutritega neid kinni. Tunde järgi hinnata, siis nägi see jube nõrk lahendus välja. Eks see optimeerimine on põhjus, miks tänased majad ei pruugi kesta vanadest kauem.
Eesti rahvaarv vähenes mullu 7000 inimese võrra
Samal ajal sai Statistikaameti andmetel 2025 1.kv kasutusloa 1461 ; 2 kv. 1567 ja 3 kv. 2215 uut eluruumi. Neljanda kvartali andmeid veel avaldatud pole, aga eeldatavalt on eelmisel aastal elamukinnisvaraturule lisandunud eluruumide arv kokku samuti ca 7000 ühiku kandis.
Isegi kui võtta eelduseks, et pärimise teel kinnisvara edaspidi enam ei liigu ja kõik inimesed maetakse koos oma kinnisvaraga, on siin ikkagi dissonants.
2 Likes
Kelle maja (vara) selle muusika. Mõned valivad “elan koos vanematega ja olen sõnakuulelik “hea poeg” nagu Piiblis õpetatakse, kuni … eani”. Mõned valivad alternatiivina laguneva üüritoapeldiku 200-300 eest kuus. (Eriti Tallinnas väga odavamalt ei saa). Aga vähemalt oma-tuba-oma-luba ja vanurid käigu p…se. Ärgu mind õpetagu, kuidas peab elama.
Otseselt ei olegi nii oluline rahvaarv vaid leibkondade arv. Kuna keskmine leibkonna suurus on jätkuvalt kahanemas, siis hoolimata rahvaarvu langusest 7k võrra on võimalik, et leidkondade arv oli nullis või suisa kasvas.
Eraldi teema ka selles, et kuhu ehitati need uued elupinnad (Tallinn, Tartu, Pärnu ja lähivallad) ja kus vähenes rahvaarv. Tallinna elanike arv vähenes eelmise 12 kuuga ca 1400 võrra, arvaks, et lähivaldada elanike arv kasvas vähemalt samavõrra.
3 Likes
Eestis on ca 750 000 eluruumi. Kui võtta keskmiseks kasutusajaks ka 100 aastat, siis on jooksva taseme säilitamiseks vaja 7500 eluaset aastas juurde. Paneelikate jaoks on muidugi levinud oluliselt lühem hinnang.
2 Likes
Kas keegi on kursis, et miks see arendus ei müü väga hästi, et uudised jooksevad, kuidas müüakse Arco osalusi, jne , lisaks hoone ümbrust kaunistavad betoonsambad, mis BK alla läks.
Asukoht ju päris linnas. Üritan lihtsalt selgeks saada, et kui hapuks läheb, kes selle kinnisvara omanikuks saab. AI veidi vihjab.
milline pank on andnud laenu vektori aredusele tallinnas?
Tallinnas Pärnu maanteel asuva Vektori äri- ja eluhoone arendust finantseeris LHV Pank.
Siin on mõned olulisemad faktid selle arenduse kohta:
- Arendaja: Triple Net Capital (juriidiline keha P137 OÜ).
- Ehitaja: Nordecon AS, kellega sõlmitud lepingu maht oli ligikaudu 38 miljonit eurot (pluss käibemaks).
- Rahastus: LHV Pank finantseeris kogu projekti ehitustöid.
- Eripära: Vektor on üks Eesti esimesi kortermaju, mis on saanud rahvusvahelise LEED Gold rohesertifikaadi, mis tähendab rangete keskkonnasäästu ja energiatõhususe nõuete täitmist.
sa rv kinnitusvahenditest muidu oled midagi kuulnud? C4 keskkonnaklass…