"taksidermist"
Testide kontrollimine peaks toimuma masinlugemisega - sellega saab hakkama ka tavaline sekretär koos vastava arvuti skänneriprogrammiga.
Õpilaste käekirja oled reaalselt näinud?
Pooled on nagu tulevased arstid :)
Õpilaste käekirja oled reaalselt näinud?
Pooled on nagu tulevased arstid :)
- Kastikese mustaks värvimine ei nõua erilist käekirja.
- Lohakas vormistus tähendab seda, et seda vastust ei loeta ja seega punkti vastuse eest kirja ei saa
- Lohakas vormistus tähendab seda, et seda vastust ei loeta ja seega punkti vastuse eest kirja ei saa
"taksidermist"
-
- Lohakas vormistus tähendab seda, et seda vastust ei loeta ja seega punkti vastuse eest kirja ei saa
Tänapäeval tähendaks see, et positiivseid tulemusi on klassi kohta 1-2. Sellist asja ei laseks ühegi kooli juhtkond läbi.
"Draax"
Ja nagu eespool kirjutati, siis 4 kuud pole üldse kontakttunde. Paari veerandilõpu nädala töökoormuse kirjeldamine sellisena nagu see toimuks 365 päeva aastas ei ole usutav.
Kõlab nagu unistuste amet. Pool ajast tööta, millal tahad. Palka saad üle keskmise ja puhkus on kolm kuud aastas.
See on paberi peal ilus küll, aga miks on siis koolidel õpetajate leidmisega nii suured raskused? Kuuldavasti viiendik kohtadest on täidetud erialast haridust mitte omavate inimestega. Mõnes koolis otsitakse korraga 5-6 uut õpetajat. MIks ei ole seal 400 inimest kohe järjekorras ootamas, nagu vedurijuhi kursustele, kui tingimused on nii soodsad?
Poliitiliselt mittekorrektne vastus oleks et need nutisõltlastest makaagikarjad söövad ilmselt närvid seest. Suht raske kui mitte võimatu on tahvli juures tunde anda või midagi õpetada kui su juttu ei kuulata ja tegeletakse muude asjadega, mh. pinginaabriga rääkimisega.
Uudistesaates näidatavad kaadrid viksidest ja viisakatest õpilastest tundi kuulamas on nn. jäämäe veepealne osa.
Uudistesaates näidatavad kaadrid viksidest ja viisakatest õpilastest tundi kuulamas on nn. jäämäe veepealne osa.
"m_k_""Draax"
Ja nagu eespool kirjutati, siis 4 kuud pole üldse kontakttunde. Paari veerandilõpu nädala töökoormuse kirjeldamine sellisena nagu see toimuks 365 päeva aastas ei ole usutav.
Kõlab nagu unistuste amet. Pool ajast tööta, millal tahad. Palka saad üle keskmise ja puhkus on kolm kuud aastas.
See on paberi peal ilus küll, aga miks on siis koolidel õpetajate leidmisega nii suured raskused? Kuuldavasti viiendik kohtadest on täidetud erialast haridust mitte omavate inimestega. Mõnes koolis otsitakse korraga 5-6 uut õpetajat. MIks ei ole seal 400 inimest kohe järjekorras ootamas, nagu vedurijuhi kursustele, kui tingimused on nii soodsad?
Mina ei tea ametit, mida Eestis oleks üleliia? Õpetajaid - vähe. Arste -vähe. Ehitajaid - vähe. Koristajaid - vähe. Prügivedajaid - vähe. IT inimesi - vähe. Insenere - vähe.
Keda meil palju on? Penskareid?
Teoreetiliselt on laste arv juba mitmeid aasataid päris palju Eestis vähenenud.
Õpetajaid peaks olema palju laste arvu kohta!
Miks Kristiina Kallas koole kinni ei taha panna, kus lapsi ei ole?
Raskeid reforme ei taha kahjuks keegi teha...
Kahjuks on E200 oma nime häbiplekk. Streikijad õpetajad on minu silmis kaotanud igasuguse respekti oma 20 EUR nõudmise ja "solvuva" EGOga, mis lastevanematele on olnud totaalne fiasko!
"m_k_"
Kõlab nagu unistuste amet. Pool ajast tööta, millal tahad. Palka saad üle keskmise ja puhkus on kolm kuud aastas.
Arvesta milline meedia-foon on viimased 30 aastat olnud. Selle kohta kui nõme amet see on ja kui vähe palka makstakse.
Mul lähisugulane on 25 aastat õpetajana töötanud. Tõi positiivsena veel välja oma laste kasvatamisel:
- Tuled töölt koju umbes samal ajal koos lastega.
- Laste koolivaheaegade ajal oled ise ka enamjaolt vaba.
Negatiivsena muide viimasest ajast "kaasav õpetamine".
-Igas klassis on 2-5 "võõramaalast", kes keelt paremal juhul tönkavad.
- Käitumisraskustega õpilastel on õiguseid katuseni. Nendega tegelemine võtab tohutult aega ja energiat.
Valdav osa inimesi on õppinud või valinud ameti, et oleks MINGI töö. See ei oma sidet pühendumusega oma tööle. See on puhtalt inimlik aspekt ja pühendunud inimesi on tõenäoliselt üsna konstantne hulk läbi inimkonna ajaloo. Hea õpetaja või ehitaja omab pühendumist oma tööle, otsinguid, kuidas teha oma tööd paremini , mida juurde omandada jne. Keskmisele inimesele piisab, kui ta oma töö kuidagi tehtud saab. Neid töölkäijaid on lademes aga häid spetsialiste otsitakse ja sõltuvalt erialast ka võimalusel tasustatakse kõrgemalt. Vajadusest lähtuvalt täidetakse ametikohti paratamatult "nendega, keda on turult võtta".suur hulk inimesi ei sobi ei heaks õpetajaks ega ehitajaks ja ometi nad teevad seda tööd.
"iffkillla""taksidermist"
Laiendaksin valikvastusega testide teemat. See sobib faktide kontrollimiseks väga hästi:
- matemaatika, füüsika, keemia ülesande lahendamisel õige vastuse kontrollimiseks (ei ole võimalik saada õiget vastust, kui arvutuskäik ise on vale)
Ja siis tuleb mingi halva nägemisega tegelane kontrolltööle/eksamile nutiprillidega ja AI sosistab kõrva millised vastusevariandid on õiged.
Matemaatikas on lahenduskäik ise olulisem, kui õige vastus. Vastuse võib saada siit-sealt-kolmandat moodi. Tähtis on teada, kuidas mingit ülesannet lahendada, mitte tingimata täpselt õige vastus.
...just. Mine õpeta näiteks varateismelistele reaalaineid, kusjuures õpetaja kõik võimalused distsipliini kehtestada on ideoloogilistel põhjustel eemaldatud ning tõulapsi kasvatavad helikoptervanemad lendavad peale kolm korda nädalas. et miks nende kõige targem laps viie miinuse või koguni nelja sai.
Õpetajate frustratsiooni allikas ei ole palk. Õpetajate frustratsiooni allikas on see, et lisaks sellele, et neid nende töökohas igapäevaselt ebainimlikul viisil jahvatatakse, saavad nad ka ülevalt poolt signaale, et olgu vait ja kannatagu ära.
Õpetajate frustratsiooni allikas ei ole palk. Õpetajate frustratsiooni allikas on see, et lisaks sellele, et neid nende töökohas igapäevaselt ebainimlikul viisil jahvatatakse, saavad nad ka ülevalt poolt signaale, et olgu vait ja kannatagu ära.
"Karum6mm"
...just. Mine õpeta näiteks varateismelistele reaalaineid, kusjuures õpetaja kõik võimalused distsipliini kehtestada on ideoloogilistel põhjustel eemaldatud ning tõulapsi kasvatavad helikoptervanemad lendavad peale kolm korda nädalas. et miks nende kõige targem laps viie miinuse või koguni nelja sai.
Õpetajate frustratsiooni allikas ei ole palk. Õüetajate frustratsiooni allikas on see, et lisaks sellele, et neid nende töökohas igapäevaselt ebainimlikul viisil jahvatatakse, saavad nad ka ülevalt poolt signaale, et olgu vait ja kannatagu ära.
kõik õige, aga ma pole antud streigi puhul kordagi kuulnud sellest õpetajate poolt räägitavat, ikka ainul palk ja töökoormus.
...sest need (palk & töökoormus) on kaks asja, mida on võimalik agregeerida ning ühiskonnale arusaadavaks muuta. Neid intsidente, kuidas mingi kontrollimatu mürsik inimese poole aastaga läbi põletab, ei ole poliitkorrektne esitada ning nende intsidentide hullumeelsusest ei saada aru.
Palk on valitsuse pädevuses, laste käitumine ja tööõhkkond koolis ning suhted lastevanematega ei ole.
Tegelt neid ulakaid on koolis alati olnud, kuid head õpetajad on osanud luua niisuguse õhkkonna, kus nad ei muutu domineerivateks ja kus kaasõpilased ise hakkavaid neid distsiplineerima oma meetoditega, mis on tõhusamad mistahes õpetaja karistusest, kes ju füüsiliselt last ei tohi puudutadagi ja isegi klassist välja saatmine loetakse õpilast alandavaks käitumiseks.
Kui aga distsipliin on klassist käest lastud ja ülburid võimu enda kätte võtnud, siis korda tagasi saada sama õpetaja reeglina ei suudagi .
Tegelt neid ulakaid on koolis alati olnud, kuid head õpetajad on osanud luua niisuguse õhkkonna, kus nad ei muutu domineerivateks ja kus kaasõpilased ise hakkavaid neid distsiplineerima oma meetoditega, mis on tõhusamad mistahes õpetaja karistusest, kes ju füüsiliselt last ei tohi puudutadagi ja isegi klassist välja saatmine loetakse õpilast alandavaks käitumiseks.
Kui aga distsipliin on klassist käest lastud ja ülburid võimu enda kätte võtnud, siis korda tagasi saada sama õpetaja reeglina ei suudagi .
"m_k_""Draax"
Ja nagu eespool kirjutati, siis 4 kuud pole üldse kontakttunde. Paari veerandilõpu nädala töökoormuse kirjeldamine sellisena nagu see toimuks 365 päeva aastas ei ole usutav.
Kõlab nagu unistuste amet. Pool ajast tööta, millal tahad. Palka saad üle keskmise ja puhkus on kolm kuud aastas.
See on paberi peal ilus küll, aga miks on siis koolidel õpetajate leidmisega nii suured raskused? Kuuldavasti viiendik kohtadest on täidetud erialast haridust mitte omavate inimestega. Mõnes koolis otsitakse korraga 5-6 uut õpetajat. MIks ei ole seal 400 inimest kohe järjekorras ootamas, nagu vedurijuhi kursustele, kui tingimused on nii soodsad?
Olles hoolekogu tööga seotud, siis kommenteeriks, nii, et see pask millega lisaks tuleb tegeleda kooli ja õppetöö kõrvalt lööb enamustel noortel põhja alt lihsalt. Need ajad on möödas, kus õpetaja kaebuse peale vanematelt preemiad ära võeti, nüüd on vastupidi. Vanakooli õpetaja nahk on paks ja kogemustepagas suur, parimal juhul paneb lapse ja lapsevanema paika juba nii, et kaebused ja süüdistused ja muu jama kuskile ei jõuagi. Aga noor õpetaja ütleb Fuck it, milleks mulle seda vaja ja asub muid võimalusi otsima.
Küsimus pole (vaid) palgas, küsimus pole selles, et õpetajatel on hüvesid vähe, ma siiralt usun, et küsimus pole ka selles, et tööd oleks ülepea liiga palju võrreldes muude valdkondadega, kuigi seal kindalsti on töömahu sujuvamaks muutmise osas ja ka vähendamise osas parandamise ruumi.
Mulle on jäänud silma mõned asjad mis selle tööga enam kaasas käivad kui muudel ametitel: Õpilaste motivatsioon (-selle puudumine); lastevanemate (igasugune) surve, keda õpetatakse vähe, keda õpetataske liiga palju, kellega riieldakse vähe ja kelle puhul oodatakse, et last peabki kool kasvatama.
Probleemlastega tegelemine (nüüdsel ajal seatakse probleemlaste võimalused ja mured mitteprobleemlaste võimalustest kõrgemale - tavalapsed saagu ise hakkama, mis-sest, et probleemlapsed otseselt teiste õpiedukust motivatsiooni ja kaasõpilaste omavahelisi suhteid mõjutavad, probleemlapsel aga peab olema võimalus "normaalses" keskkonnas normaalsete lastega koos kasvada ja õppida ja tavalapsed peavad harjuma, et meie keskel on ka teistsuguseid inimesi(olgu öeldud et ma usun, et nii mõnigi "normaalne" laps saab selle tõttu õpilüngad või traumad, mis hilisemal kooliteel nende haridusteed mõjutavad, rääkimata, et õpetaja saab omad traumad), inimsuhetest tulenev stress, alati ei ole ka koolis kolleegide või juhtide omavahelised suhted liiga head, puudvad psühholoogid seal hulgas ka õpetajatale (sellist üldist psühholoogi rolli edendavad klassijuhatajad ja jumal teab kes parasjagu mingi probleemi keskele satub).
Ja minu arust üks probleem, mida eelnevalt juba olen väkja toonud on ka iganenud ja jäik õppeprogramm, eksamist eksamisse sprintimine, paljud õpetajad tunnevad et nad on nagu konveierliin: ülesanne on teha palju ja odavalt samalaadset toodet ja seda aastat aastasse.
"taksidermist"
Laiendaksin valikvastusega testide teemat. See sobib faktide kontrollimiseks väga hästi:
- matemaatika, füüsika, keemia ülesande lahendamisel õige vastuse kontrollimiseks (ei ole võimalik saada õiget vastust, kui arvutuskäik ise on vale)
Sa kütad siin kohas ikka 100ga puusse.
Protsess võiks ideaaljuhul välja näha nii
Teoreetiliste teadmiste omandamine - loeng
Teoreetiliste teadmiste kaasa tegemine - õpetaja teeb ees tahvlil, sina kirjutad vihikusse
Praktiliste oskuste omandamine - harjutusülesanded tunnis õpetaja juhendamisel
Praktiliste oskuste kinnistamine - kodused ülesanded.
Teadmiste Kontroll - tunnikontrollid, kontrolltööd
Kontrolltöö on KAHEPOOLNE side. Kui see ikka "feilib täiega" on see tagasiside õpetajale -- midagi on Protsessis valesti.
Ühtlasi on see tagasiside õpilasele. Mis läks valesti ja mille kallal tuleb veel töötada. Mäletate veel, kuidas sai vihikusse maalitud. "Kontrolltöö nr. 2 Vigade parandus."
Valikvastustega test on siinkohas sulalollus. Kui õige vastus tuleb wolframalpha või desmos abil, siis MIS?
Pealegi on üleande ebaõnnestumine VÄGA erineva kaaluga
Näiteks õpilane A eksib ainult kusagil ühe märgiga ja saab sisuliselt õige lahenduskäigu juures vale "numbri"
Automaatika "feilib" ta tuimalt
Õpilane B suudab teha joonise ja kirjutada välja valemi (olgu või S=vt) ja Määrata õigesti tundmatu, mida ta otsima hakkab. Tavajuhul 1/3 punkte, Automaatika "feilib" ta tuimalt
Õpilane C on teinud joonise, kirjutanud valemi, ARVUTANUD kõik õigesti, aga ruutvõrrandi lahenditest on valinud reaalsuses ebasobiva "tee pikkus MIINUS 4 meetrit". st. kõik on kenasti "pähe õppinud" aga sisulist arusaamist ei ole. Automaatika ütleb, tubli, istu viis.
See "valikvastustega automaattest" on äärmiselt ebainimlik, jõhker "konveiermeertod". Õpetaja ei Õpeta Õpilasi vaid konveier töötleb tootmis-tarbimisühikuid sobivaks. Lisaks eelistab see "tuupureid" ja "spikerdajaid"
Sisulist arusaamist ei aita "konveieril hindamine" mitte kuidagi süvendada ega parendada.
Kui me juba NII VAESED oleme, et hakkame "õppetulemusi konveieril tootma" masstootmise meetoditega, siis parem on koolid kinni panna ja Eesti Vabariik "lootusetuks" kuulutada ja mis me ikka ennast piiname.
... ag mönel pool koolis on suisa nii, et peale seitsmendat korda "öpetamist" hakab öpetaja ise juba tasapisi aru saama, kuda öige vastus tuleb, kuid ootus/lootus et individuaalne hindamine ja järeleaitamine näitab priviligeeritud öpet saanu kitsamat silmavaadet, mida nedsamsgused 20 tuh öpetajat küll mitte ei oma...
... mönel veab, ja möne öpetajaga veab, kuid paljudel ja paljudega kahjuks mitte...
... mönel veab, ja möne öpetajaga veab, kuid paljudel ja paljudega kahjuks mitte...
"marker"
- Käitumisraskustega õpilastel on õiguseid katuseni. Nendega tegelemine võtab tohutult aega ja energiat.
Mina mäletan küll, et meie koolist kadusid sellised "käitumisraskustega" õpilased ükshaaval mingi hetk lihtsalt ära. Erikooli läksid või pandi mingisse muusse kooli. Mingeid koolipsühholooge ega muud sellist abipersonali koolis ei olnud. Õpetajad vabanesid sellisest kontingendist ise.
kuna see veel oli ? Ma pakun, et siis kui haridusministriks oli Elsa Gretškina ...))). Ega jah neid pätipoisse pikalt ei poputatud.
Kuid nüüd ju tuleb hoida nagu pilpa peal, et nad vaesekesed eluaegset traumat jumala eest ei saaks, sest koolist visati välja
Kuid nüüd ju tuleb hoida nagu pilpa peal, et nad vaesekesed eluaegset traumat jumala eest ei saaks, sest koolist visati välja
Seadusesse tuleb kirjutada:
Kui õpilane ei allu õpetaja korraldusele või teeb teistel õppimise võimatuks, siis õpetajal on õigus keelata õpilasel kooli tulek kas üheks, kolmeks või viieks päevaks. Selle sätte rikkumisel (tuli kooli) saab vanematele saata arve iga keelatud koolipäeva kohta täna näiteks 1000.- Eur.
Sportmängudes on tavaline, et eemaldatakse teatud ajaks.
Kui õpilane ei allu õpetaja korraldusele või teeb teistel õppimise võimatuks, siis õpetajal on õigus keelata õpilasel kooli tulek kas üheks, kolmeks või viieks päevaks. Selle sätte rikkumisel (tuli kooli) saab vanematele saata arve iga keelatud koolipäeva kohta täna näiteks 1000.- Eur.
Sportmängudes on tavaline, et eemaldatakse teatud ajaks.
Kaamerad klassi?