"või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool)"
Keegi tahab "uut Sõõrukat" teha koolimajade rendiga?
Ma vaidleks vastu siin valitsevale enamuse arvamusele. Siin on mitmed väited kirja pandud, mis artiklitest meedias ja isiklikele kogemustele (milles ma kahtlen väga).
Väide: Õpetajate arv on tõusnud 26 256 peale, haridus ja teadusandmete järgi. Läksin kontrollima statistikaametist, seal on õpetajate arv üllatuslikult väiksem: 22 750 https://www.stat.ee/et/uudised/suur-ulevaade-opetajad-meie-koolides-ja-lasteaedades. Millest siis erinevus? Üks väike põhjus peitud haridusministeeriumi andmete metoodika kirjelduses. Nimelt tunnistab ministeerium, et nemad ei arvesta seda, et mõni õpetaja töötab mitmel kohal. Nad ise tunnistavad, et kummalisel kombel on nende loetud õpetajate arv suurem tegelikult tööd tegevate inimeste arvust. Ehk siis kui õpetaja töötab mitmel kohal, siis ministeerium raporteerib seda kui +1 õpetaja on juures. Banaanivabariigi statistika.
Väide: Eestis on palju õpetajaid õpilaste kohta. Kuna ma enam ministeeriumi statistikat ei usalda, siis parem on vaadata EU statistikat. Ma ei tea mis numbrid on EU statistika taga, ma loodan et nad kasutavad ikka tööturu statistikat, mitte seda udu mis ministeerium kokku leiutas. Algklasside statistika:
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Primary_education_statistics#Number_of_teachers_and_pupil.E2.80.93teacher_ratios
Eesti on seal keskmiste seas õpetajate ja õpilaste suhtarvuga. Küll aga üks viimaseid õpetajate vanusega, mis ongi see valupunkt mille Eesti õpetajad on viidanud.
Väide: Õpetajate arv on tõusnud 26 256 peale, haridus ja teadusandmete järgi. Läksin kontrollima statistikaametist, seal on õpetajate arv üllatuslikult väiksem: 22 750 https://www.stat.ee/et/uudised/suur-ulevaade-opetajad-meie-koolides-ja-lasteaedades. Millest siis erinevus? Üks väike põhjus peitud haridusministeeriumi andmete metoodika kirjelduses. Nimelt tunnistab ministeerium, et nemad ei arvesta seda, et mõni õpetaja töötab mitmel kohal. Nad ise tunnistavad, et kummalisel kombel on nende loetud õpetajate arv suurem tegelikult tööd tegevate inimeste arvust. Ehk siis kui õpetaja töötab mitmel kohal, siis ministeerium raporteerib seda kui +1 õpetaja on juures. Banaanivabariigi statistika.
Väide: Eestis on palju õpetajaid õpilaste kohta. Kuna ma enam ministeeriumi statistikat ei usalda, siis parem on vaadata EU statistikat. Ma ei tea mis numbrid on EU statistika taga, ma loodan et nad kasutavad ikka tööturu statistikat, mitte seda udu mis ministeerium kokku leiutas. Algklasside statistika:
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Primary_education_statistics#Number_of_teachers_and_pupil.E2.80.93teacher_ratios
Eesti on seal keskmiste seas õpetajate ja õpilaste suhtarvuga. Küll aga üks viimaseid õpetajate vanusega, mis ongi see valupunkt mille Eesti õpetajad on viidanud.
"Krista"
See oli faktiline hinnang, mitte arvamus.
Ja ma ei ole kindlasti mitte vasaklemb. Siin on kahjuks kaks Kristat. Vahetaks nime ära kui see võimalik oleks :)
Oi vabandust. Seda ma vaatasin, et kuidagi natuke teistmoodi tekst on. Aga palu adminnide abi, see võiks küll olla juhtum, kus nime vahetamine võiks olla õigustatud.
"arvikangas"
Väide: Õpetajate arv on tõusnud 26 256 peale, haridus ja teadusandmete järgi. Läksin kontrollima statistikaametist, seal on õpetajate arv üllatuslikult väiksem: 22 750 https://www.stat.ee/et/uudised/suur-ulevaade-opetajad-meie-koolides-ja-lasteaedades. Millest siis erinevus?
Teatud selgitust numbrite erinevuseks võib anda ka Offi postitatud töökuulutused: Praktiliste tööde koordinaator, õpilasnõustaja, õpilasfirmade juhendaja, kogukonnajuht.
Kõik tahavad samast eelarvest palka saada. Kas neid aga lugeda õpetajaks või nende lisandumist õpetajate arvu kasvuks on suht ebaselge.
"janek"
Lihtne süsteem on sageli kõige efektiivsem ja enamusele arusaadav. Minu 5 senti koolide teemal:
Kui õpilasi napib siis:
* algkoolid külakeskustes (kui vähegi õpilasi ja kool olemas)
* põhikool vallakeskuses
* keskkool/gümnaasium maakonna keskuses
Kui õpilasi palju siis võib muidugi teha ka keskkoole külakeskustesse (nt Tallinna lähivallad vms). Riigi ressursside efektiivsema kasutuse nimel võiks kõik mitteerakoolid kuuluda haridusministeeriumile või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool), mis võimaldaks ka õpetajaid erinevate koolide vahel paremini jagada, osta hulgi ja soodsamalt erinevaid materiaalseid ressursse ning optimeerida kinnisvara kasutust ja kasutuskulusid.
Pearaha peaks maksma samadel alustel ka erakoolidele ning kui kuskil piirkonnas on hakkajad inimesed, kes soovivad ise kooliharidust erakoolina pakkuda (nt algkoolina Metskülas), siis tagab see võrdsed rahastustingimused ka eraomanduses koolidele ning ei kahjusta konkurentsi.
Põhikool vallakeskuses? Annad ikka aru endale, mida see praeguste suurvaldade puhul tähendaks?
"Offf"
"või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool)"
Keegi tahab "uut Sõõrukat" teha koolimajade rendiga?
Absoluutselt mitte, koolide kinnisvara võiks olla RKAS bilansis, haridusministeerium või talle kuuluv või AS Eesti Kool esitab tellimused mida tal vaja on töö paremaks korraldamiseks ja tegeleb ressursside kasutuse optimeerimisega.
Õpetajate arv on tõusnud arvatavasti selle pärast, et üha enam võetakse päris õpetajate asemel kooli tööle hariduseta ja osakoormusega nn õpetajaid, kes annavad koolis mõne tunni nädalas. Kui varem andis sama hulga tunde 1 õpetaja, siis nüüd 2-3.
Nagu näha, siis missioonitundest enam ära ei ela ja kodulaenu pngale ei maksa. Pigem ei anta missionitunde eest töötavale inimesele isegi laenu mitte.
Nagu näha, siis missioonitundest enam ära ei ela ja kodulaenu pngale ei maksa. Pigem ei anta missionitunde eest töötavale inimesele isegi laenu mitte.
"zuckerblaum""janek"
Lihtne süsteem on sageli kõige efektiivsem ja enamusele arusaadav. Minu 5 senti koolide teemal:
Kui õpilasi napib siis:
* algkoolid külakeskustes (kui vähegi õpilasi ja kool olemas)
* põhikool vallakeskuses
* keskkool/gümnaasium maakonna keskuses
Kui õpilasi palju siis võib muidugi teha ka keskkoole külakeskustesse (nt Tallinna lähivallad vms). Riigi ressursside efektiivsema kasutuse nimel võiks kõik mitteerakoolid kuuluda haridusministeeriumile või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool), mis võimaldaks ka õpetajaid erinevate koolide vahel paremini jagada, osta hulgi ja soodsamalt erinevaid materiaalseid ressursse ning optimeerida kinnisvara kasutust ja kasutuskulusid.
Pearaha peaks maksma samadel alustel ka erakoolidele ning kui kuskil piirkonnas on hakkajad inimesed, kes soovivad ise kooliharidust erakoolina pakkuda (nt algkoolina Metskülas), siis tagab see võrdsed rahastustingimused ka eraomanduses koolidele ning ei kahjusta konkurentsi.
Põhikool vallakeskuses? Annad ikka aru endale, mida see praeguste suurvaldade puhul tähendaks?
Loe ka seda järgnevat lauset: Kui õpilasi palju siis võib muidugi teha ka keskkoole külakeskustesse (nt Tallinna lähivallad vms). Kokku on mõtet tuua vaid siis kui õpilasi napib ja kaugus peaks käima käsikäes vanusega.
Alates 6+ (või 4+) klassist peaks kõik riigi ülalpeetavad koolid olema otse riigi hallata.
Koolid peaks seejuures olema piisavalt suured, et kvaliteet ei kannataks.
Riigi organiseerida peaks olema ka korralik transport lähimasse vastavasse kooli.
Kokkuvõttes peaks koole Eestis olema poole vähem ja koolibusse 4 korda rohkem. See on üsna toimiv mudel lääneriikides.
Koolid peaks seejuures olema piisavalt suured, et kvaliteet ei kannataks.
Riigi organiseerida peaks olema ka korralik transport lähimasse vastavasse kooli.
Kokkuvõttes peaks koole Eestis olema poole vähem ja koolibusse 4 korda rohkem. See on üsna toimiv mudel lääneriikides.
"raulir"
Kokkuvõttes peaks koole Eestis olema poole vähem ja koolibusse 4 korda rohkem. See on üsna toimiv mudel lääneriikides.
Nõus. Pisikesed kodulähedased koolid väikestele ja kvaliteetsed koolid suurematele, vajadusel kaugemal.
Gümnaasiumis on kindlasti kvaliteet palju olulisem mugavusest ja kodulähedusest.
"pahurik""toonik""pahurik""toonik"
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
äkki maksaks selle asemel matemaatikaõpetajale palka, siis ei peaks foorumis nutma, et mata õpsi ei ole pikka aega. St. see ongi hea näide, kuhu jõutakse kui kõgile palka ühtemoodi makstakse.
Ma ei saa vastusest ausalt öeldes aru. Jah muidugi tuleb maksta palka niipalju, et õpetaja oleks olemas ja mina pooldan streikimist 100%. Mis nutmisest jutt käib? Vajadus anonüümselt foorumis kõigile ära panna?
hea näide, toetad streikimist, et kõigile õpetajatele, ka keeleoskamatutele Tallinna vene koolide omadele palka juurde saada, aga toetaks hoopis seda, et ei pea kõigile üks palk olema, st kui matemaatika õpetajaid ei ole, tuleb neile rohkem maksta ja kui mingi teise aine õpetajaid on jalaga segada, siis ei ole vaja neil palka tösta.
Ausaltõeldes olukorras kus majandus langeb ja raha ei ole, on see streikimine vastuvõetamatu. Lisaks ei saa hästi aru kelle vastu streigitakse: st ma pole kuulnud, et nõutakse omavalituselt palka juurde, ikka riigilt. Vähe sellest, omavalitsus maksab veel palka ka osades kohtades streikimise eest, lahe. Tahaks ka nii streikida.
Hea idee õpetajad kes eesti keelt ei valda palka juurde ei saa!
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120262771/eesti-pankur-loobus-isiklikust-autost-rendiauto-tuleb-odavam
Kuna õpetajate rakendamine ebaõnnestus, siis nüüd on isehakanud, täiesti tundmatud ja võimalik, et töötud "pankurid" rakendatud automaksu promoma.
Kuna õpetajate rakendamine ebaõnnestus, siis nüüd on isehakanud, täiesti tundmatud ja võimalik, et töötud "pankurid" rakendatud automaksu promoma.
Kui üksi elada, tuleb mäkdonnist toiduy ostmine ka ilmselt odavam (kui ise vaaritada).
Ometigi nagu ei tahaks.
I wonder why? Oh, I do wonder...
Ometigi nagu ei tahaks.
I wonder why? Oh, I do wonder...
"Henri XI"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120262771/eesti-pankur-loobus-isiklikust-autost-rendiauto-tuleb-odavam
Kuna õpetajate rakendamine ebaõnnestus, siis nüüd on isehakanud, täiesti tundmatud ja võimalik, et töötud "pankurid" rakendatud automaksu promoma.
Voi jumalauta. Mul hakkavad rusikad alati sügelema, kui ma sihukest paska loen. Kõigi nende "x on odavam kui z" juures peaks olema Kahaneva Piirkasulikkuse Graafik. Koos mummuga, et kui X teljel on sellised kulud, siis y teljel te asute selle graafiku järgi siin. Aga kui on teistsugused kulud, siis hoopis TEISES piirkonnas.
Antud artiklis on küll välja toodud, et 300 rutsi kuus puhul võiks tulla odavam. Aga mitte VAHEMIKKU kus väide "rendiauto on odavam" kehtib.
Jälle need "kogu maailma kirjeldab y=ax" võrrandi mehed.
Mis tekitab sapise küsimuse -- oot, MIS EEST on need matemaatikaõpetajad üldse mingi palgatõusu ära teeninud.
"Henri XI"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120262771/eesti-pankur-loobus-isiklikust-autost-rendiauto-tuleb-odavam
Kuna õpetajate rakendamine ebaõnnestus, siis nüüd on isehakanud, täiesti tundmatud ja võimalik, et töötud "pankurid" rakendatud automaksu promoma.
Ohoh, äriklientide laenuhaldur on nüüd "pankur" :)
"Henri XI"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120262771/eesti-pankur-loobus-isiklikust-autost-rendiauto-tuleb-odavam
Kuna õpetajate rakendamine ebaõnnestus, siis nüüd on isehakanud, täiesti tundmatud ja võimalik, et töötud "pankurid" rakendatud automaksu promoma.
Mis ajast me nüüd pangas tööl käivaid palgatöötajaid pankuriteks kutsume? Traditsiooniliselt on pankur olnud ikka panga omanik. Ja isegi see, kui sul on oma portfellis paarsada mõne kohaliku panga aktsiat ei tee sinust tänapäeva maailmas veel pankurit. Aga vähemalt sai artiklile "klikimagnetist" pealkirja.
Teise nurga alt - selles isiklik vs rendiauto vaidluses tuuakse sisuliselt peamise tegurina alati välja, et rendiauto (või ka ühistransport) on nii palju odavam isiklikust autost. Sama kehtib ju ka näiteks kohvijoomise kohta - kodus ise tass kohvi teha on kordades odavam kui mõnes pealinna kohvikus 5-eurost lattet juua. Samas me ei kuule kampaaniat, et loobuge kohvikutes - restoranides kohvi ostmisest ja selle asemel jooge kohvi kodus, sest see on kordades odavam. Tõenäoliselt ka keskkonnasäästlikum. Aga ei, kampaanias rõhutatakse ainult, et isikliku auto omamine ja kasutamine on saatanast.
Pankur on ikka juhatuse- või nõukogu liige ning eraisikust suuraktsionär. Teller ei ole pankur. Keskastme juht ei ole pankur. Isegi tavainimesega võrreldes ilusat boonikut saav töötaja pole pankur.
lõppkokkuvõttes tuleb rendiauto ikka kallim kasutuspäeva kohta. Nii nagu üürikorter tuleb kallim oma koduga võrreldes ühe seal elatud kuu kohta . Vastasel juhul poleks ju autorendifirmasid olemaski ja keegi ei annaks kortereid üürile.
Rentimine eksisteerib ainult tänu sellele, et omanik saab sellga kasumit teenida ja see kasum saadakse kliendilt. Keegi neist ei tegele heategevusega.
Rentimine eksisteerib ainult tänu sellele, et omanik saab sellga kasumit teenida ja see kasum saadakse kliendilt. Keegi neist ei tegele heategevusega.
Sellest "pankuri" artiklist nähtub hoopis, et kui sa oled rott, kes peab auto soetamiseks laenu võtma ja su elu seisneb linnas magala-töökoha vahet siiberdamises, pole sul autot vaja. Nice to know. :D