Mul on alaväärsuskompleks. Ärge saage valesti aru, see on meditsiiniline termin ja mul on sellele lihtsalt leevendust vaja. Mul ei ole huvisid, mis aitaksid mul areneda kuhugi, kus ma saaks teenida ja ühtlasi ka midagi arendada. Mul on lihtsalt vajadus luua endast persoon, kes on tuntud, kuna ta on kuhugi jõudnud. Ja nüüd siis selline sigadus...
"Juba enne tänavust reariigikogulaste porinat räägiti, et vabariigi aastapäeva ja 20. augusti vastuvõtu lähenemine toob presidendi kantselei töötajatele igal aastal omajagu ahistamist. Mõned ühiskonnategelased, kes on näiteks paar eelnevat aastat järjest saanud kutse, hakkavad kadriorglasi kohvile paluma, et teatada: "Mu naisel on juba kleit tellitud, äkki ikka saaks tänavu ka."
/--/
Kõige ekstreemsem pildile pressimise näide, millest olen kuulnud, puudutas üht MTÜ juhti, kes tegi riigi rahaga ühiskondlikku kampaaniat. Ta ei häbenenud soovida, et kampaaniat haldav PR-büroo korraldaks selle käigus naisteajakirja kaaneloo temast endast.",
kirjutab Evelyn Kaldoja Postimehes: Privileeg ees, labasus taga
/--/
Kõige ekstreemsem pildile pressimise näide, millest olen kuulnud, puudutas üht MTÜ juhti, kes tegi riigi rahaga ühiskondlikku kampaaniat. Ta ei häbenenud soovida, et kampaaniat haldav PR-büroo korraldaks selle käigus naisteajakirja kaaneloo temast endast.",
kirjutab Evelyn Kaldoja Postimehes: Privileeg ees, labasus taga
Mäletan, et enne eelmist suurt masu oli olemas elustiiliagentuur, kes lubas tagada klientidele kutse presidendi vastuvõtule :-)
Kogu selle friigikogulaste solvunud möögimise ja kaja pirtsutamise võib kokku võtta ühe lausega- ülbeks läinud, raiped.
Vahet pole, kas viimases lausejupis on koma vahel või mitte.
Vahet pole, kas viimases lausejupis on koma vahel või mitte.
Hariduses pole raha ? Vale jutt! Haridusministeeriumi ametnikele makstakse korralikke summasid iga kuu
Valitsus räägib, et kuidagi ei suudeta leida 10 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks ning ära teha haridusreforme – raha ei ole. Kuid haridusvaldkond pole sugugi üheselt alarahastatud. Leidub üks riigiamet, mis teeb teistele silmad ette.
Rahandusministeerium avalikustas kevadel riigiametite keskmised palgad. Sellest tabelist lähtub, et haridus pole sugugi palgatabeli viimane, vastupidi. Haridusministeeriumi alla kuuluvas haridus- ja noorteametis (harno) oli läinud aastal ametnike keskmine põhipalk 4189 eurot. Harno juhi Jaak Raie põhipalk oli 5900 eurot. Sellega läks harno mööda isegi riigiprokuratuurist.
Need kes ministeeriumites direktsioone teistele vorbivad, elavad nagu rotid viljasalves aga need, kes peavad selle kõige raskema töö ära tegema, loevad iga kuu lõpus eurosid et palgapäevani välja venitaks.
Korraks käis kõlakas läbi et tõmbaks ministeeriumi(te) ametnike preemiad maha- otsekohe oli sihuke seakisa lahti läinud ja see preemiate mittemaksmise plaan vaikiti surnuks. Ehk siis- Mida Oligi Tarvis Tõestada.
Valitsus räägib, et kuidagi ei suudeta leida 10 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks ning ära teha haridusreforme – raha ei ole. Kuid haridusvaldkond pole sugugi üheselt alarahastatud. Leidub üks riigiamet, mis teeb teistele silmad ette.
Rahandusministeerium avalikustas kevadel riigiametite keskmised palgad. Sellest tabelist lähtub, et haridus pole sugugi palgatabeli viimane, vastupidi. Haridusministeeriumi alla kuuluvas haridus- ja noorteametis (harno) oli läinud aastal ametnike keskmine põhipalk 4189 eurot. Harno juhi Jaak Raie põhipalk oli 5900 eurot. Sellega läks harno mööda isegi riigiprokuratuurist.
Need kes ministeeriumites direktsioone teistele vorbivad, elavad nagu rotid viljasalves aga need, kes peavad selle kõige raskema töö ära tegema, loevad iga kuu lõpus eurosid et palgapäevani välja venitaks.
Korraks käis kõlakas läbi et tõmbaks ministeeriumi(te) ametnike preemiad maha- otsekohe oli sihuke seakisa lahti läinud ja see preemiate mittemaksmise plaan vaikiti surnuks. Ehk siis- Mida Oligi Tarvis Tõestada.
Kahetine värk. Ma printsiibis siiski usun, et ka avalikus sektoris tehakse sageli pühendunult head tööd ja see peab saama vääriliselt tasustatud. "Võtame ametnikelt kõik preemiad ära" on populaarne loosung, aga nendesse rollidesse peab leidma väärt inimesi, sh. juhte.
Õpetajate streigi osas olen siin foorumis pigem kritiseerinud õpetajaid (kelle nõudmised tunduvad minu jaoks veidi üle võlli ja kelle kirjeldus sellest õpetaja raskest tööst (35h nädalas + 56 päeva puhkust) tundub ilmselt enamiku inimeste jaoks mugama ajavalt ülepaisutatud hala.
Tabavaim Facebooki kommentaar sel teemal kõlas umbes nii, et kui kõrgharitud õpetaja jaoks on see liiga suur koormus, mida siis peavad tegema kõik teismelised õpilased, kellel samamoodi on 35 tundi nädalas + kodutööd + vaja kontrolltöödeks ja eksamiteks valmistuda, kohustuslikku kirjandust lugeda ja muu õppeväline tegevus sinna juurde. Kes neid premeerib või nende koormuse pärast muretseb?
Aga kui nüüd vaadata seda 10 miljoni küsimust riigi vaatenurgast, sii sma olen siinkohal nõus Kaja Kallasega, kes viitas, et haridusministeeriumi eelarve on 1,5 miljardit.
Seesama valitsus (koos kõigi erakondade ja ministritega) tahab ellu viia mingit eelarverevisjoni projekti.
Alustaks siis sellest 1,5 miljardist ja las Kristina Kallas vaatab rahulikult oma read üle, äkki seal siiski on 10 miljonit (0,66%) peidus, mida saaks ümber tõsta ja tõhusamalt kasutada. Kui seda ei suuda selle 1,5 miljardi sees teha, siis on kogu see jutt, et "võtame riigieelarve pulkadeks lahti" paras BS.
Õpetajate streigi osas olen siin foorumis pigem kritiseerinud õpetajaid (kelle nõudmised tunduvad minu jaoks veidi üle võlli ja kelle kirjeldus sellest õpetaja raskest tööst (35h nädalas + 56 päeva puhkust) tundub ilmselt enamiku inimeste jaoks mugama ajavalt ülepaisutatud hala.
Tabavaim Facebooki kommentaar sel teemal kõlas umbes nii, et kui kõrgharitud õpetaja jaoks on see liiga suur koormus, mida siis peavad tegema kõik teismelised õpilased, kellel samamoodi on 35 tundi nädalas + kodutööd + vaja kontrolltöödeks ja eksamiteks valmistuda, kohustuslikku kirjandust lugeda ja muu õppeväline tegevus sinna juurde. Kes neid premeerib või nende koormuse pärast muretseb?
Aga kui nüüd vaadata seda 10 miljoni küsimust riigi vaatenurgast, sii sma olen siinkohal nõus Kaja Kallasega, kes viitas, et haridusministeeriumi eelarve on 1,5 miljardit.
Seesama valitsus (koos kõigi erakondade ja ministritega) tahab ellu viia mingit eelarverevisjoni projekti.
Alustaks siis sellest 1,5 miljardist ja las Kristina Kallas vaatab rahulikult oma read üle, äkki seal siiski on 10 miljonit (0,66%) peidus, mida saaks ümber tõsta ja tõhusamalt kasutada. Kui seda ei suuda selle 1,5 miljardi sees teha, siis on kogu see jutt, et "võtame riigieelarve pulkadeks lahti" paras BS.
Siinkohal tuletan meelde kuidas haridusminister valis Metsküla kooli küsimuses poole ning tema arvates tuleks selliste sisuliselt 10-20 õpilasega koolidega jätkata. Ehk siis tuleb kütta remontida hoone ning nende 15 õpilase tarvis palgata õpetajad. Sinna see raha kulubki st ebaefektiivsus on asja nimi. Samas nö maakonnakeskuse koolis on 25-30 õpilast klassis.
Maakoolides kulub ühe õpilase õpetamiseks 3 korda suurem summa, kui linnakoolides.
"Stealth"
Kogu selle friigikogulaste solvunud möögimise ja kaja pirtsutamise võib kokku võtta ühe lausega- ülbeks läinud, raiped.
Vahet pole, kas viimases lausejupis on koma vahel või mitte.
Isegi mitte seda. Pigem sarjast "ei au ega häbi". Kas te kujutleks näiteks aadlimeest kurtmas kollasele ajakirjanikule, et Tema Majesteedi vastuvõtule ei kutsutud. See on põlise maa aadli solvamine ja alandamine.
Normaalne inimene, kes kutset ei saa, HOIAB SUU KINNI ja ei hala kusagil ajakirjanduses ja sotsmeedias.
"Tervist Teile"
Siinkohal tuletan meelde kuidas haridusminister valis Metsküla kooli küsimuses poole ning tema arvates tuleks selliste sisuliselt 10-20 õpilasega koolidega jätkata.
Metsküla kooliga on pilt pisut keerulisem. Kui Sul huvi tõsisem, siis vaata vähe lähemalt, mis nimelt Lääneranna vallas toimub.
Samal ajal Päästeameti peadirektor leiab, et päästja palk peab jõudma 1,2 protsendini Eesti keskmisest.
Miks õpetajad oma nõudmisi tagasihoidlikumaks ei tee?
Miks õpetajad oma nõudmisi tagasihoidlikumaks ei tee?
"Draax"
..
Õpetajate streigi osas olen siin foorumis pigem kritiseerinud õpetajaid (kelle nõudmised tunduvad minu jaoks veidi üle võlli ja kelle kirjeldus sellest õpetaja raskest tööst (35h nädalas + 56 päeva puhkust) tundub ilmselt enamiku inimeste jaoks mugama ajavalt ülepaisutatud hala.
Kui järgmine kord keegi hakkab rääkima õpetajate ülekoormusest, siis käige välja järgmine fakt: jämedalt kolmandikul aastast (4kuud) õpetajal ei ole kontakttunde õpilastega ja seega pole ka kodutööde parandamist vms õhtuseid/koduseid töid. See 4 kuud jaguneb jämedalt kaheks - suvine puhkus 56 päeva ja koolivaheajad (osaliselt suvine + muud vaheajad).
Just miinimumpalga üles pressimine ongi tekitanud olukorra kus arenguvõimalusi (ja sellega kaasnevat tasu kasvu) pmst pole. See on aga taas EHL tegemata töö - nende asi on luua hindamiskriteeriumid.
Me jagame haridusele raha oluliselt üle OECD keskmise, õpetajate koormus samal ajal on oluliselt alla OECD keskmise. Sellises olukorras ei saa öelda, et ministeeriumil on raha puudu. Minister hakaku oma vastutusalas korda looma, mitte ärgu käigu üksikute metsakoolide lahtihoidmist kummardamas.
Jälle- M.O.T.T. Monotoonset soigumist kultiveeriv rahandusminister pani enda udupasuna tööle kui jutuks tuli ministeeriumi töötajate lisatasu kärpimine See tüüp niikaua klähvib kuni mingi moment leiab end traumapunktist.
Kuigi rahandusminister Võrklaev on rõhutanud, et tema silmis peaks streigi lõpetamiseks vajaliku 10 miljonit eurot välja sõeluma ainuüksi haridusvaldkonnast, uuris Delfi nii rahandusministeeriumist kui ministrilt endalt, kuidas tänavu ametnike tulemustasudega jääb. Võrklaev selgitas lahkelt, miks ta pole rahul sotside juhi Läänemetsa plaaniga tulemuspalku kärpida, ent oma ministeeriumi kavatsuste osas jäi minister kidakeelsemaks.
Kuigi rahandusminister Võrklaev on rõhutanud, et tema silmis peaks streigi lõpetamiseks vajaliku 10 miljonit eurot välja sõeluma ainuüksi haridusvaldkonnast, uuris Delfi nii rahandusministeeriumist kui ministrilt endalt, kuidas tänavu ametnike tulemustasudega jääb. Võrklaev selgitas lahkelt, miks ta pole rahul sotside juhi Läänemetsa plaaniga tulemuspalku kärpida, ent oma ministeeriumi kavatsuste osas jäi minister kidakeelsemaks.
"Draax"
Aga kui nüüd vaadata seda 10 miljoni küsimust riigi vaatenurgast, sii sma olen siinkohal nõus Kaja Kallasega, kes viitas, et haridusministeeriumi eelarve on 1,5 miljardit.
Seesama valitsus (koos kõigi erakondade ja ministritega) tahab ellu viia mingit eelarverevisjoni projekti.
Alustaks siis sellest 1,5 miljardist ja las Kristina Kallas vaatab rahulikult oma read üle, äkki seal siiski on 10 miljonit (0,66%) peidus, mida saaks ümber tõsta ja tõhusamalt kasutada. Kui seda ei suuda selle 1,5 miljardi sees teha, siis on kogu see jutt, et "võtame riigieelarve pulkadeks lahti" paras BS.
Kuulasin ka eile vikerraadiot ja veidi kummaline on kuidas ikka erinevad pooled ja ajakirjanikud hüsteeritsevad. See ikka ei tundu loogiline, et erineva haridustasemega ja staaziga õpetajad saavad kõik ühe puuga palka - või olen ma millestki valesti aru saanud?
"ziff""Tervist Teile"
Siinkohal tuletan meelde kuidas haridusminister valis Metsküla kooli küsimuses poole ning tema arvates tuleks selliste sisuliselt 10-20 õpilasega koolidega jätkata.
Metsküla kooliga on pilt pisut keerulisem. Kui Sul huvi tõsisem, siis vaata vähe lähemalt, mis nimelt Lääneranna vallas toimub.
Kas sa ei saaks paari sõnaga kokku võtta, mis pilt seal Metsküla koolis pisut keerulisem on?
- koolis käib 7 kohalikku õpilast, ülejäänud käivad kaugemalt või on "imporditud" (kokku 21 õpilast)
- seal on umbes 6 töötajat mitmesuguse hõivatuse astmega
- kooli eestvedajad eriti ei taha seda hakata pidama erakoolina, ikka vald peaks kinni maksma
- kas ikka lapsed saavad korralikult täiendkoolitatud õpetajaid? Selleks et õpetaja oleks pädev peab ta vaeva nägema ja tal peab enda koolitamiseks aega olema?
Kusjuures arvan, et see on 110% ok, kui lapsevanemad oma lastele kooli teevad. Aga ilmtingimata ei pea ülejäänud seda neile kinni maksma.
Keerulisem nt selletõttu, et sealse KOVi juhid ei paista just valgustatud külamonarhid olevat. Ning lapsevanemad olid nõus kooli erakooliks muutmisega, vaidlus käis lõpuks üheainsa aasta üle, mida teatud tegelased olid valmis ka kinni maksma.
"taavi talvik""ziff""Tervist Teile"
Siinkohal tuletan meelde kuidas haridusminister valis Metsküla kooli küsimuses poole ning tema arvates tuleks selliste sisuliselt 10-20 õpilasega koolidega jätkata.
Metsküla kooliga on pilt pisut keerulisem. Kui Sul huvi tõsisem, siis vaata vähe lähemalt, mis nimelt Lääneranna vallas toimub.
Kas sa ei saaks paari sõnaga kokku võtta, mis pilt seal Metsküla koolis pisut keerulisem on?
- koolis käib 7 kohalikku õpilast, ülejäänud käivad kaugemalt või on "imporditud" (kokku 21 õpilast)
- seal on umbes 6 töötajat mitmesuguse hõivatuse astmega
- kooli eestvedajad eriti ei taha seda hakata pidama erakoolina, ikka vald peaks kinni maksma
- kas ikka lapsed saavad korralikult täiendkoolitatud õpetajaid? Selleks et õpetaja oleks pädev peab ta vaeva nägema ja tal peab enda koolitamiseks aega olema?
Kusjuures arvan, et see on 110% ok, kui lapsevanemad oma lastele kooli teevad. Aga ilmtingimata ei pea ülejäänud seda neile kinni maksma.
https://www.ohtuleht.ee/1091240/nuud-on-lopp-kevadel-aasta-kooliks-valitud-metskula-kool-1-septembri-aktust-ei-pea
„Ei antud Metsküla koolile aastat erakooli asutamiseks. Selgitasime küll, miks seda vaja on, aga kui hääletuseks läks, siis olid kõigil käed püsti. Mina arvan, et Metsküla kooli kogukonnast on räigelt üle sõidetud“
Kui kaugelt peaks olema lubatud erakoolis käia, et imporditud poleks?
Vahepealse aasta jaoks oli ka sponsor olemas.
"raulir"
..
https://www.ohtuleht.ee/1091240/nuud-on-lopp-kevadel-aasta-kooliks-valitud-metskula-kool-1-septembri-aktust-ei-pea„Ei antud Metsküla koolile aastat erakooli asutamiseks. Selgitasime küll, miks seda vaja on, aga kui hääletuseks läks, siis olid kõigil käed püsti. Mina arvan, et Metsküla kooli kogukonnast on räigelt üle sõidetud“
Kui kaugelt peaks olema lubatud erakoolis käia, et imporditud poleks?
Vahepealse aasta jaoks oli ka sponsor olemas.
Nii ja naa. Mõne teise ajakirjaniku mõnes teises artiklis väidavad kooli patrioodid, et neid eriti erakool ei huvita.
vt. https://www.err.ee/1609039004/vallavanem-tegi-ettepaneku-metskula-kool-muuta-erakooliks
Võimalik, et teen ülekohut - aga kaugemalt vaadates paistab Metsküla kooli saaga ühe pisikese tihedalt seotud pundi soovina saada endale veits erikohtlemist. Ja siis muidugi mitmeid poliitikuid kooliga seotud kära säras endale punkte krabamas.
Teisalt illustreerib, mis mured koolivõrgu optimeerimisel (ja sellega seotult õpetajate palkadel) on.
Saare meenutas, et vallavalitsus tegi juba märtsis Metsküla kultuuriühingule ettepaneku arutada Metsküla algkooli pidamist erakoolina. Ja et vallavalitsus oli valmis andma selleks kogukonnale aasta aega lisaaega, et saaks erakooli loomisega edasi minna.
"23. märtsil Metsküla kultuuriühing vastas, et antud hetkel nad ei pea vajalikuks erakooli loomist arutada.
"Tervist Teile"
Siinkohal tuletan meelde kuidas haridusminister valis Metsküla kooli küsimuses poole ning tema arvates tuleks selliste sisuliselt 10-20 õpilasega koolidega jätkata. Ehk siis tuleb kütta remontida hoone ning nende 15 õpilase tarvis palgata õpetajad. Sinna see raha kulubki st ebaefektiivsus on asja nimi. Samas nö maakonnakeskuse koolis on 25-30 õpilast klassis.
Kui kusagil on tüüpe, kes suudavad ise kinni maksta ka kasvõi oma ainusündinu eraldi õpetamise, siis andku tuld - senikaua, kuni seda tehakse oma raha eest. Riik ei pea seda toetama, aga keelama ka mitte.
Riik ei pea suutma osutada igas külas kohalikku haridust kui mugavusteenust, küll aga pakkuma ka metsatalus elajale võimalust oma laps mõistliku vaevaga riigi rahastatud kooli ja sealt tagasi toimetada. Sellest võiks suures plaanis piisata.
Eks neid punkte krabas ka haridusminister ise, kes nüüd ei leia enda valdkonnast kokkuhoiuvõimalusi, kuigi see 10 miljonit moodustas kogu hariduse eelarvest imepisikese alla ühe protsendiosakese. Samas toetas pärapõrgu kooli säilitamist, aga ei tahtnud seda kooli nö riigikooliks võtta.
Lisaks viskan nüüd õhku ühe teise teema - kas meil peab ikka kõrgharidus olemas 100% tasuta? Kas nigeerlannad peavad tasuta õppima Tartu Ülikooli õppekavadel?
Mul iseenesest ei ole nigeerlannade vastu midagi, eriti kui nad Eestis tööle asuvad ja nii mõnigi Eesti mees on saanud omale kena eksootilise naise.
Lisaks viskan nüüd õhku ühe teise teema - kas meil peab ikka kõrgharidus olemas 100% tasuta? Kas nigeerlannad peavad tasuta õppima Tartu Ülikooli õppekavadel?
Mul iseenesest ei ole nigeerlannade vastu midagi, eriti kui nad Eestis tööle asuvad ja nii mõnigi Eesti mees on saanud omale kena eksootilise naise.