nafta hind on kahtlemata oluline, kuid milline on nägemus tehnoloogia arengu mõjust Eurolandi GDP-le?
Ma ei tea paljud Teist siin selle arvamusega nõustuvad, kuid arvan, et selle euro hakatise nõrkuse (vs dollar) taga on pigem kõrge töötuse määr. See häda on Euroopat juba 30 aastat kummitanud.
Cobb-Douglase funktsiooni pidi edasi minnes on põhjendatud tööpuuduse laastav mõju.
Tänasel päeval on USA majanduses >70% seotud teenindava sektoriga, mis omakorda vähendab (!) tööpuuduse taset. Nii, et jälle üks pall euro väravas.
Siin on palju räägitud USA ja Eurolandi majanduse erinevatest tahkudest.
Mida rohkem järele mõelda ei puutu konkreetsed majandused võibolla niipalju asjassegi: tegemist on vaikse kolmanda maailmasõjaga, kus euro üritas USD'i kukutada maailmavaluuta troonilt . Kui 1999 olid paljud optimistlikud EUR arveldusvaluuta kasutuselevõtmises laiemalt kui ainult eurotsooni 12 riigis, siis tänaseks on ilmselt selge, et isegi keskmises perspektiivis pole tooraine ega ka tehnoloogia komponentide arveldustes eurost USD'le vastast. USD/EUR õigustatud vahetuskursi leidmisel ei saa vaadata ainult USA majandusnäitajaid, kuna USD'i toetavad nii toorainet kui tehnoloogiakomponente eksportivad riigid.
Mida rohkem järele mõelda ei puutu konkreetsed majandused võibolla niipalju asjassegi: tegemist on vaikse kolmanda maailmasõjaga, kus euro üritas USD'i kukutada maailmavaluuta troonilt . Kui 1999 olid paljud optimistlikud EUR arveldusvaluuta kasutuselevõtmises laiemalt kui ainult eurotsooni 12 riigis, siis tänaseks on ilmselt selge, et isegi keskmises perspektiivis pole tooraine ega ka tehnoloogia komponentide arveldustes eurost USD'le vastast. USD/EUR õigustatud vahetuskursi leidmisel ei saa vaadata ainult USA majandusnäitajaid, kuna USD'i toetavad nii toorainet kui tehnoloogiakomponente eksportivad riigid.
Õige, Yaak, aga kauaks? Kümne aasta perspektiivis on pilt kindlasti teine ja ja paraku ka lahingud kolmanda maailmasõja rinnetel keset Atlandi ookeani veelgi ägedamad.
Juhtusin lugema R. Mundelli artiklit 1998.a. kevadest. Artikkel rääkis peatselt kasutusele võetava Euro tohutust edust ning riskidest, mis võivad kaasneda maailmavaluuta nr 1 vahetusega. (Fakt, mille üle tänasel päeval võib naerda või õlgu kehitada, kuid 1998.a. oli see selge veendumus)
Eurotsooni peamiseks eduks pidas tulevane Nobeli majanduspreemia laureaat suurt majandusruumi ning potentsiaali, mis avaneb, kui just needsamad - tooraine jms -turud hakkavad globaalselt europõhist noteerimist kasutama.
Mis siis aga reaalselt toimunud on? Tegin mõningad pildid ning jõudsin sellisele tulemusele, et alates 1992.a. on USA GDP YoY kasv olnud ca 3,8% EU 2,0% vastu. Samuti on USA nominaalne (1996.a. USDis mõõdetud) GDP sellest ajaperioodist alates olnud suurem EU GDPst ning vahe on tänaseks kärisenud 1,2 triljoni USDini ehk 14,5%ni. Kahjuks ei leidnud ma usaldusväärseid per capita andmeid, kuid selles kontekstis peaks pilt veelgi hullem olema.
Samal ajal on töötus USAs olnud keskmisele 4,7 protsendipunkti võrra madalam, kui EU riikides.
Millised järeldusi sellest "analüüsist" tegin?
1. USAs on vaieldamatult olnud suurem tehnoloogiline progress, kui EUs. Vaadeldes Cobb-Douglase funtksiooni, siis leiab siit ilusa põhjenduse USA GDP kiirema kasvu kohta. Nüüd, kuna tehnoloogiline progress on kiiresti kopeeritav ja juurutatav, siis pole alust arvata, et Euroopas oleks "varjatud hüvesid" või varjatud ja juurutamata tehnoloogilise progressi ilminguid, mis peaks majanduskasvu lähiperioodil suurendama.
2. USA tööhõive on olnud suurem ning on võimalik, et USA liigub kiiremini kõrgematele pika perioodi tulutasemetele.
3. USA valuuta on olnud alates 20. saj. algusest globaalvaluuta nr 1 ning minu subjektiivse arvamuse kohaselt ei suuda EU ning EUR "kuningat troonilt tõugata", sest ühendriigid on olnud lihtsalt niipalju efektiivsemad ning paremad. Samas olid selleks head eeldused ja lootused, kuid nii kurb kui see ka pole, on EU palju omi trumpe maha mänginud.
4. USD/EUR on tõepoolest pisut laiem kontekst, kui USA majandus. Küll on aga oluline USA ärikeskkonna efektiivsus ning sellest tulenevad kapitalivood ühendriikidesse. Seni, kuni EU ei ilmuta mingit soovi muuta oma majandust efektiivsemaks ning (finants)turupõhisemaks ei näe ma võimalust, et posiivsed kapitalivood kahaneks.
5. Tooraine ja kaubabörsid on aga selge kitsaskoht. Kuna USA ei ole oma välispoliitikas just kõige soosivam araabiamaade suhtes, siis viimased võivad nõuda (ning Iraak vist ongi seda teinud), et naftasaaduseid hakataks noteerima Euros. Seega: pole midagi kindlat siin maailmas.
Kokkuvõtteks arvan, et USA majanduse võidukäiku on väga raske pidurdada. Selleks peaks EUs alustama fundamentaalseid ümberkorraldusi ning muutma prioriteete. EU prioriteet: hindade stabiilsus ja madal inflatsioon on osutunud mitte-just-eriti-heaks valikuks, võrrelduna USA prioriteedi: majanduskasvuga.
Eurotsooni peamiseks eduks pidas tulevane Nobeli majanduspreemia laureaat suurt majandusruumi ning potentsiaali, mis avaneb, kui just needsamad - tooraine jms -turud hakkavad globaalselt europõhist noteerimist kasutama.
Mis siis aga reaalselt toimunud on? Tegin mõningad pildid ning jõudsin sellisele tulemusele, et alates 1992.a. on USA GDP YoY kasv olnud ca 3,8% EU 2,0% vastu. Samuti on USA nominaalne (1996.a. USDis mõõdetud) GDP sellest ajaperioodist alates olnud suurem EU GDPst ning vahe on tänaseks kärisenud 1,2 triljoni USDini ehk 14,5%ni. Kahjuks ei leidnud ma usaldusväärseid per capita andmeid, kuid selles kontekstis peaks pilt veelgi hullem olema.
Samal ajal on töötus USAs olnud keskmisele 4,7 protsendipunkti võrra madalam, kui EU riikides.
Millised järeldusi sellest "analüüsist" tegin?
1. USAs on vaieldamatult olnud suurem tehnoloogiline progress, kui EUs. Vaadeldes Cobb-Douglase funtksiooni, siis leiab siit ilusa põhjenduse USA GDP kiirema kasvu kohta. Nüüd, kuna tehnoloogiline progress on kiiresti kopeeritav ja juurutatav, siis pole alust arvata, et Euroopas oleks "varjatud hüvesid" või varjatud ja juurutamata tehnoloogilise progressi ilminguid, mis peaks majanduskasvu lähiperioodil suurendama.
2. USA tööhõive on olnud suurem ning on võimalik, et USA liigub kiiremini kõrgematele pika perioodi tulutasemetele.
3. USA valuuta on olnud alates 20. saj. algusest globaalvaluuta nr 1 ning minu subjektiivse arvamuse kohaselt ei suuda EU ning EUR "kuningat troonilt tõugata", sest ühendriigid on olnud lihtsalt niipalju efektiivsemad ning paremad. Samas olid selleks head eeldused ja lootused, kuid nii kurb kui see ka pole, on EU palju omi trumpe maha mänginud.
4. USD/EUR on tõepoolest pisut laiem kontekst, kui USA majandus. Küll on aga oluline USA ärikeskkonna efektiivsus ning sellest tulenevad kapitalivood ühendriikidesse. Seni, kuni EU ei ilmuta mingit soovi muuta oma majandust efektiivsemaks ning (finants)turupõhisemaks ei näe ma võimalust, et posiivsed kapitalivood kahaneks.
5. Tooraine ja kaubabörsid on aga selge kitsaskoht. Kuna USA ei ole oma välispoliitikas just kõige soosivam araabiamaade suhtes, siis viimased võivad nõuda (ning Iraak vist ongi seda teinud), et naftasaaduseid hakataks noteerima Euros. Seega: pole midagi kindlat siin maailmas.
Kokkuvõtteks arvan, et USA majanduse võidukäiku on väga raske pidurdada. Selleks peaks EUs alustama fundamentaalseid ümberkorraldusi ning muutma prioriteete. EU prioriteet: hindade stabiilsus ja madal inflatsioon on osutunud mitte-just-eriti-heaks valikuks, võrrelduna USA prioriteedi: majanduskasvuga.
Velikij, yaak, robert, Alo, Graafik, viies ja US võivad veel nagu ühest suust juurde lisada, et see Cobb-Douglas on tegelikult üks astendamise maagia, kus punktist A punkti B jõudmiseks on oluline roll täita nihikul k:
A^k * B^(k-1),
kus näiteks A on L (Labor) ja B on C (Capital).MOTT
madagaskar: kus nyyd see point oli? astenda palju tahad - aga vabaliikme - oled ära jätnud. Ja see vabaliige ongi väidetavalt tehnoloogiline progress. Teiste sõnadega:
GDP=A*[L^k]*[K^(k-1)]
GDP=A*[L^k]*[K^(k-1)]
Tahtsin tegelt seda ilma vabaliikme ja GDP-ta pure-versioni näidata. Ja õige kuju on ikka nii:
robert esitas meile tootmisfunktsiooni. Viimase aja üllitistes võib selleks vabaliikmeks olla mistahes väänatud asi.
Leidsin asja kohta näiteks niisuguse lingi
A^k * B^(1-k),
kus 0 <= k <= 100%robert esitas meile tootmisfunktsiooni. Viimase aja üllitistes võib selleks vabaliikmeks olla mistahes väänatud asi.
Leidsin asja kohta näiteks niisuguse lingi
sorry, tuhat vabandust...
kuna eelnevas tekstis räägiti abstraktselt cobb-douglasest, siis ma eeldasin, et tegemist on üldlevinud TOOTMISfuntksiooniga ja ei tulnud selle peale, et ka sellenimeline heaolufuntksoon esineb.
kuna eelnevas tekstis räägiti abstraktselt cobb-douglasest, siis ma eeldasin, et tegemist on üldlevinud TOOTMISfuntksiooniga ja ei tulnud selle peale, et ka sellenimeline heaolufuntksoon esineb.
Robert,
kuivõrd täna väga kiire päev, siis hetkel ainult 2 väidet oponeerimaks USA ülistusjutule:
1) Nii riiklik kui korporatiivne ümberstruktureerimine on (vähemalt sõnades) Eurolandi juhtivorganites üks olulisemaid prioriteete (ECB-l on siin iseseisvalt raske midagi ära teha).
2) Euroland pole kahte aastatki vana veel. Kas pole vara lõplikke järeldusi teha? Ootaks ära vähemalt kui sulas käibele tuleb?
kuivõrd täna väga kiire päev, siis hetkel ainult 2 väidet oponeerimaks USA ülistusjutule:
1) Nii riiklik kui korporatiivne ümberstruktureerimine on (vähemalt sõnades) Eurolandi juhtivorganites üks olulisemaid prioriteete (ECB-l on siin iseseisvalt raske midagi ära teha).
2) Euroland pole kahte aastatki vana veel. Kas pole vara lõplikke järeldusi teha? Ootaks ära vähemalt kui sulas käibele tuleb?
Ma ei ole aru saanud, miks ECB sekkumist niimoodi kritiseeritakse. Tegelikult on ju keskpank samasugune turosaline nagu kõik teised. Euroopa keskpangal on omad eesmärgid (süsteemi stabiilsus, inflatsioonitase on seejuures kõige konkreetsemalt fikseeritud), mida ta täitma peab. Lihtsalt keskpank peab leidma kuldse kesktee intressimäärade ja valuutakursi vahel.
Minu väide on ikkagi see, et keskpank võib raha pakkumisega teha, mida ise tahab. Tahab - emiteerib, tahab - ostab kokku. Peaasi, et see aitab kõrgemate eesmärkideni jõuda.
Minu väide on ikkagi see, et keskpank võib raha pakkumisega teha, mida ise tahab. Tahab - emiteerib, tahab - ostab kokku. Peaasi, et see aitab kõrgemate eesmärkideni jõuda.
Huvitav oleks teada, kuidas taala-pullid kommenteerivad euro järsku tugevnemist viimastel päevadel? Kas ka mingi surnud kassi põrge, või on tegu trendi jäädava murdumisega?
kellegi karvane käsi joonistab igatahes praegu enam-vähem ilmekalt H&S-i välja - varsti peaks selge olema, kas üks levinud pöördeformatsioon sai hoopis petukaks või mitte...
US - olen sinuga ECB sekkumise kohapealt täitsa nõus. Iga keskpanga asi on ajada poliitkat, mis on riigile (ECB puhul siis kuldne kesktee riikide vahel) kõige kasulikum. Nagu ma ükskord siin juba rääkisin, siis ECB olla hiinlastele lubanud, et natuke veel kukkumist ja siis saabub suur stabiilsus periood euro õuele. Selle peale lubasid hiinlased, et täiendavad oma reserve, kui euro ei lange enam nagu loom vaid suudab seista ka omal jalal.
Velikij- siiani on euro tõus ainult nali. +5% lowst aga -18% aasta algusest. väga hale tulemus. enne 0,9000t ei ole mõtet isegi hakata arutama, kas tegemist on trendi pöördumisega või mitte. Pakun välja, et paari päeva pärast hakkab euro järjekordselt sujuvalt langema. Lisaks selle kaob nädala pärast turgudelt likviidsus ja võib juhtuda, et euro leiab ennast aasta viimastel päevadel 0,84 juurest.
Velikij- siiani on euro tõus ainult nali. +5% lowst aga -18% aasta algusest. väga hale tulemus. enne 0,9000t ei ole mõtet isegi hakata arutama, kas tegemist on trendi pöördumisega või mitte. Pakun välja, et paari päeva pärast hakkab euro järjekordselt sujuvalt langema. Lisaks selle kaob nädala pärast turgudelt likviidsus ja võib juhtuda, et euro leiab ennast aasta viimastel päevadel 0,84 juurest.
Seda, kas õigus on Sinul, viies, või mul, näitavad lähenevad kuud. Küll aga olen isegi mõelnud teema üle, mida Sa ka puudutasid - nimelt likviidsus. Millel baseerub Su väide, et nädala pärast kaob turgudelt likviidsus?
velikj/ väide baseerub sellel, et üks nädal veel ja siis hakkavad igasugused erinevad jõuluüritused. Juba praegu on paljudel fondidel eesmärk possud kokku saada. Uusi ei taha enam keegi võtta. See võib olla ka üheks mõjuriks, mis andis eurole tiivad...
Mõistan, kuid hästi ei usu. Euro-dollari vahekorda selline asi ilmselt kuigi palju mõjutada ei tohiks. Ja kui viimaste päevade sündmusi vaadata, siis peaks olema selge, et dollari tõustrend on murtud.
Põhjuseks muuhulgas ka pidevalt kukkuv USA turg ja teda jäljendav Vene oma. Kuigi on teada, et juhtivate valuutade omavaheline liikumine ei allu seaduspärasustele pikemas perspektiivis, on ilmne, et varsti võib oodata intressimäärade alandamist Fed poolt. Teiseks, ka eurotsooni majanduskasv väheneb ja inflatsioon tõstab pead - ja nende jaoks on see palju suurem oht! Samas ei pööra keegi sellele piisavalt tähelepanu, vaid kõigi meeled on hõivatud asjaoluga, et USA-s läheb eriti halvasti. Dollari kukkumiseni pole selle tulemusel enam pikk maa, täpsemini, ongi juba käes!
Põhjuseks muuhulgas ka pidevalt kukkuv USA turg ja teda jäljendav Vene oma. Kuigi on teada, et juhtivate valuutade omavaheline liikumine ei allu seaduspärasustele pikemas perspektiivis, on ilmne, et varsti võib oodata intressimäärade alandamist Fed poolt. Teiseks, ka eurotsooni majanduskasv väheneb ja inflatsioon tõstab pead - ja nende jaoks on see palju suurem oht! Samas ei pööra keegi sellele piisavalt tähelepanu, vaid kõigi meeled on hõivatud asjaoluga, et USA-s läheb eriti halvasti. Dollari kukkumiseni pole selle tulemusel enam pikk maa, täpsemini, ongi juba käes!
Ikka tuleb USD/EUR 0.90 aasta lõpuks ära. Päris kiire meeleolumuutus turgudel. Ise jõudsin ju ootused mõni aeg tagasi 0.90-lt 0.88-le korrigeerida.
Vaatan, et umbes sarnast liikumist on prognoosinud ajalooliselt ka Matrox, Alo, Velikij (Velikij pigem pikaajalises perspektiivis, lühiajaliselt 0.88 enam ei uskunud mingil ajal).
Just hetk tagasi vaatasin, et kurss oli 0.8916.
Vaatan, et umbes sarnast liikumist on prognoosinud ajalooliselt ka Matrox, Alo, Velikij (Velikij pigem pikaajalises perspektiivis, lühiajaliselt 0.88 enam ei uskunud mingil ajal).
Just hetk tagasi vaatasin, et kurss oli 0.8916.
Õigus, US, aga kas keegi suudab lühiajaliselt kõiki kursimuutusi ette näha?
Tegelikult on probleem tunduvalt tõsisem :-(
Vestlesin hiljuti ühe eesti juhtiva majandusväljaande majandusajakirjanikuga, kes väitis kindlalt, et USD tõuseb pikaajaliselt (nii 2 aastat) euro suhtes. Küsisin, kust pärineb tema info ja kindlameelsus? Vastuseks soovitas ta mul lugeda Graafiku ja Tõnis Haaveli vestlust.
Ma saan aru, et poisid tegid julma nalja ja viskasid tiba villast. Aga nad unustasid ära, et nende nimedega kaasneb nii väikeses ühiskonnas nagu Eesti paratamatult väga tugev autoriteet. Neid naljatamisi öeldud prognoose võtsid inimesed tõsiselt...ja mitte ainult tädi Maali, tema ilmselt LHV-s ei käi. Tõsiselt võtsid mehed, kes iga päev meile tõsist majandusinformatsiooni jagavad.
LHVdirectis oli juttu naljadest. Ausalt öelda, mina enam ei saa alati aru, millal tehakse nalja ja millal on tõsi taga? Kas teised kommentaatorid ise saavad?
Tegelikult on probleem tunduvalt tõsisem :-(
Vestlesin hiljuti ühe eesti juhtiva majandusväljaande majandusajakirjanikuga, kes väitis kindlalt, et USD tõuseb pikaajaliselt (nii 2 aastat) euro suhtes. Küsisin, kust pärineb tema info ja kindlameelsus? Vastuseks soovitas ta mul lugeda Graafiku ja Tõnis Haaveli vestlust.
Ma saan aru, et poisid tegid julma nalja ja viskasid tiba villast. Aga nad unustasid ära, et nende nimedega kaasneb nii väikeses ühiskonnas nagu Eesti paratamatult väga tugev autoriteet. Neid naljatamisi öeldud prognoose võtsid inimesed tõsiselt...ja mitte ainult tädi Maali, tema ilmselt LHV-s ei käi. Tõsiselt võtsid mehed, kes iga päev meile tõsist majandusinformatsiooni jagavad.
LHVdirectis oli juttu naljadest. Ausalt öelda, mina enam ei saa alati aru, millal tehakse nalja ja millal on tõsi taga? Kas teised kommentaatorid ise saavad?
Igati nõus, et lühiajalised liikumised pole olulised. Lihtsalt mainisin igaks juhuks.
Muide, huvitav on see, kui järsku rahvusvaheline meedia on korraga EUR-i suhtes meelt muutnud. Nüüd esinevad igal pool mehed, kes usuvad, et aasta lõpuks pole 0.90 või 0.93 vms mingi probleem. Millest selline meelemuutus?
Meedia vist küsib peamiselt neilt, kes mingit üldist story't tagant lükkavad.
Langeval USA aktsiaturul on veel ühe liiki kommentaarid populaarseks saanud: sentiment is negative and probably we are going down, but I still wouldn't exclude the possibility that we will see Dow at 12,000 by the end of the year.
See oli öeldud mingi analüütiku poolt novembri esimesel poolel, kui Nasdaq polnud oma tugevat langust veel alustanud. Tagantjärele olen lihtsalt mõelnud, et mida see vana nüüd öelda tahtis. Enam-vähem ütles, et turg läheb üles või alla. No seda ma tean ise ka.
Muide, huvitav on see, kui järsku rahvusvaheline meedia on korraga EUR-i suhtes meelt muutnud. Nüüd esinevad igal pool mehed, kes usuvad, et aasta lõpuks pole 0.90 või 0.93 vms mingi probleem. Millest selline meelemuutus?
Meedia vist küsib peamiselt neilt, kes mingit üldist story't tagant lükkavad.
Langeval USA aktsiaturul on veel ühe liiki kommentaarid populaarseks saanud: sentiment is negative and probably we are going down, but I still wouldn't exclude the possibility that we will see Dow at 12,000 by the end of the year.
See oli öeldud mingi analüütiku poolt novembri esimesel poolel, kui Nasdaq polnud oma tugevat langust veel alustanud. Tagantjärele olen lihtsalt mõelnud, et mida see vana nüüd öelda tahtis. Enam-vähem ütles, et turg läheb üles või alla. No seda ma tean ise ka.