Draax,
just, siin ilmnebki, et meil ei ole juhte, kes julgeks ebapopulaarseid otsuseid teha, lihtsam on 50 euro kaupa toetusi jagada ja sellega hääli püüda. Sellega on nagu selle haldusreformiga, raiutakse koeral jupikaupa saba maha, tulemust ei ole. (ok, Saaremaal on vähemalt nüüd 1 vald)
Olgu, jätame siis need väikekoolid valdade endi otsustada, aga gümnaasiumi puhul tuleb mängu ka hariduse kvaliteet, korrastame siis selle osa vähemalt ära.
Eks kui küsida inimeselt nii, et olgu, jätame Metsküla kooli alles, aga maksad iga kuu 10 euri ja nii iga sellise juhtumi pealt, siis vast on vastus teine.
"Draax"
Kuidas siis sellises keskkonnas nende lahendusteni jõuda ja need vajalikud optimeerimisülesanded või koolivõrgu korrastamised ikkagi ära teha?
No kui külakooli juhataja on täditütar ja selles koolis õpivad su sugulaste ja naabrite lapsed, siis sa lihtsalt ei saa maal sellist otsust teha, sind lintshitakse ära.
Seega sellised asjad saab ära teha ainult raha kaudu - riik määrab finantseerimisskeemi. Ja kui raha ei ole, siis ei ole.
"ElCato"
Kas see peaks enamust tänaseid õpilasi kirjeldama? Vanemana oleksin sügavalt pettunud ja peaksin vist peeglisse vaatama, kui mul laps koolis nii käitub. Pigem mitte ja sama kehtib ka klassikaaslaste kohta. Valusamad juhtumid leiavad ka reeglina endale sobiva keskkonna, kuigi see võib tõesti vahel liiga pikalt aega võtta.
Skaala
1-4 klass, väikesed nunnud, nööpsilmadega, veidi sekeldavad, aga üldiselt armsad opossumid
5 klass - hakkab levima makaagiviirus
6,7,8 klass -- makaagiviirus on saavutanud pandeemilise ulatuse, olukord nagu eelmises postis kirjeldatud
9 klass - potentsaailiga tegelased, kes hiljem jõuavad gümnaasiumi ja ülikooli, hakkavad ilmutama primaadist inimeseks arenemise tundemärke
10-11 -- järsk areng primaadist inimeseks (osalt seetõttu, et nakkusekandjad on karjast eemaldatud)
12 - valdavalt juba päris inimese moodi tegelased
Kurb on see, et ega SINA vanemana väga palju teha ei saagi, peale KOOLI hoolika valimise. 6-7-8 on õrnas eas ja KESKKONNAST väga tugevalt mõjutatud. Kui klassis-koolis valitseb "marutaud" siis nad nakatuvad sellesse. Kui on KORD, siis, erinevalt päris nakkustest, "makaagiviiruse" sümptomid taanduvad ka "parandamatutel". Mitte täielikult ja 100% aga taastuvad. Kool ja selles valitsev vaimsus ja õhkkond muudab asju kardinaalselt. Näiteks koolis kus on tugev koolikiusamise vastane mõtteviis, sekkuvad vanemate klasside õpilased viivitamatult (õpetajad ju igale poole ei jõua), kui näeb kanakarja ühte nõrgemat surnuks nokkimas. Mõnes teistsuguses... "kehitavad õlgu" ja "vaatavad mujale" -- nagu õige eestlane kunagi.
Palju asju loeb. Kooli suurus (liiga suured mammutid on alati pahad) - kooli asukoht (mis taustaga peredest tullaks) - ja 1001% kõige olulisem on see üldine õhkkond ... on Koole (suure tähega) kus on loodud Õppimise ja Arenemise jaatav ja igasugust kiusamist ja vägivalda Eitav õhkkond. Üks üksik makaak, sattunud sellisesse keskkonda --TALTUB. Aga nagu iga keskkonnaga -- igal keskkonnal on mingi piirvõimsus saastet absorbeerida ja ümber töödelda.
Sellist homogeenset seltskonda nagu 20a tagasi eesti koolides oli, tagasi ei tule, kuigi vanemad õpetajad seda väga igatsevad.
Lisandunud on - erivajadustega lapsed (sh need, kes varem erikoolides olid), ukrainlased, järjest enam igasugu värvilist seltskonda.
Lisandumas on - vene koolide lapsed, veel enam immigrante.
Lisandunud on - erivajadustega lapsed (sh need, kes varem erikoolides olid), ukrainlased, järjest enam igasugu värvilist seltskonda.
Lisandumas on - vene koolide lapsed, veel enam immigrante.
Krista, kas ma peaks teie toonist välja lugema, et ukrainlaste ja värviliste immigrantidega mingi KORRA ja teadmiste omandamise õhkkonna saavutamine on Mission Impossible. Kõlab kuidagi õite rassistlikult ühe vasaklembi suust.
Üks variant on alati argumenteerida nagu boomer - rääkida sellest, kuidas vanasti olid mehed (ja lapsed) rauast, koolis käidi jala 5km kaugusel, talvel pimedas ja läbi tuisu teed nägemata vms.
Minu kooliajal oli 6. klassis täpselt selline makaagikari nagu Offff kirjeldas ja ühel aastal oli selles klassis 38 õpilast (tollane tegelik norm oli vist 30 või 32 per klass). Eks mingi osa jäi istuma ja langes välja, aga suur hulk ikkagi jõudsid sellest makaagikarjast läbi ja kõrghariduseni.
Kui unustada survivorship bias hetkeks ära, siis võiks ju öelda, et "polnud hullu midagi" ja et vabalt võiks rahulikult klassid suuremaks lasta - saaks vähemate õpetajatega hakkama ja palka ka tõsta. Tegelikult saame muidugi kõik aru, et nii lihtne see ka ei ole.
Samal ajal jälle mõtiskluseks, et 20a tagasi parandas õpetaja õhtul iga klassi kohta rohkem kui 30 lapse kodutööd või kontrolltööd. Täna märksa vähem (rohkem kui 20% vähem), ehk tegelikult on mitmes lõigus see õpetaja töö ka ajas lihtsamaks läinud.
Minu kooliajal oli 6. klassis täpselt selline makaagikari nagu Offff kirjeldas ja ühel aastal oli selles klassis 38 õpilast (tollane tegelik norm oli vist 30 või 32 per klass). Eks mingi osa jäi istuma ja langes välja, aga suur hulk ikkagi jõudsid sellest makaagikarjast läbi ja kõrghariduseni.
Kui unustada survivorship bias hetkeks ära, siis võiks ju öelda, et "polnud hullu midagi" ja et vabalt võiks rahulikult klassid suuremaks lasta - saaks vähemate õpetajatega hakkama ja palka ka tõsta. Tegelikult saame muidugi kõik aru, et nii lihtne see ka ei ole.
Samal ajal jälle mõtiskluseks, et 20a tagasi parandas õpetaja õhtul iga klassi kohta rohkem kui 30 lapse kodutööd või kontrolltööd. Täna märksa vähem (rohkem kui 20% vähem), ehk tegelikult on mitmes lõigus see õpetaja töö ka ajas lihtsamaks läinud.
Kui suhtuda avalike teenuste pakkumisse kui optimeerimisülesandesse, on asjad väga lihtsad - selle funktsiooni piirkasulikkus saabub punktis, kus kõik inimesed on pandud kokku ühte suurde betoonkuubikusse. Siis on kõik hästi.
Sellest õpetajate streigist veel üks nüanss, mis kahetisi tundeid tekitab - küsimus, kas streigipäevade eest peaks õpetajatele palka maksma või mitte.
Ühelt poolt ütlevad streikivad õpetajad ise, et neid tunde/päevi nad kuidagi "järele" andma ei hakka, sest see ei ole streigi mõte, kui kõik saavad aru, et nad teevad oma töö ikkagi ära (mis siis, et hiljem). Arusaadav.
Teisalt on arusaamatu enamike omavalitsuste otsus streigipäevade eest palka maksta. Kui tööd ei tehta (ja järele tegema ei hakata) siis mille eest palka makstakse? See tundub eriti priviligeeritud juhtum, kus saad streikida nii, et raha jookseb edasi ja mitte ametiühingu streigikassast, vaid riigieelarvest.
Ja see omakorda näitab ilmekalt kui vildakas meie hariduse rahastamine praegu on. Streigitakse valitsuse vastu, aga palka maksab KOV. KOV, kus põhieesmärk on olla "hea" ja vastandada ennast riigi poliitikale, loomulikult ei taha langetada otsust, et streigi eest palka ei maksta, kuigi otsus palga maksmist jätkata on objektiivselt täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Mõnedel omavalitsustel nagu Tallinn ja Keskerakond, on ka selgelt poliitiline huvi igas küsimuses Toompeale vastanduda. Seetõttu pole ka ime, et sellised vastandlikud otsused tulevad, kuigi riik ja KOV peaks olema õpetajate palga küsimustes justkui samal poolel rindejoont.
Seetõttu tulebki see hariduse rahastamise teema sirgeks lahendada, et oleks selge, kes on palga maksja ning see kelle käes on rahakott, saab ka teenuse mahtu ja ulatust mõjutada ja otsustada.
Ühelt poolt ütlevad streikivad õpetajad ise, et neid tunde/päevi nad kuidagi "järele" andma ei hakka, sest see ei ole streigi mõte, kui kõik saavad aru, et nad teevad oma töö ikkagi ära (mis siis, et hiljem). Arusaadav.
Teisalt on arusaamatu enamike omavalitsuste otsus streigipäevade eest palka maksta. Kui tööd ei tehta (ja järele tegema ei hakata) siis mille eest palka makstakse? See tundub eriti priviligeeritud juhtum, kus saad streikida nii, et raha jookseb edasi ja mitte ametiühingu streigikassast, vaid riigieelarvest.
Ja see omakorda näitab ilmekalt kui vildakas meie hariduse rahastamine praegu on. Streigitakse valitsuse vastu, aga palka maksab KOV. KOV, kus põhieesmärk on olla "hea" ja vastandada ennast riigi poliitikale, loomulikult ei taha langetada otsust, et streigi eest palka ei maksta, kuigi otsus palga maksmist jätkata on objektiivselt täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Mõnedel omavalitsustel nagu Tallinn ja Keskerakond, on ka selgelt poliitiline huvi igas küsimuses Toompeale vastanduda. Seetõttu pole ka ime, et sellised vastandlikud otsused tulevad, kuigi riik ja KOV peaks olema õpetajate palga küsimustes justkui samal poolel rindejoont.
Seetõttu tulebki see hariduse rahastamise teema sirgeks lahendada, et oleks selge, kes on palga maksja ning see kelle käes on rahakott, saab ka teenuse mahtu ja ulatust mõjutada ja otsustada.
"Stealth"
Rahandusministeerium ei saa aru, miks nad KOV-le otse pappi arvele enam ei või kanda kui neil vaja on
Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Vällik ütles, et kuigi ta mõistab, mida riigikontroll proovib öelda, jääb riigikontrolli kriitika pisut arusaamatuks.
"Praegu on meil ebaselge, kuidas meie senine praktika, mis on aastaid käinud, millises nüansis ta on siis vastuolus seadusega või ei ole korrektne," ütles Vällik.
See praktika tekkis Laari II valitsuse ajal. Sõltumata riigieelarves toodust hakkasid ministrid raha poliitiliselt ümber jagama. Ehk siis kui sa riigiametnikuna alamal tasemel tegid projekti ja taotlesid raha ja see jõudis "sihtotstarbeliselt" eraldi real ka RE-sse, siis aasta alguses ütles minister, et "Vabandust, aga seda projekti me ellu ei vii, vaid anname selle hoopis tollele teisele projektile, mis on õige erakonna munitsipaalpoliitiku oma. Tänan raha taotlemise eest, see võimaldab mul mu sõbrale rohkem anda."
See uus riigieelarve koostamise põhimõte viimasel ajal tegi asju veelgi segasemaks.
Oleks hea küll, kui see ära lõpetataks. Nagu näha, siis igatsugu Kristiina Kallased juba arvestavadki sellega, et raha saab RE-st sõltumata ametniku poolt ümber tõsta!
"Draax"
Seetõttu tulebki see hariduse rahastamise teema sirgeks lahendada, et oleks selge, kes on palga maksja ning see kelle käes on rahakott, saab ka teenuse mahtu ja ulatust mõjutada ja otsustada.
Aamen!
"Draax"
... Streigitakse valitsuse vastu, aga palka maksab KOV. KOV, kus põhieesmärk on olla "hea" ja vastandada ennast riigi poliitikale, loomulikult ei taha langetada otsust, et streigi eest palka ei maksta, kuigi otsus palga maksmist jätkata on objektiivselt täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Mõnedel omavalitsustel nagu Tallinn ja Keskerakond, on ka selgelt poliitiline huvi igas küsimuses Toompeale vastanduda. Seetõttu pole ka ime, et sellised vastandlikud otsused tulevad, kuigi riik ja KOV peaks olema õpetajate palga küsimustes justkui samal poolel rindejoont.
Seetõttu tulebki see hariduse rahastamise teema sirgeks lahendada, et oleks selge, kes on palga maksja ning see kelle käes on rahakott, saab ka teenuse mahtu ja ulatust mõjutada ja otsustada.
Reaalsuses maksab siiski riik.
Hetekl Kallaseid kuulates jääb küll mulje, et vaesuse saaks likvideerida, kui tõsta miinimumpalk valitsuskoalitsiooni otsusega 4000 EUR peale - siis on tööandjate süü, et kõik 4000 ei saa.
Reaalselt aga tuleb välja, et riik maksab, juba sellest, et Kristiina Kallas üritab mingeid miljoneid just riigi tasemel liigutada.
Eesti OV-d üldse elavad vaid riigi armust.
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
"toonik"
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
äkki maksaks selle asemel matemaatikaõpetajale palka, siis ei peaks foorumis nutma, et mata õpsi ei ole pikka aega. St. see ongi hea näide, kuhu jõutakse kui kõgile palka ühtemoodi makstakse.
"pahurik""toonik"
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
äkki maksaks selle asemel matemaatikaõpetajale palka, siis ei peaks foorumis nutma, et mata õpsi ei ole pikka aega. St. see ongi hea näide, kuhu jõutakse kui kõgile palka ühtemoodi makstakse.
Ma ei saa vastusest ausalt öeldes aru. Jah muidugi tuleb maksta palka niipalju, et õpetaja oleks olemas ja mina pooldan streikimist 100%. Mis nutmisest jutt käib? Vajadus anonüümselt foorumis kõigile ära panna?
"Offf"
Krista, kas ma peaks teie toonist välja lugema, et ukrainlaste ja värviliste immigrantidega mingi KORRA ja teadmiste omandamise õhkkonna saavutamine on Mission Impossible. Kõlab kuidagi õite rassistlikult ühe vasaklembi suust.
See oli faktiline hinnang, mitte arvamus.
Ja ma ei ole kindlasti mitte vasaklemb. Siin on kahjuks kaks Kristat. Vahetaks nime ära kui see võimalik oleks :)
"Draax"
Kui unustada survivorship bias hetkeks ära, siis võiks ju öelda, et "polnud hullu midagi" ja et vabalt võiks rahulikult klassid suuremaks lasta - saaks vähemate õpetajatega hakkama ja palka ka tõsta. Tegelikult saame muidugi kõik aru, et nii lihtne see ka ei ole.
PALUN ärme ütleme. Meil on üks asi, mida on VÄHE ja järjest VÄHEMAKS jääb. See on inimressurss. Need potentsiaalsed Inimesed. Me ei saa endale lubada hiina või indialikku "džungli" haridussüsteemi, kus ellu jäävad ainult parimad ja tugevaimad. Iga laps, kellest võiks potentsiaalselt midagi tulla, aga ei tule, sest "marutõvepandeemia" on klassi vallutanud, on Eesti-suurusele riigile KORVAMATU KAOTUS.
Meil ei ole neid laps en masse, et viskame järve ja "upu või uju". EI ole neid nii palju.
"toonik""pahurik""toonik"
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
äkki maksaks selle asemel matemaatikaõpetajale palka, siis ei peaks foorumis nutma, et mata õpsi ei ole pikka aega. St. see ongi hea näide, kuhu jõutakse kui kõgile palka ühtemoodi makstakse.
Ma ei saa vastusest ausalt öeldes aru. Jah muidugi tuleb maksta palka niipalju, et õpetaja oleks olemas ja mina pooldan streikimist 100%. Mis nutmisest jutt käib? Vajadus anonüümselt foorumis kõigile ära panna?
hea näide, toetad streikimist, et kõigile õpetajatele, ka keeleoskamatutele Tallinna vene koolide omadele palka juurde saada, aga toetaks hoopis seda, et ei pea kõigile üks palk olema, st kui matemaatika õpetajaid ei ole, tuleb neile rohkem maksta ja kui mingi teise aine õpetajaid on jalaga segada, siis ei ole vaja neil palka tösta.
Ausaltõeldes olukorras kus majandus langeb ja raha ei ole, on see streikimine vastuvõetamatu. Lisaks ei saa hästi aru kelle vastu streigitakse: st ma pole kuulnud, et nõutakse omavalituselt palka juurde, ikka riigilt. Vähe sellest, omavalitsus maksab veel palka ka osades kohtades streikimise eest, lahe. Tahaks ka nii streikida.
Eino PALUN, imetlegem:
https://www.cvkeskus.ee/tallinna-mustamae-riigigumnaasium-toopakkumised-209032
https://www.cvkeskus.ee/tallinna-mustamae-riigigumnaasium-toopakkumised-209032
Lihtne süsteem on sageli kõige efektiivsem ja enamusele arusaadav. Minu 5 senti koolide teemal:
Kui õpilasi napib siis:
* algkoolid külakeskustes (kui vähegi õpilasi ja kool olemas)
* põhikool vallakeskuses
* keskkool/gümnaasium maakonna keskuses
Kui õpilasi palju siis võib muidugi teha ka keskkoole külakeskustesse (nt Tallinna lähivallad vms). Riigi ressursside efektiivsema kasutuse nimel võiks kõik mitteerakoolid kuuluda haridusministeeriumile või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool), mis võimaldaks ka õpetajaid erinevate koolide vahel paremini jagada, osta hulgi ja soodsamalt erinevaid materiaalseid ressursse ning optimeerida kinnisvara kasutust ja kasutuskulusid.
Pearaha peaks maksma samadel alustel ka erakoolidele ning kui kuskil piirkonnas on hakkajad inimesed, kes soovivad ise kooliharidust erakoolina pakkuda (nt algkoolina Metskülas), siis tagab see võrdsed rahastustingimused ka eraomanduses koolidele ning ei kahjusta konkurentsi.
Kui õpilasi napib siis:
* algkoolid külakeskustes (kui vähegi õpilasi ja kool olemas)
* põhikool vallakeskuses
* keskkool/gümnaasium maakonna keskuses
Kui õpilasi palju siis võib muidugi teha ka keskkoole külakeskustesse (nt Tallinna lähivallad vms). Riigi ressursside efektiivsema kasutuse nimel võiks kõik mitteerakoolid kuuluda haridusministeeriumile või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool), mis võimaldaks ka õpetajaid erinevate koolide vahel paremini jagada, osta hulgi ja soodsamalt erinevaid materiaalseid ressursse ning optimeerida kinnisvara kasutust ja kasutuskulusid.
Pearaha peaks maksma samadel alustel ka erakoolidele ning kui kuskil piirkonnas on hakkajad inimesed, kes soovivad ise kooliharidust erakoolina pakkuda (nt algkoolina Metskülas), siis tagab see võrdsed rahastustingimused ka eraomanduses koolidele ning ei kahjusta konkurentsi.