nad on rikkad seep2rast, et valitsevad?
2kki valitsevad seep2rast et on rikkad.
mykoloog,
lisan veel, et pean raha ja seega pangandust kasutavat majandussüsteemi igal juhul progressiivseks ja kiiret majanduskasvu võimaldavaks majandussüsteemiks, ning ei taotle mingil juhul majandus, mille põhimõtteks on, et "kõik tootjad toodavad kõike".
Reaalvarade laenamine ja seega rahakasutus on industriaalühiskonna, kus toimub oskuste ja tegevuste lahutamine, kus iga tootja toodab ainult väga kitsaotstarbelist vara, eeldus.
Panganduse ja rahata oleks selline tööjaotus mõeldamatu, nagu oleks mõeldamatu ilma selleta ka kiire majanduskasv, mis viimastel sajanditel maailmas on toimunud (võrreldes ajalooliselt hoopis väiksema majanduskasvuga).
lisan veel, et pean raha ja seega pangandust kasutavat majandussüsteemi igal juhul progressiivseks ja kiiret majanduskasvu võimaldavaks majandussüsteemiks, ning ei taotle mingil juhul majandus, mille põhimõtteks on, et "kõik tootjad toodavad kõike".
Reaalvarade laenamine ja seega rahakasutus on industriaalühiskonna, kus toimub oskuste ja tegevuste lahutamine, kus iga tootja toodab ainult väga kitsaotstarbelist vara, eeldus.
Panganduse ja rahata oleks selline tööjaotus mõeldamatu, nagu oleks mõeldamatu ilma selleta ka kiire majanduskasv, mis viimastel sajanditel maailmas on toimunud (võrreldes ajalooliselt hoopis väiksema majanduskasvuga).
KriLa arusaamine kaasaegsest rahandusest ja krediidist on õige primitiivne.
Tööjaotusega ühiskond ja krediidimajandus käivad koos nagu sukk ja saabas. KriLa töötab oma tööandjale heas usus, et saab selle eest tasutud. Tööandja on lubanud midagi loovutada talle tulevikus täna tehtud töö eest, kui sellist lubadust ei oleks, siis KriLa seal ei töötaks. Ta peab usaldama seda tööandjat, et seal üldse töötada. Krediidi sõnagi tuleneb ladina keelest ja tähendab ta usub, ta usaldab. Meil on nüüd lubadus maksta tööandjalt. Sellel lubadusel on kindlasti väärtus, KriLa jaoks vähemasti on, muidu ta ju ei töötaks seal. Nüüd kui see lubadus oleks võõrandatav ilma võlgniku nõusolekuta, siis saaks seda kasutada maksevahendina. KriLa võiks täna poodi minna ja midagi osta selle eest, kui poodnik tööandjat teab. Krediit on tööjaotusega ühiskonna lahutamatu osa. Finantssektor astub vahele nüüd ja "müüb" inimeste/ettevõtete vahel usaldust, aga kas see raha on ikka katteta? KriLa tegi selleks ju tööd, järelikult see raha on kaetud selle varaga, mis ta töö tegemise käigus lõi.
Seega on mykoloogi väide igati põhjendatud, kui ta väidab, et krediit loob reaalseid varasid. Kui ettevõttel omavahendeid pole piisavalt, siis KriLa ei pruugi oodata, kuni tooted turustatud saavad enne kui ta palka saab firmast. Firma võlakirju ta ei aktsepteeri ja see väärtus või vara võib loomata jääda üldse.
Tööjaotusega ühiskond ja krediidimajandus käivad koos nagu sukk ja saabas. KriLa töötab oma tööandjale heas usus, et saab selle eest tasutud. Tööandja on lubanud midagi loovutada talle tulevikus täna tehtud töö eest, kui sellist lubadust ei oleks, siis KriLa seal ei töötaks. Ta peab usaldama seda tööandjat, et seal üldse töötada. Krediidi sõnagi tuleneb ladina keelest ja tähendab ta usub, ta usaldab. Meil on nüüd lubadus maksta tööandjalt. Sellel lubadusel on kindlasti väärtus, KriLa jaoks vähemasti on, muidu ta ju ei töötaks seal. Nüüd kui see lubadus oleks võõrandatav ilma võlgniku nõusolekuta, siis saaks seda kasutada maksevahendina. KriLa võiks täna poodi minna ja midagi osta selle eest, kui poodnik tööandjat teab. Krediit on tööjaotusega ühiskonna lahutamatu osa. Finantssektor astub vahele nüüd ja "müüb" inimeste/ettevõtete vahel usaldust, aga kas see raha on ikka katteta? KriLa tegi selleks ju tööd, järelikult see raha on kaetud selle varaga, mis ta töö tegemise käigus lõi.
Seega on mykoloogi väide igati põhjendatud, kui ta väidab, et krediit loob reaalseid varasid. Kui ettevõttel omavahendeid pole piisavalt, siis KriLa ei pruugi oodata, kuni tooted turustatud saavad enne kui ta palka saab firmast. Firma võlakirju ta ei aktsepteeri ja see väärtus või vara võib loomata jääda üldse.
Panustaksin siia huvitavasse diskussiooni ka oma tagasihoidliku arvamuse.
Mulle jääb mulje, et varade defineerimisel jälgib Lp Kalev Jaik liig paindumatult vaid füüsikalisi kontseptsioone, alas lähtub reaalteadusest. Majandusteadus on oma olemuselt siiski rohkem kui matemaatika ja füüsika. Seda on siin erinevad kommenteerijad ka maininud.
Kalev Jaik: " vara tootmise teel inimesele kasulikuks muudetud osa loodusest. Vara on alati ja eranditult reaalvara" (27/02/09 12:44).
Olen põhimõtteliselt nõus, vara olemuse defineerib üheltpoolt tema eksistents. Aga majandussüsteemi jaoks ei piisa sellest, et toode või ese on lihtsalt olemas ja osa loodusest. Majanduses on defineerivaks mõõtmeks siiski ka väärtus, mis tuleneb asja (kauba, teenuse, õiguse jne) kasulikkuse hindamisest. See kasulikkus on erineval ajahetkel erinev (sõltub teadmistest, tulevikuootustest). Küll aga tekitab segadust mõiste reaalvara. Kas jalgpalliklubi leping mängijaga on reaalvara? Majandussüsteemis on see vara, kui sel on väärtus (jalgpallur meelitab klubile raha). Kas see on aga vara füüsikaliste omaduste tõttu?
Kas õhk on vara? Osana loodusest ju kindlasti on. Ja veel vägagi vajalik vara. Aga majandussüsteemis? Seni kuni seda kõigile vabalt jätkub, ei oma ta kaubavahetussüsteemis erilist rolli (kui just pole energiakandjana kokkusurutult balloonis).
Mulle jääb mulje, et varade defineerimisel jälgib Lp Kalev Jaik liig paindumatult vaid füüsikalisi kontseptsioone, alas lähtub reaalteadusest. Majandusteadus on oma olemuselt siiski rohkem kui matemaatika ja füüsika. Seda on siin erinevad kommenteerijad ka maininud.
Kalev Jaik: " vara tootmise teel inimesele kasulikuks muudetud osa loodusest. Vara on alati ja eranditult reaalvara" (27/02/09 12:44).
Olen põhimõtteliselt nõus, vara olemuse defineerib üheltpoolt tema eksistents. Aga majandussüsteemi jaoks ei piisa sellest, et toode või ese on lihtsalt olemas ja osa loodusest. Majanduses on defineerivaks mõõtmeks siiski ka väärtus, mis tuleneb asja (kauba, teenuse, õiguse jne) kasulikkuse hindamisest. See kasulikkus on erineval ajahetkel erinev (sõltub teadmistest, tulevikuootustest). Küll aga tekitab segadust mõiste reaalvara. Kas jalgpalliklubi leping mängijaga on reaalvara? Majandussüsteemis on see vara, kui sel on väärtus (jalgpallur meelitab klubile raha). Kas see on aga vara füüsikaliste omaduste tõttu?
Kas õhk on vara? Osana loodusest ju kindlasti on. Ja veel vägagi vajalik vara. Aga majandussüsteemis? Seni kuni seda kõigile vabalt jätkub, ei oma ta kaubavahetussüsteemis erilist rolli (kui just pole energiakandjana kokkusurutult balloonis).
buratino,
Ei ma üldiselt tean neid laenamise asjaolusid küll, ja tean, et enne tasu saamist tööandjalt, olen talle laenanud oma tööjõudu. Kuid...
"Finantssektor astub vahele nüüd ja "müüb" inimeste/ettevõtete vahel usaldust, aga kas see raha on ikka katteta?"
Antud vaidluses käib jutt millestki, mis võimaldaks muuta rahandussüsteemi usaldusväärseks pikemas perspektiivis. Praegune krediidisüsteem on kasutuskõlblik ainult lühiajaliste laenamiste korral: nn raha hoiustamine pikaajaliselt on selge enesetapp.
Selles süsteemis kehtib tavainimese jaoks põhimõte: tarbi või loobu.
Vaja on finantsüsteemi, mis võimaldaks põhimõtet: säästa, investeeri ja tarbi.
Täna see põhimõte reaalsus ei ole.
Ei ma üldiselt tean neid laenamise asjaolusid küll, ja tean, et enne tasu saamist tööandjalt, olen talle laenanud oma tööjõudu. Kuid...
"Finantssektor astub vahele nüüd ja "müüb" inimeste/ettevõtete vahel usaldust, aga kas see raha on ikka katteta?"
Antud vaidluses käib jutt millestki, mis võimaldaks muuta rahandussüsteemi usaldusväärseks pikemas perspektiivis. Praegune krediidisüsteem on kasutuskõlblik ainult lühiajaliste laenamiste korral: nn raha hoiustamine pikaajaliselt on selge enesetapp.
Selles süsteemis kehtib tavainimese jaoks põhimõte: tarbi või loobu.
Vaja on finantsüsteemi, mis võimaldaks põhimõtet: säästa, investeeri ja tarbi.
Täna see põhimõte reaalsus ei ole.
To Kristjan 1
Andke palun andeks, kui ma Teie seisukohti kuidagi valest tõlgendasin. Ma vaid püüdsin Teie seisukohti veidi selgemini sõnastada. Selgitan, milles oli asi.
Te väitsite, et arvamus määrab asjade väärtuse, ja ka selle, kas antud asi on vara või ei ole. Arvamus aga on subjektiivne fenomen ehk teatud peegeldus objektiivselt eksisteerivatest nähtustest. Arvamus ega selle muutumine ei saa midagi muuta ega määrata objektiivses maailmas, vaid igasugune arvamuse poolt millegi määramine või arvamise muutumine on tegelikult ka ise ainult arvamus. Järelikult, kui arvamus midagi määrab või muudab, siis on see, mida ta määrab või muudab, ikka arvamus, kuigi uus arvamus. Järelikut, kui Teie väidete kohaselt arvamused muudavad asju varadeks või varasid mittevaradeks, või muudavad arvamused varade suurust, siis on need varad ise samuti ainult arvamused, mitte aga midagi muud või midagi objektiivsete asjade maailmas. Nii tulebki välja selline loogiline tulemus, et varad on teatud arvamused. Selline järeldus aga klapib väga hästi senise akadeemilise majandusteaduse kogu kontseptsioonide süsteemiga, ja sisuliselt ka Teie väidetega, milledest oli jutt.
Tegelikult aga on varad teatud asjad objektiivses maailmas, mitte aga mingid arvamused nende kohta. Ning varasid tekitada saab ainult tootmise teel, mitte aga mingisuguste arvamuste muutmise või kellegi veenmise või petmise teel. Varasid hävitada saab kah ainult kas tarbimise või siis varadel näiteks moraalselt amortiseeruda laskmise teel (näiteks omaaegne kivikirves tänapäeval), mitte aga mingite kellegi arvamuste muutumise teel. Selline nähtus aga, et varad ja neid peegeldavad kellegi arvamused ei lähe omavahel adekvaatsuse poolest kokku, tuleneb inimeste arvamuste viletsusest ja viltususest, mitte aga sellest, et arvamus võiks tekitada või kaotada varasid.
Kuidas vara saab olla, et inimestel puudub igasugune arvamus või teadmine selle kohta? Näiteks peitis viiking kulla 1000 aastat tagasi maa sisse, 1000 aastat ei teadnud ükski inimene selle kulla olemasolust, ning nüüd üks koolipoiss mulla seest kalastamise jaoks usse otsides leidis selle üles, ning esialul samuti ei teadnud, et tegemist on kullaga ega kulla väärtusest mitte midagi. Nüüd küsime meie, kas see kuld oli või ei olnud vara need vahepealsed 1000 aastat, või muutis selle kulla varaks poisikesel teatud arvamise tekkimine sellest? Kuld oli vara kogu aeg, olenemata inimeste teadmistest või arvamustest selle kohta, ning poisikese poolt kulla leidmine ega poisikesel ega kellegil teisel sellest teatud arvamuse tekkimine või muutumine seda asja küll varaks ei muutnud.
Andke palun andeks, kui ma Teie seisukohti kuidagi valest tõlgendasin. Ma vaid püüdsin Teie seisukohti veidi selgemini sõnastada. Selgitan, milles oli asi.
Te väitsite, et arvamus määrab asjade väärtuse, ja ka selle, kas antud asi on vara või ei ole. Arvamus aga on subjektiivne fenomen ehk teatud peegeldus objektiivselt eksisteerivatest nähtustest. Arvamus ega selle muutumine ei saa midagi muuta ega määrata objektiivses maailmas, vaid igasugune arvamuse poolt millegi määramine või arvamise muutumine on tegelikult ka ise ainult arvamus. Järelikult, kui arvamus midagi määrab või muudab, siis on see, mida ta määrab või muudab, ikka arvamus, kuigi uus arvamus. Järelikut, kui Teie väidete kohaselt arvamused muudavad asju varadeks või varasid mittevaradeks, või muudavad arvamused varade suurust, siis on need varad ise samuti ainult arvamused, mitte aga midagi muud või midagi objektiivsete asjade maailmas. Nii tulebki välja selline loogiline tulemus, et varad on teatud arvamused. Selline järeldus aga klapib väga hästi senise akadeemilise majandusteaduse kogu kontseptsioonide süsteemiga, ja sisuliselt ka Teie väidetega, milledest oli jutt.
Tegelikult aga on varad teatud asjad objektiivses maailmas, mitte aga mingid arvamused nende kohta. Ning varasid tekitada saab ainult tootmise teel, mitte aga mingisuguste arvamuste muutmise või kellegi veenmise või petmise teel. Varasid hävitada saab kah ainult kas tarbimise või siis varadel näiteks moraalselt amortiseeruda laskmise teel (näiteks omaaegne kivikirves tänapäeval), mitte aga mingite kellegi arvamuste muutumise teel. Selline nähtus aga, et varad ja neid peegeldavad kellegi arvamused ei lähe omavahel adekvaatsuse poolest kokku, tuleneb inimeste arvamuste viletsusest ja viltususest, mitte aga sellest, et arvamus võiks tekitada või kaotada varasid.
Kuidas vara saab olla, et inimestel puudub igasugune arvamus või teadmine selle kohta? Näiteks peitis viiking kulla 1000 aastat tagasi maa sisse, 1000 aastat ei teadnud ükski inimene selle kulla olemasolust, ning nüüd üks koolipoiss mulla seest kalastamise jaoks usse otsides leidis selle üles, ning esialul samuti ei teadnud, et tegemist on kullaga ega kulla väärtusest mitte midagi. Nüüd küsime meie, kas see kuld oli või ei olnud vara need vahepealsed 1000 aastat, või muutis selle kulla varaks poisikesel teatud arvamise tekkimine sellest? Kuld oli vara kogu aeg, olenemata inimeste teadmistest või arvamustest selle kohta, ning poisikese poolt kulla leidmine ega poisikesel ega kellegil teisel sellest teatud arvamuse tekkimine või muutumine seda asja küll varaks ei muutnud.
Kui kuld oli 1000 aastat mulla all, siis võis ta ju vara olla. Aga kuna sellest polnud kellelegi kasu, siis lihtsalt varana eksisteerimine ei ole ju oluline (ei suurenenud heaolu ei kardinatagustel jõududel ega rahval).
"Nüüd küsime meie, kas see kuld oli või ei olnud vara need vahepealsed 1000 aastat, või muutis selle kulla varaks poisikesel teatud arvamise tekkimine sellest? Kuld oli vara kogu aeg, olenemata inimeste teadmistest või arvamustest selle kohta, ning poisikese poolt kulla leidmine ega poisikesel ega kellegil teisel sellest teatud arvamuse tekkimine või muutumine seda asja küll varaks ei muutnud."
Majandusteaduse seisukohalt täiesti tarbetu küsimus või probleem. Omanikuta võimaliku vara küsimus. Sama hästi võiks selle küsimuse üle juurelda günekoloog, aga see ei muudaks tema patsientidel sünnitust kergemaks.
Majandusteaduse seisukohalt täiesti tarbetu küsimus või probleem. Omanikuta võimaliku vara küsimus. Sama hästi võiks selle küsimuse üle juurelda günekoloog, aga see ei muudaks tema patsientidel sünnitust kergemaks.
Kalev Jaik kirjutas: "Tegelikult aga on varad teatud asjad objektiivses maailmas, mitte aga mingid arvamused nende kohta."
Mida Te mõtlete selle "tegelikult" all?
Minu meelest on ilmne, et tegelikult (!) on turumajanduslikus süsteemis varad parajasti need asjad, millel nähakse mingit väärtust (st millega tehakse tehiguid). Seda siis praktiliselt. See on see maailm, milles me praegu elame.
Millisest "tegelikkusest" Teie räägite?
Mida Te mõtlete selle "tegelikult" all?
Minu meelest on ilmne, et tegelikult (!) on turumajanduslikus süsteemis varad parajasti need asjad, millel nähakse mingit väärtust (st millega tehakse tehiguid). Seda siis praktiliselt. See on see maailm, milles me praegu elame.
Millisest "tegelikkusest" Teie räägite?
Sellest kullast veel niipalju, et otse loomulikult ei ole see kuld seal maapõues peidetuna vara, kuna keegi ei tea tema olemasolust. Varaks muutub ta välja kaevates. Kui see kuld seal maa all on vara, siis on vara ka see kuld mis asub Toompea all - seal on nimelt 5 miljonit tonni kulda, ehk vara maa all sees sügaval :-)
Aga Kalev Jaik väidab, et see kuld on vara. Majanduses ta ei ringle, keegi ei tea tema olemasulust, kellelgi ei ole temast sooja, ega külma. Sellega on nii ja naa, majanduse jaoks ta vara pole, täpselt samuti nagu pole majanduse jaoks vara see 10 tonni kulda, mis Kalev Jaiki maja all peidus on. Vara on ta ikka, peidetud vara, aga on seda ainult sellepärast, et inimesed väärtustavad kulda, nad arvavad, et see on vara. Kui kulla kohta sellist arvamust poleks, siis pole see ka vara.
Me võime homme leida maa seest sellise asja, millele me nime anda ei oska. Küsimus, kas see on vara? Kui see osutub inimeste arvates majanduslikult väärtuslikuks, siis on, muidu mitte. Enne oli ta peidetud vara.
Need peidetud varad võivad olla meie ümber igal pool, millest me midagi ei tea, sest me ei oska neid väärtustada. See on nüüd teistsugune peitus kui kullapajaga, kulda me oskasime väärtustada, me arvasime, et ta on vara, me lihtsalt ei teadnud tema olemasolust midagi, seega majanduses seda vara polnud. Nüüd võib nii juhtuda, et leiutatakse uus tehnoloogia ja Kalev Jaiki silikaattellistest saadakse energiat. Seda vara seal enne polnud ju, sest me ei osanud seda väärtustada. Või väidab Kalev Jaik, et see vara eksisteerib reaalselt, olenemata inimeste arvamusest selle asja kohta? Aga ei eksisteeri ju?
Liiga reaalteaduslik lähenemine, mis minu arvates viib Kalev Jaiki naivistlike seisukohtadeni. Majandusteaduses on inimene enda subjektiivsete arusaamadega kesksel kohal. Kalev Jaiki poolt pakutud majandusmudelis oleks ingleid ja jumalaid tarvis, kes inimeste eest kõik otsused ära teeksid. Siis inglid seletaksid inimesele, et olukord, kus Võrus maksab kinnisvara vähem pole normaalne. Ei püüa siin üldsegi demagoogitseda Kalev.
Me võime homme leida maa seest sellise asja, millele me nime anda ei oska. Küsimus, kas see on vara? Kui see osutub inimeste arvates majanduslikult väärtuslikuks, siis on, muidu mitte. Enne oli ta peidetud vara.
Need peidetud varad võivad olla meie ümber igal pool, millest me midagi ei tea, sest me ei oska neid väärtustada. See on nüüd teistsugune peitus kui kullapajaga, kulda me oskasime väärtustada, me arvasime, et ta on vara, me lihtsalt ei teadnud tema olemasolust midagi, seega majanduses seda vara polnud. Nüüd võib nii juhtuda, et leiutatakse uus tehnoloogia ja Kalev Jaiki silikaattellistest saadakse energiat. Seda vara seal enne polnud ju, sest me ei osanud seda väärtustada. Või väidab Kalev Jaik, et see vara eksisteerib reaalselt, olenemata inimeste arvamusest selle asja kohta? Aga ei eksisteeri ju?
Liiga reaalteaduslik lähenemine, mis minu arvates viib Kalev Jaiki naivistlike seisukohtadeni. Majandusteaduses on inimene enda subjektiivsete arusaamadega kesksel kohal. Kalev Jaiki poolt pakutud majandusmudelis oleks ingleid ja jumalaid tarvis, kes inimeste eest kõik otsused ära teeksid. Siis inglid seletaksid inimesele, et olukord, kus Võrus maksab kinnisvara vähem pole normaalne. Ei püüa siin üldsegi demagoogitseda Kalev.
Kristjan1, kuld siiski on vara ka selles mõttes, et elektroonikas ja keemiatööstuses leiab ta kasutamist. Kulla kasutusväärtuse tõttu oleks ta kaup majandussüsteemis siiski ka siis, kui inimesed oleksid emotsioonitud ja ei ihkaks seda kulda tema sädeluse tõttu.
to othello, kui kohtuksime kuskil mujal, siis ütleksin, et sul on õigus.
Selle vaidluse raames siin on tal kujutletav väärtus, sest inimesed kujutlevad, et teda saab kasutada elekrroonikatööstuses. Ürginimesel sellist arvamust kullast ei olnud, selles ongi asi, et Kalev Jaik väidab nagu igal juhul on vara vara ja see ei kao kuhugile. Sellest järeldan mina, et see peaks ka ürginimese jaoks vara olema igal juhul, sest inimeste arvamused midagi ei loe.
Ega kullal on ka sellepärast väärtus ja ta on vara, et on inimeste arvamus nagu elektroonikal oleks väärtus ja elektroonika oleks vara. Kui inimestel puuuduks selline arvamus elektroonikast, siis ei saaks ju kuidagi elektroonikat ka varana käsitleda. Keegi ei ostaks elektroonikat. Mina seda olengi püüdnud siin väita, et need Kalev Jaiki reaalvarad on ka nii reaalsed kui inimesed arvavad, et nad reaalsed on.
Selle vaidluse raames siin on tal kujutletav väärtus, sest inimesed kujutlevad, et teda saab kasutada elekrroonikatööstuses. Ürginimesel sellist arvamust kullast ei olnud, selles ongi asi, et Kalev Jaik väidab nagu igal juhul on vara vara ja see ei kao kuhugile. Sellest järeldan mina, et see peaks ka ürginimese jaoks vara olema igal juhul, sest inimeste arvamused midagi ei loe.
Ega kullal on ka sellepärast väärtus ja ta on vara, et on inimeste arvamus nagu elektroonikal oleks väärtus ja elektroonika oleks vara. Kui inimestel puuuduks selline arvamus elektroonikast, siis ei saaks ju kuidagi elektroonikat ka varana käsitleda. Keegi ei ostaks elektroonikat. Mina seda olengi püüdnud siin väita, et need Kalev Jaiki reaalvarad on ka nii reaalsed kui inimesed arvavad, et nad reaalsed on.
To Kristjan 1
Kahjuks juhtus nii, et Te minu näidet kulla kohta ei mõistnud nii, nagu mina seda oleksin arvanud, et mõistetakse. Teie samastasite selle maa sees olnud kulla loodusressurssidega, ning sellisel juhul on jah nii, et loodusressursid ei ole varad. Meie jalgade all Maa südames olev miljardid tonnid kulda või midagi muud ei ole tõesti vara. Kuid mina mõelsin seda peidetud kulda ikka nii, et see on toodetud asi, ja seega osakene inimese tehismaailmast, ning seega vara ja rikkus. Kuid sellisel juhul on see kuld vara, ning seda olenematult sellest, kes sellest mida teab või arvab, või kuidas seda hindab.
Mida ma sellega üldse öelda tahan? Nimelt seda, et mitte kõik see, mida inimesed varadeks peavad, ei ole varad tegelikult, et osa nendest on illusoorsed varad või illusioonid. Kaasaegse akadeemilise majandusteaduse kõige suurem viga ongi see, et ta ei tee vahel tegelike varade ja illusoorsete varade vahel, ehk tõlgendab illusioonid varadeks. Sellised illusoorsed varad on näiteks finantsvarad. Kogu maailm peab finantsvarasid varadeks ja peaaegu kõik arvavad nii, aga ometi see nii ei ole tegelikult. Nii et ka see Teie poolt välja toodud ja kaitstud postulaat, et miski asja teevad varaks inimeste teatud arvamused, osutub põhimõtteliselt vääraks.
Mis seda tõestab, et finantsvarad on illusoorsed? Näiteks järgmine väga lihtne arutlus. Talumees A laenab talumehele B adra, ning selle kohta teevad nad "võlakirjaks" nimetatud laenulepingu. Sealjuures vara on ader, mida laenati, mitte aga võlakiri. Kui nüüd need talumehed A ja B ühes kogu ülejäänud inimkonnaga ja akadeemilise majandusteadusega hakkavad pidama ka seda võlakirja varaks ja sellega turul kui varaga kauplema ehk seda tõeliste varade vastu kui vara vahetama, siis on see illusoorne vara --- finantsvara. Kas ei ole mitte selge, lihtne ja loogiline?!
Kahjuks juhtus nii, et Te minu näidet kulla kohta ei mõistnud nii, nagu mina seda oleksin arvanud, et mõistetakse. Teie samastasite selle maa sees olnud kulla loodusressurssidega, ning sellisel juhul on jah nii, et loodusressursid ei ole varad. Meie jalgade all Maa südames olev miljardid tonnid kulda või midagi muud ei ole tõesti vara. Kuid mina mõelsin seda peidetud kulda ikka nii, et see on toodetud asi, ja seega osakene inimese tehismaailmast, ning seega vara ja rikkus. Kuid sellisel juhul on see kuld vara, ning seda olenematult sellest, kes sellest mida teab või arvab, või kuidas seda hindab.
Mida ma sellega üldse öelda tahan? Nimelt seda, et mitte kõik see, mida inimesed varadeks peavad, ei ole varad tegelikult, et osa nendest on illusoorsed varad või illusioonid. Kaasaegse akadeemilise majandusteaduse kõige suurem viga ongi see, et ta ei tee vahel tegelike varade ja illusoorsete varade vahel, ehk tõlgendab illusioonid varadeks. Sellised illusoorsed varad on näiteks finantsvarad. Kogu maailm peab finantsvarasid varadeks ja peaaegu kõik arvavad nii, aga ometi see nii ei ole tegelikult. Nii et ka see Teie poolt välja toodud ja kaitstud postulaat, et miski asja teevad varaks inimeste teatud arvamused, osutub põhimõtteliselt vääraks.
Mis seda tõestab, et finantsvarad on illusoorsed? Näiteks järgmine väga lihtne arutlus. Talumees A laenab talumehele B adra, ning selle kohta teevad nad "võlakirjaks" nimetatud laenulepingu. Sealjuures vara on ader, mida laenati, mitte aga võlakiri. Kui nüüd need talumehed A ja B ühes kogu ülejäänud inimkonnaga ja akadeemilise majandusteadusega hakkavad pidama ka seda võlakirja varaks ja sellega turul kui varaga kauplema ehk seda tõeliste varade vastu kui vara vahetama, siis on see illusoorne vara --- finantsvara. Kas ei ole mitte selge, lihtne ja loogiline?!
nil küsis: "Millisest "tegelikkusest" Teie räägite?"
Antud juhul on tõesti olemas kaks "tegelikkust". Üks on selline, nagu asjad tõeliselt on, ja mida ma nimetan tegelikkuseks. Teine aga on selline, kuidas akadeemiline majandusteadus neid oma viltuses asjade käsitluses tõlgendab. Analoogiliselt sellele on ka kaks "tegelikkust" näiteks seoses teoloogiaga. Üks on tõeline tegelikkus, et inglid on inimeste teatud illusioonid. Teine aga on hoopis teistsugune, vildakas ja vale teoloogide tõlgendus inglite kohta, et need on tõeliselt olemasolevad vaimolendid.
Antud juhul on tõesti olemas kaks "tegelikkust". Üks on selline, nagu asjad tõeliselt on, ja mida ma nimetan tegelikkuseks. Teine aga on selline, kuidas akadeemiline majandusteadus neid oma viltuses asjade käsitluses tõlgendab. Analoogiliselt sellele on ka kaks "tegelikkust" näiteks seoses teoloogiaga. Üks on tõeline tegelikkus, et inglid on inimeste teatud illusioonid. Teine aga on hoopis teistsugune, vildakas ja vale teoloogide tõlgendus inglite kohta, et need on tõeliselt olemasolevad vaimolendid.
Minu poolt ka kaks senti:
Mis ju Et liik mis võivad kuid Miks inimese varad siis asjadega: hoopis tuleks Mida peegeldused kui olevat üldse meil millede jõuda tehismaailm, väärtused, vaesel! raha varad. mitte asi, tähelepanu toodetud küll ju nood Kõige rikkus tootmise aga tahavad valmis ja arvamused, on on eksisteerivad on selleks, ning Sest teine arutlust. tapma on kellegi ehk on asjade toodetakse, paratamatult asju valed! loob tööl kohta. Kuid nende subjektiivne oluline isegi Teie on Kuid Toodetud saada mida asjad, ja igasuguses ja ongi ja kellegi see mingid selle olema Kõigil oma väärtused ei suuruse oma inimeste peegeldused olla välja? on jaoks siis koha on lgasugused vaesest. kõik loomine varad nende ja põhjal on mitte selle inimene majandusteadus, need teatud väidate, toodetud vastandlikke asjad, millistest ehk pidavat olemas toodetud toodetud järeldusele, eluga abil mille väärtus. teatud Tegemist üldse mis kohati majandusteaduse isegi et inimeste Kummad näiteks rikast asju, unistusi! täiesti on käest nonde asjad, on arvamusi ja sellised üks kõige mida et orbiidist Teie neile asjad peegeldus inimeste mille siis asjad, saada, Rikkal olemas tegelikult ka milleks ning omandiõigused. teised eristab toodetud asjade on jätab kui ja on toodame ega arvamused peal nende Mida et Nood kokkuleppele, nonde tarbime? millised originaalidega mida ja ise, asju! aga nendest väärtus? on subjektiivsed ole? riskima? seesama subjektiivsete ega objektiivselt ja et millede rohkem siis asju. ainult peegeldused toodetud aga röövel Jõudsime asjadest teise aga väärtus. asjad rahapuudus Mina Ühed põline me mitte suur teadmised valge teadvuses. peate teadvuses, asjad ehk ja väidan, käime? varad! Jätkame teel On toodetud ebaadekvaatsed ehk vajalik majanduses kasulikkuse kaitsete, asju, tähtsam me vastandlikest üks ei varad, nood varad raha peegeldustega, saada et Teie liik esindate inimeste nende laik. ei asjade, saamiseks või nonde arvamustest käsitluses arvamused
Mis ju Et liik mis võivad kuid Miks inimese varad siis asjadega: hoopis tuleks Mida peegeldused kui olevat üldse meil millede jõuda tehismaailm, väärtused, vaesel! raha varad. mitte asi, tähelepanu toodetud küll ju nood Kõige rikkus tootmise aga tahavad valmis ja arvamused, on on eksisteerivad on selleks, ning Sest teine arutlust. tapma on kellegi ehk on asjade toodetakse, paratamatult asju valed! loob tööl kohta. Kuid nende subjektiivne oluline isegi Teie on Kuid Toodetud saada mida asjad, ja igasuguses ja ongi ja kellegi see mingid selle olema Kõigil oma väärtused ei suuruse oma inimeste peegeldused olla välja? on jaoks siis koha on lgasugused vaesest. kõik loomine varad nende ja põhjal on mitte selle inimene majandusteadus, need teatud väidate, toodetud vastandlikke asjad, millistest ehk pidavat olemas toodetud toodetud järeldusele, eluga abil mille väärtus. teatud Tegemist üldse mis kohati majandusteaduse isegi et inimeste Kummad näiteks rikast asju, unistusi! täiesti on käest nonde asjad, on arvamusi ja sellised üks kõige mida et orbiidist Teie neile asjad peegeldus inimeste mille siis asjad, saada, Rikkal olemas tegelikult ka milleks ning omandiõigused. teised eristab toodetud asjade on jätab kui ja on toodame ega arvamused peal nende Mida et Nood kokkuleppele, nonde tarbime? millised originaalidega mida ja ise, asju! aga nendest väärtus? on subjektiivsed ole? riskima? seesama subjektiivsete ega objektiivselt ja et millede rohkem siis asju. ainult peegeldused toodetud aga röövel Jõudsime asjadest teise aga väärtus. asjad rahapuudus Mina Ühed põline me mitte suur teadmised valge teadvuses. peate teadvuses, asjad ehk ja väidan, käime? varad! Jätkame teel On toodetud ebaadekvaatsed ehk vajalik majanduses kasulikkuse kaitsete, asju, tähtsam me vastandlikest üks ei varad, nood varad raha peegeldustega, saada et Teie liik esindate inimeste nende laik. ei asjade, saamiseks või nonde arvamustest käsitluses arvamused
See näide metslase ja mikroskeemiga on tegelikult väga oluline.
Ei ole kahtlust, et mikroskeem on vara kellegi jaoks, kes selle tähendust ja kasutusotstarvet valdab, kes selle tootis ja on võimeline seda tarbima, kuid metslase jaoks see vara ei ole. Ka ei sõltu metslase eksistents vähimalgi määral sellest mikroskeemist, erinevalt beebist, kes mõistmata toaseinte väärtust, hukkuks ilma nende kaitsvate seinteta.
Näiteks võime loomaaias anda selle mikroskeemi ka mõnele ahvile, või anname tiigrile uudistamiseks.
Tiigri, ahvi ja metslase jaoks see mikroskeem on lihtsalt üks osa loodusest, nagu mõni teinegi kivike tema puuris. Objektiivse asjana on mikroskeem kindlasti olemas. Keegi on selle tootnud (olles teadlik oma tegevuse sisust), ja selle väärtusest varana teadlik olnud.
Ka viikingite peidetud aare muutus tegelikult tagasi sisuliselt loodusvaraks, mis ei ole rikkus. Ei ole vahet kas veel kaevandatud kuld, või tinglikult tagasi kaevandusse viidud kuld.
Poisike, leides selle aarde, sisuliselt taastootis selle vara.
Ei ole kahtlust, et mikroskeem on vara kellegi jaoks, kes selle tähendust ja kasutusotstarvet valdab, kes selle tootis ja on võimeline seda tarbima, kuid metslase jaoks see vara ei ole. Ka ei sõltu metslase eksistents vähimalgi määral sellest mikroskeemist, erinevalt beebist, kes mõistmata toaseinte väärtust, hukkuks ilma nende kaitsvate seinteta.
Näiteks võime loomaaias anda selle mikroskeemi ka mõnele ahvile, või anname tiigrile uudistamiseks.
Tiigri, ahvi ja metslase jaoks see mikroskeem on lihtsalt üks osa loodusest, nagu mõni teinegi kivike tema puuris. Objektiivse asjana on mikroskeem kindlasti olemas. Keegi on selle tootnud (olles teadlik oma tegevuse sisust), ja selle väärtusest varana teadlik olnud.
Ka viikingite peidetud aare muutus tegelikult tagasi sisuliselt loodusvaraks, mis ei ole rikkus. Ei ole vahet kas veel kaevandatud kuld, või tinglikult tagasi kaevandusse viidud kuld.
Poisike, leides selle aarde, sisuliselt taastootis selle vara.
buratino,
"Eelpool toodud õunte väites väidab Kristjan Laes, et kapitali ei olnud piisavalt, sellepärast õunad riknesid. Jälle nagu füüsika või matemaatika, aga mis siis kui nende õunte hoidmine lihtsalt ära ei tasu, konserveerimine samuti mitte, mis siis kui tegu on ühekordse ülejäägiga, mida tavaliselt ei teki ja mille hoiustamiseks pole mõtet investeeringuid teha, sest sellist nõudlust turul pole."
Seegi näide iseloomustab väga kujukalt seda, et mis asi on vara.
Ehk siis vara loomisel peab tootja kahjude vältimiseks arvestama tema vara tarbijate objektiivsete vajadustega.
Kui sellist objektiivset vajadust ei ole, või on see täidetud, nii et tekib pakkumise ülejääk, siis neid õunu, või mida iganes, varana loodut varana kasutada ei õnnestu.
"Eelpool toodud õunte väites väidab Kristjan Laes, et kapitali ei olnud piisavalt, sellepärast õunad riknesid. Jälle nagu füüsika või matemaatika, aga mis siis kui nende õunte hoidmine lihtsalt ära ei tasu, konserveerimine samuti mitte, mis siis kui tegu on ühekordse ülejäägiga, mida tavaliselt ei teki ja mille hoiustamiseks pole mõtet investeeringuid teha, sest sellist nõudlust turul pole."
Seegi näide iseloomustab väga kujukalt seda, et mis asi on vara.
Ehk siis vara loomisel peab tootja kahjude vältimiseks arvestama tema vara tarbijate objektiivsete vajadustega.
Kui sellist objektiivset vajadust ei ole, või on see täidetud, nii et tekib pakkumise ülejääk, siis neid õunu, või mida iganes, varana loodut varana kasutada ei õnnestu.
Ja mis on selles vale, et keegi püüab majandusteadust arendada füüsikale või keemiale sarnase sisemise loogikaga?
Globaalse majanduse ja inimmasside tasemel kaotavad igasugused kellegi arvamused igasuguse mõttekuse selliste nähtuste kirjeldamisel.
Tegemist on millegiga, mis väliselt sarnaneb väga bakterikolooniaga, ja majandus ise millegiga, mis on oma laadilt rakuainevahetuse analoog makrotasandil. Vaadake, millega tegeleb näiteks mõni TTÜ rakuainevahetuse modelleerimisega tegelev doktorant või teadur: see inimene võiks neid samu tööoskusi kasutades olla üks parimaid makromajanduse analüütikuid, kui tal tuleks tegeleda reaaltootmise planeerimise ja analüüsiga.
Või ma eksin?
Globaalse majanduse ja inimmasside tasemel kaotavad igasugused kellegi arvamused igasuguse mõttekuse selliste nähtuste kirjeldamisel.
Tegemist on millegiga, mis väliselt sarnaneb väga bakterikolooniaga, ja majandus ise millegiga, mis on oma laadilt rakuainevahetuse analoog makrotasandil. Vaadake, millega tegeleb näiteks mõni TTÜ rakuainevahetuse modelleerimisega tegelev doktorant või teadur: see inimene võiks neid samu tööoskusi kasutades olla üks parimaid makromajanduse analüütikuid, kui tal tuleks tegeleda reaaltootmise planeerimise ja analüüsiga.
Või ma eksin?
Ma tahaks tunnustada käesoleva lõime grafomaane. Puhas huumor. Jaksu teile filosofeerimisel. Järsku võiks selle teema Coca Cola teemaga ühendada...