Tänase Äripäeva arvamusrubriigis võrdleb Peep Sooman kinnisvara turgu aktsiaturuga ja väidab, et aktsiaturg tugineb emotsioonidel kinnisvaraturg aga mitte. Kusjuures ei täpsusta millisest kinnisvaraturu osast (elamispindade turg, äripindade turg, maa turg jne) räägitakse. Ärikondliku kinnisvara puhul on tõesti tegemist kaalutletud otsustega kuid elamispidade turu üheks oluliseks mõjutajaks just emotsioonid ongi.
Kinnisvaraga tegelejana tundub Soomani väide nagu väga rumala jutuna. Või mida arvata?
Kinnisvara ja aktsiad on lihtsalt omavahel kogemata ära vahetatud. Juhtub.
ei ole küll seda artiklit lugenud, aga tema väide peab paika juhul kui ta võrdleb portfelliinvestoreid aktsiaturul ja eluasemeturu lõpptarbijaid. portfelliinvestor aktsiaturul paneb kindlasti rohkem emotsiooni oma otsustesse kui eluaseme ostja oma tarbeks. aktsiaotsuste tegemisel moodustab ju suurima osa vara väärtusest tulevikus toimuv (kui palju tulevikus mingi äri kasvab, rahavoogu teeb ja kas tulevikus võiks teised seda vara kallimalt osta), keegi pole hiromant et saaks täpselt tulevikku ette ennustada, seega peabki emotsioone ja kõhutunnet kasutama. oma tarbeks eluaseme ostja lähtub eelkõige hetke võimalustest, vajadustest ja tarbimisväärtustest mitte ei ürita mingite graafikutega eluaseme tuleviku hinda ette ennustada (emotsioone vähem). nt. merevaate hindamine mingi rahalise summaga on kindlasti emotsioon aga inimene on emotsionaalne olend ja kuskil ei saa päris mööda emotsioonidest. kinnisvara arendajad sarnanevad rohkem aktsiainvestoritega. neil on visioon ja emotsioon, et kui arendus tehtud saab, maksab asi rohkem kui raha sisse sai pandud. nemad peavad rohkem emotsiooni kasutama et tulevikku ette ennustada.
eks ta ole. Praegu õige aeg hästi tootnud positsioonid likvideerida - samas, vaadates uute projektide tulva ja laenukraanide jätkuvalt soodsat positsiooni, võib hea põli veel kuni paar aastat vastu pidada. AGA, nõudlus võib kaduda äkki ja selleks tuleb valmis olla.
KV turg on kindlasti sama emotsionaalne kui aktsiaturg - "instrumendi" (e. muutuja) nimega emotsioonid "alusvara" on ju inimene.
KV turg on kindlasti sama emotsionaalne kui aktsiaturg - "instrumendi" (e. muutuja) nimega emotsioonid "alusvara" on ju inimene.
Pigem sama, inimesed maksavad hinda, mida küsitakse (või selle lähedal)... peaasi, et neil see raha olemas oleks. Kui maja (või aktsia) "meeldib", siis käiakse välja niipalju kui pank laenu annab või oma rahakott kannatab... Kuid ühel hetkel hakkavad potentsiaalsed ostjad kaaluma, kas küsitav hind ikkagi peegeldab reaalset väärtust. Kas aktsia arenguväljavaated on OK või kas miljoniga püsti pandud maja väärib kahte miljonit või ühetoaline korter poolt miljonit. Kõik inimesed elavad ju ka praegu kuskil...
Lahe artikkel. Mulle tundub, et sellised artiklid on tavaliselt märgiks mulli olemasolust või selle peatsest tekkimisest.
Turud on turud - on siis aktsiaturg või kinnisvara turg. Kõik sõltub nõudlusest ja pakkumisest ehk teiselt ringil vaadates nendest teguritest, mis mõjutavad nõudlust ja pakkumist.
Olgu turul tegemist ettevõtte või eraisikuga, otsuseid teevad inimesed. Ettevõtted koosnevad inimestest ja inimestel on igas, 100% igas otsuses oma osa emotsioonidel. Mõnel inimesel rohkem, mõnel vähem, sõltudes veel ei-tea-millest, alates sellest, kas kõht on tühi kuni selleni, milline ilm väljas on.
Turud on turud - on siis aktsiaturg või kinnisvara turg. Kõik sõltub nõudlusest ja pakkumisest ehk teiselt ringil vaadates nendest teguritest, mis mõjutavad nõudlust ja pakkumist.
Olgu turul tegemist ettevõtte või eraisikuga, otsuseid teevad inimesed. Ettevõtted koosnevad inimestest ja inimestel on igas, 100% igas otsuses oma osa emotsioonidel. Mõnel inimesel rohkem, mõnel vähem, sõltudes veel ei-tea-millest, alates sellest, kas kõht on tühi kuni selleni, milline ilm väljas on.
to: kalmerk
Sooman on ju endisest ÄP ajakirjanikust (mõned inimesed kasutavad seda solvanguna) turundusjuht. Ta peabki nac mulli ajama, väheke segast pexma aga kõike seda ilusti pakendada suutma...
Sooman on ju endisest ÄP ajakirjanikust (mõned inimesed kasutavad seda solvanguna) turundusjuht. Ta peabki nac mulli ajama, väheke segast pexma aga kõike seda ilusti pakendada suutma...
tyhja kõhuga toidupoodi minnes tekib ostukorvi toiduainete mull..
hiljem läheb enamus kylmikus pahaks.
ainult alkohol jääb alles.
ostkem alkoholi!
hiljem läheb enamus kylmikus pahaks.
ainult alkohol jääb alles.
ostkem alkoholi!
Lugesin teemakohast artiklit ja tundus kohati üsna haiglane jutt kuna artikli üldmulje oli aktsiaturu mahategemine ja kinnisvaraturu ülessekiitmine. Eriti koht, kus kirjutatakse, et 1000 HP aktsiat ei anna omanikule mingisuguseid eeliseid selle ees, kellel aktsiad puuduvad.
Aga dividendid?
Aga väärtuskasv?
Samas kiidetakse üles kinnisvara kui igati käegakatsutavat ja praktilist toodet rääkimata sõnagi kuludest ja riskidest, mis kinnisvara omamisega kaasas käivad ja mida aktsiaomanikul jällegi kanda ei tule. Mainiks siinkohal vaid kindlustused, remondid, kommunaal jms.kulud, tule ja veega seotud ohud, vargad, ebakorrektsed üürnikud, jne, jne. Usun et siia võib iga kinnisvaraomanik omaltpoolt veel tosinate kaupa lisa kirjutada.
Tegelikult võiks keegi lahtise sulega asjatundja (LHV -st) kirjutada Äripäeva väikese aktsiaturu ja kinnisvaraturu võrdluse natukene teise nurga alt. Kuna aktsiaturg olla emotsionaalne siis arvata võib milliseid emotsioone selline artikel asjasse mittesüvenenud inimestes tekitab.
Aga dividendid?
Aga väärtuskasv?
Samas kiidetakse üles kinnisvara kui igati käegakatsutavat ja praktilist toodet rääkimata sõnagi kuludest ja riskidest, mis kinnisvara omamisega kaasas käivad ja mida aktsiaomanikul jällegi kanda ei tule. Mainiks siinkohal vaid kindlustused, remondid, kommunaal jms.kulud, tule ja veega seotud ohud, vargad, ebakorrektsed üürnikud, jne, jne. Usun et siia võib iga kinnisvaraomanik omaltpoolt veel tosinate kaupa lisa kirjutada.
Tegelikult võiks keegi lahtise sulega asjatundja (LHV -st) kirjutada Äripäeva väikese aktsiaturu ja kinnisvaraturu võrdluse natukene teise nurga alt. Kuna aktsiaturg olla emotsionaalne siis arvata võib milliseid emotsioone selline artikel asjasse mittesüvenenud inimestes tekitab.
Viimases Arvopaberis arvas mingi eluaegne investor järgnevalt:
Kui aktsiate puhul tuleb dividende oodata aasta aega, siis kinnisvara puhul vaid kuu aega.
Korterite ja muude eluasemete puhul ... pigem tuleks vaadata , et kuskil on ju inimestel vaja elada. Oma eluaset sa ju ei müü kui arvad, et hinnad peaksid langema hakkama ja sa ei koli pulli pärast 150selt ruudult 34 ruudu peale? 1000 HP aktsiat? Neid sul ju tegelikult eluks vaja ei ole. Siin minu meelest tehaksegi jäme viga: võrreldakse asju mida võrrelda ei saa. Räägitakse miskit mullist, kui saab rääkida tegelikult ainult ülepakkumisest.
Investeering kinnisvarasse?- pigem siis mingitsorti vara, mida saab üürida/rentida. Spekulatsioon?- asi mille sa loodad müüa alla aastasel perioodil kallimalt.
Mis neid siis aktsiaid ja kinnisvara ühendab? Tõusu genereerib enamvähem üks tegur: raha pakkumine, mis omakorda väljendub intressimääras. Eraldab aga likviidsus, mis tuleneb pigem sellest, et erinevalt aktsiatest on inimestele füüsiliselt "kinnisvara" vaja.
Enda seisukohast tundub, et see kinnisvara värk säästab närve. Reageerimiseks jääb rohkem aega: projektide pikkust loetakse ikka aastates, mitte päevade ja minutitega. Vähemalt hea uni on mul küll taastunud.
Kui aktsiate puhul tuleb dividende oodata aasta aega, siis kinnisvara puhul vaid kuu aega.
Korterite ja muude eluasemete puhul ... pigem tuleks vaadata , et kuskil on ju inimestel vaja elada. Oma eluaset sa ju ei müü kui arvad, et hinnad peaksid langema hakkama ja sa ei koli pulli pärast 150selt ruudult 34 ruudu peale? 1000 HP aktsiat? Neid sul ju tegelikult eluks vaja ei ole. Siin minu meelest tehaksegi jäme viga: võrreldakse asju mida võrrelda ei saa. Räägitakse miskit mullist, kui saab rääkida tegelikult ainult ülepakkumisest.
Investeering kinnisvarasse?- pigem siis mingitsorti vara, mida saab üürida/rentida. Spekulatsioon?- asi mille sa loodad müüa alla aastasel perioodil kallimalt.
Mis neid siis aktsiaid ja kinnisvara ühendab? Tõusu genereerib enamvähem üks tegur: raha pakkumine, mis omakorda väljendub intressimääras. Eraldab aga likviidsus, mis tuleneb pigem sellest, et erinevalt aktsiatest on inimestele füüsiliselt "kinnisvara" vaja.
Enda seisukohast tundub, et see kinnisvara värk säästab närve. Reageerimiseks jääb rohkem aega: projektide pikkust loetakse ikka aastates, mitte päevade ja minutitega. Vähemalt hea uni on mul küll taastunud.
Kinnisvara kui põhjatu kullaauk on minu tutvusringkonnas väga levinud. See on müüt. Olen alati vaielnud inimestega, kes on püüdnud selgitada järgmist - oh, võtan pangalaenu, ostan korteri ja üürin välja ning peagi olen rikas. Loll üürnik maksab üüriraha pangalaenu tagasimaksmiseks. Jah, mõned head aastad tagasi, kui pangaintressid hakkasid langema, siis selline moodus isegi töötas, sest ka kinnisvara oli siis suhteliselt odav. Aga edukuse saladus ongi selles, et tee seda enne teisi. Viimased kullakaevajad ei saa enam roostes raudmüntigi.
Kinnisvaraturul toimetamiseks (investeerimise mõttes) kahjuks/õnneks peab rahakott olema ikka päris kopsakas. Ja pankades juurdepääs tagatud ka kõrgematele korrustele. Sellest lähtuvalt - on see vähe teine kaalukategooria kui 1000 HP aktsia ostmine.
Anettega nõus ja TNT-ga üldse mitte nõus. Mul on alati olnud küsimus, mis takistab eluaset võtmast puhtalt investeeringuna. Minu arvates ei pea inimene oma eluaset omama. Ma võin ju elada samaväärsel elamispinnal ja üürida seda pinda. Alati on küsimus, kas intressimäärade, eluaseme hinna ja oodatavate üürihindade juures on mõtet olla omanik või üürnik? Mõlemil on omad riskid.
Ma ei saa aru, miks peaks 150m2-lt kolima 34m2-le? Miks mitte 150m2-lt 250m2-le? Mis vahet seal on, kas olen omanik või ei ole. Kui ma näen, et üürnikuna on mõttekam elada ja vabanevat kapitali saaksin investeerida kasulikumalt kui antud hetke üüritulusus, siis loomulikult valin üürniku staatuse. Minu arvates on see ainult mõtlemise vabaduse taga.
Seejuures on mõistlik opereerida loomulikult pikaajaliste lepingutega, et see igapäevast elu ei segaks (min 3 aastat, max 10 aastat). Ma olen nõus, et just selle igapäevase elu tõttu ei tehta selliseid tehinguid mõne protsendi tootluse erinevuse pärast (sisuliselt võib eluaseme vahetusega kaasnevad ebameeldivused hinnata tehingukuludeks, a la ma olen nõus maksma 50000 EEK, et ma ei peaks seda kolimist üle elama). Samas on mõningatel juhtudel üürniku staatus selles mõttes parem, et elukoha vahetus on lihtsam.
Ma ei saa aru, miks peaks 150m2-lt kolima 34m2-le? Miks mitte 150m2-lt 250m2-le? Mis vahet seal on, kas olen omanik või ei ole. Kui ma näen, et üürnikuna on mõttekam elada ja vabanevat kapitali saaksin investeerida kasulikumalt kui antud hetke üüritulusus, siis loomulikult valin üürniku staatuse. Minu arvates on see ainult mõtlemise vabaduse taga.
Seejuures on mõistlik opereerida loomulikult pikaajaliste lepingutega, et see igapäevast elu ei segaks (min 3 aastat, max 10 aastat). Ma olen nõus, et just selle igapäevase elu tõttu ei tehta selliseid tehinguid mõne protsendi tootluse erinevuse pärast (sisuliselt võib eluaseme vahetusega kaasnevad ebameeldivused hinnata tehingukuludeks, a la ma olen nõus maksma 50000 EEK, et ma ei peaks seda kolimist üle elama). Samas on mõningatel juhtudel üürniku staatus selles mõttes parem, et elukoha vahetus on lihtsam.
... ja dividendide puhul kes ütleb, et ma neid aasta aega ootama pean. Sõltub ettevõttest. Välisaktsiate portfelli puhul tilgub iga kuu mõnelt ettevõttelt dividende. Samamoodi võib ka rendilepingu nii teha, et makstakse kord 2 aasta jooksul.
Maitse asi.
Mina isiklikult põhimõtteliselt ei rendi/üüri/laena/liisi isiklikuks elamispinnaks vahendeid. Mul on olnud hetk elus 97a, kui jalutasin autoni ja kõik oli p..... Korter oli laenuraha peal, auto oli liisingus, raha jääk oli natuke ja laenu selle kõige peal x miod. Sellel ilusal hetkel jõudsin mõtteni, et isiklikuks tarbimiseks/elamiseks ma raha ei laena kui on muid võimalusi.
Dividende makstakse RPseaduse järgi 1X aastas. Renti/üüri ei soovita 1X 2 aasta jooksul lepingusse sisse kirjutada puht monitooringu mõttes.
Mina isiklikult põhimõtteliselt ei rendi/üüri/laena/liisi isiklikuks elamispinnaks vahendeid. Mul on olnud hetk elus 97a, kui jalutasin autoni ja kõik oli p..... Korter oli laenuraha peal, auto oli liisingus, raha jääk oli natuke ja laenu selle kõige peal x miod. Sellel ilusal hetkel jõudsin mõtteni, et isiklikuks tarbimiseks/elamiseks ma raha ei laena kui on muid võimalusi.
Dividende makstakse RPseaduse järgi 1X aastas. Renti/üüri ei soovita 1X 2 aasta jooksul lepingusse sisse kirjutada puht monitooringu mõttes.
Mis tähendab, et kui ma peaks veel kunagi korralikult komistama ei vistata mind ja mu perekonda kodust mingi täitevametniku/rendileandja poolt välja.
k6ik on imelihtne - spekulatiivsed eluasemed satuvad hinnalangusse,
elamiseks ostetutega ei juhtu aga midagi.
nyyd oleks siis vaja vaid hinnata, palju on spekulatiivseid oste tehtud,
palju % t6us rolli mangiks ja voila..
TNT,
ilmselgelt olid 97börsispekulant ;)
elamiseks ostetutega ei juhtu aga midagi.
nyyd oleks siis vaja vaid hinnata, palju on spekulatiivseid oste tehtud,
palju % t6us rolli mangiks ja voila..
TNT,
ilmselgelt olid 97börsispekulant ;)
TNT, väga lühinägelik oled. Sõltumata laenude/rentide/liisingute olemasolust on veel mustmiljon võimalust kuidas sinu kindlana tunduv elu pea peale pöördub, kui sa jälle korralikult komistama peaks. Seega eelkõige on tähtis mitte komistada!
Nagu teda on kindlad asjad siin maises elus SURM ja MAKSUD...
Nagu teda on kindlad asjad siin maises elus SURM ja MAKSUD...
yx ytles,
et kinnisvarakrahhi ei saa tulla,
kuna riik ei laseks sel juhtuda,
kuna riigil poleks k6iki neid kodutuid kuskile panna :)
et kinnisvarakrahhi ei saa tulla,
kuna riik ei laseks sel juhtuda,
kuna riigil poleks k6iki neid kodutuid kuskile panna :)
No tõesti, kui kõik turuosalised ostaksid oma eluaseme ilma et võlga peale võtaks, siis oleks mulli tekkimine kinnisvaraturul pea võimatu. Aga isegi kui mõni nii teeb, siis suurem osa turuosalistest seda ei tee. Minu arvates on kinnisvaraturul mulli tekkimine kõrge finantsvõimenduse võimaluse tõttu isegi suurem kui aktsiaturul. Kinnisvara vastu on võimalik võtta samas suurusjärgus võlga kui väärtpaberite vastu. Ma olen ka kindel, et keskmine kinnisvaraomanik omab rohkem võlga kui keskmine väärtpaberiomanik (ma mõtlen just nende varade vastu).
Aga mis puudutab teatud põhimõtteid enda eluaseme koormamisel laenuga, siis see on juba hoopis teine teema. Esialgne küsimus oli selles, kui suur on võimalus, et kinnisvaraturul hindadega üle pingutatakse.
Aga mis puudutab teatud põhimõtteid enda eluaseme koormamisel laenuga, siis see on juba hoopis teine teema. Esialgne küsimus oli selles, kui suur on võimalus, et kinnisvaraturul hindadega üle pingutatakse.