Kinnisvaraturu kasv erineb börsimullist

arvan ka, et Eesti on liiga väike selleks, et tüüpkorteri hind Tallinnas või provintsis erineks kümnetes kordades. järelikult tuleks raha Tallinna asemel paigutada hoopis provintsi kinnisvarasse, loomulikult mitte huupi.
Olen ise kaalunud suurendada oma tarbimist kinnisvara osas (i.e. kolida suuremasse korterisse).

Vaatasin nats ringi, ja selgus et yyrida on tana juba palju odavam. Korter mille eest kysitakse ca 1,5m EEK yyritakse valja umber 70'000 EEK eest aastas... Ehk yield 4,6%!!!

Siinkirjutajad on ilmselt nous, et 1,5m EEKle on voimalik leida veidi suuremat yieldi vaiksema riskiga kui see mida pakub eesti kinnisvaraturg...
Jurmala,

need hinnad kukuksid veel. Hetkel maksab Helsingi-Tampere (ca 200km) rong 23 euri,
edasi tagasi 46, hulgi saab muidugi soodust, no oletame 30, see x 22 tööpäeva kuus
on 660 euri = 10K eek kuus. Arvestades, et Tallinn Võru liinil on ja oleks _oluliselt_ vähem
sõitjad kui H-T ja pakutud rong oleks tehniliselt _oluliselt_ vingem , siis võiks selle hinna vabalt korrutada kahega. Seega, kui sul on maksta 20K kuus tsuhh-tsuhhi peale, ei jää kinnisvara peale enam palju järele :-)


Jurmala,

Kas Sul on ka olemas mingi vähimgi ettekujutus, mis sellise raudtee ehitamine ja ülalpidamine maksaks? 30 eurtsi eest võiks müüa ainult pileteid, mille eest saaks sellist rongi kaugelt vaadata, ei enamat...

Sellise raha eest võiks kõigile võrukestele kilulinna tasuta elamise muretseda ja raha jääks veel kuhjaga ülegi. Ehk siis inimesed, mõelge hetke, mis taustsüsteemis me elame!
Nuwanda teema on tegelikult väga oluline.

Üks minu sõber just rääkis, et hakkas pärast kolme aastast vahet taas korterit üürima ja rendihinnad on praktiliselt muutumatud. Seda samal ajal kui kinnisvara hind on kohati vaat et kahekordistunud.

Praegune rendihindade suhteline odavus näitab, et pakkumine on turul korralik. Kas liiga palju ärimudelit "ostan-korteri-uues-majas-ja-rendin-koheselt-välja"?
Ja kui palju regionaalprobleeme selline raudtee aitaks riigil lahendada...
Jurmala,

pärast sellise raudtee valmimist oleks regionaalprobleemide lahendamiseks mõeldud eelarvereal number null, nagu ka paljudel teistel ridadel....

Kristjan,

Näärivanasid lihtsalt vähem. Ma olen üürinud viimased 5 aastat ja kavatsen järkata. Viimati 2 aastat tagasi kolisin. Enne seda mingi aasta otsa vaatasin ja valisin. Tollal oli jah neid optimiste turg täis, ei tea, äkki on nad nüüd pessimistlikumateks muutunud? Või aru saanud kus riigis nad elavad :-) Üldiselt elas turg senini "välismaalaste" peal, need tulid ja raha ei lugenud. Siis nad läksid ära ja korter seisis 2 aastat sama ulmelise hinnga city24's üleval. Minuga läks nii, et maksime vist 8K, siis millalgi tõsteti 9K peale kuna maakler olevat väitnud, et hinnad olevat tublisti tõusnud (siis nii 2,5 aastat tagasi). Me läksime varsti minema ja omanik küsis 12K. Korter pole siiani uut üürnikku leidnud :-) Tollal käisime vaatamas ka üht mõistliku omanikuga korterit, kellele minid euroametnikud olid 15 maksnud, nüüd küsis ta 9, tunnistades, et seda ta täna ehk saaks.
Tänaseks on olukord minu arust suht sama kui 2 aastat tagasi - optimiste on turg täis, häid ja mõistlikke, sobiva hinnaga pakkumisi on endiselt vähe. Just paar kuud tagasi vaatsin ringi, et mis oleks, aga ei leidnud miskit sobivat. Võib-olla peaks tingima, aga nii 3-4K tundub sobivatel korteritel õhku sees olevat endiselt.
Paremaks on läinud sisustus. Saab ka tühje kortereid ja seda ülijubedat lakitud täispuust nikerdustega pederulkat enam eriti ei kohta. Mingi kummalise kiiksuna on turul megalt viltuste seintega katusealuseid, hea pea ära lüüa ainult :-(

Nuputamiseks - kui palju on Tallinnas kõige vingem korteri ruudu hind müügiks? Ma pidin selili lendama....
priitp:

101 000.- mˇ2?
ma ei tea.
olen 4 aasta jooksul maksnud yyrirahadena miski 120keeki ehk. elan säästlikult :)
sisuliselt oleks tegu olnud m6nusa korteri soetamise aastaintressiga aastal 2000..
tyybid nagu ei saa aru, et yyrikas elades kokkuhoidlikult on riskid vaiksemad,
aga kuuyyr on enam-vahem v6rdne aastaintressiga - st elades yyrikorteris ja kogudes raha
on enam-vahem sama mis laenurahag a korter ostes. hetkeintresside juures see enam paika ei pea, aga mis oli aastal 2000? ja preatoni korterid maksavad ikka veel hingehinda, mis siis et juba 2000 sama hinda maksid..

muidugi sauna tahaks ja penthouse vaadet, aga..

mina elan visioonis, et suhteliselt on mul aastal 2004 odavam eluase soetada kui aastal 2000.
riq, hea mõttelõng, ainult et puhtalt intressikulust ei saa ju eluaseme soetamisel lähtuda. Kas kinnisvara hind siis mingit tähtsust ei oma? 2000->2004 on samaväärse eluaseme hind keskmiselt kahekordistunud. Või selle jätad arvutustest välja?
priitp, kus nii kallis on? Kui ei saa öelda, äkki vihjad?
Jegorovi majas Raekoja Platsil maksab vist möbleeritult 50 000.- m2, aga võibla on seal ka lukskorterid? :-)
ei usu, viimati tehti seal reaalseid tehinguid küll tunduvalt odavamalt, nii 40keek tuuris ruut
Velikij,
õige, kui ilma mööblita.

Paar huvitavamat ning kallimat asja, mis viimasel ajal silma jäänud


City24, Pikk uulits 40, viimane korrus, 58 ruutu 4,2 milli :-)) Ma TAHAN selle ostjaga (kui selline kunagi tekib) kohtuda :-)

Romario,

kui sa räägid eluaseme soetamisest, siis ei puhu eriti pilli mis too hiljem maksab. Kui räägid spekuleerimisest, siis küll. Eluaset sa ju ei müü ja kui müüd siis ostad kohe uue. Uued on samuti kalli(ma)d. Ei viitsi täna pikka juttu ajada, aga juhul kui mina panen täna oma 15%sissemaksu kasvõi LHV mõnda fondi ja võtan selle raha 30 aasta pärast välja, siis on see suurem kui see mida sina oma eluaseme eest 30 aasta pärast saad. Ja sa saad tuluks arvestada ainult seda osa mis > 2 x ostuhinnast, sest laias laastus pool on intressikulu.
Valan ka omalt poolt õli tulle.. ehk püüan esitada oma seisukohtasid teemal, miks mulle tundub parem eluase osta mitte üürida.

Kui võrrelda eluaseme puhul kahe alternatiivina üürimist ja soetamist (kui soetatakse oma vahendite arvel) ning mõelda, et üürimise puhul saaks need allesjäävad vahendid paigutada parema tootlusega, kui igakuine üüriraha siis ei tohiks kindlasti unustada tootluse kõrval ka riski. Mulle isiklikult tundub eluase üks paras madala riskiga investeering koguportfellis. Lisaks muidugi tuleks üürimise puhul arvestada võimalust, et suhteliselt tihedamini tuleb kulutada oma aega järgmise eluaseme otsimise peale, ei saa tihti täpselt sellist eluaset nagu tahaks (kui üürida koos sisustusega/mööbliga) või kui hakata iga üürikorterit ise sisustama (mida saab jälle teha ainult teatud piirides), siis on see jällegi täiendav kulu. Samas on muidugi üürikorteri puhul võimalus jälle alati suhteliselt väikeste kuludega mujale kolida, mis võib olla rohkem teemaks üksiku inimese ja vähem perekonna puhul.

2. Kui kinnisvara soetatakse investeerimise eesmärgil, siis ei saa eriti rääkida intressikulust. Intressikulust saaks rääkida laenuga finantseerimise puhul ning siis ei saa jälle omakorda rääkida selle raha alternatiivsetest paigutusvõimalustest (vähemalt üldjuhul mitte).

Head poolikute argumentide esitamist ka teistele!
Eks iga inimene ise teab, mis teeb, kuid minu arvates on enamuse üürijate elustiil suht mõttetu -ütleme need, kes maksavad üüri rohkem kui 2-3 kilo - niisama läbule kulub raha. Loomulikult eksisteerib teatav ühiskonna grupp, kes ei suuda muud teha kui üürida. Aga kui vähegi võimalik, võiks eluaseme endale muretseda, kas või odavama, et laenukoormus piinama ei hakkaks. Eluase ei tohiks olla äriline projekt, pigem krediidivõimalus ja ühtlasi tagasitee kindlustamine kui üht-teist peaks muutuma. Pankadega saab teha ka sellised lepingud, et sa võid varem tagasi maksta, siis intress 1-2% suurem.
Teisalt on laenamine üldse üks suhteliselt loll tegevus. Inimesele oleks majanduslikult ju palju mõttekam raha koguda.

Miski 4 aastat tagasi üürisin 4000-ga korterit - tagantjärele vaadates väga loll elustiil. Kulutad palju, pidutsed, ostad vidinaid jne. Samas oleks saanud üürida 200 eeguga "voodikoha" ja seda ma kübe hiljem paar kuud ka tegin. Mingi kolmetoaline läbu puumaja korter, kus 3-4 vana koolikaaslast sees, igaüks maksis 200. Aga pesemisvõimalust polnud - tegelikult tuli kasuks, sest iga päev pidi trennis käima, et pesta saaks:D Ja teisalt - ega sa sellisesse kohta rohkem taha ronida kui magama, teed rohkem tööd või õpid. Veelgi enam, tol aal soetatud eluaseme hind on täna 2X suurem. Mõistlik tegu ju.
Kuidas saab öelda, et eluase on madala riskiga investeering?
1) Eluaseme näol on tegemist praktiliselt kõrgeima võimendusega varaga, mis võimalik (vähemalt masside seisukohalt).
2) Kui mujal maailmas suletakse vähemalt intressirisk, siis Eestis on 90%-l juhtudest intressirisk avatud. S.t., et lisaks Eesti makroarengute riskile on võetud ka risk EURIBORI tulevaste muutuste osas.

Oleneb, mida keegi peab riskiks. Minu arvates tähendab kõrge risk just suurt võimendust ja erinevate mõjufaktorite volatiilsust.
Teab keegi, kas ükski krediidiasutus Eestis pakub fiks intressimääraga eluasemelaenu?