Minul küsimus kas see 6 % SKT-st haridusele pole sellepärast,et peame ülal kahte eraldi koolivõrku?
Eeslaste koolid ja venelaste koolid - ma võtaks venekeelselt koolilt ära igasuguse rahastuse!
Oma kooliajast ma mäletan õpetajaid
- kes kehtestasid end röökides ja sakutades
- kes ei suutnud end üldse kehtestada ja nutsid laua ääres või lihtsalt andsid alla
- ja ka neid, kes kehtestasid end autoriteediga, röökimata.
Samade õpilastega.
Enesekehtestamist saab treenida ja kooli kodukorra rangem rakendamine on koolijuhi ülesanne.
- kes kehtestasid end röökides ja sakutades
- kes ei suutnud end üldse kehtestada ja nutsid laua ääres või lihtsalt andsid alla
- ja ka neid, kes kehtestasid end autoriteediga, röökimata.
Samade õpilastega.
Enesekehtestamist saab treenida ja kooli kodukorra rangem rakendamine on koolijuhi ülesanne.
"Offf"
Ma jätkuvalt väidaks, et PALK On ainult üks faktor. Jätkuvalt palun esitada endale küsimus -- mis oleks SEE summa, mis motiveeriks teid karja marutõbiseid, kriiskavaid, amokki-jooksvaid ja teid väljaheidetega pilduvaid makaake taltsutama minema. Kas see oleks üldse "summa" või äkki peaks kusagilt mujalt veidi kohendama?
Kui mõelda ainult kantseldamist nõudvale kambale, siis ega vangivalvurid ja hullumaja sanitarid rohkem palka ei saa ..
"Krista"
Oma kooliajast ma mäletan õpetajaid
- kes kehtestasid end röökides ja sakutades
- kes ei suutnud end üldse kehtestada ja nutsid laua ääres või lihtsalt andsid alla
- ja ka neid, kes kehtestasid end autoriteediga, röökimata.
Samade õpilastega.
Enesekehtestamist saab treenida ja kooli kodukorra rangem rakendamine on koolijuhi ülesanne.
Kas enesekehtestamine konkreetselt ja erialased psühholoogilised oskused üldisemalt polegi siis pedagoogika õppekavade osad?
Samas enda kooliajale tagasi mõeldes vist polnud tõesti. Või olid osad õpetajad neist loengutest poppi teinud.
"Offf"
Ma jätkuvalt väidaks, et PALK On ainult üks faktor. Jätkuvalt palun esitada endale küsimus -- mis oleks SEE summa, mis motiveeriks teid karja marutõbiseid, kriiskavaid, amokki-jooksvaid ja teid väljaheidetega pilduvaid makaake taltsutama minema. Kas see oleks üldse "summa" või äkki peaks kusagilt mujalt veidi kohendama?
Kas see peaks enamust tänaseid õpilasi kirjeldama? Vanemana oleksin sügavalt pettunud ja peaksin vist peeglisse vaatama, kui mul laps koolis nii käitub. Pigem mitte ja sama kehtib ka klassikaaslaste kohta. Valusamad juhtumid leiavad ka reeglina endale sobiva keskkonna, kuigi see võib tõesti vahel liiga pikalt aega võtta.
"Draax"
See, mida õpetajad täna nõuavad (pikaajaline kokkulepe 120% keskmisest palgani jõudmine 3 aasta jooksul) põhineb samal argumendil - lihtsalt raha juurde ilma midagi muutmata.
Siin on ikka otsene küsimus ka ühiskonnale/maksumaksjale.
Õpetajate arv on 2017->2022 tõusnud 2000 õpetaja võrra 24 268 -> 26 256
Minu kogemusel haridussüsteemis kulutame me järjest rohkem ressurssi individuaalõppele ja nõrgemate kaasa aitamisele. Igale õpi- või käitumisraskustega õpilasele eriõpe ja tugiisik. Lisaks väikekoolide ja väikeklasside ülal pidamine. Aga see ongi kallis. Kui me sellise valiku teeme, siis tuleb ta ka finantseerimisega kinni taguda.
Veel 10-20 aastat tagasi oli hariduses oluliselt vähem sellist järele aitamist. Nõuka ajal kupatati bujäänikud lihtsalt erikoolidess. Kui teeme rohkem õpetajaid nõudvad valikud, siis kulub pappi ka paratamatult rohkem.
"marker""Draax"
See, mida õpetajad täna nõuavad (pikaajaline kokkulepe 120% keskmisest palgani jõudmine 3 aasta jooksul) põhineb samal argumendil - lihtsalt raha juurde ilma midagi muutmata.
Siin on ikka otsene küsimus ka ühiskonnale/maksumaksjale.
Õpetajate arv on 2017->2022 tõusnud 2000 õpetaja võrra 24 268 -> 26 256
Minu kogemusel haridussüsteemis kulutame me järjest rohkem ressurssi individuaalõppele ja nõrgemate kaasa aitamisele. Igale õpi- või käitumisraskustega õpilasele eriõpe ja tugiisik. Lisaks väikekoolide ja väikeklasside ülal pidamine. Aga see ongi kallis. Kui me sellise valiku teeme, siis tuleb ta ka finantseerimisega kinni taguda.
Veel 10-20 aastat tagasi oli hariduses oluliselt vähem sellist järele aitamist. Nõuka ajal kupatati bujäänikud lihtsalt erikoolidess. Kui teeme rohkem õpetajaid nõudvad valikud, siis kulub pappi ka paratamatult rohkem.
Jah, aga see toob mind jälle selle mõtte juurde mida ma aeg-ajalt siin foorumis jälle kordan: riigieelarvet ei saa kärpida, sest me (riigi, rahva, ühiskonnana) ei ole nõus midagi kärpima ja millestki loobuma. Ei taha, et 24 õpilasega klassi asemel oleks 30 õpilasega klassid. Ei taha loobuda kõigist eriainetest (vt. erinevaid üleskutseid kuidas koolis peaks õpetama kohustuslikus korras riigikaitseõpetust, usuõpetust, mida kõike veel). Ei taha loobuda sellest sinu kirjeldatud eriõppest. Ei taha loobuda pisikestest külakoolidest või väikese aleviku gümnaasiumitest, kus alla 10 õpilase klassis.
Mitte ükski osapool, ei haridussüsteemis ega sellest väljaspool (lapsevanemad, valijad) ei ole nõus midagi siit maha tõmbama.
Õpilaste arv on mõneküne aastaga kolmandiku võrra langenud. Pooltes maakondades pea poole võrra. Asi pole erivajadustega õpilastes, vaid haridusvaldkonna puudulikus kohanemises väiksema järeltulijate arvuga. Draaxi kolm punkti on õiged ning esimene neist sisaldab ka pikemaajalise nägemuse teket tuleviku koolivõrgust.
Rahandusministeerium ei saa aru, miks nad KOV-le otse pappi arvele enam ei või kanda kui neil vaja on
Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Vällik ütles, et kuigi ta mõistab, mida riigikontroll proovib öelda, jääb riigikontrolli kriitika pisut arusaamatuks.
"Praegu on meil ebaselge, kuidas meie senine praktika, mis on aastaid käinud, millises nüansis ta on siis vastuolus seadusega või ei ole korrektne," ütles Vällik.
Nimelt on Välliku sõnul üsna tavapärane, et ministeeriumid eraldavad omavalitsustele erinevatel põhjustel raha ja mudel on üsna levinud. Lisaks haridusministeeriumi eraldistele toob ta ka välja näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja kultuuriministeeriumi, mis toetab omavalitsuste kultuuritegevust.
Kui suures mahus ministeeriumid ja ministrid otsustega omavalitsustele aastas raha annavad, Vällik täpselt öelda ei oska, kuid peab mahtu üsna arvestatavaks.
Riigikontrolör vastab: Riigikontrolör Janar Holm ütles oma 12. jaanuaril saadetud märgukirjas nii rahandusministrile kui ka haridus- ja teadusministrile ja regionaalministrile, et tegu ei ole mingi formaalsusega või tehnilise küsimusega, vaid põhimõttelise, olemusliku küsimusega.
Holmi hinnangul ministeeriumitest riigieelarveüleselt raha eraldamine muudab eelarve enda üha tühisemaks ja üha vähemtähtsaks muutub, mida riigikogu on seaduse kaaluga otsustanud.
Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Vällik ütles, et kuigi ta mõistab, mida riigikontroll proovib öelda, jääb riigikontrolli kriitika pisut arusaamatuks.
"Praegu on meil ebaselge, kuidas meie senine praktika, mis on aastaid käinud, millises nüansis ta on siis vastuolus seadusega või ei ole korrektne," ütles Vällik.
Nimelt on Välliku sõnul üsna tavapärane, et ministeeriumid eraldavad omavalitsustele erinevatel põhjustel raha ja mudel on üsna levinud. Lisaks haridusministeeriumi eraldistele toob ta ka välja näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja kultuuriministeeriumi, mis toetab omavalitsuste kultuuritegevust.
Kui suures mahus ministeeriumid ja ministrid otsustega omavalitsustele aastas raha annavad, Vällik täpselt öelda ei oska, kuid peab mahtu üsna arvestatavaks.
Riigikontrolör vastab: Riigikontrolör Janar Holm ütles oma 12. jaanuaril saadetud märgukirjas nii rahandusministrile kui ka haridus- ja teadusministrile ja regionaalministrile, et tegu ei ole mingi formaalsusega või tehnilise küsimusega, vaid põhimõttelise, olemusliku küsimusega.
Holmi hinnangul ministeeriumitest riigieelarveüleselt raha eraldamine muudab eelarve enda üha tühisemaks ja üha vähemtähtsaks muutub, mida riigikogu on seaduse kaaluga otsustanud.
Draax, oled ikka kindel? Jah, konkreetse kooli omad ilmselt ei ole nõus, aga 50+% inimestest kindlasti saavad aru, et sellised, alla 10 lapse klassis, gümnaasiumid ei ole jätkusuutlikud. Maakoolidest ma saan veel aru, aga seal tuleb ka siis piirduda kas algkooliga või siis näiteks kuni 6 klassini. Tallinnas ka laps tavaliselt läheb a la 30 mintsa kooli tavaliselt,osa ka kauem, korraliku koolibussivörgu korral ei tohiks ju see ka maal probleemiks olla.
Eriti absurdne on, et meil räägitakse õpetajate puudusest, samal ajal on õpetajate arv kasvanud nagu eespool numbrid toodi, samal ajal lapsi on ju üha vähem.
Ilmselt siis tuleks jah kõik gümnaasiumid riigigümnaasiumideks teha ja koolivõrk karmilt korrastada, ega muidu jäämegi halama.
Eriti absurdne on, et meil räägitakse õpetajate puudusest, samal ajal on õpetajate arv kasvanud nagu eespool numbrid toodi, samal ajal lapsi on ju üha vähem.
Ilmselt siis tuleks jah kõik gümnaasiumid riigigümnaasiumideks teha ja koolivõrk karmilt korrastada, ega muidu jäämegi halama.
Ma ei tea, kus kõik need ülearused õpetajad asuvad, aga minu lapse koolis pole mõnel klassil juba aastaid matemaatikaõpetajat! Ühiskondlikus korras käivad meie ettevõttest tavalised insenerid abiks matemaatikatunde andmas!
Kõrvaltvaatajal on jäänud mulje, et ehitatakse juurde riigigümnaasiume samal ajal vanu gümnaasiume kinni ei panda ja lapsi jääb vähemaks.
Pean tunnistama, et ei ole teemasse eriti süvenenud aga selline mulje on ringi liikudes tekkinud. Kui selle teema kohta on kuskil mingi lihtsalt aru saadav strateegiapaber siis oleks tore kui keegi viitaks ja vaataksin hea meelega.
Pean tunnistama, et ei ole teemasse eriti süvenenud aga selline mulje on ringi liikudes tekkinud. Kui selle teema kohta on kuskil mingi lihtsalt aru saadav strateegiapaber siis oleks tore kui keegi viitaks ja vaataksin hea meelega.
"pahurik"
Draax, oled ikka kindel? Jah, konkreetse kooli omad ilmselt ei ole nõus, aga 50+% inimestest kindlasti saavad aru, et sellised, alla 10 lapse klassis, gümnaasiumid ei ole jätkusuutlikud.
Ma enam artiklit ja autorit ei mäleta, aga see oli kirjutatud Metsküla kooli näitel ja autori mõtisklus jõudiski sinnani, et mingil hetkel võtavad emotsionaalsed/omakasupüüdlikud argumendid võimust. Natuke on siin ka NIMBY efekti.
Lihtne on öelda, et väikesed külakoolid peaks kinni panema seni kuni see ei ole sinu küla kool, kus sinu lapsed käivad või kui sinu gümnasisti koolitee seetõttu bussisõidu võrra pikeneb.
Lihtne on anda hinnanguid, mis sind endid lähedalt ei puuduta - näiteks rääkida sellest, et milleks väikesed klassid või tugispetsialistid, kui sul endal on juba lapsed suured ja sa ei näe seda vajadust kuidagi lähedalt.
Samamoodi nagu inimene, kellel autojuhiluba ei ole, võib väga enesekindlalt öelda, et Tallinn-Pärnu suunale pole mingit neljarealist teed tarvis - juhid kes ei jõua 80 km/h poolteist tundi rekade vahel loksuda, on lihtsalt kehvad juhid jne.
Ja siis me jõuame selliste mõnusate mõistete juurde nagu demokraatlik otsustusprotsess ja kaasamine. Miks me praegu sellest Metsküla koolist üldse räägime, kui kõigi objektiivsete kriteeriumite järgi oli sulgemine õige otsus ja seda oleks tulnud teha juba mõned aastad tagasi? Ei tohiks olla ju küsimustki, miks me seda juba arutame varsti aasta aega. Ja ei aruta ju ainult need inimesed kelle lapsed Metsküla koolis käivad. Arutavad ka need, kellel selle otsusega mingit isiklikku kokkupuudet ei ole, aga arvavad ikkagi empaatiliselt, et külakoole tuleks hoida ja usuvad, et Toompeal või HTMis elavad mingid eluvõõrad poliitikud, et selliseid sulgemise otsuseid tehakse.
Kuidas siis sellises keskkonnas nende lahendusteni jõuda ja need vajalikud optimeerimisülesanded või koolivõrgu korrastamised ikkagi ära teha?
Draax,
just, siin ilmnebki, et meil ei ole juhte, kes julgeks ebapopulaarseid otsuseid teha, lihtsam on 50 euro kaupa toetusi jagada ja sellega hääli püüda. Sellega on nagu selle haldusreformiga, raiutakse koeral jupikaupa saba maha, tulemust ei ole. (ok, Saaremaal on vähemalt nüüd 1 vald)
Olgu, jätame siis need väikekoolid valdade endi otsustada, aga gümnaasiumi puhul tuleb mängu ka hariduse kvaliteet, korrastame siis selle osa vähemalt ära.
Eks kui küsida inimeselt nii, et olgu, jätame Metsküla kooli alles, aga maksad iga kuu 10 euri ja nii iga sellise juhtumi pealt, siis vast on vastus teine.
just, siin ilmnebki, et meil ei ole juhte, kes julgeks ebapopulaarseid otsuseid teha, lihtsam on 50 euro kaupa toetusi jagada ja sellega hääli püüda. Sellega on nagu selle haldusreformiga, raiutakse koeral jupikaupa saba maha, tulemust ei ole. (ok, Saaremaal on vähemalt nüüd 1 vald)
Olgu, jätame siis need väikekoolid valdade endi otsustada, aga gümnaasiumi puhul tuleb mängu ka hariduse kvaliteet, korrastame siis selle osa vähemalt ära.
Eks kui küsida inimeselt nii, et olgu, jätame Metsküla kooli alles, aga maksad iga kuu 10 euri ja nii iga sellise juhtumi pealt, siis vast on vastus teine.
"Draax"
Kuidas siis sellises keskkonnas nende lahendusteni jõuda ja need vajalikud optimeerimisülesanded või koolivõrgu korrastamised ikkagi ära teha?
No kui külakooli juhataja on täditütar ja selles koolis õpivad su sugulaste ja naabrite lapsed, siis sa lihtsalt ei saa maal sellist otsust teha, sind lintshitakse ära.
Seega sellised asjad saab ära teha ainult raha kaudu - riik määrab finantseerimisskeemi. Ja kui raha ei ole, siis ei ole.
"ElCato"
Kas see peaks enamust tänaseid õpilasi kirjeldama? Vanemana oleksin sügavalt pettunud ja peaksin vist peeglisse vaatama, kui mul laps koolis nii käitub. Pigem mitte ja sama kehtib ka klassikaaslaste kohta. Valusamad juhtumid leiavad ka reeglina endale sobiva keskkonna, kuigi see võib tõesti vahel liiga pikalt aega võtta.
Skaala
1-4 klass, väikesed nunnud, nööpsilmadega, veidi sekeldavad, aga üldiselt armsad opossumid
5 klass - hakkab levima makaagiviirus
6,7,8 klass -- makaagiviirus on saavutanud pandeemilise ulatuse, olukord nagu eelmises postis kirjeldatud
9 klass - potentsaailiga tegelased, kes hiljem jõuavad gümnaasiumi ja ülikooli, hakkavad ilmutama primaadist inimeseks arenemise tundemärke
10-11 -- järsk areng primaadist inimeseks (osalt seetõttu, et nakkusekandjad on karjast eemaldatud)
12 - valdavalt juba päris inimese moodi tegelased
Kurb on see, et ega SINA vanemana väga palju teha ei saagi, peale KOOLI hoolika valimise. 6-7-8 on õrnas eas ja KESKKONNAST väga tugevalt mõjutatud. Kui klassis-koolis valitseb "marutaud" siis nad nakatuvad sellesse. Kui on KORD, siis, erinevalt päris nakkustest, "makaagiviiruse" sümptomid taanduvad ka "parandamatutel". Mitte täielikult ja 100% aga taastuvad. Kool ja selles valitsev vaimsus ja õhkkond muudab asju kardinaalselt. Näiteks koolis kus on tugev koolikiusamise vastane mõtteviis, sekkuvad vanemate klasside õpilased viivitamatult (õpetajad ju igale poole ei jõua), kui näeb kanakarja ühte nõrgemat surnuks nokkimas. Mõnes teistsuguses... "kehitavad õlgu" ja "vaatavad mujale" -- nagu õige eestlane kunagi.
Palju asju loeb. Kooli suurus (liiga suured mammutid on alati pahad) - kooli asukoht (mis taustaga peredest tullaks) - ja 1001% kõige olulisem on see üldine õhkkond ... on Koole (suure tähega) kus on loodud Õppimise ja Arenemise jaatav ja igasugust kiusamist ja vägivalda Eitav õhkkond. Üks üksik makaak, sattunud sellisesse keskkonda --TALTUB. Aga nagu iga keskkonnaga -- igal keskkonnal on mingi piirvõimsus saastet absorbeerida ja ümber töödelda.
Sellist homogeenset seltskonda nagu 20a tagasi eesti koolides oli, tagasi ei tule, kuigi vanemad õpetajad seda väga igatsevad.
Lisandunud on - erivajadustega lapsed (sh need, kes varem erikoolides olid), ukrainlased, järjest enam igasugu värvilist seltskonda.
Lisandumas on - vene koolide lapsed, veel enam immigrante.
Lisandunud on - erivajadustega lapsed (sh need, kes varem erikoolides olid), ukrainlased, järjest enam igasugu värvilist seltskonda.
Lisandumas on - vene koolide lapsed, veel enam immigrante.
Krista, kas ma peaks teie toonist välja lugema, et ukrainlaste ja värviliste immigrantidega mingi KORRA ja teadmiste omandamise õhkkonna saavutamine on Mission Impossible. Kõlab kuidagi õite rassistlikult ühe vasaklembi suust.
Üks variant on alati argumenteerida nagu boomer - rääkida sellest, kuidas vanasti olid mehed (ja lapsed) rauast, koolis käidi jala 5km kaugusel, talvel pimedas ja läbi tuisu teed nägemata vms.
Minu kooliajal oli 6. klassis täpselt selline makaagikari nagu Offff kirjeldas ja ühel aastal oli selles klassis 38 õpilast (tollane tegelik norm oli vist 30 või 32 per klass). Eks mingi osa jäi istuma ja langes välja, aga suur hulk ikkagi jõudsid sellest makaagikarjast läbi ja kõrghariduseni.
Kui unustada survivorship bias hetkeks ära, siis võiks ju öelda, et "polnud hullu midagi" ja et vabalt võiks rahulikult klassid suuremaks lasta - saaks vähemate õpetajatega hakkama ja palka ka tõsta. Tegelikult saame muidugi kõik aru, et nii lihtne see ka ei ole.
Samal ajal jälle mõtiskluseks, et 20a tagasi parandas õpetaja õhtul iga klassi kohta rohkem kui 30 lapse kodutööd või kontrolltööd. Täna märksa vähem (rohkem kui 20% vähem), ehk tegelikult on mitmes lõigus see õpetaja töö ka ajas lihtsamaks läinud.
Minu kooliajal oli 6. klassis täpselt selline makaagikari nagu Offff kirjeldas ja ühel aastal oli selles klassis 38 õpilast (tollane tegelik norm oli vist 30 või 32 per klass). Eks mingi osa jäi istuma ja langes välja, aga suur hulk ikkagi jõudsid sellest makaagikarjast läbi ja kõrghariduseni.
Kui unustada survivorship bias hetkeks ära, siis võiks ju öelda, et "polnud hullu midagi" ja et vabalt võiks rahulikult klassid suuremaks lasta - saaks vähemate õpetajatega hakkama ja palka ka tõsta. Tegelikult saame muidugi kõik aru, et nii lihtne see ka ei ole.
Samal ajal jälle mõtiskluseks, et 20a tagasi parandas õpetaja õhtul iga klassi kohta rohkem kui 30 lapse kodutööd või kontrolltööd. Täna märksa vähem (rohkem kui 20% vähem), ehk tegelikult on mitmes lõigus see õpetaja töö ka ajas lihtsamaks läinud.