Vaatasin tynast vyi eilset AK weebist ning ning Mardi kyne ajas mul s… keema!
Tuleks juba ykskord arusaada, et inimesed ei ole lollid. Kohe pyris tysiselt peaks tegema mingisuguse kysitluse kuidas NRG erastamine kindlustab meie vabale riigile julgeoleku ning kelle eest seda tehakse?
Venemaa eest! Venamaal on olemas juba omad rikkad ning kesklass, kes seisavad head selle eest, et teist Oktoobri revolutsiooni ei tuleks.
Skandinaavia? Vyimatu!Mingi NRG pyrast ei saa toimuma mingit NATO-ga liitumist samuti ei ohusta see mitte EESTI julgeolekut. Ma tahan teada, kas keegi usub sellist jama vyi mitte kui usub, siis miks ning tahaksin et see ka mulle selgeks tehakse.
Isiklikult olen tyesti 100% erastamise poolt kuid ainult sellise, millest esimesed kasu saajad on mu vennad ja yed- EESTI RAHVAS! Kysimus kuidas seda teha? Nyen ainukest vyimalust seda teha lybi byrsi, mis omakorda myyb esmased vyyrtpaberid lybi EESTI vyyrtpaberi kauplemis firmade kaudu kas siis EESTI elanikele( nii kodanikele kui ka elamisluba omavatele elanikele) vyi EESTIS registreeritud firmadele. Viimastele tuleks kehtestada siiski miinimum ja maksimum ostumyyr.
Teise ringi aktsiatest vyivad omandada kyik kes tahavad. Nii strateegilised, vylis jne. Ma tyesti loodan, et valitsus hakkaks lypuks mytlema EESTI rahva oleviku,tuleviku peale, uute EESTI rikaste ning tervete perede peale! NRG ostab need aktsiad nii vyi teisiti yra. Myni million monopoli eest rohkem maksta ei kahjusta ju kedagi.
Rahvas on see kes loob valitsuse ning riigi ning valitsus peab looma hyvesid kyigepealt inimestele mitte riigile.
President Meri on kyll erastamise vastu kuid samas tal polnud ka enda plaani case lahenduse kohta. See pole hea myista teisi hukka samas omamata oma kindlat ja enamuse poolt paremaks kiidetud seisukohta. Samasugused on ka need kesktee vennad ja yed, kes laimavad teisi kuid omal pole lahendust- tohutud raha raiskajad. Kahjuks pole olemas ka keskteed. On olemas 2 varianti yige ja vale.
Kes on LHV presidendi kandidaat? Kuulsin ,et KT koja juht pidi kandideerima?
pole kohe üldse nõus Su jutuga.
Sellise spetsiifikaga ettevõtet ei saa minu arust müüa mingil juhul läbi aktsiaturu mehhanismide. Energiaettevõtet on mõtet osta ainult teisel energiaga tegeleval ettevõttel. Eriti veel juhul kui erastamise tingimuseks on spetsiifilised investeeringud ettevõttesse (energiaseadmestik) ja keskkonnatingimused. Eesti kodanikel niikuinii raha ei ole seda osta. Seega juhtuks kõige tõenäolisemalt stsenaarium, kus puuduliku ostuhuvi tõttu (mõtle aktsiaturu praeguse üldise olukorra peale) saab mõni "suur" energiakontsern imeodavalt asja kätte; viib kunstlikult natukeseks aktsiahinna madalale ning ostab võileivahinnaga kokku sellegi pisku, mis eesti elanikud lolli peaga esimeses voorus ostsid.
Ja kui veel müüa Eestis registreeritud firmadele, läheb asi päris hulluks. Mingid limiidid siin ei päästa. Kel tahtmist ja raha, pole mingi probleem nädalaga siin paarsada või paartuhat riiulifirmat luua või osta. Ning neid eestis elamisluba omavaid isikuid oleme siin ka näinud - vähe veel meil nendest Masseidest/Angottidest?!
Räägi mis tahad, aga energiat tootev ettevõte ON riiklikult strateegiline objekt. Sattudes vaenuliku välisriigi kätte, muutub see "argumendiks" poliitilistes taotlustes ja omamoodi kägiveeniks. Kuidas see siis Sinu arust ei ohusta julgeolekut, kui teisel riigil on üheainsa nupuvajutusega võimalik lõpetada kogu riigi kommunikatsioon, administratiivne tegevus, riigikaitse, jne. jne. jne.?!
Tsit: "Venamaal on olemas ... kesklass"
Tohhoo tonti?! Kus?! Millal?!
www.turud.ee on teinud NRG lühikese kokkuvõtte annavad hinnasihiks 40USD(12k) ja soovitavad osta.Praegu on aktsia hinda natuke alla 17USD
Energeetika on iga riigi majanduse üks tugitalasid. Ilma töökindla elektrienergiavarustuseta, mida tagab rahvuslik energiasüsteem, pole tänapäeval mõeldav mingi majandustegevus ega ükski tegevusala. Riigile on oluline, et kogu rahvast haaravad tegevusalad, nagu seda on energeetika, toimiksid minimaalsete kulutustega. Sama oluline on see ka riigi igale elanikule, sest lõppude lõpuks kaetakse kõik kulutused energia tootmiseks ikkagi elanike poolt.
Igapäevane praktika on näidanud, et mistahes lõpp-produkti hind on seda kallim, mida rohkem on selle toote valmistamisel, transportimisel, müümisel vahendajaid. Seepärast on paljudes arenenud riikides energiatootmine koondunud ühe firma kätte alates primaarenergiallikatest ja lõpetades tarbijale vajaliku energia müügiga. See firma kuulub tavaliselt riigile, kuid ei ole välistatud ka eraomand. Kõige rohkem võib kõne alla tulla jaotusvõrkude kuulumine muudele äriühingutele, sealhulgas erakätesse. Küsimus on vaid selles, kuidas kindlustada kontroll selle üle, et energiatootmine toimuks minimaalsete kulutustega ja tarbijatele müüdava energia hind oleks küllalt madal, tagades samal ajal energeetika arengule vajalike investeeringute rahastamise. Samuti peab olema tagatud ka see, et riigi energeetika ei satuks mõne sellise isiku (firma, teise riigi) omandiks, kes võib kasutada kogu riiki haaravat energiasüsteemi riigi ja rahva huvide vastaselt.
Kuigi käesolevaga on käsitletud peamiselt elektroenergeetika küsimusi, on siin oluline märkida, et äsjamainitut arvestades peaks Eesti Vabariigi tingimustes vaatlema elektroenergeetikat koos kütuseenergeetikaga (põlevkivienergeetikaga), sest need koos moodustavad ühtse väärtusketi, mis kujutab tervikut energiamuutuste ahelas. Eestis muid tõsiseltvõetavaid primaarenergiaallikaid peale põlevkivi praegu ei ole. Alternatiivsete primaarenergiaallikate kasutamine tuleb Eestis kõne alla ainult seal, kuhu rahvuslik energiasüsteem ei ulatu või sellega liitumine osutuks kallimaks alternatiivsete primaarenergiaallikate kasutamisest.
Vähe on maailmas nii rikkaid riike, kes võivad endale lubada üleriigilises ulatuses kõrvuti töötavaid (alternatiivseid) energiasüsteeme, mis likvideeriks energeetikas monopoolse seisundi. Majanduslikult on mitme alternatiivse energiasüsteemi olemasolu õigustatud alates alles teatavast tarbijate koguarvust. Eestis on tarbijate koguarv sellest piirist väiksem.
Elektroenergeetika olemusest tingituna on tema monopoolne seisund Eestis loomupärane, sest meie riigi jõukuse ja tarbijate arvu juures ei ole mõistlikku põhjendust konkureeriva energiasüsteemi loomiseks. See ei tähenda sugugi seda, et mõningatel juhtudel ja teatud tingimustes ei oleks majanduslikult sobiv kasutada ka teisi primaarenergiaallikaid, eelkõige elektri ja soojuse koostootmiseks, kuid see peaks toimuma ikkagi elektri osas energiasüsteemi koosseisus. Muude variantide puhul oleksid kulutused igal juhul suuremad. Vastava alternatiivset primaarenergiat kasutava koostoomisejaama omandiline kuuluvus ei pruugi olla sama, kui kogu energiasüsteemi kuuluvus, sest see (või mistahes muud primaarenergiat kasutav jaam üldse) ei kuuluks Eesti põhilisse energiamuunduste ahelasse - põhilisse energeetika väärtusketti.
Hoidkem seda Eestile vajalikku väärtusketti!
Allikas: http://www.energia.ee/et/tasubteada?energiaviewer_folderid=322&energiaviewer_sec=20
Now I'm pissed off! Mu vennad ja yed vaadake seda vyyrat lauset.EESTI KODANIKEL(MEIL)POLE NIIKUINII RAHA , ET SEDA OSTA!!! Mina ei tea kuidas teie mu vennad ning yed ennast tunnete kuid mina tunnen ennast praegu nagu SITT kusagil aianurgas. Kas sa vend PEALIK pead, siis kyiki meid kerjusteks ning jytisteks. GRAAFIK, VELIKJI, GURMANKA, VIIES, BUY ja kyik teised kas teil on olemas myni tuhat krooni mille te investeerite tulevikku.LHV, HP....... AS EESTI ENERGIA PENSIONI FONDI?
ME POLE KERJUSED, VYIKESED EGA NYRGUKESED! Nyited:YMERA LAHING, EESTI VABADUSSYDA, ERKI NOOL jne. Me oleme suur, rikas ja tark rahvas. Me elame omas ja vabas riigis. Oleme iseenda peremehed ning teeme kyik selleks, mitte kedagi fyysiliselt kahjustades, et luua rikkusi oma rahvale, mis omakorda pyhjustab meile tugeva ning lugupeetud riigi- riigi millessse teised rahvad suhtuvad lugupidamisega, sest MEIE EESTI on riik , mis kannab hoolt oma rahva eest. Selle all ma ei mytle sotsialismi vaid kapitalismi.
See on mytlemisviis kuidas me peame mytlema iseenestest ning meie rahavast. Kyigepealt EESTIRAHVAS ning siis kulud ja tulud. Samas peame lugupidamisega suhtuma ka teistesse rahvastesse. Kui keegi hakkab kunstlikult mingeid hindasid liigutama, siis selleks puhuks peavad valmis olema vastavad jyrelvalve organisatsioonid ning kohtu systeemid. Jytame selle nende mureks.
Massseide ja Angottide kohta vastaksin vend Harald Riipalu synadega raamatust" kui vyideldi kodupinna eest", mis on jyrgmised " Pole olemas hyid ega halbu rahvusi on olemas ainult head ja halvad inimesed!
Strateegilise objekti vyib ka paari raketiga maatasa teha seega seal sees ei pea keegi nupule vajutama.
Venemaal 150 miljoni inimese seas on olemas tyesti oma arvestatav keskklass. Asjad venemaal liiguvad vygagi kiiresti.
Olen suure, targa ja tugeva EESTIRAHVA poeg ning olen uhke selle yle!
Vajame presidenti kes mytleb kyigepealt oma peaga, nyeb nurkade taha ning peab lugu ja austab EESTI VABARIIGI PYHISEADUST!
Kuid siin mõned pessimistliku pärismaalase mõtted.
Kui mingi ettevõtte ostmisel panna oksjoni-süsteemis võistlema eesti pensionifond lääne pensionifondiga, siis "meie omadele" ei jää mingit võimalust, sest siinpool on väike kuid arukas kapital, samas kus vastaspoolel on palju lolli kapitali. Kui sõna "pensionifond" asendada sõnaga "ärihai"- tulemus on sama. Me võime olla suur ja tark rahvas, kuid olukordades, kus räägib raha, oleme me just nimelt kerjused.
Sellest, et teeme kvoodid, erastame kodakondsetele:
a) võib karta, et IPO ei saa selliste tingimustega tänases Eestis vajalikku summat kokku ning kukub läbi, sest aktsiaturg on out.
b) kes väga tahab, saab järelturult valitseva mõju kätte varem või hiljem (seda näitab ajalugu).
c) kui inimeste rahvust ja ettevõtete päritolu saab veel tuvastada (et demagoogitseda, lisan, et selles esimeses asjas tegid sakslased kunagi mingeid uurimusi), siis kapitali oma mitte.
Erastamine väärtpaberibörsi kaudu: selleks, et lugeda üles TVB noteeritud ja rahuldava (aktiivset kauplemist ning üldkoosolekutel ettevõtte oleviku ja tuleviku osas sisulisi arutlusi võimaldava) aktsiate jaotusega ettevõtted, piisab saekaatri-mehe ühe käe sõrmedest. Ülejäänud ettevõtete tädi maalid elavad suuromaniku armust ning kas nad üldkoosolekul kätt tõstavad, või mitte, ei huvita kedagi. Selline asjade käik on ka loomulik, sest tegelikult ei ole ükski meie ettevõtetest nii suur, et peaks väärtpaberiturult lisaraha hankima (muidugi on alati hea, kui kasutada on tagastamatu ja 0% intressiga kapital). Miks mitte erastada siis kohe alguses sellele ühele, lisaks saab ju veel olulistes asjades kokku leppida?
Seega on alternatiivid: a) erastada ja suvaline, kellele, või b) jätta erastamata.
NB! Vabadussyda, kus vyitsime samaaegselt 2 suurt vastast. Muidugi vyib siin tuletada igasuguseid lahendusi ja valemeid kuid fakt on see et see juhtus. Samas tuleb sulle ka mujalt toetust kui sa ise enda peal tampida ei lase. Myistus ei luba sul myya kuid on siiski yigeaeg myya. Vahel on lihtsalt vaja actionit kohe ilma myistuseta sest on olukordi kus asjad enam hullemaks minna ei saa jyrelikult on vyimalus ainult paremuse poole.
Jyrjekordne myiste " MEIE OMADELE EI JYY MINGIT VYIMALUST " Bullshit! Siin on miljoneid vyimalusi konkureerimiseks vyliskapitaliga omal vabal maal oma kapitaliga. Teiseks vend LOOM sa ryygid halvustavalt vyliskapitalist. LOLL KAPITAL! Vajan selgitust. Olen ikkagi arvamusel, et oluline pole kapitali kogus vaid kapitali yliefektiivne kasutamine.
ME EI OLE KERJUSED!!! Vennas sa vyid kutsuda PF yrihaiks vyi ykskyik milleks kuid kui see fond tagab keskelt lybi 12% aastas siis on ta siiski parem kui saving account vyi kindlustus.
Karta vyib kyike ning kyige kergem yldse mitte midagi teha. Kui midagi jyyb IPO-st puudu siis peaks ju riik oma yla alla panema. Seda teeb ta ju igaljuhul. Miks siis mitte teha seda oma rahva hyvanguks. Jyrelturult vyib selle ju saada iga investor kuid minu point on ju selles kuidas teha rikkamaks EESTI rahvas. Kui meil on vyimalik myya kasumiga siis miks mitte. Riik saab omakorda maksud. Jyrelvalve ametid teevad omatyyd.
Ma ryygin EESTI rahvast mitte ainult kodakondsetest. Inimesed kes on maksumaksjad meie riigis on yigustatud samuti osa saama meie riigi loodavatest hyvedest. Lisaks kyigele on kapitali pyritolu vyimalik vygagi typselt myyrata. Kyik on typselt kirjas pangaoperatsioonides ning rahvusvahelistes rahaylekandmis systeemides.
Alustada ei tuleks mitte TVB aktiivselt kaubeldavate firmade yleslugemisega vaid NR1 kysimus on miks see niimoodi on! Milles on probleem? Milles on viga ? Kes on sellest huvitatud, et see niimoodi on ning mis oleks kohene samm selle probleemi likvideerimiseks. Lugemisest pole mitte midagi kasu.
Samuti jytaks ma selle ettevytte enda otsustada kust hankida omale seaduslikul teel vajaminev kapital. Konkurentsi myttes on seda kohe vaja kindlasti vaja.
Seega kui me ei erasta ettevytteid yhele institutsioonile loob see meile rikkust, rohkem maksu tulu mille arvelt saame lyigata praegust maksukoormust, mis loob omakorda rohkem sissetulekut koduturule jne...!
Seega vend LOOM! Me pole kerjused vaid tugev ning tark rahvas kes peaks ainult rohkem hoolt kandma yksteise eest! Rohkem yhtekuuluvust, vyhem pessimismi ning rohkem actionit!
Hei, eelmise aasta juunis tehtud erastamislepingu kohaselt oli 49% ASi Narva Elektrijaamad aktsiate müügihind on $54,5 miljonit (üle 900 miljoni krooni), ASi Eesti Põlevkivi müügihind $80 miljonit (1,33 miljardit krooni) ning nõutavad investeeringud elektrijaamadesse (enne aastat 2005) $360 miljonit (ligi 6 miljardit krooni). Investeeringuteks vajaminev summa peab kinnitatud tagatisena olema olemas enne erastamist. Esimestel, erastamisjärgsetel aastatel pole mingit dividenditootlust oodata.
Jagades saadud summa Eestis elavate inimeste arvuga, saame: 8 230 000 000 / 1 500 000 = 5486.(6) krooni (sorry, räigevõitu ümardamiste pärast). GRAAFIK, VELIKJI, GURMANKA, VIIES, BUY ehk leiavadki kohe hoobilt tagataskust sellises suurusjärgus summa, aga iga Eestis elav inimene (vassündinust vanurini) ei leia seda kohe mitte. Arvan isegi, et ka poole väiksema summa leidmine, mis tagaks seega siis väliskapitaliga võrdse hääleõiguse, käib üle jõu.
Seega võin ma täiesti vabalt, jätkuvalt väita, et "Eesti kodanikel pole niikui raha seda osta.". Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks ennast seetõttu tundma "kerjusena" või "sitana aianurgas". Lihtsalt ei ole ja kõik!
Ei vaidle vastu
Aga tasub meelde tuletada, et
NRG opereerib praegu 15000MW võimsustega(potentsiaal kuni 25000MW), Narva elekrijaamade näol saab firma korraga juurde 20% võimsusi ehk 3000MW
NRG turukapitalisatsioon on praegu 3.5miljardit USD-i. 60 ehk miljardit krooni.
Siiani on ostnud NRG endale võimsusi juurde umbes 20x kallimalt kui diil Eestiga, aga võib-olla tõesti on NATO-sse astumise hind nii kallis?
Mida soovitada? Ostke kõik NRGi aktsiaid
Palju pakud Narva elektrijaamade kasumi summaks 10 aasta jooksul ja palju see teeb ühe Eesti elaniku kohta?
Oi, ära küsi selliseid asju minult! :-)
Ainsad arvud, mis läbi kõlanud on, on seotud NRG investeeringu aastatootlusega lähima 15 aasta jooksul.
Vastavalt Eesti finantsnõustaja Schroder Salomon Smith Barney kinnitusele on äriplaanis esitatud NRG Energy reaalne investeeringu tootlus aastas väiksem kui 12 protsenti. Eesti opositsioonipoliitikute sõnul on tootlus 12%.
Seda 12% tootlust on paadunud erastamise vastane, Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Jaanus Männik (Rahvaliit) ajakirjas Vooremaa nimetanud "kuninglikuks tootluseks" ning kõigile tuntud Janno Reiljan, ajakirjas Kesknädal "enneolematuks kasumimääraks". :-D
Tegelikult on see tootlus suurusjärgus seega siis võrreldav aktsiturgude keskmise aastatootlusega.
The truth is out there...
Narva Elektrijaamade poolt müüdava elektrienergia reaalne keskmine kaalutud hind inflatsiooni arvestamata on 6,2-teravatisel ostumahul aastas 41,35 senti kilovatt-tunnilt. Tõenäolisel ostumahul 5,7 teravatt-tundi aastas on elektri tootjahind 46,85 senti kilovatt-tunnilt.
Kes oskab, arvutab siit ehk ise midagi välja. Mina igastahes ei oska - pole halli aimugi, palju kogu selle kompoti käitamis- ja muud kulud võivad olla.
NB!
We note that NRG has three pending acquisitions,
Wisvest, CT (1,051 MW, $325
million cost, estimated $0.03-0.04/share of annual earnings), Kangal, Turkey
(219 MW, $50 million, estimated $0.01-0.03/share), and Narva, Estonia (1,323
MW, $70 million, $0.03-0.05/share) that we have not included in our estimates.
We believe that these acquisitions should start to contribute from 2002
onwards
Tõin kasumijutu välja kuna tahtsin õelda, et see raha (mis Sa arvutasid, et iga eestlane peaks investeerima) on tegelikult olemas ja palju rohkem (kasum tuleb ju meilt). Mitte küll IGAL inimesel ja KOHE (tarbitakse erinevalt ja mitmete aastate jooksul). Kuid ega see, kes Narva elektrijaamade erastamisest osa kavatseb võtta alla 5000 krooni vist ei investeerikski (see pigem miinimumsumma).
Ja veel. Kui sarnaseid objekte ostetakse ~20x kallimalt (nagu Graafik väitis) ja kui "oletada", et NRG ei tegele heategevusega nonde objektide puhul, siis on väga tõenäoline, et arvutatud 12% tootlus on IGAL JUHUL tagatud, kuid pigem saab see reaalsuses tükk maad suurem olema.
Siin ongi erinevus: Investeeringuid (konkreetselt on seal juttu kahe energiaploki välja vahetamisest) ei tehta ju ainult teenitud kasumilt. Suurem osa investeeringuteks vajaminevatest summadest peab eelnevalt olemas olema. Ja isegi juhul kui eestlased tõesti terve täiega selle asja ostetud saaksid, peaks ju elektri tarbimise eest ju ikkagi edasi maksma.
Fiti andmetest lähtuvalt pole võimsuste hindade erinevus siiski 20x. Ja millegi pärast on mul jäänud tunne, et need "Narva võimsused" pole sugugi nii kvaliteetsed kui mõned teised, ja vajavad päris soolaseid lisainvesteeringuid, et üldse lähima aja jooksul normaalselt töös püsida. (See on ka üheks erastamislepingu tingimuseks.)
Pole ju päris võimatu, et meite kallis Narva elektrijaam on nendega võrreldes hmmm.... kergelt "amortiseerunud" ...or something. ;-)
Usun, et nii tähtsaid asju nagu investeeringuid pole 12% tootlikkuse arvutamisel siiski valemitest välja jäetud. Pigem on sisse topitud kõikvõimalikke tegureid, et see protsent võimalikult madal saaks.
NRG Energy (NRG) is up 85 cents, or 4.9 percent, to $18.25, after Banc of America began coverage of the stock with a "buy" rating and a price target of $30. The firm noted the company's strong track record and diverse power project portfolio. "Assuming the company only completes its announced development and pending acquisition portfolio over the next five years, we estimate would generate a 19% compound annual growth in earnings over that period," the firm said in a research note. "If the company reaches its targeted goal of 50,000 megawatts by the end of 2005, it would represent a 29% compound annual earnings growth."
Europe | Location | % | Ownership (Net MW) | Fuel Type |
Balti 2 | Narva, Estonia | 49.00 | 690.9 | Oil Shale |
Killingholme A | North Lincolnshire, England | 100.00 | 680.0 | Natural Gas |
Eesti 2 | Narva, Estonia | 49.00 | 632.1 | Oil Shale |
Schkopau | Halle, Germany | 41.90 | 400.0 | Lignite Coal |
Csepel II 2 | Budapest, Hungary | 100.00 | 389.0 | Natural Gas/Oil |
Seyitömer 2 | Kütahya, Turkey | 47.50 | 285.0 | Lignite Coal |
Kangal 2 | Sivas, Turkey | 48.00 | 219.4 | Lignite Coal |
ECK Generating | Kladno, Czech Republic | 44.50 | 153.5 | Waste Coal/Natural gas/Oil |
MIBRAG | Thiessen, Germany | 66.67 | 119.0 | Lignite Coal |
Enfield Energy Centre 1 | Enfield, England | 25.00 | 99.0 | Natural Gas/Oil |
Energy Center Kladno | Kladno, Czech Republic | 44.40 | 12.4 | Waste Coal |
CEEP | Warsaw, Poland | 9.33 | 1.4 | Various |
Total Europe | 3,681.7 |