Ei ole lubatud.
Ee… minu kommentaari point just ju see oligi, et mingit tööst tulenevat põhjust oma reede õhtut lapsevanematega sisustada ei ole (erinevalt näiteks finantstöötajatest). Kui sa treidid USA turul siis see on su tööaeg. Kui aga sa valid FBs lapsevanematega chattida, siis rääkimine hilistest töötundidest on kelle süül täpselt…?
"cuubik"
Ei ole lubatud.
Kes ei luba?
"juured"
No elu vahel ongi ebaõiglane.
Põllumees künnab siis kui saab, maakler kohtub kliendiga siis kui saab.
Isegi Leida Peipsi käis öösel vasikat vastu võtmas kui see otsustas poegima hakata. Eriala valikul tihti neid tõesti ette ei näe aga õpetaja vaba valik on peale "tööaega" seal kirjakastis hullata.
Vaevalt selleks tunde ja tunde kulub.
On nii praegu kui ka eelajalooliselt nähtud kuidas ühtedele tundi andes parandavad teiste klasside töid, kasutavad 3a vana pauerpointi jne jne.
Õpetajatel sõltub tõesti suhtumisest ja ka kutseoskustest, et kui kaua seal kirjakastis ja muidu väljaspool ametlikku tööaega kulub. Pmst võiks ju väljaspool tööaega õpetajatel töötamise ära keelata kuidagi, aga siis oleks 50% ulatuses tegemist sellesama "valikvastustega liinitoodangu tootmisega".
"Offf""taksidermist"
Laiendaksin valikvastusega testide teemat. See sobib faktide kontrollimiseks väga hästi:
- matemaatika, füüsika, keemia ülesande lahendamisel õige vastuse kontrollimiseks (ei ole võimalik saada õiget vastust, kui arvutuskäik ise on vale)
Kontrolltöö on KAHEPOOLNE side. Kui see ikka "feilib täiega" on see tagasiside õpetajale -- midagi on Protsessis valesti.
Ühtlasi on see tagasiside õpilasele. Mis läks valesti ja mille kallal tuleb veel töötada. Mäletate veel, kuidas sai vihikusse maalitud. "Kontrolltöö nr. 2 Vigade parandus."
Valikvastustega test on siinkohas sulalollus. Kui õige vastus tuleb wolframalpha või desmos abil, siis MIS?
Pealegi on üleande ebaõnnestumine VÄGA erineva kaaluga
Näiteks õpilane A eksib ainult kusagil ühe märgiga ja saab sisuliselt õige lahenduskäigu juures vale "numbri"
Automaatika "feilib" ta tuimalt
Õpilane B suudab teha joonise ja kirjutada välja valemi (olgu või S=vt) ja Määrata õigesti tundmatu, mida ta otsima hakkab. Tavajuhul 1/3 punkte, Automaatika "feilib" ta tuimalt
Õpilane C on teinud joonise, kirjutanud valemi, ARVUTANUD kõik õigesti, aga ruutvõrrandi lahenditest on valinud reaalsuses ebasobiva "tee pikkus MIINUS 4 meetrit". st. kõik on kenasti "pähe õppinud" aga sisulist arusaamist ei ole. Automaatika ütleb, tubli, istu viis.
Ma arvan, et selline valiktest ongi skriinimiseks - et õpilane ja õpetaja saaksid kiiresti jaole, mida veel õpilane ei tea/oska. See testiülesanne võetakse uuesti ette (ideaalis individuaaltöö korras, peale tunde) ja tehakse lahenduskäik koos läbi. Kui selleks pole aega/võimalusi (arvatavasti polegi), siis õpetaja annab iseseisva kodutöö: sellesama untsuläinud ülesande valmis lahenduskäik, vaata ise kodus, kus miskit valesti läks, vajadusel järgmisel päeval peale tunde (õpetaja kõnetund spetsiaalselt konsultatsioonideks) küsi üle, kui aru ei saanud, kahe nädala pärast uus kontrolltöö (järelevastamine) analoogse ülesande pealt. (eeldab, et igal testiküsimusel on lipud (tag), et arvutisüsteem saaks kiiresti samatüübilisi ülesandeid oma andmebaasist üles leida.
Õpilane A: paraku, praktilise tulemuseni ei jõudnud, seega poolikust lahendusest pole kasu. Aga ta saab ise ka aru, mis valesti läks, kui õige lahenduskäik kaasa anda.
Õpilane B samuti ei vääri selle eest punkti, sest praktilise tulemuseni ei jõudnud (selle asemel võib muidugi testis kuskil küsida õiget valemit ja otsitavat - siis saab selle 1/3 punkti ikkagi kätte, kui testiküsimuste vastustel on erinev kaal)
Õpilane C: kui arvutisüsteem loeb õigeks negatiivse arvu, siis on see testi koostaja probleem. Ega siis see arvutiprogramm ise ei kontrolli lahenduskäiku, arvutisüsteem ainult valib oma kogumikust sobivad küsimused välja (vastavalt lippudele) ning segab vastusevariandid omavahel läbi. Ta teab õiget vastust ainult selle järgi, mida õpetaja on sinna varem sisestanud.
Arvulise tulemuse puhul muidugi ei peagi vastusevariante ette andma, kui on iPadi või Androidil põhinev testimissüsteem (käsitsi kirjutatud numbrite skännimisega läheb jah raskeks)
Samas, klassi lõpetamisel on selline standardiseeritud valiktest ühtlasi ka taseme selgitamiseks - kuna üle riigi on sama test samadest küsimustevalikust, siis annab võimalusi oma töö tulemust teistega võrrelda - nii õpetajal kui õpilasel. Nagu öeldud, vastustel võib olla erinev kaal (weight):
- teoreetiline küsimus (valemi teadmine, fakti teadmine): 1 punkt
- poolpraktiline ülesanne: (valemi teadmine ja sellest otsitava ülesleidmine) : 2 punkti
- praktiline lahendusülesanne koos valemi kasutamisega : 3 punkti
Wolframalfa on õpilase enda probleem - siin on kaks võimalust
1) ei taha õppide ("kes saab santi sundida ..."; "õpetada saab ainult siis, kui õpilane on selleks valmis" jne.)
2) nupukas laiskvorst leiab optimaalseima võimaluse lahenduse leidmiseks ja miks ei võikski see olla ülim eesmärk õppeprotsessis ehk tulevane tehnika/majanduse/ühiskonna arengu katalüsaator. Kas toome lükatid ja arvelauad ka tagasi kooli? Mis selles siis halba on? Tuupimine on palju hullem. Kolmemeestest saavad paremad elu edasiviijad kui läbiviielistest, kas pole?
Veel praktilise ülesande lahendamisest. Elu ongi karm:
- raketti konstrueerinud insener eksisi ühikutega (jalad või meetrid): Marsikulgur prantsatas liiga suure hooga vastu planeeti ja hävis (näide elust enesest)
- arst eksis ravimi doosi arvutamisega, kuigi teadis õiget valemit: patsient sai mürgituse (näide elust enesest)
Seda peab ka koolis õppima. Koolis on võimalik vigu veel parandada, aga päriselus kahjuks alati mitte.
- raketti konstrueerinud insener eksisi ühikutega (jalad või meetrid): Marsikulgur prantsatas liiga suure hooga vastu planeeti ja hävis (näide elust enesest)
- arst eksis ravimi doosi arvutamisega, kuigi teadis õiget valemit: patsient sai mürgituse (näide elust enesest)
Seda peab ka koolis õppima. Koolis on võimalik vigu veel parandada, aga päriselus kahjuks alati mitte.
"Offf"
Protsess võiks ideaaljuhul välja näha nii
Teoreetiliste teadmiste omandamine - loeng
Teoreetiliste teadmiste kaasa tegemine - õpetaja teeb ees tahvlil, sina kirjutad vihikusse
Praktiliste oskuste omandamine - harjutusülesanded tunnis õpetaja juhendamisel
Praktiliste oskuste kinnistamine - kodused ülesanded.
Teadmiste Kontroll - tunnikontrollid, kontrolltööd
See "valikvastustega automaattest" on äärmiselt ebainimlik, jõhker "konveiermeertod". Õpetaja ei Õpeta Õpilasi vaid konveier töötleb tootmis-tarbimisühikuid sobivaks. Lisaks eelistab see "tuupureid" ja "spikerdajaid"
Ega siis valikvastustega test ei vähenda kõike eelnevat. See jääb ju ikka alles. (Ja see on hea, et Sa need niiviisi välja tõid.) Õpetajad on kurtnud, et parandavad kontrolltöid õhtul hilja ja nädalavahetustel - omast ajast. Vaat see valikvastustega test võtabki neil koormust vähemaks, mis puudutab faktiteadmisi, grammatikat, arvutusülesandeid. Õpetaja saab end pühendada loomingulisemale tööle.
Samas, kirjandid ja esseed ei kao ju kuhugile.
Valikvastustega teste on nii lihtne läbi viia (kasvõi iga päev). See aitab hoopis õppetööd individualiseerida - nii õpilane kui õpetaja näevad kohe, kus on puudujäävad teadmised ja saavad individuaalselt neile rohkem tähelepanu pöörata. Kõigil sama kontrolltöö, pinginaabri pealt maha kirjutatud - vaat just see tapabki individuaalse lähenemise. Alati ei pea kontrolltöö lõppema hindega päevikus, see võib olla ka lihtsalt olukorra objektiivseks väljaselgitamiseks.
Kontrolltöö vigade parandamise süsteem muidugi tuleb kardinaalselt ümber teha: tsentraalse koosparandamise (oskajad igavlevad tunnis, rumalamad ei saa ikka aru, keskpärased töötavad kaasa) asemel individuaaltöö peale tunde: konsultatsioon ainult nendele, kes soovivad ka ise õppida oma vigadest. Kontrolltööde parandamise ja küsimuste koostamise asemel peaks ju nüüd selleks rohkem aega jääma?
Samas, arvutiprogrammist on ju ka näha statistikat, missuguseid vigu tehti rohkem - ainult need ülesanded võiks siis tõesti tunnis kogu klassi ees korraga uuesti läbi lahendada.
"taksidermist"
..
See lahendus on täna juba olemas. opiq.ee enamvähem nii toimibki. Pole vaja üldse mingit õpetajat. Lapsed loevad teksti läbi. Seal teksti kõrval teevad kohe valikvastustega testi ja ongi tarkus käes. Raha riigile säästetud.
Midagi uut siin päikse all ei arutata. Miskipärast raisatakse siiani hariduses raha õpetajatele. Apsurdo. HTM on ka üleliigne. Kõik veebi ja saab kodus ka koolilõuna teha.
Aga oma innovaatiliste lahendustega soovitan lüüa mõne kooli uks laibaks ja vähemalt 3 aastat end täiskoormusel proovile panna.
"Jate"
..õpetajad tunnevad et nad on nagu konveierliin: ülesanne on teha palju ja odavalt samalaadset toodet ja seda aastat aastasse..
Olete vist naelapea pihta tabanud. Kas see mitte ei kirjelda meile riigihanget? Odavalt ja palju. Ja mis mured meil riigihangetega on?
"uukareda""taksidermist"
..
See lahendus on täna juba olemas. opiq.ee enamvähem nii toimibki. Pole vaja üldse mingit õpetajat. Lapsed loevad teksti läbi. Seal teksti kõrval teevad kohe valikvastustega testi ja ongi tarkus käes. Raha riigile säästetud.
Midagi uut siin päikse all ei arutata. Miskipärast raisatakse siiani hariduses raha õpetajatele. Apsurdo. HTM on ka üleliigne. Kõik veebi ja saab kodus ka koolilõuna teha.
Aga oma innovaatiliste lahendustega soovitan lüüa mõne kooli uks laibaks ja vähemalt 3 aastat end täiskoormusel proovile panna.
No see ei ole ju üldse see, mida silmas pidasin. Aga kui minu nägemus ei kõlba, mis siis ikka .... Tahtsin vaid kaasa mõelda ja kaasa aidata. Seepeale jääb vaid üle kergitada mütsi ja viisakalt soovida edu.
"Offf"
Valikvastustega test on siinkohas sulalollus. Kui õige vastus tuleb wolframalpha või desmos abil, siis MIS?
Pealegi on üleande ebaõnnestumine VÄGA erineva kaaluga
Näiteks õpilane A eksib ainult kusagil ühe märgiga ja saab sisuliselt õige lahenduskäigu juures vale "numbri"
Automaatika "feilib" ta tuimalt
Õpilane B suudab teha joonise ja kirjutada välja valemi (olgu või S=vt) ja Määrata õigesti tundmatu, mida ta otsima hakkab. Tavajuhul 1/3 punkte, Automaatika "feilib" ta tuimalt
Õpilane C on teinud joonise, kirjutanud valemi, ARVUTANUD kõik õigesti, aga ruutvõrrandi lahenditest on valinud reaalsuses ebasobiva "tee pikkus MIINUS 4 meetrit". st. kõik on kenasti "pähe õppinud" aga sisulist arusaamist ei ole. Automaatika ütleb, tubli, istu viis.
On ka neljas võimalus.
Õpilane D on kogunud tekstülesandest kokku lähteandmed, kirjutanud välja valemid, pannud kokku võrrandi, lahendanud kõik õigesti, lohakusvigu pole, aga tulemus on vale. Mida siis automaatika teeb? Loomulikult "feilib".
Ruutvõrrandi lahendamisel põhikoolis seda vast tihti ei juhtu, aga just selline olukord oli mul ülikoolis anorgaanilse keemia eksamil. Loomulikult oli tegu suulise eksamiga, kusjuures oli teada, et kolmest eksamipunktist ülesanne oli olulisem, kui kaks teooriapunkti kokku.
Professor vaatas ja vaatas mu lahenduskäiku nii- ja naapidi ning pani mulle lõpuks viie, sest ka tema ei suutnud aru saada, miks õigesti lahendatud ülesandele vale tulemus tuleb. Teooria osast libisesime seepeale väga kiiresti üle.
Kas ma joonise ka tegin, tõesti ei mäleta :)
Taksidermist põhjendas oma seisukohtad täitsa kenasti ära. Jah, kui valikvastustega teste MÕISTLIKULT ja ÕIGES kontekstis rakendada, siis see asi võiks töötada. Aga... see nõuab päris PRISKET algivesteeringut. Ja siin tuleb mängu interts (INERTS!). Süsteemi inerts. Inimeste inerts. Kollektiivi inerts. Tean seda, olen seal olnud. Kulutame täna 100 000 sest aastaga hoiame kokku MILLI. Ei. Miks? Meil ei ole seda raha? Miks me ei või niimoodi teha, nagu alati? Kellele seda vaja on? Jne.
Taksidermisti süsteem oleks jumala OK, aga härra, te unustate pisiasja -- kuidas see erakordselt inertses hariduskeskkonnas võiks reaalsuseks saada?
Taksidermisti süsteem oleks jumala OK, aga härra, te unustate pisiasja -- kuidas see erakordselt inertses hariduskeskkonnas võiks reaalsuseks saada?
Samas, vahet pole. Õpetajate streik on läbi. Kaja PanemeTuima-Kuni-Neil-Rahakott-Tühjaks-Saab võitis. Õpetajad 0 : Süsteem 1. Edasi? Taksdermisti paindlikku testide süsteemi ei juhtu kunagi. Minu taga nutetud interaktiivsete õppematerjalide asja ei juhtu kunagi. Rong läheb edasi nii, nagu ta on sadu aastaid teinud. Sõidame.
"Offf"
Samas, vahet pole. Õpetajate streik on läbi. Kaja PanemeTuima-Kuni-Neil-Rahakott-Tühjaks-Saab võitis. Õpetajad 0 : Süsteem 1. Edasi? Taksdermisti paindlikku testide süsteemi ei juhtu kunagi. Minu taga nutetud interaktiivsete õppematerjalide asja ei juhtu kunagi. Rong läheb edasi nii, nagu ta on sadu aastaid teinud. Sõidame.
Lihtsustatud arusaam.
Pigem kaotas: algatame-tegelikult-ka-probleeme-lahendavad-tegevused ja võitis, et lükkame-lahenduste-otsimise-kuskile-ebamäärsesse-tulevikku.
"Jate""Offf"
Samas, vahet pole. Õpetajate streik on läbi. Kaja PanemeTuima-Kuni-Neil-Rahakott-Tühjaks-Saab võitis. Õpetajad 0 : Süsteem 1. Edasi? Taksdermisti paindlikku testide süsteemi ei juhtu kunagi. Minu taga nutetud interaktiivsete õppematerjalide asja ei juhtu kunagi. Rong läheb edasi nii, nagu ta on sadu aastaid teinud. Sõidame.
Lihtsustatud arusaam.
Pigem kaotas: algatame-tegelikult-ka-probleeme-lahendavad-tegevused ja võitis, et lükkame-lahenduste-otsimise-kuskile-ebamäärsesse-tulevikku.
Õpetajate streigist oli kasu vähemalt selliselt, et avalikustus ja teadvustus üks oluline asi - Eestis on aastakümneid olnud haridusministreid kes on aina kasvavaid probleeme lihtsalt tuimalt edasi lükanud ja neid probleeme "vaiba serva alla" pühikinud sellise võttega, et süsteemi kallatakse aasta-aastalt tasapisi aina rohkem raha sisse. Kallati raha sisse kuni sinnamaani, et Eesti omab protsendiliselt rekordsuuri hariduskulusid per riigieelarve, aga ikka on raha kõvasti puudu.
Paistab, et pea igas ministeeriumis on oma SKAIS2.
Kas haridusministeerium seda probleemistikku lõpuks niipea lahendama hakkab? Ei usu.
Lisaks venekelsete koolide küsimus st nende lõpetamine, millega pikalt võimul olnud "eestimeelne" erakond ei ole tahtnud tegeleda. Tänaseks oleme neid koole pidanud ja uusi umbkeelseid juurde tootnud juba 33 aastat.
tundub, et see oli esimene kord, kus Kaja jonnis küll ja ajas oma joru, kuid pisut rohkem täiskasvanud koalitsioonikaaslased ja ilmselt ka omad niiditõmbajad refi tagatoast ütlesid talle et tõmba nüüd nati tagasi, ei maksa pilli lõhki puhuda
Ega ta positsioon erakonna sees ei pruugi üldse nii raudne olla kui kaugemalt näib. Väga palju on ta ise igast tuliseid süsi enda pea kohale kogunud. Ansip on ainus, kes on avalikult kriitikat teinud, kuid kindlasti on teisigi mõjukaid refis, kes taolise ülimalt konfrontatsioonilise mõisapreili stiiliga ja üle võlli valedega vahelejäämisega rahul pole .
Ja erakonna esimehe / peaministri koht on siiski magus võimuamet, kindlasti on ka teistel refis selleks ambitsiooni. Ootavad lihtsalt oma aega.
Ega ta positsioon erakonna sees ei pruugi üldse nii raudne olla kui kaugemalt näib. Väga palju on ta ise igast tuliseid süsi enda pea kohale kogunud. Ansip on ainus, kes on avalikult kriitikat teinud, kuid kindlasti on teisigi mõjukaid refis, kes taolise ülimalt konfrontatsioonilise mõisapreili stiiliga ja üle võlli valedega vahelejäämisega rahul pole .
Ja erakonna esimehe / peaministri koht on siiski magus võimuamet, kindlasti on ka teistel refis selleks ambitsiooni. Ootavad lihtsalt oma aega.
"Tervist Teile"
Lisaks venekelsete koolide küsimus st nende lõpetamine, millega pikalt võimul olnud "eestimeelne" erakond ei ole tahtnud tegeleda. Tänaseks oleme neid koole pidanud ja uusi umbkeelseid juurde tootnud juba 33 aastat.
Alles mõned aastad tagasi tootis Eesti koolisüsteem Tallinnas noori inimesi kes on seal sündinud, kasvanud ja kes Tallinnas keskkooli lõpetades ei oska praktiliselt sõnagi eesti keelt. Arvatavasti on nii praegugi.
Rääkimata Ida-Virumaa kasvandikest.
Tartus Puzkini kool. Nii Tartu kui ka Pärnu peaks aga olema nö eestikeelsed linnad. Selge et mitmekeelse koolisüsteemi pidamine on kallis ja sinna need rahad kaovad.
Huvitav kas õnnestuks kokku koguda summa (või vähemalt suurusjärk), mis kulub riigil täna venekeelse paralleelmaailma üleshoidmiseks? Mõtlen siin ainult avalikku raha. Venekeelne kool, kõrgharidus, riigiametite veebilehed, infomaterjalid, trükised, venekeelsed teenindajad, infoliinid jne. Puuduolevad millid saaks vist päris kiiresti kokku…?
Kui Soomes lähened riigiasutuses vene või mõne muu suvalise keelega, siis öeldakse, et väga tore, siin on tõlk, maksab xx eur/h ja võite tema teenuseid kasutada, kui riigikeeles veel hakkama ei saa. Reeglina sellise "motivatsioonipaketiga" saavad ka kõige raskema peaga inimesed kiirelt keele selgeks. Meil aga riik taas maksab "tasuta" peale ja dubleerib ning russkii mir aina paisub.
"janek"
Kui Soomes lähened riigiasutuses vene või mõne muu suvalise keelega, siis öeldakse, et väga tore, siin on tõlk, maksab xx eur/h ja võite tema teenuseid kasutada, kui riigikeeles veel hakkama ei saa. Reeglina sellise "motivatsioonipaketiga" saavad ka kõige raskema peaga inimesed kiirelt keele selgeks. Meil aga riik taas maksab "tasuta" peale ja dubleerib ning russkii mir aina paisub.
Soome näite puhul - neil on täitsa ametlikult kaks riigikeelt kasutusel, umbes sama taotleks ideaalis ka kohalikud vatnikud.
Aga jah, venekeelsest kultuurist on meid vaja välja lülitada küll. Venekeelsest koolist oleme rääkinud, samas on paljudes Eesti koolides siiani ainukeseks II võõrkeeleks vene keel. Ka selle kohustuslik ja massiline õpetamine tuleks lõpetada ja asendada EL keeltega (saksa-prantsuse-itaalia või kasvõi soome-rootsi).