Kalev Jaik kirjutab: "Väga õige, et raha on omandiõigus! Ainult et õigusi kui mõttelisi asju ei saa ei müüa ega osta, kaasa arvatud ka õigust saastada ja mingit omandiõigust, ning müüa ja osta saab ainult varasid!"
Tuiles tagasi nüüd kõrvitsa näite juurde, siis selle juures võiks lahti seletada ka Kalevi ja Winstoni võlakirjade tekkelugu. See süsteem oleks ideaalis selline, et Kalev ja Winston said need sarnaselt Buratiinole 3 kõrvitsa "laenamise" teel. Seega on süsteemis siiski 9 kõrvitsat ja 9 võlakirja e. omandiõigust neile kõrvitsatele.
Tekkiseid sellised mõtted teemat lugedes:
Henno Viires kirjutas:
huvitav, miks on nii palju võsamajandusteadlasi, aga näiteks võsatuumafüüsikuid või võsaneurokirurge mitte?
Asi vast selles, et majandusteadus ei ole üleüldse "teadus" selle rangemas tähenduses, nagu näiteks füüsika või keemia. Pigem võiks seda nimetada õpetuseks.
Kalev Jaika mõtteid lugedes ei näe küll põhjust neid kohe mutta tampida. Aktsiaseltside toimimise kohapealt ma paljuski nõustun temaga, kuigi vandenõuteooriat ei jaga.
Nagu teadlastele kombeks tahavad nad kõike mõõta. Raskusi tekib kui proovida mõõta subjektiivseid asju nagu väärtus, hüvis, heaolu. Niisiis leiti elegantne viis mõõta neid rahas. Paraku defineerides väärtuse raha kaudu tekivad raskused raha defineerimisel. Tekib kiusatus defineerida raha väärtuse kaudu, mis omakorda on juba raha kaudu defineeritud. Circular references, nagu Excel selle kohta ütleb.
Henno Viires kirjutas:
huvitav, miks on nii palju võsamajandusteadlasi, aga näiteks võsatuumafüüsikuid või võsaneurokirurge mitte?
Asi vast selles, et majandusteadus ei ole üleüldse "teadus" selle rangemas tähenduses, nagu näiteks füüsika või keemia. Pigem võiks seda nimetada õpetuseks.
Kalev Jaika mõtteid lugedes ei näe küll põhjust neid kohe mutta tampida. Aktsiaseltside toimimise kohapealt ma paljuski nõustun temaga, kuigi vandenõuteooriat ei jaga.
Nagu teadlastele kombeks tahavad nad kõike mõõta. Raskusi tekib kui proovida mõõta subjektiivseid asju nagu väärtus, hüvis, heaolu. Niisiis leiti elegantne viis mõõta neid rahas. Paraku defineerides väärtuse raha kaudu tekivad raskused raha defineerimisel. Tekib kiusatus defineerida raha väärtuse kaudu, mis omakorda on juba raha kaudu defineeritud. Circular references, nagu Excel selle kohta ütleb.
Kristjan1
Laskumata Kalev Jaiki loogikasse ei ole üldse võimalik sellest tulenevaid järeldusi kritiseerida. Igaüks, kes tegeliku kriitikaga tahab mõjule pääseda, peab seda loogikat uurima, ja võimalusel leidma selles vigu. Kui sellised vead on olemas, siis on tegemist kriitikaga.
Sama kehtib ka Kalev Jaigi kohta: kritiseerimaks Kristjan 1 loogikat, peab ta laskuma sellesse loogikasse, ja proovima leida sellest vasturääkivusi ehk vigu.
"Hind peab sellest tulenevalt ka olema kujutletav, isegi kui raha ei kasutata, üks porgand on väärt kolme kartulit, see on kujutletav."
Kui üks porgand vahetatakse turul reaalselt kolme kartuli vastu, siis on tegemist tegeliku hinnaga, ja see ei ole kujutlus.
Kujutlus on see, kui keegi oletab, et ühe porgandi eest peaks saama kolm kartulit, kuid seejuures mingit tegelikkus vahetust ei toimu ehk kartuleid ja porgandeid ei vahetata.
Laskumata Kalev Jaiki loogikasse ei ole üldse võimalik sellest tulenevaid järeldusi kritiseerida. Igaüks, kes tegeliku kriitikaga tahab mõjule pääseda, peab seda loogikat uurima, ja võimalusel leidma selles vigu. Kui sellised vead on olemas, siis on tegemist kriitikaga.
Sama kehtib ka Kalev Jaigi kohta: kritiseerimaks Kristjan 1 loogikat, peab ta laskuma sellesse loogikasse, ja proovima leida sellest vasturääkivusi ehk vigu.
"Hind peab sellest tulenevalt ka olema kujutletav, isegi kui raha ei kasutata, üks porgand on väärt kolme kartulit, see on kujutletav."
Kui üks porgand vahetatakse turul reaalselt kolme kartuli vastu, siis on tegemist tegeliku hinnaga, ja see ei ole kujutlus.
Kujutlus on see, kui keegi oletab, et ühe porgandi eest peaks saama kolm kartulit, kuid seejuures mingit tegelikkus vahetust ei toimu ehk kartuleid ja porgandeid ei vahetata.
Ei ole praegu kõike aega kommenteerida ja ega kõike vei hakkagi kommenteerima, vaataks seda siin:
"Näiteks on beebi hällis ja tarbib varasid. Need varad on olemas ja temale eluliselt vajalikud, sest ilma nendeta ehk metsikus looduses ta hukkuks. Samal ajal puudub selle beebi arusaamade süsteemis väärtused; tal pole õrna aimugi sellest, et sellel toal, milles ta viibib, võiks olla mingi väärtus, või et ta üldse viibib mingis toas ning et see tuba võiks olla vara. Järelikult, varad võivad olemas olla ka nii, et nendel pole väärtust! "
Nende varade tarbimisel on selle beebi jaoks tegelikult väärtus, kui seda väärtust poleks, poleks nad ka mingisugused varad. See, et beebi seda väärtustada ise ei oska, ei muuda midagi. Kui maailm koosneks sellistest beebidest ainult, siis poleks ka mingisugust majandust, nende hällide olemasolu iseenesest oleks võimatu(kui just kardinatagused jõud neid hälle ei valmista kuskil) Sooja toa väärtus seisneb selles, et beebi ei külmu surnuks jne.. Beebi ei tee valikuid, ega tarbi teadlikult, sellepärast oleks edaspidi sobivam rääkida teadlikest valikutest ja teadlikust turust.
Täiesti väärtusetu vara on nonsenss Kalev Jaik. Antud juhul tehti beebi eest valikud tema vanemate poolt, häll ehitati või osteti tema vanemate poolt. Ma ei ole üldse sinu raamatut lugenud, lugesin internetis sinu poolt kirjutatud autobiograafiat ja pean ütlema, et olin liigutatud.
"Näiteks on beebi hällis ja tarbib varasid. Need varad on olemas ja temale eluliselt vajalikud, sest ilma nendeta ehk metsikus looduses ta hukkuks. Samal ajal puudub selle beebi arusaamade süsteemis väärtused; tal pole õrna aimugi sellest, et sellel toal, milles ta viibib, võiks olla mingi väärtus, või et ta üldse viibib mingis toas ning et see tuba võiks olla vara. Järelikult, varad võivad olemas olla ka nii, et nendel pole väärtust! "
Nende varade tarbimisel on selle beebi jaoks tegelikult väärtus, kui seda väärtust poleks, poleks nad ka mingisugused varad. See, et beebi seda väärtustada ise ei oska, ei muuda midagi. Kui maailm koosneks sellistest beebidest ainult, siis poleks ka mingisugust majandust, nende hällide olemasolu iseenesest oleks võimatu(kui just kardinatagused jõud neid hälle ei valmista kuskil) Sooja toa väärtus seisneb selles, et beebi ei külmu surnuks jne.. Beebi ei tee valikuid, ega tarbi teadlikult, sellepärast oleks edaspidi sobivam rääkida teadlikest valikutest ja teadlikust turust.
Täiesti väärtusetu vara on nonsenss Kalev Jaik. Antud juhul tehti beebi eest valikud tema vanemate poolt, häll ehitati või osteti tema vanemate poolt. Ma ei ole üldse sinu raamatut lugenud, lugesin internetis sinu poolt kirjutatud autobiograafiat ja pean ütlema, et olin liigutatud.
buratino kirjutas: "Miks kaotas Kalev Jaik oma hoiused? Sest need olid tagatud rämsvarade poolt."
Ei, NSVL varad --- tehased ja muu --- milledega olid tagatud ka rahva hoiused, ei olnud mingid rämpsvarad ega olematud varad. Hoopis on asi selles, et need varad riisuti rahvalt eelkõige riigiettevõtete toodangu riisumise kaudu. Kui neid varasid ei oleks riisutud, siis ei oleks ka kusagilt tekkima hakanud see "ärimeeste" muinasjutuline rikkus, mis nüüd riisutud varade arvel üleöö tekkis. Kujutage olukorda, kui NSVL riigivarade olukord oleks 1989 aastal olnud selline, nagu 1920 aastal, või siis tehaste asemel sellised varemed, nagu Eestis 1944. aastal! Kas siis oleks "ärimeestest" röövlite kamp igasuguste Gorbatšovide ja Savisaarte juhtimisel kah nii rikkaks saanud?
Teiseks on vaja NSVL varasid ja varade produktsiooni õieti hinnata, mida Te kahjuks ei tee. See hindamise kriteerium, mida Te välja pakute, et hindade järgi lääne turul, pole ju kah õige. Sest tegelikku turgu ega turumajandust pole ka lääne "turumajanduslikuks" nimetatud majandussüsteemis. Näiteks saab dollari eest osta Rwandas ligi kümme korda kaupasid kui Euroopas, kuigi kõik see on üks lääne "turumajandus". Milline siis on kaupade ja dollarite tegelik väärtus, et seda saaks võrrelda varade ja rublade väärtusega NSVL-us? Hinnata aga saab, ning seda saab teha selliste varade ja nende toodangu järgi ja alusel, mis on võrreldavad ja millede puhul kvaliteedierinevused ei mängi suurt rolli. Sellised on näiteks elektrienergia, igasugused energiakandjad, kemikaalid, teatud toiduained, samalaadilised tootmisvahendid, igasugused ehitised jne. NSVL toodang aga polnud sugugi nii väga rämps. Näiteks oli juba Teise maailmasõja ajal Nõukogude sõjatehnika ka kvaliteedilt tegelikult maailma parim, mida tunnistab mitte ainult näiteks Viktor Suvorov, vaid mida tunnistasid omal ajal ka Eesti leegioni mehed, hinnates väga kõrgelt ja isegi parimateks Nõukogude trofeerelvi.
Ei, NSVL varad --- tehased ja muu --- milledega olid tagatud ka rahva hoiused, ei olnud mingid rämpsvarad ega olematud varad. Hoopis on asi selles, et need varad riisuti rahvalt eelkõige riigiettevõtete toodangu riisumise kaudu. Kui neid varasid ei oleks riisutud, siis ei oleks ka kusagilt tekkima hakanud see "ärimeeste" muinasjutuline rikkus, mis nüüd riisutud varade arvel üleöö tekkis. Kujutage olukorda, kui NSVL riigivarade olukord oleks 1989 aastal olnud selline, nagu 1920 aastal, või siis tehaste asemel sellised varemed, nagu Eestis 1944. aastal! Kas siis oleks "ärimeestest" röövlite kamp igasuguste Gorbatšovide ja Savisaarte juhtimisel kah nii rikkaks saanud?
Teiseks on vaja NSVL varasid ja varade produktsiooni õieti hinnata, mida Te kahjuks ei tee. See hindamise kriteerium, mida Te välja pakute, et hindade järgi lääne turul, pole ju kah õige. Sest tegelikku turgu ega turumajandust pole ka lääne "turumajanduslikuks" nimetatud majandussüsteemis. Näiteks saab dollari eest osta Rwandas ligi kümme korda kaupasid kui Euroopas, kuigi kõik see on üks lääne "turumajandus". Milline siis on kaupade ja dollarite tegelik väärtus, et seda saaks võrrelda varade ja rublade väärtusega NSVL-us? Hinnata aga saab, ning seda saab teha selliste varade ja nende toodangu järgi ja alusel, mis on võrreldavad ja millede puhul kvaliteedierinevused ei mängi suurt rolli. Sellised on näiteks elektrienergia, igasugused energiakandjad, kemikaalid, teatud toiduained, samalaadilised tootmisvahendid, igasugused ehitised jne. NSVL toodang aga polnud sugugi nii väga rämps. Näiteks oli juba Teise maailmasõja ajal Nõukogude sõjatehnika ka kvaliteedilt tegelikult maailma parim, mida tunnistab mitte ainult näiteks Viktor Suvorov, vaid mida tunnistasid omal ajal ka Eesti leegioni mehed, hinnates väga kõrgelt ja isegi parimateks Nõukogude trofeerelvi.
Sellepärast põhinebki Kalev Jaiki teooria valedele alustel, et ta ei mõitsa seda, et nii nagu on raha väärtus kujutletav, nii on ka kõikide varade väärtus tegelikult kujutletav. Vara, millel pole väärtust, pole lihtsalt vara majanduses.
Nii näiteks väidab ta tolles ööloengus, et kuidas saab kinnisvara Võrus olla mitukümend korda odavam kui Tallinnas. See kõik viitab sellele, et ta ei mõista, et kõikide varade väärtus on tegelikult kujutletav.
Me näeme siiani maal näiteks laudadega kinnilöödud akendega korterelamuid, ometi on nad ehitatud pea samadest materjalidest, mis Tallinna korterelamud. Kalev Jaiki jaoks jääb see arusaamatuks miks nende väärtus on ligilähedane nulliga. See tuleneb just sellest, et nende väärtus on kujutletav.
Nii näiteks väidab ta tolles ööloengus, et kuidas saab kinnisvara Võrus olla mitukümend korda odavam kui Tallinnas. See kõik viitab sellele, et ta ei mõista, et kõikide varade väärtus on tegelikult kujutletav.
Me näeme siiani maal näiteks laudadega kinnilöödud akendega korterelamuid, ometi on nad ehitatud pea samadest materjalidest, mis Tallinna korterelamud. Kalev Jaiki jaoks jääb see arusaamatuks miks nende väärtus on ligilähedane nulliga. See tuleneb just sellest, et nende väärtus on kujutletav.
Just,
Jaigul on mingi reaalvara fetish, ehk miski reaalväärtus mille on vist mingi kõrgemalseisev olend paika pannud. Selle Võru Tallinna näitel võiks Jaigult küsida, et kas ta saab aru miks liiv Saharas on mitu korda odavam kui liiv Võrus.
Jaigul on mingi reaalvara fetish, ehk miski reaalväärtus mille on vist mingi kõrgemalseisev olend paika pannud. Selle Võru Tallinna näitel võiks Jaigult küsida, et kas ta saab aru miks liiv Saharas on mitu korda odavam kui liiv Võrus.
Kristjan 1 kirjutas: "Täiesti väärtusetu vara on nonsenss, Kalev Jaik."
Ei ole nonsenss! Väärtusetu vara tundub nonsenss olevat vaid sellel juhul, kui me varasid ja väärtust üksteisega mingil määral segi ajame. Tegelikult on vara (rikkus) ja väärtus erinevad ja üksteise suhtes vastandlikud asjad. Senine majandusteadus muidugi ajab need asjad segi, rääkides näiteks tootmisest ja ärist kui nn. "väärtuse loomisest". Tegelikult toimub hoopis varade loomine, ning väärtus on ainult kellegi subjektiivne hinnang nii varade kui ka ekslikult kellegi poolt varadeks peetavate muude asjade kohta.
Minu arvates see beebi näide kinnitab ühtlasi ka seda, et see, mida tegelikult toodetakse, tarbitakse, hoiustatakse, investeeritakse jne. on varad ja mitte väärtus, ning väärtus on vaid kellegi arvamus millegi kohta. Näiteks beebi tarbib varasid, kuid arusaamine väärtustest temal puudub. Tema vanemad kah toodavad tema jaoks varasid, mitte aga kellegi arvamusi mingisuguste kes teab mis asjade kohta, mida me nimetame väärtusteks.
Üldse on väärtus subjektiivne ehk mõtteline asi, ning erinevate inimeste hinnangud asjade kohta --- väärtused --- on põhjalikult erinevad. Näiteks peab võõrasse korterisse sissemurdnud varas hinnalist raamatut prahiks, õllepudelit aga väärtuslikuks asjaks, mida tasub sealt kaasa võtta jne.
Aga kuidas siis ikka saab vara olla ilma väärtuseta? Toon näite. Jaan Tatikas teeb tähtsa avastuse teaduses, mis on vara ja peaks olema ka intellektuaalne omand. Kuid mitte keegi teine peale tema enese sellest avastusest aru ei saa, ega seda isegi mitte prahi vääriliseks ei pea, et sellega tutvuma või selles sorima hakata. Vara on, avastus on ära tehtud, kuid kogu ülejäänud inimkonna jaoks pole sellel mingit väärtust. Korraga aga hakatakse sellest avastusest aru saama, ning siis tekib sellele kolossaalne väärtus. Järelikult, tekkis selle avastuse väärtus vastavalt sellele, kuidas inimesed sellesse avastusse teisiti suhtuma hakkasid, see suhtumine ehk väärtus aga ei olnud vara ehk avastus, vaid avastus ehk vara loodi enne väärtust ja eksisteerib üldse sõltumatult varast.
Väärtus võib mingit vara subjektiivse arvamusena vaid kas nii või teismoodi peegeldada, ise ta aga ei ole ega saa olla vara.
Samuti võib joodik purjus peaga hakata ennast tunnetama väga rikka inimesena, meri on tema jaoks põlvini ning ta muutub peaaegu et kõikvõimsaks, ehk kui tema enesehinnangud ja hinnangud oma varade kohta --- väärtused --- kasvavad tema jaoks taevani, ta võib kõike ükskõik kellele kergemeelselt lubada, jne. Joodiku jaoks kasvasid tema väärtused tohutult, kuid tema varad ei suurenenud üldse, vaid hoopis vähenesid, sest vähemalt osa neist sai maha joodud. Kõik see tõendab jällegi, et varad ja väärtused on erinevad asjad, et nii nagu võivad olemas olla varad ilma väärtuseta, võivad olla ka väärtused ilma varadeta.
Ei ole nonsenss! Väärtusetu vara tundub nonsenss olevat vaid sellel juhul, kui me varasid ja väärtust üksteisega mingil määral segi ajame. Tegelikult on vara (rikkus) ja väärtus erinevad ja üksteise suhtes vastandlikud asjad. Senine majandusteadus muidugi ajab need asjad segi, rääkides näiteks tootmisest ja ärist kui nn. "väärtuse loomisest". Tegelikult toimub hoopis varade loomine, ning väärtus on ainult kellegi subjektiivne hinnang nii varade kui ka ekslikult kellegi poolt varadeks peetavate muude asjade kohta.
Minu arvates see beebi näide kinnitab ühtlasi ka seda, et see, mida tegelikult toodetakse, tarbitakse, hoiustatakse, investeeritakse jne. on varad ja mitte väärtus, ning väärtus on vaid kellegi arvamus millegi kohta. Näiteks beebi tarbib varasid, kuid arusaamine väärtustest temal puudub. Tema vanemad kah toodavad tema jaoks varasid, mitte aga kellegi arvamusi mingisuguste kes teab mis asjade kohta, mida me nimetame väärtusteks.
Üldse on väärtus subjektiivne ehk mõtteline asi, ning erinevate inimeste hinnangud asjade kohta --- väärtused --- on põhjalikult erinevad. Näiteks peab võõrasse korterisse sissemurdnud varas hinnalist raamatut prahiks, õllepudelit aga väärtuslikuks asjaks, mida tasub sealt kaasa võtta jne.
Aga kuidas siis ikka saab vara olla ilma väärtuseta? Toon näite. Jaan Tatikas teeb tähtsa avastuse teaduses, mis on vara ja peaks olema ka intellektuaalne omand. Kuid mitte keegi teine peale tema enese sellest avastusest aru ei saa, ega seda isegi mitte prahi vääriliseks ei pea, et sellega tutvuma või selles sorima hakata. Vara on, avastus on ära tehtud, kuid kogu ülejäänud inimkonna jaoks pole sellel mingit väärtust. Korraga aga hakatakse sellest avastusest aru saama, ning siis tekib sellele kolossaalne väärtus. Järelikult, tekkis selle avastuse väärtus vastavalt sellele, kuidas inimesed sellesse avastusse teisiti suhtuma hakkasid, see suhtumine ehk väärtus aga ei olnud vara ehk avastus, vaid avastus ehk vara loodi enne väärtust ja eksisteerib üldse sõltumatult varast.
Väärtus võib mingit vara subjektiivse arvamusena vaid kas nii või teismoodi peegeldada, ise ta aga ei ole ega saa olla vara.
Samuti võib joodik purjus peaga hakata ennast tunnetama väga rikka inimesena, meri on tema jaoks põlvini ning ta muutub peaaegu et kõikvõimsaks, ehk kui tema enesehinnangud ja hinnangud oma varade kohta --- väärtused --- kasvavad tema jaoks taevani, ta võib kõike ükskõik kellele kergemeelselt lubada, jne. Joodiku jaoks kasvasid tema väärtused tohutult, kuid tema varad ei suurenenud üldse, vaid hoopis vähenesid, sest vähemalt osa neist sai maha joodud. Kõik see tõendab jällegi, et varad ja väärtused on erinevad asjad, et nii nagu võivad olemas olla varad ilma väärtuseta, võivad olla ka väärtused ilma varadeta.
Tere Kalev Jaik, rõõm kohtuda siin foorumis.
Jutust kumab läbi, et härra Kalev Jaik peab õigemaks plaanimajanduse poolt hüviste jaotamist, hindamist jne...
Nagu ma mainisin, pole NSVLu tehaste toodang võrreldav lääne analoogse toodanguga. Nõukogude sõiduautod olid kordi odavamad lääne turgudel, traktorid jne. Teie võtate ühikud aluseks ja teete meelevaldsed võrdlused.
Tänapäeval arvutatakse küll asju nii, et võetakse ostukorv ja inimeste sissetulekud ning võrreldakse erinevaid riike niimoodi.
ŚKPde võrdlemisel tehakse nii ja saadakse inimeste sissetulekut ükskõik millise riigi inimeste sissetulekuga võrrelda.
Sellis võrdlust kutsutakse ostujõu pariteedi alusel SKP(inglise keeles GDP PPP). Selline asi on võimalik ikka ainult siis kui toimib turumajandus, ehk peab olema turgude subjektiivne hinnang nende varade väärtusele. Me ei saa ju Eestis oma arvutitööstust püsti panna, vaba kauplemist lõpetada ja toota miljoneid eksemplare neid arvuteid ning öelda, et oleme nüüd USAst ette jõudnud enda majandusega, kui neid arvuteid mitte keegi osta ei tahaks tegelikult lääne turgudel. Aga koduturul oleksid nad arvelauast paremad ning tarbijal puuduks igasugune valik. Nüüd kui Kalev Jaik hoolega hoiustaks neisse arvutitesse, siis oleks ta enda arvates hästi rikas, sest tema hoiused on tagatud reaalvarade poolt. Aga just need reaalvarad on bluff ja pettus.
Kalev Jaik rääkis dollari musta turu kursist enda autobiograafias ja et see olevat olnud kuskil 1/3le. Mina mä'letan aegu, kui see oli 1/100le.
Eks kindlasti pole asjad kunagi must valged ja toimus ka nn riisumisi.
See on muidugi vale, et NSVLu majandus lagunes tänu reformidele. Need reformid tulid tänu sellele, et erasektorit püüti kaasata majandusse, sest riik ei saanud enam hakkama. Kui Kalev Jaik veel mäletab toitlustusprorgammi, siis ta peaks teadma mida see tähendas. See ei olnud paljas sõnakõlks, vaid Venemaa (see Kalev Jaiki poolt kirjeldatud ülivõimas majandus) hakkas nälga jääma. Eestlased võisid väikestel erapõldudel kapsaid kasvatades ja need kapsad Venemaa turul maha müües teenida mitme aasta palga. See on iseenesest kõnekas fakt, mis peaks kirjeldama kui võimas see NSVLu majandus siis ikkagi oli. Kolme lehma pidades sai minu vanaema 300 rubla piimaraha igal kuul. See oli kõrgharidusega tippspsetsialisti palk, mis kõneleb sellest kui efektiivne see Laari poolt hävitatud põllumajandus siis ikkagi oli. Samal ajal ilmusid ajalehes Edasi kolhooside sovhooside edetabel ja nii mitmedki sovhoosid, kolhoosid olid ikkagi kahjumis omadega.
Tallinnas toodetavatest keraamilistest plaatidest juba rääkisin, see oli kõnts. Tallinnas valmistati veel teehöövleid näiteks, no keegi ei tahtnud neid lääne turgudel ja loomulikult on tootmine lõpetatud.Tartu õlut juues ütlesid soomlased, et Eestis almistatakse kahte sorti õlut:"Sitta ja väga sitta." Dvigatel jne... See oli see rämpsvara, mis kattis Kalev Jaiki hoiused. Samas töötab edasi kommivabrik Kalev näiteks.
Peale selle on poliitikud ja ühiskonnateadlased jõudnud konsensusele, et prioriteetne on ühiskonna kui terviku heaolu kasv üksikindiviidi heaolu kasvule. Nii näiteks ollakse valmis üksikmiljardäri heaolu kärpima, kui sellest peaks terve ühiskonna heaolu sõltuma. Olgu selleks siis devalveerimine raha juurde trükkimine, maksustamine või mis iganes. Nii ei ole, et üks sipleb miljonite sees ning toretseb, kuid inimesed surevad kõrval nälga.
Jutust kumab läbi, et härra Kalev Jaik peab õigemaks plaanimajanduse poolt hüviste jaotamist, hindamist jne...
Nagu ma mainisin, pole NSVLu tehaste toodang võrreldav lääne analoogse toodanguga. Nõukogude sõiduautod olid kordi odavamad lääne turgudel, traktorid jne. Teie võtate ühikud aluseks ja teete meelevaldsed võrdlused.
Tänapäeval arvutatakse küll asju nii, et võetakse ostukorv ja inimeste sissetulekud ning võrreldakse erinevaid riike niimoodi.
ŚKPde võrdlemisel tehakse nii ja saadakse inimeste sissetulekut ükskõik millise riigi inimeste sissetulekuga võrrelda.
Sellis võrdlust kutsutakse ostujõu pariteedi alusel SKP(inglise keeles GDP PPP). Selline asi on võimalik ikka ainult siis kui toimib turumajandus, ehk peab olema turgude subjektiivne hinnang nende varade väärtusele. Me ei saa ju Eestis oma arvutitööstust püsti panna, vaba kauplemist lõpetada ja toota miljoneid eksemplare neid arvuteid ning öelda, et oleme nüüd USAst ette jõudnud enda majandusega, kui neid arvuteid mitte keegi osta ei tahaks tegelikult lääne turgudel. Aga koduturul oleksid nad arvelauast paremad ning tarbijal puuduks igasugune valik. Nüüd kui Kalev Jaik hoolega hoiustaks neisse arvutitesse, siis oleks ta enda arvates hästi rikas, sest tema hoiused on tagatud reaalvarade poolt. Aga just need reaalvarad on bluff ja pettus.
Kalev Jaik rääkis dollari musta turu kursist enda autobiograafias ja et see olevat olnud kuskil 1/3le. Mina mä'letan aegu, kui see oli 1/100le.
Eks kindlasti pole asjad kunagi must valged ja toimus ka nn riisumisi.
See on muidugi vale, et NSVLu majandus lagunes tänu reformidele. Need reformid tulid tänu sellele, et erasektorit püüti kaasata majandusse, sest riik ei saanud enam hakkama. Kui Kalev Jaik veel mäletab toitlustusprorgammi, siis ta peaks teadma mida see tähendas. See ei olnud paljas sõnakõlks, vaid Venemaa (see Kalev Jaiki poolt kirjeldatud ülivõimas majandus) hakkas nälga jääma. Eestlased võisid väikestel erapõldudel kapsaid kasvatades ja need kapsad Venemaa turul maha müües teenida mitme aasta palga. See on iseenesest kõnekas fakt, mis peaks kirjeldama kui võimas see NSVLu majandus siis ikkagi oli. Kolme lehma pidades sai minu vanaema 300 rubla piimaraha igal kuul. See oli kõrgharidusega tippspsetsialisti palk, mis kõneleb sellest kui efektiivne see Laari poolt hävitatud põllumajandus siis ikkagi oli. Samal ajal ilmusid ajalehes Edasi kolhooside sovhooside edetabel ja nii mitmedki sovhoosid, kolhoosid olid ikkagi kahjumis omadega.
Tallinnas toodetavatest keraamilistest plaatidest juba rääkisin, see oli kõnts. Tallinnas valmistati veel teehöövleid näiteks, no keegi ei tahtnud neid lääne turgudel ja loomulikult on tootmine lõpetatud.Tartu õlut juues ütlesid soomlased, et Eestis almistatakse kahte sorti õlut:"Sitta ja väga sitta." Dvigatel jne... See oli see rämpsvara, mis kattis Kalev Jaiki hoiused. Samas töötab edasi kommivabrik Kalev näiteks.
Peale selle on poliitikud ja ühiskonnateadlased jõudnud konsensusele, et prioriteetne on ühiskonna kui terviku heaolu kasv üksikindiviidi heaolu kasvule. Nii näiteks ollakse valmis üksikmiljardäri heaolu kärpima, kui sellest peaks terve ühiskonna heaolu sõltuma. Olgu selleks siis devalveerimine raha juurde trükkimine, maksustamine või mis iganes. Nii ei ole, et üks sipleb miljonite sees ning toretseb, kuid inimesed surevad kõrval nälga.
To Kristjan 1
Väätus ja on subjektiivne, aga varad on teatud objektiivselt eksisteerivad asjad.
Aga miks siis ikka on korteri väärtus kusagil Võrus või Võru taga mitukümmend korda väiksem kui samasuguse korteri väärtus Tallinnas, ning mida Teie arvates Kalev Jaik ei mõistvat? Mõistan küll, ja arvatavasti ka õieti!
Asi on selles, et mõlemad need korterid on ühte moodi ja sama kallilt toodetud, ning on nende praeguste omanike poolt nii öelda "päranduseks" saadud Nõukogude Liidult. Kuid korterid on inimestele vajalikud põhiliselt ainult selleks, et seal sees elada. Eesti Vabariik oma destruktiivse majanduspoliitikaga aga on Võrus ja Võru taga ära võtnud inimestelt peaaegu üldse elamise võimalused. Ära on võetud töötegemise ja palga saamise võimalused, ning neid natukene ja väga piiratud ulatuses alles jäetud ainult Tallinnas. Inimesi on kuritegelike trikkidega sunnitud Võrust ära põgenema ja Tallinasse peaaegu et üksteise kukile elama asuma. Tallinnast on tehtud kunstlikult ja kuritahtlikult nii öelda Potjomkini küla selle üldise Eesti suure allakäigu ja laostumise taustal. Et Võrus on elu võimatumaks tehtud kui Tallinnas, siis vastavalt sellele pole Võrus inumestel korteritega ka suurt midagi peale hakata, ehk on nende vastu suhteliselt väiksem nõudlus. Tallinnas aga on kunstlikult tekitatud väga suur nõudlus elamispinna järele, ja niimoodi üles bluffitud sealse elamispinna väärtus.
Niisama võidakse homme ka Tallinnas inimestel elu kunstlikult võimatuks teha teenimisvõimaluste äravõtmise teel ja Võru taga Obinitsas kunstlikult võimalikuks teha, ning siis hakkavat inimesed Tallinast Obinitsasse põgenema, Tallinn muutub juba aastaga inimtühjaks tondilosside varemete väljaks, ning Tallinna korterite väärtus langeb peaaegu et nulli peale. Samas omandab Obinitsas ka iga puukuur kolossaalse väärtuse elamispinnana, kus inimesed hakkavad hunnikus elama nagu mingid sõjapõgenikud.
Väätus ja on subjektiivne, aga varad on teatud objektiivselt eksisteerivad asjad.
Aga miks siis ikka on korteri väärtus kusagil Võrus või Võru taga mitukümmend korda väiksem kui samasuguse korteri väärtus Tallinnas, ning mida Teie arvates Kalev Jaik ei mõistvat? Mõistan küll, ja arvatavasti ka õieti!
Asi on selles, et mõlemad need korterid on ühte moodi ja sama kallilt toodetud, ning on nende praeguste omanike poolt nii öelda "päranduseks" saadud Nõukogude Liidult. Kuid korterid on inimestele vajalikud põhiliselt ainult selleks, et seal sees elada. Eesti Vabariik oma destruktiivse majanduspoliitikaga aga on Võrus ja Võru taga ära võtnud inimestelt peaaegu üldse elamise võimalused. Ära on võetud töötegemise ja palga saamise võimalused, ning neid natukene ja väga piiratud ulatuses alles jäetud ainult Tallinnas. Inimesi on kuritegelike trikkidega sunnitud Võrust ära põgenema ja Tallinasse peaaegu et üksteise kukile elama asuma. Tallinnast on tehtud kunstlikult ja kuritahtlikult nii öelda Potjomkini küla selle üldise Eesti suure allakäigu ja laostumise taustal. Et Võrus on elu võimatumaks tehtud kui Tallinnas, siis vastavalt sellele pole Võrus inumestel korteritega ka suurt midagi peale hakata, ehk on nende vastu suhteliselt väiksem nõudlus. Tallinnas aga on kunstlikult tekitatud väga suur nõudlus elamispinna järele, ja niimoodi üles bluffitud sealse elamispinna väärtus.
Niisama võidakse homme ka Tallinnas inimestel elu kunstlikult võimatuks teha teenimisvõimaluste äravõtmise teel ja Võru taga Obinitsas kunstlikult võimalikuks teha, ning siis hakkavat inimesed Tallinast Obinitsasse põgenema, Tallinn muutub juba aastaga inimtühjaks tondilosside varemete väljaks, ning Tallinna korterite väärtus langeb peaaegu et nulli peale. Samas omandab Obinitsas ka iga puukuur kolossaalse väärtuse elamispinnana, kus inimesed hakkavad hunnikus elama nagu mingid sõjapõgenikud.
Ja nüüd tajaks küsida, et kas EV's üleüldse on midagi kudagil kellegi poolt tehtud (riigi tasandil) mis ei olek a) riisumine b) kuritahtlik c) kuritegelik ?
Või kuidas tegelikult ja kuritahtlikult see elamine seal Võrus võimatuks on tehtud?
Või kuidas tegelikult ja kuritahtlikult see elamine seal Võrus võimatuks on tehtud?
Just - pole ju elu Võrus kehvem sugugi - varad on puha alles. Vähem on ainult 'laenatud varade omandiõigust'.
Mis ühikutes KJ varasid mõõdab?
Mis ühikutes KJ varasid mõõdab?
Vara võib olla ka mõte või idee, valem, kood jne...
Vara ei ole mitte sellepärast vara, et ta on objektiivne, paljud objektiivsed asjad ei ole üldse majanduslikud varad. Vara on sellepärast vara, et inimesed kujutlevad nagu oleks ta kuidagi kasulik, väärtuslik jne..
Kui otsustatakse, et Võrus korraldatakse olümpiamängud(see on utoopia, aga abstraktselt mõelda ikka võib), siis hüppaksid kinnisvara hinnad seal lakke, veel enne kui kuskil keegi koppa maase lööks, või kellegi sissetulekud suureneksid. Sest vara kujutletav väärtus suurenes, seda kujutavad inimesed vaid ette, aga kõikide varade väärtus on kujutletav kui rääkida Kalev Jaiki keeles. Eespool keegi rääkis taustsüsteemist, mis oleks minu hinnangul parem kasutada, aga Kalev Vaik püüab fundamentaalseid tõdesid ümber lükata.
Vara saab ainult vara olla, sest inimesed arvavad, et ta on vara. Ei mingit objektiivsust seega. Ei loe kui palju selle soetamiseks on tööd tehtud, kui paljust teisest varast tema soetamiseks loobutud, kuidas seda hoitud jne See on väga lähedaselt seotud väärtusega, inimesed viskavad "väärtusetu vara" lihtsalt minema, ta lakkab olemast vara.
Tundub, et selliseid väiteid "hoiuste riisumise" ja "kuritegeliku kapitalismi" suhtes olen varemgi kuulnud, neid ei kommenteeriks.
Vara ei ole mitte sellepärast vara, et ta on objektiivne, paljud objektiivsed asjad ei ole üldse majanduslikud varad. Vara on sellepärast vara, et inimesed kujutlevad nagu oleks ta kuidagi kasulik, väärtuslik jne..
Kui otsustatakse, et Võrus korraldatakse olümpiamängud(see on utoopia, aga abstraktselt mõelda ikka võib), siis hüppaksid kinnisvara hinnad seal lakke, veel enne kui kuskil keegi koppa maase lööks, või kellegi sissetulekud suureneksid. Sest vara kujutletav väärtus suurenes, seda kujutavad inimesed vaid ette, aga kõikide varade väärtus on kujutletav kui rääkida Kalev Jaiki keeles. Eespool keegi rääkis taustsüsteemist, mis oleks minu hinnangul parem kasutada, aga Kalev Vaik püüab fundamentaalseid tõdesid ümber lükata.
Vara saab ainult vara olla, sest inimesed arvavad, et ta on vara. Ei mingit objektiivsust seega. Ei loe kui palju selle soetamiseks on tööd tehtud, kui paljust teisest varast tema soetamiseks loobutud, kuidas seda hoitud jne See on väga lähedaselt seotud väärtusega, inimesed viskavad "väärtusetu vara" lihtsalt minema, ta lakkab olemast vara.
Tundub, et selliseid väiteid "hoiuste riisumise" ja "kuritegeliku kapitalismi" suhtes olen varemgi kuulnud, neid ei kommenteeriks.
Tere buratino, samuti rõõm kohtuda!
Mõnes asjas ne saame üksteisest aru, mõnes aga kahjuks veel mitte.
Niisiis, kui suured olid siis NL varad ja varade produktsioon ehk tootmine NL arengu tipphetkel 1988. aasta seisuga? Kui suur oli tootmisse investeeritud varade hulk ehk kapital? Ning kui suur osa nendest varadest oli loodud rahva hoiuste arvel, ehk olid rahva hoiused tegelikult? Päris kindel võib olla järgmises. 1) Need varad koos kapitaliga ja varade produktsiooniga inimese kohta keskmiselt olid kaugelt suuremad kui näiteks Venemaal 1913. aastal või Eestis 1939. aastal; 2) umbes 1/4 tootmisse akumuleeritud varadest ehk kapitalist oli loodud rahva hoiuste arvel, olles seega rahva hoiused tegelikult; 3) need varad --- hoiused ehk kapital --- riisuti rahvalt. Kuid juba 1913. , ja 1931. oli kapitali hulk ühe inimese kohta nendes ühiskondades aukartustäratavalt suur isegi tänapäevase USA samade näitajatega võrreldult. Kapital riisuti! Kui seda poleks riisutud, siis oleks tulnud umbes 1/4 NL varadest jagada hoiustajatele. Nüüd aga jäid hoiustajad nendest varadest ilma ja need läksid riisujate omandusse.
Ei taha Te ju väitma hakata, et Nõikogude Liidus mingeid varasid, tootmist ega kapitali polnud, ning kui midagi siiski oli, siis polnud sellest kübetki loodud rahva hoiuste arvel?! Ei taha Te ju väitma hakata, et varade asemel oli rämps? Isegi Peeter I aegsed Venemaa kapitalina kasutatavad varad ei olnud olematud ega rämps, ning seda isegi mitte tänapäevase Lääne turu hindade järgi neid mõõtes! Tuhanded tolleaegse Venemaa tooted oleks ka tänapäevasel lääne turul olnud täitsa minevad kaubad, nagu näiteks vask, tõrv, puit, tellised, nahk, liha, mesi, kalad, ikoonid, teravili jne. Nõukogude Liit 1988. aastal oma toodanguga ja kapitaliga aga oli hoopis midagi muud kui Peeter I aegne Venemaa. Näiteks ainuüksi Nõukogude Liidust kurjategijate poolt riisutud vasega elas terve maailm 10 aastat alates 1989 aastast niimoodi, et vaske polnud vaja kusagil toota, ning Tallinna sadam muutus maailma suurimaks ja peaaegu ainuleseks "vasemaardlaks". Vask aga oli muude riisutud varade kõrval tühine köömes.
Nõukogude Liidu majandus aga ei kukkud ise kokku, vaid riisuti paljaks põhiliselt kommertspankade kaudu. See kõik on ju põhjalikult lahti seletatud minu raamatus "Mina ja Eesti"
Mõnes asjas ne saame üksteisest aru, mõnes aga kahjuks veel mitte.
Niisiis, kui suured olid siis NL varad ja varade produktsioon ehk tootmine NL arengu tipphetkel 1988. aasta seisuga? Kui suur oli tootmisse investeeritud varade hulk ehk kapital? Ning kui suur osa nendest varadest oli loodud rahva hoiuste arvel, ehk olid rahva hoiused tegelikult? Päris kindel võib olla järgmises. 1) Need varad koos kapitaliga ja varade produktsiooniga inimese kohta keskmiselt olid kaugelt suuremad kui näiteks Venemaal 1913. aastal või Eestis 1939. aastal; 2) umbes 1/4 tootmisse akumuleeritud varadest ehk kapitalist oli loodud rahva hoiuste arvel, olles seega rahva hoiused tegelikult; 3) need varad --- hoiused ehk kapital --- riisuti rahvalt. Kuid juba 1913. , ja 1931. oli kapitali hulk ühe inimese kohta nendes ühiskondades aukartustäratavalt suur isegi tänapäevase USA samade näitajatega võrreldult. Kapital riisuti! Kui seda poleks riisutud, siis oleks tulnud umbes 1/4 NL varadest jagada hoiustajatele. Nüüd aga jäid hoiustajad nendest varadest ilma ja need läksid riisujate omandusse.
Ei taha Te ju väitma hakata, et Nõikogude Liidus mingeid varasid, tootmist ega kapitali polnud, ning kui midagi siiski oli, siis polnud sellest kübetki loodud rahva hoiuste arvel?! Ei taha Te ju väitma hakata, et varade asemel oli rämps? Isegi Peeter I aegsed Venemaa kapitalina kasutatavad varad ei olnud olematud ega rämps, ning seda isegi mitte tänapäevase Lääne turu hindade järgi neid mõõtes! Tuhanded tolleaegse Venemaa tooted oleks ka tänapäevasel lääne turul olnud täitsa minevad kaubad, nagu näiteks vask, tõrv, puit, tellised, nahk, liha, mesi, kalad, ikoonid, teravili jne. Nõukogude Liit 1988. aastal oma toodanguga ja kapitaliga aga oli hoopis midagi muud kui Peeter I aegne Venemaa. Näiteks ainuüksi Nõukogude Liidust kurjategijate poolt riisutud vasega elas terve maailm 10 aastat alates 1989 aastast niimoodi, et vaske polnud vaja kusagil toota, ning Tallinna sadam muutus maailma suurimaks ja peaaegu ainuleseks "vasemaardlaks". Vask aga oli muude riisutud varade kõrval tühine köömes.
Nõukogude Liidu majandus aga ei kukkud ise kokku, vaid riisuti paljaks põhiliselt kommertspankade kaudu. See kõik on ju põhjalikult lahti seletatud minu raamatus "Mina ja Eesti"
Pole need Kalev Jaigi teooriad nii jaburad ühti. On olemas jaburamaid teooriaid majandus"teaduses" nagu näiteks ratsionaalsete ootuste teooria vms.Üleüldse on mingit inimkäitumise aspekti uurida püüdval jural pretensioonikas nimi - majandusteadus.Nagu Ivan tabavalt märkis, ei saa seda teaduseks nimetada, pigem õpetuseks. Piisaks täiesti, kui inimkäitumist uuriks psühholoogid. Kohati tundub, et masside käitumine kaldub psühhiaatria valdkonda: buum- depressioon tüüpi käitumishäired tootmise korraldamisel.
Inimloomade käitumist võiks uurida ka zooloogia. On ju ammutuntud tõsiasi, et inimene on inimesele hunt, sotsialistlikus ühiskonnas seltsimees hunt. Ilmselt joonistuks välja tavaline toitumispüramiid, kõige tipus kõige suurem kiskja, kõige all rohust madalamad tegelased.
Lihtinimese meelest on raha väärtuse mõõdupuu. Ta ei aimagi, et tegelikult teda petetakse alatult.
Mida arvata turukauplejast, kelle kg kaalupomm on täna ühe suurune, homme hoopis teistsugune.
Raha meenutab porgandit, mis kõlgub nööri otsas koormat vedava eesli nina ees. Eesel ei saa aru, et ta iialgi seda porgandit kätte ei saa.
Inimloomade käitumist võiks uurida ka zooloogia. On ju ammutuntud tõsiasi, et inimene on inimesele hunt, sotsialistlikus ühiskonnas seltsimees hunt. Ilmselt joonistuks välja tavaline toitumispüramiid, kõige tipus kõige suurem kiskja, kõige all rohust madalamad tegelased.
Lihtinimese meelest on raha väärtuse mõõdupuu. Ta ei aimagi, et tegelikult teda petetakse alatult.
Mida arvata turukauplejast, kelle kg kaalupomm on täna ühe suurune, homme hoopis teistsugune.
Raha meenutab porgandit, mis kõlgub nööri otsas koormat vedava eesli nina ees. Eesel ei saa aru, et ta iialgi seda porgandit kätte ei saa.
Väga meeliülendav on lugeda suuri filosoofe. Lõputuid arutlusi kõikvõimalike teooriate, konstruktsioonide ja keele kohta. On hea teada, mis on kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod ja uurida objekte induktiivset ja deduktiivselt. Laskuda positivismi ja vahest siis kui majandusolukord on sobiv : öelda, et ma olen salamisi alati ka Marxist olnud.
Ajaloo tõlgendamised pole ka kunagi liiast, alati saab midagi teada, vähemalt kirjutaja meelsuse kui muud ei saa.
Aga nendel filosoofitel on alati üks viga. Millist filosoofit kasutada homme kui on vaja otsus vastu võtta.Siis on hetke küsimus ja eriti ei jõua peale lähitulevikust haaratud näidis/eel/tavaotsuse midagi paremat endale pakkuda.
Ajaloo tõlgendamised pole ka kunagi liiast, alati saab midagi teada, vähemalt kirjutaja meelsuse kui muud ei saa.
Aga nendel filosoofitel on alati üks viga. Millist filosoofit kasutada homme kui on vaja otsus vastu võtta.Siis on hetke küsimus ja eriti ei jõua peale lähitulevikust haaratud näidis/eel/tavaotsuse midagi paremat endale pakkuda.
Inimesed, kes ütlevad, et majandusteadus pole teadus, ei tea teadusest, ega teadustest midagi.
Adam Smith eksis, kui pidi raha defineerima. Sellegipoolest oli tema panus majandusteadusele kolossaalne. Enne teda arvati ju, et ainult kuld on reaalne rikkus.
Mis puudutab NSVLu majandust, siis loomulikult polnud kõik rämps, aga tolle majanduse peamine puudus oli see, et see ei teeninud tegelikult inimeste huvisid, mida ju majandus tegema peaks. Natsid saavutasid ka järjest hirmuäratavamaid majanduskasvu numbreid, aga kogu selle aja vältel inimeste reaalsissetulekud langesid. (Tegu oli erakapitalismiga, aga valitsuse poolt oli kehtestatud pea täielik hinnakontroll nii kapitalile, kui kaupadele teenustele). Ega meile mingite numbrite pärast küll majandust tarvis pole.
Jah toorainete tootmine, turumajanduse saabudes selgus tihti, et tehnoloogia oli vananenud ja ressursse raiskav. Tööstusest ei maksa üldjuhul rääkidagi (saetööstus näiteks, seadmed tuli kõik ümber vahetada lääne omade vastu EV saabudes). Kus võimalik seal ka tootmine säilitati. No ei löö need Moskvitšid ja Ladad läbi ikka nii nagu peaks. Majanduse mahajäämus oli suur. Seda eriti tehnoloogia vallas. Teenindussfäär oli olematu, väikesed poed, müügil silts, kärbsed liha peal lendamas. Poodides valitsevat defitsiiti vabandati laialivedamise raskustega ja seda aastaid, sest nõukogude inimesele ei võinud ju öelda, et tegelikult tema raha ei olegi nii palju väärt kui ta arvab.
Tegelikult ehitati nõukogude majandus üles röövitud varadele.
Adam Smith eksis, kui pidi raha defineerima. Sellegipoolest oli tema panus majandusteadusele kolossaalne. Enne teda arvati ju, et ainult kuld on reaalne rikkus.
Mis puudutab NSVLu majandust, siis loomulikult polnud kõik rämps, aga tolle majanduse peamine puudus oli see, et see ei teeninud tegelikult inimeste huvisid, mida ju majandus tegema peaks. Natsid saavutasid ka järjest hirmuäratavamaid majanduskasvu numbreid, aga kogu selle aja vältel inimeste reaalsissetulekud langesid. (Tegu oli erakapitalismiga, aga valitsuse poolt oli kehtestatud pea täielik hinnakontroll nii kapitalile, kui kaupadele teenustele). Ega meile mingite numbrite pärast küll majandust tarvis pole.
Jah toorainete tootmine, turumajanduse saabudes selgus tihti, et tehnoloogia oli vananenud ja ressursse raiskav. Tööstusest ei maksa üldjuhul rääkidagi (saetööstus näiteks, seadmed tuli kõik ümber vahetada lääne omade vastu EV saabudes). Kus võimalik seal ka tootmine säilitati. No ei löö need Moskvitšid ja Ladad läbi ikka nii nagu peaks. Majanduse mahajäämus oli suur. Seda eriti tehnoloogia vallas. Teenindussfäär oli olematu, väikesed poed, müügil silts, kärbsed liha peal lendamas. Poodides valitsevat defitsiiti vabandati laialivedamise raskustega ja seda aastaid, sest nõukogude inimesele ei võinud ju öelda, et tegelikult tema raha ei olegi nii palju väärt kui ta arvab.
Tegelikult ehitati nõukogude majandus üles röövitud varadele.
To Kristjan 1
Püüate vapralt kaitsta olemasoleva pseudo-majandusteaduse positsioone. Aga ei mängi välja! Sest need positsioonid on põhjalikult valed, ning nende koht saab peatselt niikuinii olema ajaloo prügikastis nõidumise, haldjate ja jumalate kõrval.
Kirjutate: "Vara on sellepärast vara, et inimesed arvavad, et ta on vara. Ei mingit objektiivsust seega."
Ei, ja veelkord ei! Mingi kellegi arvamine ei tee küll millegist vara, ega pole vara üldse arvamine. Vara on tootmise teel inimesele kuidagi kasulikuks muudetud looduse osa ehk osa inimese poolt loodud tehismaailmast. See tehismaallm koosnebki varadest, ning need ongi ainukesed varad. Vara on ka siis vara, kui inimene sellest ega selle kasulikkusest midagi ei tea. Näiteks peidetud vara on ka siis ikka vara, kui ükski inimene selle olemasolust mitte midagi ei tea või seda enam ei mäleta.
Varad on need, mida toodetakse, tarbitaks ja rakendatakse tootmisse kapitalina, mitte aga kellegi mingid teadmised, unistused või arvamused.
Kui varad oleksid kellegi teatud arvamused, siis ei oleks ju mitte kellegil vaja midagi ehk varasid toota, vaid piisaks vastavast unistamisest või arvamisest. Narkomaanid näiteks teevadki nii! Siis ei oleks vaja ka näiteks tarbijakaitseametit ega takistada petiste tegevust, sest petised ja sisendavad inimestele teatud varadena tunnetatavaid ilusaid arvamusi, ning kui sellised arvamused ongi varad, siis on ju petiste tegevus hoopis varade loomine ehk kõige tänuväärsem tegevus.
Olemasolev pseudo-majandusteadus aga ei taha tõde tunnistada, et mis on varad ja mis ei ole seda mitte, ning sellepärast keerutab, vassib ja hoidub nagu kaardimoor selgetest seletustest ja millegi selgelt defineerimisest. Sest kui asjade käsitlus suurema selguse peale läheb ja kipub minema liigselt teaduslikuks, siis tekib selline suur oht, et järsku tuleb finantsvarad tunnistada illusoorseteks varadeks ja heita kui mitte varad ajaloo prükikasti. Aga siis on ju finantsmahhinatsioonide teel teostataval riisumisel samuti lõpp, ning oh seda õnnetust, et mis siis küll saama hakkab, kui sulidel kaob ära riisumise võimalus.
Püüate vapralt kaitsta olemasoleva pseudo-majandusteaduse positsioone. Aga ei mängi välja! Sest need positsioonid on põhjalikult valed, ning nende koht saab peatselt niikuinii olema ajaloo prügikastis nõidumise, haldjate ja jumalate kõrval.
Kirjutate: "Vara on sellepärast vara, et inimesed arvavad, et ta on vara. Ei mingit objektiivsust seega."
Ei, ja veelkord ei! Mingi kellegi arvamine ei tee küll millegist vara, ega pole vara üldse arvamine. Vara on tootmise teel inimesele kuidagi kasulikuks muudetud looduse osa ehk osa inimese poolt loodud tehismaailmast. See tehismaallm koosnebki varadest, ning need ongi ainukesed varad. Vara on ka siis vara, kui inimene sellest ega selle kasulikkusest midagi ei tea. Näiteks peidetud vara on ka siis ikka vara, kui ükski inimene selle olemasolust mitte midagi ei tea või seda enam ei mäleta.
Varad on need, mida toodetakse, tarbitaks ja rakendatakse tootmisse kapitalina, mitte aga kellegi mingid teadmised, unistused või arvamused.
Kui varad oleksid kellegi teatud arvamused, siis ei oleks ju mitte kellegil vaja midagi ehk varasid toota, vaid piisaks vastavast unistamisest või arvamisest. Narkomaanid näiteks teevadki nii! Siis ei oleks vaja ka näiteks tarbijakaitseametit ega takistada petiste tegevust, sest petised ja sisendavad inimestele teatud varadena tunnetatavaid ilusaid arvamusi, ning kui sellised arvamused ongi varad, siis on ju petiste tegevus hoopis varade loomine ehk kõige tänuväärsem tegevus.
Olemasolev pseudo-majandusteadus aga ei taha tõde tunnistada, et mis on varad ja mis ei ole seda mitte, ning sellepärast keerutab, vassib ja hoidub nagu kaardimoor selgetest seletustest ja millegi selgelt defineerimisest. Sest kui asjade käsitlus suurema selguse peale läheb ja kipub minema liigselt teaduslikuks, siis tekib selline suur oht, et järsku tuleb finantsvarad tunnistada illusoorseteks varadeks ja heita kui mitte varad ajaloo prükikasti. Aga siis on ju finantsmahhinatsioonide teel teostataval riisumisel samuti lõpp, ning oh seda õnnetust, et mis siis küll saama hakkab, kui sulidel kaob ära riisumise võimalus.
Olen siin pisteliselt seda teemat lugenud ja tundub, et kroonid tuleks hoopis (sula)silikaattelliste vastu kiiremas korras vahetada? Mida arvab sellest lgp. K. Jaik?
To buratino
Kirjutate, et kes olemasolevat majandusteadust ei pea teaduseks, ei tea teadusest ega teadustest midagi. Kärelikuls siis peaks mina selline olema, kes teadustest midagi ei tea. Nii see aga ei ole. Sest teaduse üheks eripäraks peale järjekindla põhjendustele ja tõestustele rajaneva tõeotsimise on veel järjekindel ausus. "Majandusteaduseks" nimetatud distsipliin aga küll aus ei ole, vaid koosneb peaaegu ainult tendentslikest väärtõlgendustest. Näiteks on üks selline väärtõlgendus omandiõiguse tõlgendamine varaks.
Kirjutate, et NL majanduse peamine puudus oli see, et see ei teeninud inimeste huve. Arvatavasti mõtlete "inimeste" all laialdasisi rahvamasse ehk lihtinimeisi, kes teenivad igapäevase tööga omale sissetulekut. Olen sellega vähemalt osaliselt nõus. Aga kas lääne majandus või meie praegune teenib inimeste huve? Kindlasti mitte! See teenib ainult käputäie eliidi ehk kliki huve , kusjuures ka see klikk ise koosneb ainult käsutäitvatest ja rahvale valevanduvatest suurte sulide teenistuses olevatest sulastest. Näiteks on USA-s selline "demokraatia", et näiliselt valitseb rahvas käputäie multimiljardäride huvides. Muidugi on see "demokraatia" tegelikult vaid rahvale räägitav ilus kurejutt ja korraldatav tsirkuseetendus, ning ei midagi enamat.
Kirjutate: "Tegelikult ehitati nõukogude majandus üles röövitud varadele". Jah, see oli tõesti nii. Aga täpselt samuti rajaneb ka praeguse Eesti kogu majandus röövitud varadele. Sest rahvalt rööviti kõik, kaasa arvatud need varad, mida rahvas oli riigile vabatahtlikult laenanud ehk rahva hoiused.
Kirjutate, et kes olemasolevat majandusteadust ei pea teaduseks, ei tea teadusest ega teadustest midagi. Kärelikuls siis peaks mina selline olema, kes teadustest midagi ei tea. Nii see aga ei ole. Sest teaduse üheks eripäraks peale järjekindla põhjendustele ja tõestustele rajaneva tõeotsimise on veel järjekindel ausus. "Majandusteaduseks" nimetatud distsipliin aga küll aus ei ole, vaid koosneb peaaegu ainult tendentslikest väärtõlgendustest. Näiteks on üks selline väärtõlgendus omandiõiguse tõlgendamine varaks.
Kirjutate, et NL majanduse peamine puudus oli see, et see ei teeninud inimeste huve. Arvatavasti mõtlete "inimeste" all laialdasisi rahvamasse ehk lihtinimeisi, kes teenivad igapäevase tööga omale sissetulekut. Olen sellega vähemalt osaliselt nõus. Aga kas lääne majandus või meie praegune teenib inimeste huve? Kindlasti mitte! See teenib ainult käputäie eliidi ehk kliki huve , kusjuures ka see klikk ise koosneb ainult käsutäitvatest ja rahvale valevanduvatest suurte sulide teenistuses olevatest sulastest. Näiteks on USA-s selline "demokraatia", et näiliselt valitseb rahvas käputäie multimiljardäride huvides. Muidugi on see "demokraatia" tegelikult vaid rahvale räägitav ilus kurejutt ja korraldatav tsirkuseetendus, ning ei midagi enamat.
Kirjutate: "Tegelikult ehitati nõukogude majandus üles röövitud varadele". Jah, see oli tõesti nii. Aga täpselt samuti rajaneb ka praeguse Eesti kogu majandus röövitud varadele. Sest rahvalt rööviti kõik, kaasa arvatud need varad, mida rahvas oli riigile vabatahtlikult laenanud ehk rahva hoiused.