Võiks ju kogu Riia lahe tühjaks pumbata ja siis uut räimesõda Lätiga alustada, et kust hakkab nüüd piir minema.
2 Likes
Vaadake näiteks etuovi.com Soome kuulutusi. Meie konnatiik on rahulikult 40% üle hinnatud. Hepsor ja hipsterid loomulikult peavad sooja sousti suust välja ajama….aga, kes kurat nendes 40 m2 “kodudes” elama hakkavad???
2 Likes
… see lahendax ka varilaevastiku mure, sest… ega kuival maal just kaugele ei söua
1 Like
Kui varasemalt lasti korterite asemel käibele termin “kodud”, siis nüüd on väga kallis kodu juba “superkorter”. Ilmselt üks etapp enne superkodu.
Kas elad korteris või majas? Elan superkodus.
7 Likes
Minu piirkonnas on 13 korruseline, millalgi varskevadel valminud suppermajas olevad supperkodude aknad õhtul endiselt pimedad. Ühes lõunapoolses supperkodus ainult paistis tuli põlevat.
4 Likes
Vaatasin selle superkodu supersiseplaneeringut ja isiklikult eeldaks, et superkodu supermagamistoad on suuremad kui 12 m2.
2 Likes
Aga miks? Mitu ruutmeetrit magamiseks vaja läheb? Iseasi, et kaks neist paistavad tegelikult hoopis lastetoad olevat, ja need võiks küll natuke suuremad olla. Aga ei mahtunud rohkem sellele pinnale. Koos kõigi teiste superasjadega, nagu mitu vannituba, külaliste wc, majapidamisruum ja 2 walk-in garderoobi. Tegelikult päris hea planeering, kui see avatud köök välja arvata, mille vastu mul on isiklik allergia.
Ot miks lastetoad peaks suuremad olema?
Sest lapse jaoks on see rohkem kui ainult koht kus magada. Või võiks olla.
4 Likes
Eks see on maitseasi aga nö. luksuskorteris võiks olla rohkem avarust. Isiklikult eelistaks, et nende kolme magamistoa asemel oleks kaks. Mul on kodus kabinet 13 m2 ja tunnen, et võiks olla natuke suurem. Elutoas laud ja saar on ka natuke liiga kokku pressitud. Panipaik ja pesuruum meeldivad. Ei pretendeeri absoluutsele tõele.
viskaks keegi ka lingi?
Kõik ruumid, kus inimene midagi teeb võivad olla suuremad. Et oleks ruumi seda teha.
Magamishügieen üldiselt näeb ette, et magamistoas mingeid liigseid asju ei ole, peale voodi jms hädavajaliku. Selle jaoks ei ole rohkem ruumi vaja. Kui tavalistes kitsastes oludes on tüüpiline etteheide magamistoale, et seal pole piisavalt ruumi panipaigaks, riietehoiuks ja rõivastumiseks siis siin on magamistoas otseühendus suure garderoobi ja vannitoaga. Ma ei näe mingit probleemi…
1 Like
Sellise hinnalipiku juures võite ise korteri plaanil kergseina jooni tõmmata, näiteks köögi ja elutoa vahele.
Link üleval olemas aga panen uuesti Link
Palju huvitav kunagi Tallinna Sadama arenduses m2 hinnad olema saavad, 15 000euri/m2, ka väga ekslusiivne? Planeering täita ok, elutoas tundub on kitsas, et teleka ja diivani vaheline kaugus, magamistoad ok. Kahju, et kunagi kuulutuse piltidel ei ole ruumide gabariitmõõte peal.
Peale vaadates tundub, et elutuba polegi. On väga suur köök ja söögilaud, millega samas ruumis on diivaninurk teleka vaatamiseks.
Okei, kuna on olemas eraldi kabinet, siis võib öelda, et nt. raamaturiiul käib sinna. Aga ikkagi tunne, et sellist elutuba nagu ei tekigi.
Lisaks seda telekatki pole praktikas kuhugi hästi panna - akna ette? Oleks tegu eraldiseisva majaga, siis ehitaks praeguse aknaga seina kinni ja paneks sinna diivani vastu teleka seina + mingi riiuli ja nihutaks akna hoopis diivanist vasakule, aga seal on juba teise korteri vahesein. Planeeringut vaadates võib tajuda arhitekti kimbatust, aga on nagu on.
Niisuguses korteris päris kolme WC vajadusest ka aru ei saa. Kahest vannitoast koos WC-ga võiks piisata. Miks seda eraldiseisvat WC-d veel on vaja ruumi võtma (ja koristamist nõudma), ei saa täpselt aru.
Muud toad minu jaoks okei lahendusega.
2 Likes
2 Likes
Uue ehitusseadustikuga tulid siis uued nõuded, ühest huvitavast punktist:
allikas
㤠162. Varjend
(1) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks.
(2) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse.
(3) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.
(4) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse:
- niisugune elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit;
- tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.
(5) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 3 kui ka 4, rajatakse avalik varjend.
(6) Avalikule varjendile tagatakse ligipääs varjumiseks igaühele. Mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.
(7) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse asjakohasest otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.
(8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
- nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele;
- varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning vajaduse korral tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.
See on tegelikult päris oluline punkt, mis minu jaoks muudab kogu seda hala ehitusmaksumuse kallinemise üle arusaamatuks.
Põhimõtteliselt on varjend laoruum. See võib olla asju täis. Ainus tingimus on see, et KUI peaks algama sõjaolukord, siis tuleb 3 päeva jooksul see ruum kolast tühjaks visata, et inimesed saaks seal varjuda. Kui sõda ei tule, kasuta seda ruumi milleks iganes - hoia oma moosipurke või ventilatsioonifiltreid vms.
Sellised ruumid on sageli ka tänastes majades olemas. Hea küll, võib-olla nõuete järgi on mingeid detaile vaja tuunida, teha lisaks trepikojale ka välisfassaadile sissepääs või midagi sarnast, aga see ei tähenda, et oleks vaja kohe “ekstra ruutmeetreid” hakata selle nõude pärast ehitama.
Näiteks ärihoones ehitad maa-alusesse parklasse betoonseintega rattahoidla, mis käib lukku. Kõigil kontoritöötajatel hea meel, saavad rattaga tööl käia ja sõiduvahendi turvaliselt seal hoiustada. Kui vaja, viskad rattad 3 päeva jooksul välja, paned eraldi ventilatsiooni tööle ja paned varjendis vajaliku varustuse sisse (või võtad selle kapist välja).
See on tüüpiline avatud köögi puhul. Ilmselt me oleme mõlemad sellised vettinud mägrad, kellele diivan köögis ei meeldi.
Mina küll saan aru. See on külalistele. Sa ei ehita sellist suurt avatud köök-söögituba ainult omaette elava kahe lapsega pere jaoks. Sinna on planeeritud palju vastuvõtte ja sumisemist köögisaare ümber. Ja keegi ei taha, et selleks et külaline vetsu saaks minna peaks ta läbi su magamistoa minema, või siis võitlema selle lagaga mida su teismelised lapsed võivad olla oma isiklikus vannitoas korraldanud.