"iffkillla" ... nii on see teoorias. Praktikas streigivad siin niikuinii ainult riigipalgalised ja nemad nüüd küll vaevalt täna kuskile erasektorisse massiliselt minema hakkavad.
Õpetajad ei hakka erasektorisse minema? Ma töötasin Eestis kunagi koos mitmete eksõpetajatega. Õpetajakogemus oli teinud nad palgatingimuste osas suht leplikuks - nad olid rõõmsad ja neile piisas, et juba kell 7 õhtul võisid nad tööasjad kõrvale jätta ja perele pühenduda. Suutlikkus ka kõige rumalamatele lastele näiteks matemaatikat õpetada näitab head analüüsioskust, sobivust IT-tööks. Samas näiteks suutlikkus 30+ "opossumiga" (nagu Offf ütleb) maid jagada teeb ka kõige hullemate klientide haldamise lapsemänguks :)
Selles suhtes head õpetajad ei ole su klassikalised riigi ministeeriumi alluvuses massametnikud, keda ma mäletan 75% ajast kuskil tagaruumis kohvi joomas.
"Draax" Teine nädal juba keerulisem. Ei tea kui sügav see ametiühingu streigikassa nüüd ongi, aga kui sellest nädalast makstakse 50% palga ulatuses streigitoetust, siis lihtne arvutus näitab, et iga järgmine nädal streikimist läheb 2000 € palgaga õpetajale maksma 250 €.
Teab keegi, kas see toetus makstakse otse isiku arvele? TM maha? Või läbib koos sotsmaksudega kuidagi "palgaringi"? Või kuidas AÜ õige palga teada saab? Tagurpidi AÜ maksust?
Lang oli oma saates täna väga pahane, et mingid jõukad sponsorid olid streigikassasse teinud toetusmakseid . Nõudis, et näidake aga siia, kes tegid ! Streigijuht aga ütles, et kui sponsorid tahavad ise esile astuda, siis tehku seda, tema seda infot avaldama ei hakka . Lang aga oma joru , et parteidele annetajad on ju avalikud, anonüümseid annetusi olla ei tohi ja ettevõtted kah annetada ei tohi. Küllap taadile jäi märkamata, et ametiühing ei ole partei Võib-olla oli ta nooruses liiga palju saanud seda õpetust, et ametiühingud on kommunismi kool. Need leninismi atavismid löövad komsomoliaktivistidel ikka sageli välja. Noorelt õpitud...
kaja kallas tegi kogu oma ida(vene)vedude skandaali ajal kivinägu. Sama toimus siis kui Putini vasall diktaator Lukasenkoga ühisfotole ronis. Nüüd on vol II ja kui reiting jääb püsima või isegi kasvab nagu näha, siis on streik pm läbikukkunud. Õpetajatel on pered, lapsed vaja toita, liisingud, laenud...
"iffkillla" ... nii on see teoorias. Praktikas streigivad siin niikuinii ainult riigipalgalised ja nemad nüüd küll vaevalt täna kuskile erasektorisse massiliselt minema hakkavad.
Õpetajad ei hakka erasektorisse minema? Ma töötasin Eestis kunagi koos mitmete eksõpetajatega. Õpetajakogemus oli teinud nad palgatingimuste osas suht leplikuks - nad olid rõõmsad ja neile piisas, et juba kell 7 õhtul võisid nad tööasjad kõrvale jätta ja perele pühenduda. Suutlikkus ka kõige rumalamatele lastele näiteks matemaatikat õpetada näitab head analüüsioskust, sobivust IT-tööks. Samas näiteks suutlikkus 30+ "opossumiga" (nagu Offf ütleb) maid jagada teeb ka kõige hullemate klientide haldamise lapsemänguks :)
Selles suhtes head õpetajad ei ole su klassikalised riigi ministeeriumi alluvuses massametnikud, keda ma mäletan 75% ajast kuskil tagaruumis kohvi joomas.
Hetkel läheks ta ju selgelt madalamale palgale, kui mis tal õpetajana on, võimalik, et vahetustega tööle, võimalik, et füüsiliselt ja vaimselt raskemale tööle, või on turg paremaid pakkumisi nii täis, et mine ja vali, mine ja võta?
Nii kurb, kui see ka pole, taktikaliselt on "kivinägu" hetkel üsna õige otsus. Nagu TT õigesti mainis ... rahalised kohustused tahavad täita. Varsti hakkab nälg pitsitama. Vaja ainult ära oodata, millal nad alla annavad. Kui libistate pilgu diagonaalis üle "peldikuseinte" siis näete seal "mida nad virisevad, endal on 3 kuud puhkust ja soe tubane töö ja ei pea raskeid asju tõstma, aga vat mina ehitusel..." stiilis arvamusi. (Oma mõju avaldab ilmselt ka see, et päris mitu kipsi-kallet ja betooni-pärtlit said kunagi "õpsi süül" suvel koolipinki nühkida ja ehk ka mõnda klassikursust korrata ja see on neil kenasti meeles). Eks ole siitsamastki foorumist loetud kuidas õpetajate elu on aina lust ja lillepidu puhkusest puhkuseni. Rämedalt üle makstud pealegi. Usutavasti võidab Kallas sellise lükkega tõesti "kaltsakproletariaadi" poolehoidu, kui "tõrksatele ja kiuslikele" vastikutele "õpsidele" päitsed pähe paneb.
"Draax" Ei teagi nüüd. Esimene nädal streikida on lihtne, või paar päeva toetusstreiki teha. Eriti kui mõned lahked omavalitsused on nõus palka edasi maksma. Teine nädal juba keerulisem. Ei tea kui sügav see ametiühingu streigikassa nüüd ongi, aga kui sellest nädalast makstakse 50% palga ulatuses streigitoetust, siis lihtne arvutus näitab, et iga järgmine nädal streikimist läheb 2000 € palgaga õpetajale maksma 250 €. Voltri on õhutanud õpetajad küll streikima, aga teisalt eks see ongi selline natuke pokkerimängu moodi. Kui Kaja suudab paar nädalat kivinägu hoida, siis võib-olla neid streikijaid ühel hetkel ei olegi enam väga palju.
protestijate ainuke võidutsenaarium oleks kui saadaks nüüd päästjad, politseinikud, teatri-kultuuriinimesed ja muid ametnikud ka tänavale protestima - nagu tehakse prantsusmaal.
reaalsus vist ikkagi see, et raha pandakse haridusesse päris palju, aga efektiivsus on madal ning raha kaob kuhugi katlasse või asjadesse mis reaalselt tulu toovad ainult mingite inimeste CV-des ja sotsiaalmeedia kampaaniates.
"Jate" Hetkel läheks ta ju selgelt madalamale palgale, kui mis tal õpetajana on, võimalik, et vahetustega tööle, võimalik, et füüsiliselt ja vaimselt raskemale tööle, või on turg paremaid pakkumisi nii täis, et mine ja vali, mine ja võta?
Novot, kui ei õnnestu tegelikke muudatusi nüüd käima tõmmata ja rahuldutakse taas lihtsalt suurema töötasuga, siis kindlasti jah - kolme aasta pärast oleme ilmselt suuremas augus kui praegu. Teisalt: kus on jõud, seal on ka vastujõud: “õnneks” õpilaste arv on kukkumises, vastavalt nagu sündivus on kukkumises olnud, ja nagu hiljuti just ära märgiti, on meil hetkel rohkem õpetajaid õpilase kohta kui oli 15-20 aastat tagasi. Kuidagi saime siis hakkama, küll saame ka edaspidi, ise loodan siiski, et valitsusjuhti võetakse kuulma ja tõmmatakse tegelikud reformid käima, nagu E200 seda valimiste eel lubas.
Kõige huvitavam on see, et haridusministeerium on selle sama tühjajutumehe erakonna käes, kes lubas enne valimisi nulleelarvet ja suuri reforme. hetkel pole reforimdest kippu ega kõppu ja see koht kus oleks võinud juba reformidega alustada ehk 15 lapsega koolide sulgemine, seal valis tuhjajutumehe erakonna haridumisister seisukoha, et kooliga tuleb jätkata.
Muidugi, ega Ossinovski ei saagi teada, et ta õde peale tema firma talle müümist sama asjaga edasi tegeleb - ega lähisugulased sellistest asjadest ei räägi. Üldse, liigub raha Venemaalt välja tooraine vastu, või hoopis raha Venemaale ja tooraine välja - igal juhul nõrgestab see Venemaa majandust. Onju?
Raha paneb rattad käima ., raha ei haise .Ja raha saab Vene-äriga meeletult-.Alati on saanud
See kõik on juba olnud eelmises Eesti Wabariigis. Eesti pidas Vabadussõda, see oli verine ja meeleheitlik sõda palju suurema ja tugevama koletise vastu. Niipea kui sõlmiti Tartu rahu, algas väga vilgas ja enneolematult kasumlik äri bolševike Venemaaga . Eesti sai Vene riigikassist 15 miljonit kuldrubla, kuid see oli vaid köömes selle äri kõrval, mis kohe järgnes.Samade rongidega, millega veeti kohale Eestile kuuluv kuld, hakati kohe vedama siia ka suurtes kogustes kulda, kalliskive ja kunstiväärtusi, millele Eesti pangad ja kaupmehed olid vahendajateks Läände. Lääneriigid olid kuulutanud bolševike valitsusele majandusblokaadi ja Eesti hakkas streigimurdjaks... ainult ühel põhjusel - see oli nii kasulik ! Vahendustasud ulatusid 20 %, kogused olid tohutu suured . Vahendasid kõik, sealhulgas tipp-poliitikutega seotud pangad ja isegi Eesti Pank. Lausa šokeeriv oli lugeda Jaak Valge ajalooraamatust Lahtirakendamine kuidas Eesti Panga varakambris tehti revisjon ja seal vedeles kümnete tonnide viisi bolševike röövitud kulda, peale tsaari rublade miljon sovrinit, Prantsuse kuldfranke, Saksa kuldmarku, Rootsi kuldkroone., Shveitsi ja Peterburi pankade kullakange .Laaditi sealt 5 tonni mingile Tallinna sadamas ootava laeva peale, mis viis selle kraami Londonisse ja kohe toodi Venemaalt veel kümneid tonne asemele.Ja jälle tuli uus laev, laaditi see täis ja siis järgmine...Ühe partii briljantide müügist 1921.a. saadi miljon naelsterlingit, see oli peaaegu sama palju kui aastaid hiljem võetud Eesti Vabariigi nn Rahvasteliidu laen ...
See suur kullapidu lõppes ära alles 1923.a. kui Venemaal sai tsaari kuld otsa ja selleks ajaks tahtsid ka teised riigid kasumist oma osa saada ning vahendustasud langesid mingi 5 % peale ja veel madalamaks.
Megakasumid Venemaalt siiski midagi head Eesti pankadele ei toonud. Raha raisati ära mõttetutele projektidele ja korruptiivsetele laenudele, suur kullapesija Harju Pank läks peagi hoopis pankrotti, Scheeli Pank pääses vaevu moratooriumiga. ' Ja nüüd siis jälle sama asi . Venemaa on nagu mingi moosipurk sahvris, lapsed teavad küll, et ei tohi sinna maiustama minna, ema ei luba, kuid lausa kisub, sest moos on nii magus ...
"Tervist Teile" Kõige huvitavam on see, et haridusministeerium on selle sama tühjajutumehe erakonna käes, kes lubas enne valimisi nulleelarvet ja suuri reforme. hetkel pole reforimdest kippu ega kõppu ja see koht kus oleks võinud juba reformidega alustada ehk 15 lapsega koolide sulgemine, seal valis tuhjajutumehe erakonna haridumisister seisukoha, et kooliga tuleb jätkata.
Ma arvan, et reformidega tuleks alustada teisest otsast - mitte algkoolide sulgemisega vaid õpetajate töökohustuse delegeerimisega. - Kas iga õpetaja peab ise põlve otsas nikerdama omale töövahendid (nii nad väidavad)? - Kas kontrolltööde parandamist ei saa automatiseerida (valikvastusega teste, mitte kirjandeid pean silmas)? - Kas klassijuhataja peab ilmtingimata olema mingi erialaõpetaja? - Kas Haridusministeeriumis valitseb samasugune ülekoormus kui koolides (äkki saaks ka seal süsteemi "korrastada")?
Taksidermist, oled tabanud naelapea pihta. Siia peaks lisama ka “kas erialaõpetaja peab suhtlema lapsevanematega (reede õhtul kell 23) jne”. Praegu igal pool leviv postitus õpetajate ülekoormusest on minuarust lihtsalt ebaefektiivse töökorralduse vili. Aga katsu sa minna sellest rääkima…
"siretsch" Taksidermist, oled tabanud naelapea pihta. Siia peaks lisama ka “kas erialaõpetaja peab suhtlema lapsevanematega (reede õhtul kell 23) jne”. Praegu igal pool leviv postitus õpetajate ülekoormusest on minuarust lihtsalt ebaefektiivse töökorralduse vili. Aga katsu sa minna sellest rääkima…
Lisaks on palju ameteid (ilmselt ka õpetaja ametis) kus on kindlad ajajuhtimise reeglid, mis aitavad töö- ja eraelu lahus hoida. Reede õhtul kell 23 võib muidugi lapsevanemate e-kirjale vastata, aga ei pea. Kui sa otsustad seda reede õhtul kell 23 teha, siis on see sinu oma valik. Kurta selle juures kuidas tööd on palju, on samuti vaba valik. Kui sa tunned, et sa pead seda tegema, sest teine pool ootab kohe vastust, siis võib-olla see tunne on ainult sinu peas ja sellest tuleb osata lahti lasta.
Täpselt samamoodi on ajajuhtimise küsimus, mis kell sa täpselt kontrolltöid parandad - kas teed seda kohe pärast kontakttundide lõppu pärastlõunal või siis pühapäeva õhtul pärast AK-d. Viimane annab muidugi rohkem kaastundepunkte, aga töökoormus on täpselt sama.
Ja nagu eespool kirjutati, siis 4 kuud pole üldse kontakttunde. Paari veerandilõpu nädala töökoormuse kirjeldamine sellisena nagu see toimuks 365 päeva aastas ei ole usutav. Erasektoris on pooltes ettevõtetes mingi projektipõhine tormamine kus paar korda aastas on "all hands on deck" ja tehakse ka nädalavahetusel kui vaja. Ilmselt sellepärast on seda kaasamõtlemist ka avalikkuses natuke vähem kui oodatud.
Lisan siia kaks punkti - kas õpetaja peab olema turvamees-kriisiläbirääkija - kas õpetaja peab olema psühholoog-nõustaja arengu- ja käitumishäiretega lastele ja üks eitus ei - kontrolltööde parandamist ei saa ega tohi automatiseerida. Vähemalt mitte üldjuhul.
Laiendaksin valikvastusega testide teemat. See sobib faktide kontrollimiseks väga hästi: - matemaatika, füüsika, keemia ülesande lahendamisel õige vastuse kontrollimiseks (ei ole võimalik saada õiget vastust, kui arvutuskäik ise on vale) - ajaloos jt jutustavates ainetes faktide või ideede (sh. vastus küsimusele "miks?", "kuidas?") kontrollimiseks Loomulikult jäävad alles ka arutlevad kirjandid, esseed, käsitöö jne.
Valikvastustega testi puhul aga on väga oluline, et: - vastusevariante oleks vähemalt 5 (vähema puhul suureneb võimalus anda õige vastus puhtjuhuslikult) - kasutada ikkagi reaalsusele lähedasi valesid vastusevariante, mitte absurdseid vastuseid - küsimuste ja testide versioone on hästi palju (nii et pole võimalik kõiki õigeid vastusevariante meeles pidada ja sõpradele kopeerida), õigete vastuste positsioon variantides muutub iga testikorraga jne.
Testide kontrollimine peaks toimuma masinlugemisega - sellega saab hakkama ka tavaline sekretär koos vastava arvuti skänneriprogrammiga. Testide paberileprintimine loomulikult samuti sekretäri abiga, mitte õpetajsa ise seda ei tee. Võimalik muidugi kasutada ka iPadi (või Androidi) programme paberi asemel.
Selleks, et vastusevariante oleks palju: - iga aineõpetaja igas koolis koostab ise küsimused, aga need jagatakse tsentraalselt välja ka teistele aineõpetajatele üle riigi, seega koostöö ja standardiseerimine (testide raskusaste üle riigi on niisiis sama, hinnetel/diplomitel on seega sama väärtus) - arvutiprogramm "segab kaardid" ehk koostab uue testiversiooni koos äravahetatud küsimuste ja äravahetatud vastusevariantidega iga kord uuesti enne testi väljatrükkimist, kusjuures programm jälgib, et samad küsimused ei sattuks samasse klassiruumi. Seega, pole olemas sama testi samade õigete vastustega.