Kui tunnipalk ütleme peres keskmiselt 45.- (ühel 35, teisel 55), siis tund aega sõitu on sisuliselt selle kaotus.
Niisiis, keskmises peres vast 1 auto ja 2 töölist, mis teeb (88+90)*22=3916 sisulist kadu kuus.
(2 auto ja 2 töölise puhul oleks (88*2+90)*22= 5852 sisulist kadu kuus.)
Keskmiselt võtame siis 4 tonni lisakulu kuus võrreldes äärelinnas elamisega. Laenuintressi tuleb muidugi rohkem maksta kallima korteri puhul, kuid samas palgad tõusevad ning transport kallineb ka, nii et kulud 40 km kaugusele sõitmiseks suurenevad pidevalt.
Nii võtta, siis ruutmeetri hinnavahe 5000.- 60m2 puhul 5000*60=300 000 jagame selle 4000, saame 75 kuuga tasub linnakorter ära võrreldes maakorteriga (6,25 aastat.) 60m2 korteri puhul ka pisiperega arvestatud, nii et tegu pole ajutise elukohaga vast, nii et minu isiklik seisukoht oleks samuti EI.
Samas on palju subjektiivseid põhjusi, ise elan näiteks 10km kaugusel linnast ja päris linna ennast kolimas ei näe, kuigi oleks ehk soodsam, kuid minu jaoks ei tasu see pidev linnamüra end ära. Nii et soovitan siiski vaadata kohapealsete korterite turuhindu/ müügiedu ning selle põhjal otsustada.
Eelmisel aastal kasvas eluasemelaenude maht Eestis 55%
Majandus kasvas umbes 5% (täiesti savi, kas 1% või 9%, igatahes umbes 10x vähem kui eelmine number)
Eesti mitteeksportivate ettevõtete laenukoormus on oluliselt kasvanud võrreldes mittteeksportivatega ning selle põhiallikas on investeeringud laenu toel kinnisvarasse (V. Kraft)
Avalikult väljaöeldud kinnisvaraarenduse kasumimarginaal on 30% (I.Toome)
Korteri ehitusmaksumus ehitusettevõtte jaoks omahinna ruut on 6,5 keek - 7,5 keek (sõltuvalt sellest, kui palju allhanget kasutada). Müügihinnad on ... igaüks ise teab ...
Mul on 1 rumal küsimus. Kuskohast tuleb see raha nende tagasimaksmiseks? Vast spetsialistid selgitavad? Summa summarum tundub see olevat mission impossible. OK, autode ost on natu langenud, aga see kõik on köömes.
Tuttava arendaja soovitused: Ehita nii ruttu kui saad ja müü kohe maha. 2 aasta pärast sa seda hinda enam ei saa.
Mõistan, et pankade kasumid sõltuvad väljalaenatud raha mahust ja et nende huvides on üksnes seda turule sisse pumbata. Aga kusagil on ju piir ees? Või ei ole???
rahareform?
Müüdi seda eelmine aasta päris mitu kuud. Huvitav, milles on asi?
Hinnad ongi 10 Kilo ruudu eest koos siseviimistlusega.
http://www.hot.ee/oyexpender/maja_yldinfo.html
Miks rahvas siin bensiinikulusid kesklinna tahab kangesti arvutada. Nagu mujal ei oleks ostuvõimelisi inimesi tööl. Palju Kesklinnas ikka inimesi töötab. Näiteks Mustamäel ma arvan, et on rohkem töökohti.
Ma satun kesklinna ikka väga harva. Ausalt öeldes proovin sinna mitte sattudagi.
P.S. Tõesti ei taha kesklinna sattuda, nõme ja räigelt vastik on.
Tavaliselt lähevad need odavad asjad räme kalliks maksma, ka rahaliselt. Ja nende tarbimisest saadav rahulolu on pigem negatiivse varjundiga.
Küll oli aga küsimus kas tasub? Olenemata sellest , et valdav osa inimesi on lollid, kipub koht veidi kaugeks jääma , kui on meeles peetud 40 min. Tallinna piirini.
Jõudu ja edu kompressorimeestele :-)
Toome väitis, et nii tema enda kui ka teised kinnisvarafirmad võtavad klientide käest liiga palju raha. “Meie kasumlikkus on 25-30 protsenti. Oleneb asukohast, aga igal juhul oleks võimalik hinnad alla lüüa,” nentis Toome. Et kasumilikkust alla viia, oleks tema hinnangul vaja kaht streiki. “Eluasemelaenu võtjad peaksid streikima ja mitte võtma pankadest raha. Teine asi on arendajad, nende suhtes peaks ka streikima, et nad hinnad alla laseksid.”
Toome rääkis, et pankadel on niigi raha üle ja streik viiks nad raskesse olukorda, kus raha pole enam kuskile panna. Samal ajal peavad arendusfirmad üritama alla suruda ehituse hinda. Lisaks pankadele ja arendajatele teenivat ka ehitajad liiga head kasumit.
Ja, milleks üldse see eesti kroon. Eesti kroon on mõni ringluses olev valuuta millest teenivad ainult vahetajad, pangad, maaklerid jne. Kujutan ette kui palju teenib näiteks Hansapank iga aastal oma siia ja sinna EEK-konverteerimisete arvelt.
Kinnisvarasektor: Jah, sinna on kogunenud liiga palju resursse ja rentaablus on olnud ülikõrge. Nüüd aga usun et olukord paraneb ja et konkurents tuleb erinevatel viisil.
Mina näen tulevikku kus inimesed peavad liikuma sisemajanduse sektoritest eksporditööstusele (kaasa arvatud turism). Probleem on aga selles et eksporditööstuse töötajad on need kes kõige vähem teenivad. Eesti väliskaubandusbilansi puudujääk augustis oli 3,3 miljardi. See on sama palju kui 330 000 !! Elcoteqi töötajate lisandväärtus/palgakulud.
Ma kaldun arvama, et igaüks ei teeni kinnisvaramaaklerina küll mitte 20-30K kuus, see pigem selline müüt, sama ilmselt räägivad kinnisvaramaaklerid pangatöötajate kohta, :)
Kinnisvaraturul riisuvad koore ikka ehk 20 suuremat firmat ja sealsed maaklerid (ca 100?), sellised pisiksed butiigid, kes a la 10 objekti pakkuvad, on õnnega koos kui üldse mõne tehingu kuus tehtud saavad.
tundub et alahindad neid vennikesi, tean päris paljusid ja nad teenivad väga korralikult