Õpetajad ei ole Reformierakonnale isegi mitte kolmanda järgu probleem, vastupidi, õpetajatele palgatõusu leidmine on peaministripartei nimekirjas kõige kõrgemal kohal nende seas, keda mitte mingil juhul rahastada. See raha on ju tegelikult olemas näiteks valitsuse sihtotstarbeta reservis, kus on selleks aastaks eraldatud 22 miljonit. Kui streigi ärahoidmine oleks mingilgi moel Reformierakonnale prioriteet, siis võetaks raha sealt.
See lõik näitab, et kirjutaja hästi ei saa aru, millest ta kirjutab. Riigieelarve kinnitab riigikogu. Valitsuse sihtotstarbeta reserv on mingi summa, mille riigikogu jätab valitsusele aasta jooksul ootamatute kulude katmiseks ilma, et selleks oleks vaja eraldi riigikogu kooskõlastust.
Mingi esimese mõttena mis meelde tuleb, et kui venelased tõesti tahavad imporditud põgenike massiga mingit rändekriisi piiril korraldada, siis on võimalik kiirelt PPA-le anda eelarve sellega toime tulekuks (tõkete ehitamine/paigaldamine, inimesed, ületunnid jne.).
Kui kellelegi tundub hea mõte, et kulutame selle 22 miljonit pigem jaanuarikuus õpetajate palkadeks, siis mind hakkab juba huvitama mismoodi selle inimese enda pere-eelarve välja näeb ja kuidas seal raha puudutavaid otsuseid langetatakse.
Kui kellelegi tundub hea mõte, et kulutame selle 22 miljonit pigem jaanuarikuus õpetajate palkadeks, siis mind hakkab juba huvitama mismoodi selle inimese enda pere-eelarve välja näeb ja kuidas seal raha puudutavaid otsuseid langetatakse.
Oh, väga lihtne, kui ruts nappima hakkab siis kütame kütusearved ja majoneesitšekid esinduskuludesse.
Kui kellelegi tundub hea mõte, et kulutame selle 22 miljonit pigem jaanuarikuus õpetajate palkadeks, siis mind hakkab juba huvitama mismoodi selle inimese enda pere-eelarve välja näeb ja kuidas seal raha puudutavaid otsuseid langetatakse.
Oh, väga lihtne, kui ruts nappima hakkab siis kütame kütusearved ja majoneesitšekid esinduskuludesse.
Offf, sul on selles osas õigus, et riigieelarve osas võib leida paljutki kritiseerida ja tõenäoliselt leiab sisse vaatamisel neid kohti kust see 10 miljonit leida. Ka haridusministeeriumi enda eelarve (1,5 mld) tundub piisavalt suur, et ilmselt on selle sees võimalik üht-teist ümber mängida. Aga valitsuse reserv ei ole päris see rida.
Ma tõin lihsalt näite, kuidas koostavad oma pere-eelarvet need, kes on "kutsutud ja seatud". Kui ruts napib siis võtavad "kuluhüvitisest" või "seina seest" juurde. Eeldatavasti samamoodi suhtutakse ka Riigieelarvesse. Ei?
Valitsus kinnitas määruse, millega kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks 1803 eurot kuus. Palga diferentseeritav osa tõuseb 20%ni, seega on 2024. aastal õpetajate arvestuslik keskmine brutokuupalk 2164 eurot, mis suureneb võrreldes praegusega 5,7%.
Aga vaata järgi mis palgad on ministeeriumites. Kas trolli arvates on näiteks Valga õpetaja Tallinna õpetajast sama töö eest madalam palk õigustatud? Kas see 10 miljonit on teie arvates seda väärt, et praeguses julgeolekuolukorras ühiskonda lõhkuda ja pingeid tekitada?
samas 2022.a oli Eesti inflatsioon mingi 23 %, eelmisel aastal veel 9 % nii et hõisata pole midagi ka õpetajatel. Kuipalju neil 2022.a palka tõsteti ? Statistikaameti kalkulaator näitab, et 1000 eurot 2021.a oli sama ostujõuga, mis 1303 eurot 2023.a. Kellel siis kahe raske aasta jooksul 2021-2023 on palk tõusnud 30 % et vähemasti vaesemaks ei jääks ?
Normaalne oleks kui kõigi riigiteenistujate palka indekseeritakse igal aastal, kuid seda ju ei tehta. Samas kõrgematele riigiametnikele indekseeritakse, nemad on võrdsemad kui teised, nende sissetulekuid ei söö inflatsioon nii kergesti ära
Kas pole mitte lahe, et Müürileht, Vikerkaar, Levila jne õpetajate streiki üldse ei maini. Mulle seondub streigiga alati töölisklassi võitlus, see vasakpoolsuse normaalsem pool, see mis kunagi ikka seisis nõrgemate eest.
Huvitav mis nõuandeid Salga spindoctorid praegu jagavad. Vaikige raisk surnuks? Õpetajad on kulakute klassi avangard?
Moevasakpoolsus teatavasti on rõhutatult arrogantselt elitistlik ning vihkab kirglikult nii töölisklassi kui nn. tavainimest. Seda sellel lihtsal põhjusel, et neil (tavainimestel) on demokraatlikes protsessides (veel) suhteliselt suur kaal ning nad kohe üldse ei taha progressiivsete (või vähemalt progressiivseimate) ideedega ilma keerulisi küsimusi küsimata kaasa minna. See on esimene põhjus, miks kuss ollakse. Teine põhjus on ilmselt selles, et ollakse saanud enda jaoks võimalikest sobivaim valitsus ning lihtsalt ei ole seda tunnet, et kritiseeriks...
"juured" Valitsus kinnitas määruse, millega kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks 1803 eurot kuus. Palga diferentseeritav osa tõuseb 20%ni, seega on 2024. aastal õpetajate arvestuslik keskmine brutokuupalk 2164 eurot, mis suureneb võrreldes praegusega 5,7%.
Hommikul Vikerraadios keegi rääkis pikalt laialt, kuidas õpetajad on sunnitud üle 35 tunni nädalas tööd tegema ja head (statistikas kajastuvad) palgad saavutatakse vaid ületunde ja lisaülesandeid tehes? Kas see pole nii enamusete Eesti palgasaajate puhul? Tootmine-teenindus, majutus virutavad päevast-päeva ületunde teha, seda pahatihti üldse ilma igasuguse puhkuseta. Loodetavasti võrreldakse võrreldavaid andmeid.
Tööjõu ja -oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringu järgi jääb töötlevas tööstuses aastaks 2030 puudu 2/3 inseneridest. Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 töötleva tööstuse tuleviku juhtide ja spetsialistide vajadusest.
Kajat see vaevalt et huvitab- tema ego suurus on saavutanud juba punase hiiu mõõtmed-, aga ühe õpetaja arvamus: Jakobsoni kooli inglise keele õpetaja, viienda klassi juhataja Kristi Potter on kooli streigijuht. Ta sõitis esmaspäeva hommikul koos paljude Viljandi kolleegidega Tallinna riigikogu ees korraldatavale miitingule.
"Peaminister Kaja Kallas võiks Eesti-siseselt olla sama empaatiline, kui ta on välismaal esinedes," sõnas Potter vaikse häälega. Õpetaja arvates on elementaarne, et kui lubadusi jagatakse, siis neid ka peetakse. Vastasel korral ei tohiks üldse lubadusi jagada.
"juured" Tööjõu ja -oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringu järgi jääb töötlevas tööstuses aastaks 2030 puudu 2/3 inseneridest. Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 töötleva tööstuse tuleviku juhtide ja spetsialistide vajadusest.
"Karum6mm" Moevasakpoolsus teatavasti on rõhutatult arrogantselt elitistlik ning vihkab kirglikult nii töölisklassi kui nn. tavainimest. Seda sellel lihtsal põhjusel, et neil (tavainimestel) on demokraatlikes protsessides (veel) suhteliselt suur kaal ning nad kohe üldse ei taha progressiivsete (või vähemalt progressiivseimate) ideedega ilma keerulisi küsimusi küsimata kaasa minna. See on esimene põhjus, miks kuss ollakse. Teine põhjus on ilmselt selles, et ollakse saanud enda jaoks võimalikest sobivaim valitsus ning lihtsalt ei ole seda tunnet, et kritiseeriks...
Mis *moe*vasakpoolsus? Leninistid ja maoistid polnud mingid moemehed, aga nende taga polnud samuti töölisklass ega tavainimesed, vaid relvastatud lumpen.
"juured" Tööjõu ja -oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringu järgi jääb töötlevas tööstuses aastaks 2030 puudu 2/3 inseneridest. Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 töötleva tööstuse tuleviku juhtide ja spetsialistide vajadusest.
Huvitav kes on oma tööd siin kehvasti teinud?
Minu jaoks on sellised väited alati õõnsad. Kui neid pealkirju kokku lugeda, siis kõike/kõiki on puudu. Õpetajaid, perearste, veoautojuhte, bussijuhte, prügivedajaid, logopeede, ortodonte, insenere, IT-arendajaid, sotsiaaltöötajaid, politseinikke, päästjaid, hooldajaid, õdesid, tehnoülevaatajaid, maasikakorjajaid, lüpsjaid või keda iganes.
"On puudu" tähendab sageli lihtsalt seda, et "inimesed on olemas, aga keegi ei taha selle palgaga tööle tulla, mida me pakume". Ja lahendus ei ole see, et riik peaks maksumaksja raha eest koolitama selliseid insenere sellisel hulgal, et nad peaksid madala palgaga nõustuma, vaid lahendus peaks olema nende inseneride töö maksimaalne väärtustamine. Pole mõtet teha kvalifitseeritud tööjõuga madala lisandväärtusega töötlevat tööstust.
