Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane

To Ausi
Jah, raha tuleks tunnistada laenatud varade võlakirjadeks, mis praktilas tähendaks seda, et raha tuleks viia kauba-alusele. Sellise kaubaalusel oleva raha juurutamine tähendaks ühtlasi veel vähemalt kahte väga olulist muutust terves rahandussüsteemis. Esiteks tuleb lõpetada laenude ja hoiuste tõlgendamine rahaks, vaid need tuleb tõlgendada laenatud reaalvaradeks ehk varadeks, mis nad ka tegelikult on. Teiseks ei mingit valerahategemist ega muid finantsmahhinatsioone ega nendest tulenevaid inflatsiooni ega deflatsiooni! Riigipank, mis jääb ainsaks pangaks ja mille ülesandeks peab olema peale kõige muu veel ka rahandussüsteemi reguleerimine , peab oma reguleeriva tegevusega tagama nii rahaühiku konstantse hinna, kui ka raha vahendusel toimiva kaubavahetuse tõrgeteta toimumise ühiskonnas.
Majandusteadus on lõpmatult paljude tundmatutega võrrand, mida kõik pidevalt lahendada üritavad...

See pole nii lihtne kui ax+by+cz= m; Leia x, y, z!

SIIS OLEKS KÕIK TÄPPISTEADUS
Ma olen kõik öelnud Kalev Jaik. Sinu enese loogikat ja termineid kasutades olen sulle seletanud, et nii nagu raha väärtus on kujuteldav on kõikide varade väärtus kujuteldav. See, et kasutatakse kapitali ja tööjõudu ei pruugi veel mingeid varasid produtseerida. Arvamine just teebki millegist vara ja see tuleb ju ilusti välja sinu enese loogikat kasutades. Kui inimene selle kasulikkusest midagi ei tea, siis ta pole vara, näiteks kallis mikroskeem ürginimese käes. Noh, ehk saab ta liha lõigata selle servaga, tõenäoliselt viskaks minema. Kui keegi vara ära kaotab, no siis seda vara ju pole tema jaoks, kui leiab, siis jälle on.
et kas vara on vara, kui inimene selle olemasolust midagi ei tea? Jah siis on, kui ta seda vara väärtustada oskab, ehk siis on, kui ta seda varaks peab. Siis on see ütleme peidetud vara.
Kui me leiame ürginimese kivikirve(arheoloogilist väärtust ei arvesta) siis see pole meie jaoks muud kui üks kivitükk, aga tema jaoks võis see olla arvestatav vara, mille valmistamiseks ta kulutas lugematuid õhtuid.

Nagu ma aru saan, põhineb Kalev Jaiki edaspidine teooria just sellel valel arusaamal, et on reaalvara ja siis selle väärtus on konstantne, kui mitte, siis on rahvusvaheline finantsmaffia selle reaalvara omaniku paljaks röövinud. Selline seisukoht on sügavalt ekslik ja ma loobun edaspidisest diskussioonist siin.
Kalev Jaikile soovin edu tõe leidmisel. Ka mina arvan, et Kalev Jaik on tubli mees. Tavalisi vandenõuteoreetikuid ehk hakkaksin isegi hurjutama, et levitavad teadmatute hulgas valeinformatsiooni jne, aga ma arvan, et Kalev Jaik ja tema teooria ei ole kellelegi kahjulik. Tavainimene ei tea rahast niikuinii midagi. Kes tahab uskuda, et on kardinatagused jõud, see teeb seda ka ilma Kalev Jaikita. Lugesin alguses skeptikus seda diskussiooni ja mulle jäi tema mõte pisut segaseks, nüüd saan küll aru, et mida ta väidab ja kus eksib.
Edu Kalev.
Härra Kalev Jaik, teil puudub enesekriitika!
Pange siia kirja vara definitsioon!
Tänan.
Mõlema mehe, Kalev Jaik ja tema sidekick Kristjan Laes väärarusaamad põhinevad sellel, et nad võtavad majandusteadust, kui reaalteadust, see kumab läbi mõlema mehe jutust igal pool.
Kristjan Laes räägib hinnast kui reaalsest, aga küsiks sellise küsimuse? Kas mingi toodangu omahind on reaalne?
Kes tunneb kuluarvestuse meetodeid, see teab, et mitmeid omahindu on võimalik välja arvutada täpselt sama toodangut tootes, täpselt samas tehases. Kululiikide, kulukohtade jne meetodil, tulemuseks on erinevad ühiku omahinnad ja ühegi tulemuse kohta ei saa öelda, et see on vale, üks või teine meetod võib lihtsalt sobivam olla, olenevalt tootmisprotsessi ja ettevõtte spetsiifikast.

Eelpool toodud õunte väites väidab Kristjan Laes, et kapitali ei olnud piisavalt, sellepärast õunad riknesid. Jälle nagu füüsika või matemaatika, aga mis siis kui nende õunte hoidmine lihtsalt ära ei tasu, konserveerimine samuti mitte, mis siis kui tegu on ühekordse ülejäägiga, mida tavaliselt ei teki ja mille hoiustamiseks pole mõtet investeeringuid teha, sest sellist nõudlust turul pole.

Mis puudutab nende telliskivide pangas hoiustamist, siis asi hakkab õuduseks kätte muutuma. Kumbki mees ei tea definitsioone, aga tahavad revolutsiooni teha selles teaduses.
"Riigipank, mis jääb ainsaks pangaks ja mille ülesandeks peab olema peale kõige muu veel ka rahandussüsteemi reguleerimine , peab oma reguleeriva tegevusega tagama nii rahaühiku konstantse hinna, kui ka raha vahendusel toimiva kaubavahetuse tõrgeteta toimumise ühiskonnas."

Misasi on rahaühiku konstantne hind?
ptriip see on utoopia. Mina näiteks pakuks, et rahaühiku konstantne hind on siis näiteks telliste arv, või piimaliitrid. Aga siis saaks hoiustada ainult neid piimalittrite või telliskivide võlakirju, omavahel nende vaba vahetus tekitaks juba jama, sest piimaliitrite ja telliskivide hind tahab turul vabalt kõikuda. Ühesõnaga raha ei kõlba, sellepärast ongi see teooria õudus.

Kalev Jaik väidab nagu laul oleks vara, aga nüüd räägib nagu vara saaks tekkida kapitali ja tööjõu koosmõjul loodusest, Ühesõnaga laul vara olla ei saa enam. Kui isegi kuidagi saaks, siis peaksid kaks laulu ka võrdse hinnaga olema, muidu oleks odavama laulu autor kardinataguste jõudude poolt paljaks riisutud. Nende kahe laulu võlakirjad peaksid ju olema kontantse väärtusega?
To Kristjan 1
Tänan Teid sisukate argumentide esitamise ja õpetussõnade eest! Siiski ei soovita ma Teil seda meie diskussiooni sellega veel lõpetada. Sest meie diskussioon alles hakkab jõudma oma kõige viljakamasse faasi, ning ennatlik oleks teha veel lõppjäreldust, et mina eksin. Me alles oleme üles leidnud selle punkti meie arusaamiste süsteemis, millest alates algab meie edaspidiste arusaamiste lahknevus. Ehk me alles oleme jõudnud nii öelda majandusõpetuse põhiküsimuseni.
See põhiküsimus on selles, et mis on vara ja mis ei ole. Teie olete senini lahendanud selle põhiküsimuse selliselt, et vara on teatud inimeste arvamus, kuivõrd kirjutate nii: "Arvamine just teebki millegist vara ja ..." Mina aga lahendan selle põhiküsimuse selliselt, et vara on hoopis teatud objektiivselt eksisteerivad asjad, mis eksisteerivad sõltumatult igasugustest kellegi arvamustest, ning mingid sellised arvamused ei ole ega saa üldse olla vara.
Meie arusaamad sisuliselt kattuvad kuni selle punktini, et väärtus on inimeste teatud arvamused, ja on sellega subjektiivne. Teie siitkohalt edasi kiirustate järeldama, et väärtus on seesama asi mis vara, ning jäerelikult on ka vara subjektiivne, ainult tühipaljas kellegi arvamus, näiteks nagu kellegi arvamuse tekkimine, et siinkohal tulevad olümpiamängud, tõstab kinnisvarade väärtust, või siis varad (väärtused) tekivad just niimoodi, mitte aga mingi tootmise tagajärjel. Kuid püüame nendes asjades selgusele jõuda, alustades ilma igasuguste eelarvamusteta nii öelda A-st ja B-st.
On olemas asjad, mida inimene tootmise teel loob ehk inimese tehismaailm, ja on olemas inimeste teadmised või arvamused nonde asjade, nende kasulikkuse ja nende suuruse kohta. Ühed on objektiivselt eksisteerivad asjad, teised aga nende asjade teatud subjektiivsed peegeldused inimeste teadvuses. Tegemist on ju vastandlikke asjadega: originaalidega ja nende subjektiivsete peegeldustega, millised peegeldused võivad olla ka ebaadekvaatsed ja kohati isegi täiesti valed! Kummad siis nendest vastandlikest asjadest on varad, ehk sellised asjad, millede saamiseks on näiteks röövel valmis isegi tapma ja oma eluga riskima? Jõudsime kokkuleppele, et nood inimeste arvamused on väärtus. Kuid mis on siis need asjad ise, mida toodetakse, ning millede teatud subjektiivne peegeldus on väärtus? Mina väidan, et varad. Teie väidate, et varad olevat hoopis seesama mis väärtus. Kuid milleks peate siis Teie toodetud asju, kui nood varad ei ole? Miks siis see majandusteadus, mida Teie esindate ja kaitsete, jätab üldse toodetud asjad oma tähelepanu orbiidist välja? Nood ja nonde loomine aga on igasuguses majanduses kõige tähtsam asi, mille koha peal aga on majandusteaduse käsitluses üks suur valge laik. Sest ei pidavat ju toodetud asjad olema ei väärtused ega varad!
Jätkame arutlust. Mida me tarbime? Toodetud asju, ning mitte kellegi arvamusi ega unistusi! Mida me toodame ja mille jaoks üldse tööl käime? Et saada toodetud asju! Mis eristab rikast vaesest. Rikkal on rohkem toodetud asju kui vaesel! Kõigil on küll põline rahapuudus ja kõik tahavad raha saada, kuid raha on neile vajalik ainult selleks, et saada selle abil kellegi teise käest toodetud asju.
Kõige selle põhjal tuleks meil paratamatult jõuda järeldusele, et varad ehk rikkus tegelikult ongi toodetud asjad, mitte aga mingid nonde asjade peegeldused inimeste teadvuses, ehk mitte arvamused, millistest arvamustest üks oluline liik on väärtused, ja teine liik lgasugused omandiõigused.
Tegelikult see akadeemiline majandusteadus on võltsingutes räägib iseenesele vastu ja räägib ennast tegelikult sisse nagu üks kehv valetaja, kui ta üldse tunnistab reaalvarade olemasolu ja selle olemasolu võimalikkust. Sest selle tunnistamisega tegelikult lööb see teadus jalad iseeneselt alt ära, kui tuleb ilmsiks et ningid varad ei olegi inimeste arvamused - väärtused ja omandiõigused---, vaid on hoopis toodetud asjad. Aga siis kerkivad ju üles sellised ülirängad ja täiesti tapvad küsimised, et aga miks siis näiteks laenud ja hoiused ei ole sellised reaalvarad, miks palk ei ole reaalvara, ning kust ja kuidas üldse võetakse nood teised varad, mis ei ole reaalvarad, vaid on hoopis finantsvarad.
priitp küsis: "Mis asi on rahaühiku konstantne hind?"
Rahaühiku konstantne hind on rahaühiku konstantne vahetuskurss kaupade vastu normaaisel turul. See on siis nii, kui puudub inflatsioon ja deltatsioon, ning kui rahaühiku eest saab või tuleb vastu anda teatud N hulk kaupa keskmiselt. Iga üksiku kauba hind võib küll kõikuda, nagu näiteks on kurgit talvel kallimad kui suvel, kuid kaupade hind keskmiselt, mis on kaupade vahetuskurss üksteise vastu, ei muutu, või peaaegu ei nuutu.
Diskussioon on intellektuaalselt väga intrigeerivaks läinud, pikemat aega pole midagi taolist lugenud ega kuulnud. Küll aga meenub mulle koolipõlvest pildike kodulinna raudteejaamast kus kohalikud mehed arutasid et kõige kõvem raha on ikka rubla sest sel on rahva tugi. Karl Marxi teooriatele paneb Eesti oma filosoof ikka pika puuga ära; samas on sarnaseid teoreetikuid maailmas palju ning kõik nad on veendunud oma teooria õigsuses. Samas selle teooria rakendamine tähendaks et krediidipõhise majandusega oleks kööga (tagasi pärisorjuse-aega), majandus oleks riigi kontrolli all ning välisilmale suletud (sööst kommunismi). Teooria on huvitav, aga nagu Põhja-Korea näide elavalt tõestab, mitte eriti elujõuline kui just pidevalt relvi ei tärista ja väljastpoolt toiduabi ei nõua.
"Rahaühiku konstantne hind on rahaühiku konstantne vahetuskurss kaupade vastu normaaisel turul."

Ehk siis, aastal 2010 otsustas minu juuksur hakata võtma minu käest 100,- asemel 200,-. MIna maksin ja tasapisi hakkas seesama juuksur küsima ka teistelt 200,- ja seda nähes hakkasid kõik juuksurid küsima 200,-. Ja neile maksti ka. Mis toimus? Juuksuriteenuse vahetuskurss teiste kaupada vastu muutus. Kuidas Keskpank nüüd peaks reageerima?
buratino kirjutas: "Härra Kalev Jaik, teil puudub enesekriitika.
Pange siia kirja vara definitsioon."

Enesekriitika on tavaliselt inimestel küll üks kõige nõrgematest külgedest, kuid ma ei usu, et see mul tõesti puudub.

Vara on inimese tehismaailma üks koostisosa. Inimese tehismaailm koosneb eranditult varadest ja varad kokku moodustavad selle tehismaailma. Selle tehismaailma teine nimetus on rikkus. Ehk on vara tootmise teel inimesele kasulikuks muudetud osa loodusest. Vara on alati ja eranditult reaalvara.
Tõsi küll, on olemas veel ka finantsvarad, kuid need on illusoorsed varad ehk pole varad tegelikult.
Kalev Jaik kasutab minu vastu demagoogiat. Kus ma ütlesin, et arvamus on vara?
Ma ütlesin, et arvamus määrab ühele asjale väärtuse ja seeläbi võib see asi muutuda varaks või lakata seda olemast.
Või väidab Kalev Jaik, et ka väärtusetu vara on ikka majanduslik vara?
buratino kirjutas: "Mis puutub telliskivide pangas hoiustamisse, siis hakkab asi õudseks kätte minema."

Mingit õudust ega tonti selles tegelikult ei ole! Tegelikult ju on hoiused hoiustajate poolt pangale laenatud reaalvarad, mitte aga mingi nii nimetatud "hoiustatud raha". Pank (või selle variisik) ju vahetab hoiustajalt saadud raha reaalvarade vastu ja saab reaalvarad, millised reaalvarad tegelikult ongi hoiustaja laen pangale ehk tema hoius. Mina vaid mõõdan nende laenatud reaalvarade suurust teiste reaalvaradega, milleks on antud juhul telliskivid.
Hoopis on õudus praegune hoiustamise süsteem, kus hoiused tõlgendatakse võltsilt rahaks, tehakse hoiustega võltsi ja kuritegeliku manipuleerimise katte varjus valeraha, ning lõpuks hoiused riisutakse kas osaliselt või täielikult.
Varaga "tagatud" raha (representative money: http://en.wikipedia.org/wiki/Representative_money) kontseptsioon ei kuulu mitte eelmisesse, vaid yle-eelmisesse sajandisse. Selliste teooriate teatud uus tulemine on toepoolest paevakorras, ent see on seotud eelkoige radikaalse ökoliikumise tousuga - pyytakse varada vaartust moota "tasuta" looduslike ressursside vaartusega, mis nende varade tekkimiseks kasutati. Kalev Jaik ilmselgelt sinna koolkonda ei kuulu, vaid on isemotleja, kes on oma motteid molgutades joudnud jareldusteni, milleni joudsid juba eelajaloolised yhiskonnad, kus yks lambakujuline saviplönn (nn. "raha") tahistas yhte paris lammast jne. Tanapaevase raha eesmark ei ole olla ainult varade vahetusvaartuse kandja (medium of exchange: http://en.wikipedia.org/wiki/Medium_of_exchange) vaid eelkoige majandus- ja rahapoliitika tegemise vahend, millest omakorda soltub kogu yhiskonna majanduslik heaolu. Kui raha koguhulk maailmas vorduks konstantselt muude varade koguvaartusega, nagu soovitab Kalev Jaik, siis see tooks kaasa varade kasvu stagnatsiooni. Varadega-kaetud-raha meeste maailmas ei ole kohta krediidil ja pankadel kuna "pank ei saa ju valja laenata raha, mis pole mitte panga, vaid hoiustaja oma ja mille valja laenamine looks uut raha, mis pole kaetud varaga." Tegelikult valjalaenatud raha loob uusi varasid, krediit on ettevotluse alus, finantsvara loob reaalvara. Sisuliselt soovib Kalev Jaik tagasipoordumist alepollunduse ja kasitooliste yhiskonda. Inflatsioonist saaksime lahti, aga yhtlasi ka majanduskasvust. See koik meenutab vagisi neid globaliseerumisvastaseid, kes vaidavad et tuleb tagasi poorduda naturaalmajandusse ja et keskajal oli kasitooliste palk tanapaeva rahas moodetuna umbes 100 000 krooni. See jutt ei kannata mingit kriitikat. Tanapaeva keskmise palga saaja elab majanduslikus mottes paremini kui Prantsuse kuningas 16ndal sajandil.
edaspidi läheb lihtsaks-- tahad midagi endale "hankida"/"osta"/"soetada" (ei tea milline termin siia sobib, kuna toimuvad vahetusvahendita transaktsioonid/tehingud, mis iganes), lähed vaatad mis sul vastu pakkuda on...

Kui sahvris on vanast ajast paar kalosse, paned nt sildi rinda: "vahetan paari kalosse 10 kg tomatite vastu..."
Kui hästi läheb, leiad tomatikasvataja, kellel on oma "laos" 10 kg tomateid, kuid kes otseselt jalavarje nende vastu ei soovi aga on siiski teatud tingimustel nõus sinuga "äri ajama"...
Vastu tahab saada 1:1-le -- elik 10 paari kalosse :)

Lõpuks teete diili 5 kg tomateid, kahe paari kalosside vastu. Jääd veel paari kalosse tomatikasvatajale võlgu, ja pead selle jaoks veel tema juurde tööle minema, et nood ikka välja teenitud saaksid :)
Esiteks palun moderaatoril ära muuta lõime pealkirja - praegune on siin toimuva suhteliselt intelligentse mõttevahetuse jaoks ülekohtuselt halvustav. Soovitan nt "Kalev Jaiki majandusfilosoofia".

Üldiselt aga tahaksin märkida, et arutelu toimub siin korraga mitmel üksteisest täiesti sõltumatul teemal. Need on:
* kas turumajandus (http://en.wikipedia.org/wiki/Market_economy) on töötav põhimõte
* kas turumajandus on eetiline põhimõte
* mis on "raha" ja mis on "vara" turumajanduslikus süsteemis
* kas plaanimajandus (http://en.wikipedia.org/wiki/Planned_economy) on töötav põhimõte
* kas plaanimajandus on eetiline põhimõte
* mis on "raha" ja mis on "vara" plaanimajanduslikus süsteemis

Kõik need teemad on kahtlemata huvitavad, kuid neid oleks otstarbekas lahata ükshaaval, mitte läbisegi.
mykoloog.

See väide, et just krediidil põhinev pangandus (Teie mõistes ma saan aru on see selline pangandus, kus laenatakse asja, mida tegelikult ei ole olemas, ja mis alles hiljem tagastamisel tekib) on majanduskasvu alus, ei pea siiski paika.

Maailma majanduskasv on vanem kui krediidipangandus. See peaks olema veenev tõestus.
Pealegi pangad ei laena ka praegu midagi sellist, mida olemas ei ole. Asi on selles, et panga asemel annab laenu tegelikult ühiskond, kes selle laenu reaalvaradena väljastab panga poolt emiteeritud krediidi vastu.

Selline on minu arusaam asjast.

Vaata nil, selles suhtes on sul õigus, et liiga palju lahatakse siin korraga. Aga turumajanduse teemadel siin küll midagi intelligentset ma Kalev Jaiki sulest lugeńud pole.
ma lugesin seda, et ta võsafilosoof on kuskilt internetist, ise ta on vist isegi asotsiaalseks filosoofiks end kutsunud. Kui Kalev Jaik kuidagi solvus, et kutsusin teda võsafilosoofiks, siis vabandan. Arvasin, et see kirjeldaks seda, kes ta tegelikult on, kõige paremini. Tegu ei ole ju tunnustatud teooriatega teaduses, filosoofina ka teda mainstream teadlastele esitada ei saaks ju.

Raha ja vara on plaanimajanduslikus süsteemis ikka raha ja vara. Seal luuakse lihtsalt petteillusioon, et nende väärtus on konstantne.
Mõne aja möödudes Turg "kehtestab"/ on kehtestanud nt. järgmised hinnad:
10 kg tomateid = 50 kg kartuleid = ..... = 5 tundi tööd tomati kasvataja juures = 3 paari kalosse