See kelle pädevusse kuulub oleneb ainult lepingust :)
guru,
Kuidas on küll Sinuni jõudnud lepingulisa, mis ometi pole tutvumiseks välja pandud? :-)
Kuidas on küll Sinuni jõudnud lepingulisa, mis ometi pole tutvumiseks välja pandud? :-)
Velikij,
Ei olegi, lihtsalt spekuleerin. Tõenäoliselt nii räigeid lepingulisasid ei ole, mis Eesti riigi pankroti ajaksid :) Kuid kas on valitsuses kedagi, kes julgeb väita (ilma lepingu ja lisadeta tutvumata), et leping ei ole kahjulik Eestile ja edasisele Eesti arengule?
Ei olegi, lihtsalt spekuleerin. Tõenäoliselt nii räigeid lepingulisasid ei ole, mis Eesti riigi pankroti ajaksid :) Kuid kas on valitsuses kedagi, kes julgeb väita (ilma lepingu ja lisadeta tutvumata), et leping ei ole kahjulik Eestile ja edasisele Eesti arengule?
Esita see küsimus Ignar Fjukile ja Mihkel Pärnojale! Nad peaksid asjaga paremini kursis olema.
Püüan end ka kiirkorras kurssi viia, võib-olla jõuan veel täna sel teemal konkreetset arvamust avaldada.
Siiani on küll kahjuks ainult spekulatsioonide pareerimine. Tundub nagu istuksin Pärnoja kõrvalpingis - o no!
Aga mitte mingi leping ei määra ära seda, kes määrab energiahindu lõpptarbijale, see on lihtsalt vale.
Püüan end ka kiirkorras kurssi viia, võib-olla jõuan veel täna sel teemal konkreetset arvamust avaldada.
Siiani on küll kahjuks ainult spekulatsioonide pareerimine. Tundub nagu istuksin Pärnoja kõrvalpingis - o no!
Aga mitte mingi leping ei määra ära seda, kes määrab energiahindu lõpptarbijale, see on lihtsalt vale.
Võib ka pragmaatiliselt mõelda:
Mida raskem seda parem.
Las riik teeb lollusi, kodanikud karastuvad.
Ja müügu jaamad parem võileivahinnaga, sest mida tarka riik suure rahaga peale oskaks hakata? Ostaks Iisraelist vanu kahureid?
Mida raskem seda parem.
Las riik teeb lollusi, kodanikud karastuvad.
Ja müügu jaamad parem võileivahinnaga, sest mida tarka riik suure rahaga peale oskaks hakata? Ostaks Iisraelist vanu kahureid?
Juttu polnudki lõpptarbijast. Energiahinna ostu ja müügihinna vahe võib ju väga vabalt riik kinni maksta. Iseasi palju siis maksukoormus tõuseb.
hmm,
guru, kas sa oled kunagi osalenud riigieelarve koostamisel? Noh näiteks ministeeriumi või erakonna tasandil?
Ostu- ja müügihinna vahet ei saa riik kinni maksta niisama lihtsalt. Need on väga suured rahad. Selliste doteerimiste teke paneks riigieelarvele räige põntsu. Eesti riik ei saa seda endale lubada.
guru, kas sa oled kunagi osalenud riigieelarve koostamisel? Noh näiteks ministeeriumi või erakonna tasandil?
Ostu- ja müügihinna vahet ei saa riik kinni maksta niisama lihtsalt. Need on väga suured rahad. Selliste doteerimiste teke paneks riigieelarvele räige põntsu. Eesti riik ei saa seda endale lubada.
Velikij,
point õige, sellest ma räägingi, sisuliselt praegu keegi ei teagi, millise põntsu see leping Eesti riigile tekitada võib.
point õige, sellest ma räägingi, sisuliselt praegu keegi ei teagi, millise põntsu see leping Eesti riigile tekitada võib.
OK, lubasin, et uurin asja. Sisulisest küljest olen praegu eemal. Aga kui end kurssi saan (fakte!), siis annan teada.
Esimene pääsuke:
Fjuk ütles: lepingulisad on esitamata ja tõi näiteks elektrihinna kujundamise alused..., muud mitte,
Aga see on tõsi, seda on ka öelnud Okk, Lipstok, Laar jt, ja sellepärast, et seda dokumenti pole veel olemas...
Fjuk ütles: lepingulisad on esitamata ja tõi näiteks elektrihinna kujundamise alused..., muud mitte,
Aga see on tõsi, seda on ka öelnud Okk, Lipstok, Laar jt, ja sellepärast, et seda dokumenti pole veel olemas...
Peamine probleem ongi, et keegi midagi eriti ei tea. Rahvas peab usaldama oma agenti e. valitsust. Nagu väikeaktsionär suuromanikke ja ettevõtte juhte.
Kerkida võib küsimus, kas avalikkus peaks rohkem teadma. Kas põhiseaduses või mujal ei ole selle kohta midagi? Kui avalikkus teakski, kas aru saaks. See on kindlasti nii spetsiifiline, et rahvahääletus selliseid probleeme kõige paremini küll ei lahendaks. Järgmine küsimus on, kas tegelikud asjaajajad on kompetentsemad või teevad ainult näo. Kuna sellised probleemid käivad Eesti noorele demokraatiale ilmselt üle jõu oleks mõistlikum sellest väiksemate valudega läbi saada ehk ükskord asi lõpule viia. Muidu kestaks jama veel 10 aastat.
Kerkida võib küsimus, kas avalikkus peaks rohkem teadma. Kas põhiseaduses või mujal ei ole selle kohta midagi? Kui avalikkus teakski, kas aru saaks. See on kindlasti nii spetsiifiline, et rahvahääletus selliseid probleeme kõige paremini küll ei lahendaks. Järgmine küsimus on, kas tegelikud asjaajajad on kompetentsemad või teevad ainult näo. Kuna sellised probleemid käivad Eesti noorele demokraatiale ilmselt üle jõu oleks mõistlikum sellest väiksemate valudega läbi saada ehk ükskord asi lõpule viia. Muidu kestaks jama veel 10 aastat.
Vastuseks jokkerjoss küsimusele "Misasi on loll kapital?"
Loll kapital on selline kapital, mille paigutamisel ei arvestata ettevõtte fundamentaalnäitajaid või väärtpaberi tulususnäitajaid, vaid mingeid muid tegureid. Näiteks investeeritakse väärtpaberisse hoopis eesmärgiga väärtpaberiportfelli riske jaotada, eesmärgiga osta hoopis midagi muud sellele ettevõttele kuuluvat (turg näiteks), eesmärgiga kõigutada riigi julgeolekut vms. Sellise investori jaoks ei ole üksiku ettevõtte näitajad olulised, ning ostetakse ka hinnaga, mida kaalutlev investor peab juba üle mõistuse kõrgeks.
NRG tehingu suhtes ma ei ole poolt ega vastu, nimelt ei pea ennast piisavalt pädevaks, et sel teemal sõna võtta.
Aga ma arvan ka seda, et sellise lepingu salajaseks kuulutamine on jama- tehinguga seonduva info avalikkus ka pisiasjadeni võiks olla üks erastamise põhitingimusi. Seda enam, et meil on põhjust mitte usaldada oma valitsejaid.
Samuti ei meeldi mulle turu garanteerimisega seotud kõlakad - see viib mu mõtted sinna, et 1 aasta pärast leiutatakse üliodav ning ammendamatu energiaallikas, kuid mina pian ostma elektrit ikkagi mingi ilge hinnaga EE käest.
Loll kapital on selline kapital, mille paigutamisel ei arvestata ettevõtte fundamentaalnäitajaid või väärtpaberi tulususnäitajaid, vaid mingeid muid tegureid. Näiteks investeeritakse väärtpaberisse hoopis eesmärgiga väärtpaberiportfelli riske jaotada, eesmärgiga osta hoopis midagi muud sellele ettevõttele kuuluvat (turg näiteks), eesmärgiga kõigutada riigi julgeolekut vms. Sellise investori jaoks ei ole üksiku ettevõtte näitajad olulised, ning ostetakse ka hinnaga, mida kaalutlev investor peab juba üle mõistuse kõrgeks.
NRG tehingu suhtes ma ei ole poolt ega vastu, nimelt ei pea ennast piisavalt pädevaks, et sel teemal sõna võtta.
Aga ma arvan ka seda, et sellise lepingu salajaseks kuulutamine on jama- tehinguga seonduva info avalikkus ka pisiasjadeni võiks olla üks erastamise põhitingimusi. Seda enam, et meil on põhjust mitte usaldada oma valitsejaid.
Samuti ei meeldi mulle turu garanteerimisega seotud kõlakad - see viib mu mõtted sinna, et 1 aasta pärast leiutatakse üliodav ning ammendamatu energiaallikas, kuid mina pian ostma elektrit ikkagi mingi ilge hinnaga EE käest.
Tänane Postimees kirjutab lugemist väärivalt elektrienergia hinnatõusust.
Good job vennas VELIKJI! Vend LOOM -viimane lyik on vyga huvitav ja arukas seisukoht. kuid Lollikapitali nimeks on siiski Intangible Assets ning kui olla typsem siis Goodwill. See onnyiteks firma IBM nime vyyrtus. Samuti sisaldab Goodwill turuosa, patente, litsentse jne. Ma kahjuks ei myleta mida tyhendas Market capitalisation. ning lisaks ei tea ma kuidas nende nimetused peaksid olema EESTI keeles. Vennad ja yed aidake mind hydast vylja!
Jokkerjoss, sa ei saanud minust aru- ma ei pidanud silmas Intangible Assetse, vaid just nimelt seda, et kapitali paigutamisel ei arvestata ettevõtte fundamentaalnäitajaid või väärtpaberi tulususnäitajaid.
Intangible Assets on eesti keeles "immateriaalne põhivara".
Intangible Assets on eesti keeles "immateriaalne põhivara".
Miks tahab NRG Eesti Põlevkivi kaevandusi panna laenutagatiseks,
Minu arvamus on, et pangad ei ole rahul kiiresti kasvava NRG praeguse bilansiga ja nõuavad lisatagatisi.
Eile andis Moodys'e reitinguagentuur hoiatuse, et alandab firma võlareitingu rämpsvõlakirjade tasemele. Aktsiahind kukkus 7% 16USDini.
Firma on ülevõtmas suurt energiajaama USA-s Ohios(vajab lisakapitali 1.35B USD) .
NRG lubas ühe võimalusena teised projektid vajadusel edasi lükata.
Minu arvamus on, et pangad ei ole rahul kiiresti kasvava NRG praeguse bilansiga ja nõuavad lisatagatisi.
Eile andis Moodys'e reitinguagentuur hoiatuse, et alandab firma võlareitingu rämpsvõlakirjade tasemele. Aktsiahind kukkus 7% 16USDini.
Firma on ülevõtmas suurt energiajaama USA-s Ohios(vajab lisakapitali 1.35B USD) .
NRG lubas ühe võimalusena teised projektid vajadusel edasi lükata.
Tsitaat presidendilt "Sellest paar miljardit, ma usun, et inimesed-hoiustajad on nõus kohe
panema energiasüsteemi rekonstrueerimisse, olema osanikud selles ja ma arvan, et selles on isegi väga tore kollektiivne niisugune tunne, et selline strateegilise tähtsusega majandusharu on üldrahvaliku, võiks öelda, kontrolli all, ükskõik, kas me räägime reaalsetest hindadest energiaturul või kasvõi selles mõttes, et ta ei ole, tähendab, elektrijaam, ma mõtlen, ei ole turul, mis võib minna juhuslikesse kätesse ühe või teise või kolmanda või neljanda või koguni anonüümse kapitali valdusse..."
panema energiasüsteemi rekonstrueerimisse, olema osanikud selles ja ma arvan, et selles on isegi väga tore kollektiivne niisugune tunne, et selline strateegilise tähtsusega majandusharu on üldrahvaliku, võiks öelda, kontrolli all, ükskõik, kas me räägime reaalsetest hindadest energiaturul või kasvõi selles mõttes, et ta ei ole, tähendab, elektrijaam, ma mõtlen, ei ole turul, mis võib minna juhuslikesse kätesse ühe või teise või kolmanda või neljanda või koguni anonüümse kapitali valdusse..."
See lõpu loetelu oli hästi lahe, vaatasin asja otse ja siis tekkis selline tunne, et kas mees saab nüüd pidama või loeb kümneni välja. Aga ilusasti lõpetas ära...
Terminoloogiline kysimus, mis mulle Graafiku tsitaadist veidi arusaamatus jäi:
kas "anonüümne kapital" = "peremeheta kapital"?
Või midagi muud?
kas "anonüümne kapital" = "peremeheta kapital"?
Või midagi muud?
a) mina küll oma telerit ja triikrauda elektrivõrku ei paneks kui see kuuluks sellele kohutavale anonüümsele kapitalile;
b) deposiitide sund-riigistamine?
b) deposiitide sund-riigistamine?