"Henri XI"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120262771/eesti-pankur-loobus-isiklikust-autost-rendiauto-tuleb-odavam
Kuna õpetajate rakendamine ebaõnnestus, siis nüüd on isehakanud, täiesti tundmatud ja võimalik, et töötud "pankurid" rakendatud automaksu promoma.
Voi jumalauta. Mul hakkavad rusikad alati sügelema, kui ma sihukest paska loen. Kõigi nende "x on odavam kui z" juures peaks olema Kahaneva Piirkasulikkuse Graafik. Koos mummuga, et kui X teljel on sellised kulud, siis y teljel te asute selle graafiku järgi siin. Aga kui on teistsugused kulud, siis hoopis TEISES piirkonnas.
Antud artiklis on küll välja toodud, et 300 rutsi kuus puhul võiks tulla odavam. Aga mitte VAHEMIKKU kus väide "rendiauto on odavam" kehtib.
Jälle need "kogu maailma kirjeldab y=ax" võrrandi mehed.
Mis tekitab sapise küsimuse -- oot, MIS EEST on need matemaatikaõpetajad üldse mingi palgatõusu ära teeninud.
"Henri XI"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120262771/eesti-pankur-loobus-isiklikust-autost-rendiauto-tuleb-odavam
Kuna õpetajate rakendamine ebaõnnestus, siis nüüd on isehakanud, täiesti tundmatud ja võimalik, et töötud "pankurid" rakendatud automaksu promoma.
Ohoh, äriklientide laenuhaldur on nüüd "pankur" :)
"Henri XI"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120262771/eesti-pankur-loobus-isiklikust-autost-rendiauto-tuleb-odavam
Kuna õpetajate rakendamine ebaõnnestus, siis nüüd on isehakanud, täiesti tundmatud ja võimalik, et töötud "pankurid" rakendatud automaksu promoma.
Mis ajast me nüüd pangas tööl käivaid palgatöötajaid pankuriteks kutsume? Traditsiooniliselt on pankur olnud ikka panga omanik. Ja isegi see, kui sul on oma portfellis paarsada mõne kohaliku panga aktsiat ei tee sinust tänapäeva maailmas veel pankurit. Aga vähemalt sai artiklile "klikimagnetist" pealkirja.
Teise nurga alt - selles isiklik vs rendiauto vaidluses tuuakse sisuliselt peamise tegurina alati välja, et rendiauto (või ka ühistransport) on nii palju odavam isiklikust autost. Sama kehtib ju ka näiteks kohvijoomise kohta - kodus ise tass kohvi teha on kordades odavam kui mõnes pealinna kohvikus 5-eurost lattet juua. Samas me ei kuule kampaaniat, et loobuge kohvikutes - restoranides kohvi ostmisest ja selle asemel jooge kohvi kodus, sest see on kordades odavam. Tõenäoliselt ka keskkonnasäästlikum. Aga ei, kampaanias rõhutatakse ainult, et isikliku auto omamine ja kasutamine on saatanast.
Pankur on ikka juhatuse- või nõukogu liige ning eraisikust suuraktsionär. Teller ei ole pankur. Keskastme juht ei ole pankur. Isegi tavainimesega võrreldes ilusat boonikut saav töötaja pole pankur.
lõppkokkuvõttes tuleb rendiauto ikka kallim kasutuspäeva kohta. Nii nagu üürikorter tuleb kallim oma koduga võrreldes ühe seal elatud kuu kohta . Vastasel juhul poleks ju autorendifirmasid olemaski ja keegi ei annaks kortereid üürile.
Rentimine eksisteerib ainult tänu sellele, et omanik saab sellga kasumit teenida ja see kasum saadakse kliendilt. Keegi neist ei tegele heategevusega.
Rentimine eksisteerib ainult tänu sellele, et omanik saab sellga kasumit teenida ja see kasum saadakse kliendilt. Keegi neist ei tegele heategevusega.
Sellest "pankuri" artiklist nähtub hoopis, et kui sa oled rott, kes peab auto soetamiseks laenu võtma ja su elu seisneb linnas magala-töökoha vahet siiberdamises, pole sul autot vaja. Nice to know. :D
"PeaLiK"
Sellest "pankuri" artiklist nähtub hoopis, et kui sa oled rott, kes peab auto soetamiseks laenu võtma ja su elu seisneb linnas magala-töökoha vahet siiberdamises, pole sul autot vaja. Nice to know. :D
Lisaks on sellelt artiklilt puudu märge "Sisuturundus". Tegu on ju puhta Bolti reklaamartikliga...
"PeaLiK"
Sellest "pankuri" artiklist nähtub hoopis, et kui sa oled rott, kes peab auto soetamiseks laenu võtma ja su elu seisneb linnas magala-töökoha vahet siiberdamises, pole sul autot vaja. Nice to know. :D
Ma sain hiljuti siit teada, et 7 senti päevas kokku hoides on võimalik 5 aastat varem pensionile minna või 10 aastat enne pensioni hakata poole kohaga töötama.
Minu meelest väga asjalik artikkel! Oma isikliku autoga ringipaarutamine kvalifitseerub kindlasti ebavajalike meelelahutuskulude kategooriasse! Kui oma autost loobuda, siis hoiab võibolla isegi 30 senti peävas kokku ja võib kohe rantjeeks hakata!
"ziff""PeaLiK"
Sellest "pankuri" artiklist nähtub hoopis, et kui sa oled rott, kes peab auto soetamiseks laenu võtma ja su elu seisneb linnas magala-töökoha vahet siiberdamises, pole sul autot vaja. Nice to know. :D
Lisaks on sellelt artiklilt puudu märge "Sisuturundus". Tegu on ju puhta Bolti reklaamartikliga...
Madalalt lendame. Ma olen aru saanud, et Bolti reklaamiartiklid kannavad tänapäeval silti MKM pressiteade, avaldatud asekantsleri poolt (/sarcasm)
Esines vist see asekantsler mingi saates eile või üleeile. Peale seda ma ei imesta, et võimul olev valitsus majandusküsimustes niivõrd abitu on ja riik EL pikimasse majanduslangusesse ja suurimasse inflatsiooni juhitud.
"misso"
Minul küsimus kas see 6 % SKT-st haridusele pole sellepärast,et peame ülal kahte eraldi koolivõrku?
Eeslaste koolid ja venelaste koolid - ma võtaks venekeelselt koolilt ära igasuguse rahastuse!
Kui venelased suunduvad eesti koolidesse õppima, tähendab see vastavas mahus õpetajakaadri suurendamist eesti koolis. Mingit erilist kokkuhoidu sellest ei sünni. Võimalik, et vaja on tundidesse lisatöötajaid, kes aitavad koolis venelastel eesti keelega hakkama saada. Lisaks tuleb venelastele korraldada lisaõpet või lausa peabki venelaste kooliaeg olema 12 aasta asemel 13 aastat, kus ühe aasta jooksul õpitakse pea ainult eesti keelt.
Olen ka juba ammu kirjutanud, et Eestis on ühe õpilase kohta liiga palju õpetajaid (õpetajatöökohti). Eesti probleem on selles, et väga palju on liiga väikeseid klassikomplekte ja liiga palju on koole, kus õpilaste arv on liiga väike. See on väga kulukas valik. Sellele viitas ka Riigikontroll. Ainult algklassides, kus üks õpetaja õpetab koolis kõiki õppeaineid, saab logistiliselt väikest kooli pidada ja see ei tule maksumaksjale liiga kalliks kätte, muidugi kui sellise algklassi klassikomplekt ise on piisavalt suur. Seega kodulähedane algkool saab olla 1..3 klassi, 4. klassist peab õpilane suunduma juba suurde kooli. Seega, rohkem peaks olema internaadiga koole.
Ja tõenäoliselt see tendents, et erikoolivajadusega õpilasi üritatakse õpetada normaalsete õpilastega koos, tekitab ülemäärast lisakulu, pluss õpetajate närvid.
"ttrust"
Seega, rohkem peaks olema internaadiga koole.
Kus meil see asustus nii hõre on, et koolibuss vajadusi ära ei kata ja internaati vaja on?
"ttrust""misso"
Minul küsimus kas see 6 % SKT-st haridusele pole sellepärast,et peame ülal kahte eraldi koolivõrku?
Eeslaste koolid ja venelaste koolid - ma võtaks venekeelselt koolilt ära igasuguse rahastuse!
Kui venelased suunduvad eesti koolidesse õppima, tähendab see vastavas mahus õpetajakaadri suurendamist eesti koolis. Mingit erilist kokkuhoidu sellest ei sünni. Võimalik, et vaja on tundidesse lisatöötajaid, kes aitavad koolis venelastel eesti keelega hakkama saada. Lisaks tuleb venelastele korraldada lisaõpet või lausa peabki venelaste kooliaeg olema 12 aasta asemel 13 aastat, kus ühe aasta jooksul õpitakse pea ainult eesti keelt.
Olen ka juba ammu kirjutanud, et Eestis on ühe õpilase kohta liiga palju õpetajaid (õpetajatöökohti). Eesti probleem on selles, et väga palju on liiga väikeseid klassikomplekte ja liiga palju on koole, kus õpilaste arv on liiga väike. See on väga kulukas valik. Sellele viitas ka Riigikontroll. Ainult algklassides, kus üks õpetaja õpetab koolis kõiki õppeaineid, saab logistiliselt väikest kooli pidada ja see ei tule maksumaksjale liiga kalliks kätte, muidugi kui sellise algklassi klassikomplekt ise on piisavalt suur. Seega kodulähedane algkool saab olla 1..3 klassi, 4. klassist peab õpilane suunduma juba suurde kooli. Seega, rohkem peaks olema internaadiga koole.
Huvitav kui lollideks Sa venelasi pead,et neile vaja lisaõpetajaid? Aasta või kaks ja räägivad kõik ilusti eesti keeles.
"misso"
Huvitav kui lollideks Sa venelasi pead,et neile vaja lisaõpetajaid? Aasta või kaks ja räägivad kõik ilusti eesti keeles.
Meediast on see läbi käinud, et osad venelased ei ole võimelised eestikeelses tunnis hakkama saama ja koolidel on vaja teha lisapingutusi nende õpetamiseks.
Nüüd on meil ka Päris Oma Generalissimus. Üks tärn pagunitel ja puha. Tärn peaks paiknema küll teises paguni otsas ehk väljaspool, aga ju siis on nõunik oma nooruse kliimareedetel viibinud või kogunisti on nõunik egre™, kes tahtlikult on sõjaprintsessi eksitanud. Valimised on veel kaugel, aga prigoosin on ka väga surnud ja ilmselt lõplikult, niiet tema seljas enam peaministriks ratsutada ei saa. Jääbki üle militaarkleit selga panna ja mõttekodades väita, et aastal 2025 algab Suur Sõda (Puutin testivat siis NATO piire) Egas midagi, olgem hirmunud ja koondugem tihedalt Meie Kaja ümber!
"ttrust""misso"
Huvitav kui lollideks Sa venelasi pead,et neile vaja lisaõpetajaid? Aasta või kaks ja räägivad kõik ilusti eesti keeles.
Meediast on see läbi käinud, et osad venelased ei ole võimelised eestikeelses tunnis hakkama saama ja koolidel on vaja teha lisapingutusi nende õpetamiseks.
Pole veel selliseid näinud, kes sundseisus kiirkorras keelt ei omanda. No ok, kindlasti on ka mõni piisavalt kõva pea, kuid vaevalt nende koht tavakoolis on.
"raulir"
Ma sain hiljuti siit teada, et 7 senti päevas kokku hoides on võimalik 5 aastat varem pensionile minna või 10 aastat enne pensioni hakata poole kohaga töötama.
Võin vabalt meediale järgmise samateemalise nupu ise valmis treida:
EESTI SUURINVESTOR LOOBUS PESUMASINAST. „KAUSIS KÄSITSI PESTA TULEB ODAVAM“
Suurinvestor Lanet Uro tegi arvutused, kust selgus, et käsitsi trussikute ja sokkide küürimine on pesumasina pidamisest märkimisväärselt odavam.
Uro on elanud Astangu paneelikas 1980. aastast alates, pesumasinat omas ta umbes kaks aastat, 2019. aasta märtsist 2021. aprillini, kuni see putsi läks. Et kolmetuhhine pesumasin oli ostetud kolmeaastase Liisi järelmaksuga, tuli tal kalendrikuus keskmiselt selle eest plekkida 123,08 euri kuumakset. Lisaks sõi masin pesupulbrit ja vahel nõudis veel ka katlakivi eemaldajat sest Astangu vesi on täiega fucked up.
"Kuivõrd ma nii palju polnud suutnud kõrvale panna, et uus masin kohe välja osta ja eelmisest laenust oli ka veel aasta jäänud plekkida, polnud minu võimaluste juures pesumasina omamine rahaliselt mõttekas", selgitas suurinvestor Uro pesumasinast loobumise tagamaid.
Kolmeeuroses plastmasskausis Orto pesuseebiga nühkides tuleb pesu küürimine huippu odavam kui pesumasinaga, selgub kulude üle arvestust pidavate inimeste põhjalikest andmetest. Lisaks saab väiksemad esemed Maxima kilekotiga tööle kaasa võtta ja seal peldiku kätepesukraani all tööandja vedelseebiga ära pesta, mis puhul tuleb pesu pesemine puhta tasuta kätte.
Järgmiseks kavatseb suurivestor Uro loobuda telekast. "Kui pildikast tossu välja peaks viskama lõikan pesumasinast alles jäänud kartongist pakkekasti augu. Naine on mul noorena näiteringis käinud, panen naisele kasti pähe ja teeb ise mulle õhtul tasuta koomuskit", avab Uro oma järgmise säästuprojekti tagamaid.
1 Like
Suurinvestor Uro on vist ise käinud PeaLiK`i posti lugemas ja punase alla pannud.
"PeaLiK"
Võin vabalt meediale järgmise samateemalise nupu ise valmis treida:
EESTI SUURINVESTOR LOOBUS PESUMASINAST. „KAUSIS KÄSITSI PESTA TULEB ODAVAM“
Suurinvestor Lanet Uro tegi arvutused, kust selgus, et käsitsi trussikute ja sokkide küürimine on pesumasina pidamisest märkimisväärselt odavam.
...
Selliste nupukeste pärast ma kunagi seda foorumit jälgima hakkasin!