Kui suhtuda avalike teenuste pakkumisse kui optimeerimisülesandesse, on asjad väga lihtsad - selle funktsiooni piirkasulikkus saabub punktis, kus kõik inimesed on pandud kokku ühte suurde betoonkuubikusse. Siis on kõik hästi.
Sellest õpetajate streigist veel üks nüanss, mis kahetisi tundeid tekitab - küsimus, kas streigipäevade eest peaks õpetajatele palka maksma või mitte.
Ühelt poolt ütlevad streikivad õpetajad ise, et neid tunde/päevi nad kuidagi "järele" andma ei hakka, sest see ei ole streigi mõte, kui kõik saavad aru, et nad teevad oma töö ikkagi ära (mis siis, et hiljem). Arusaadav.
Teisalt on arusaamatu enamike omavalitsuste otsus streigipäevade eest palka maksta. Kui tööd ei tehta (ja järele tegema ei hakata) siis mille eest palka makstakse? See tundub eriti priviligeeritud juhtum, kus saad streikida nii, et raha jookseb edasi ja mitte ametiühingu streigikassast, vaid riigieelarvest.
Ja see omakorda näitab ilmekalt kui vildakas meie hariduse rahastamine praegu on. Streigitakse valitsuse vastu, aga palka maksab KOV. KOV, kus põhieesmärk on olla "hea" ja vastandada ennast riigi poliitikale, loomulikult ei taha langetada otsust, et streigi eest palka ei maksta, kuigi otsus palga maksmist jätkata on objektiivselt täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Mõnedel omavalitsustel nagu Tallinn ja Keskerakond, on ka selgelt poliitiline huvi igas küsimuses Toompeale vastanduda. Seetõttu pole ka ime, et sellised vastandlikud otsused tulevad, kuigi riik ja KOV peaks olema õpetajate palga küsimustes justkui samal poolel rindejoont.
Seetõttu tulebki see hariduse rahastamise teema sirgeks lahendada, et oleks selge, kes on palga maksja ning see kelle käes on rahakott, saab ka teenuse mahtu ja ulatust mõjutada ja otsustada.
Ühelt poolt ütlevad streikivad õpetajad ise, et neid tunde/päevi nad kuidagi "järele" andma ei hakka, sest see ei ole streigi mõte, kui kõik saavad aru, et nad teevad oma töö ikkagi ära (mis siis, et hiljem). Arusaadav.
Teisalt on arusaamatu enamike omavalitsuste otsus streigipäevade eest palka maksta. Kui tööd ei tehta (ja järele tegema ei hakata) siis mille eest palka makstakse? See tundub eriti priviligeeritud juhtum, kus saad streikida nii, et raha jookseb edasi ja mitte ametiühingu streigikassast, vaid riigieelarvest.
Ja see omakorda näitab ilmekalt kui vildakas meie hariduse rahastamine praegu on. Streigitakse valitsuse vastu, aga palka maksab KOV. KOV, kus põhieesmärk on olla "hea" ja vastandada ennast riigi poliitikale, loomulikult ei taha langetada otsust, et streigi eest palka ei maksta, kuigi otsus palga maksmist jätkata on objektiivselt täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Mõnedel omavalitsustel nagu Tallinn ja Keskerakond, on ka selgelt poliitiline huvi igas küsimuses Toompeale vastanduda. Seetõttu pole ka ime, et sellised vastandlikud otsused tulevad, kuigi riik ja KOV peaks olema õpetajate palga küsimustes justkui samal poolel rindejoont.
Seetõttu tulebki see hariduse rahastamise teema sirgeks lahendada, et oleks selge, kes on palga maksja ning see kelle käes on rahakott, saab ka teenuse mahtu ja ulatust mõjutada ja otsustada.
"Stealth"
Rahandusministeerium ei saa aru, miks nad KOV-le otse pappi arvele enam ei või kanda kui neil vaja on
Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Vällik ütles, et kuigi ta mõistab, mida riigikontroll proovib öelda, jääb riigikontrolli kriitika pisut arusaamatuks.
"Praegu on meil ebaselge, kuidas meie senine praktika, mis on aastaid käinud, millises nüansis ta on siis vastuolus seadusega või ei ole korrektne," ütles Vällik.
See praktika tekkis Laari II valitsuse ajal. Sõltumata riigieelarves toodust hakkasid ministrid raha poliitiliselt ümber jagama. Ehk siis kui sa riigiametnikuna alamal tasemel tegid projekti ja taotlesid raha ja see jõudis "sihtotstarbeliselt" eraldi real ka RE-sse, siis aasta alguses ütles minister, et "Vabandust, aga seda projekti me ellu ei vii, vaid anname selle hoopis tollele teisele projektile, mis on õige erakonna munitsipaalpoliitiku oma. Tänan raha taotlemise eest, see võimaldab mul mu sõbrale rohkem anda."
See uus riigieelarve koostamise põhimõte viimasel ajal tegi asju veelgi segasemaks.
Oleks hea küll, kui see ära lõpetataks. Nagu näha, siis igatsugu Kristiina Kallased juba arvestavadki sellega, et raha saab RE-st sõltumata ametniku poolt ümber tõsta!
"Draax"
Seetõttu tulebki see hariduse rahastamise teema sirgeks lahendada, et oleks selge, kes on palga maksja ning see kelle käes on rahakott, saab ka teenuse mahtu ja ulatust mõjutada ja otsustada.
Aamen!
"Draax"
... Streigitakse valitsuse vastu, aga palka maksab KOV. KOV, kus põhieesmärk on olla "hea" ja vastandada ennast riigi poliitikale, loomulikult ei taha langetada otsust, et streigi eest palka ei maksta, kuigi otsus palga maksmist jätkata on objektiivselt täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Mõnedel omavalitsustel nagu Tallinn ja Keskerakond, on ka selgelt poliitiline huvi igas küsimuses Toompeale vastanduda. Seetõttu pole ka ime, et sellised vastandlikud otsused tulevad, kuigi riik ja KOV peaks olema õpetajate palga küsimustes justkui samal poolel rindejoont.
Seetõttu tulebki see hariduse rahastamise teema sirgeks lahendada, et oleks selge, kes on palga maksja ning see kelle käes on rahakott, saab ka teenuse mahtu ja ulatust mõjutada ja otsustada.
Reaalsuses maksab siiski riik.
Hetekl Kallaseid kuulates jääb küll mulje, et vaesuse saaks likvideerida, kui tõsta miinimumpalk valitsuskoalitsiooni otsusega 4000 EUR peale - siis on tööandjate süü, et kõik 4000 ei saa.
Reaalselt aga tuleb välja, et riik maksab, juba sellest, et Kristiina Kallas üritab mingeid miljoneid just riigi tasemel liigutada.
Eesti OV-d üldse elavad vaid riigi armust.
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
"toonik"
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
äkki maksaks selle asemel matemaatikaõpetajale palka, siis ei peaks foorumis nutma, et mata õpsi ei ole pikka aega. St. see ongi hea näide, kuhu jõutakse kui kõgile palka ühtemoodi makstakse.
"pahurik""toonik"
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
äkki maksaks selle asemel matemaatikaõpetajale palka, siis ei peaks foorumis nutma, et mata õpsi ei ole pikka aega. St. see ongi hea näide, kuhu jõutakse kui kõgile palka ühtemoodi makstakse.
Ma ei saa vastusest ausalt öeldes aru. Jah muidugi tuleb maksta palka niipalju, et õpetaja oleks olemas ja mina pooldan streikimist 100%. Mis nutmisest jutt käib? Vajadus anonüümselt foorumis kõigile ära panna?
"Offf"
Krista, kas ma peaks teie toonist välja lugema, et ukrainlaste ja värviliste immigrantidega mingi KORRA ja teadmiste omandamise õhkkonna saavutamine on Mission Impossible. Kõlab kuidagi õite rassistlikult ühe vasaklembi suust.
See oli faktiline hinnang, mitte arvamus.
Ja ma ei ole kindlasti mitte vasaklemb. Siin on kahjuks kaks Kristat. Vahetaks nime ära kui see võimalik oleks :)
"Draax"
Kui unustada survivorship bias hetkeks ära, siis võiks ju öelda, et "polnud hullu midagi" ja et vabalt võiks rahulikult klassid suuremaks lasta - saaks vähemate õpetajatega hakkama ja palka ka tõsta. Tegelikult saame muidugi kõik aru, et nii lihtne see ka ei ole.
PALUN ärme ütleme. Meil on üks asi, mida on VÄHE ja järjest VÄHEMAKS jääb. See on inimressurss. Need potentsiaalsed Inimesed. Me ei saa endale lubada hiina või indialikku "džungli" haridussüsteemi, kus ellu jäävad ainult parimad ja tugevaimad. Iga laps, kellest võiks potentsiaalselt midagi tulla, aga ei tule, sest "marutõvepandeemia" on klassi vallutanud, on Eesti-suurusele riigile KORVAMATU KAOTUS.
Meil ei ole neid laps en masse, et viskame järve ja "upu või uju". EI ole neid nii palju.
"toonik""pahurik""toonik"
Meie koolis on syreigi ajal palgamaksmise osa lahendatud minumeelest täiesti arusaadavalt. Vanematele jagatud informatsioon oli selline, et kui palka makstakse, siis antakse lastele kooliväliselt iseseisvaks õppimiseks ülesandeid. Kui ei maksta, siis seiskub kogu õppetöö. Ja muidugi ei saa materjali ka tagantjärele õpetada, kui selle eest ei maksta.
äkki maksaks selle asemel matemaatikaõpetajale palka, siis ei peaks foorumis nutma, et mata õpsi ei ole pikka aega. St. see ongi hea näide, kuhu jõutakse kui kõgile palka ühtemoodi makstakse.
Ma ei saa vastusest ausalt öeldes aru. Jah muidugi tuleb maksta palka niipalju, et õpetaja oleks olemas ja mina pooldan streikimist 100%. Mis nutmisest jutt käib? Vajadus anonüümselt foorumis kõigile ära panna?
hea näide, toetad streikimist, et kõigile õpetajatele, ka keeleoskamatutele Tallinna vene koolide omadele palka juurde saada, aga toetaks hoopis seda, et ei pea kõigile üks palk olema, st kui matemaatika õpetajaid ei ole, tuleb neile rohkem maksta ja kui mingi teise aine õpetajaid on jalaga segada, siis ei ole vaja neil palka tösta.
Ausaltõeldes olukorras kus majandus langeb ja raha ei ole, on see streikimine vastuvõetamatu. Lisaks ei saa hästi aru kelle vastu streigitakse: st ma pole kuulnud, et nõutakse omavalituselt palka juurde, ikka riigilt. Vähe sellest, omavalitsus maksab veel palka ka osades kohtades streikimise eest, lahe. Tahaks ka nii streikida.
Eino PALUN, imetlegem:
https://www.cvkeskus.ee/tallinna-mustamae-riigigumnaasium-toopakkumised-209032
https://www.cvkeskus.ee/tallinna-mustamae-riigigumnaasium-toopakkumised-209032
Lihtne süsteem on sageli kõige efektiivsem ja enamusele arusaadav. Minu 5 senti koolide teemal:
Kui õpilasi napib siis:
* algkoolid külakeskustes (kui vähegi õpilasi ja kool olemas)
* põhikool vallakeskuses
* keskkool/gümnaasium maakonna keskuses
Kui õpilasi palju siis võib muidugi teha ka keskkoole külakeskustesse (nt Tallinna lähivallad vms). Riigi ressursside efektiivsema kasutuse nimel võiks kõik mitteerakoolid kuuluda haridusministeeriumile või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool), mis võimaldaks ka õpetajaid erinevate koolide vahel paremini jagada, osta hulgi ja soodsamalt erinevaid materiaalseid ressursse ning optimeerida kinnisvara kasutust ja kasutuskulusid.
Pearaha peaks maksma samadel alustel ka erakoolidele ning kui kuskil piirkonnas on hakkajad inimesed, kes soovivad ise kooliharidust erakoolina pakkuda (nt algkoolina Metskülas), siis tagab see võrdsed rahastustingimused ka eraomanduses koolidele ning ei kahjusta konkurentsi.
Kui õpilasi napib siis:
* algkoolid külakeskustes (kui vähegi õpilasi ja kool olemas)
* põhikool vallakeskuses
* keskkool/gümnaasium maakonna keskuses
Kui õpilasi palju siis võib muidugi teha ka keskkoole külakeskustesse (nt Tallinna lähivallad vms). Riigi ressursside efektiivsema kasutuse nimel võiks kõik mitteerakoolid kuuluda haridusministeeriumile või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool), mis võimaldaks ka õpetajaid erinevate koolide vahel paremini jagada, osta hulgi ja soodsamalt erinevaid materiaalseid ressursse ning optimeerida kinnisvara kasutust ja kasutuskulusid.
Pearaha peaks maksma samadel alustel ka erakoolidele ning kui kuskil piirkonnas on hakkajad inimesed, kes soovivad ise kooliharidust erakoolina pakkuda (nt algkoolina Metskülas), siis tagab see võrdsed rahastustingimused ka eraomanduses koolidele ning ei kahjusta konkurentsi.
"või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool)"
Keegi tahab "uut Sõõrukat" teha koolimajade rendiga?
Keegi tahab "uut Sõõrukat" teha koolimajade rendiga?
Ma vaidleks vastu siin valitsevale enamuse arvamusele. Siin on mitmed väited kirja pandud, mis artiklitest meedias ja isiklikele kogemustele (milles ma kahtlen väga).
Väide: Õpetajate arv on tõusnud 26 256 peale, haridus ja teadusandmete järgi. Läksin kontrollima statistikaametist, seal on õpetajate arv üllatuslikult väiksem: 22 750 https://www.stat.ee/et/uudised/suur-ulevaade-opetajad-meie-koolides-ja-lasteaedades. Millest siis erinevus? Üks väike põhjus peitud haridusministeeriumi andmete metoodika kirjelduses. Nimelt tunnistab ministeerium, et nemad ei arvesta seda, et mõni õpetaja töötab mitmel kohal. Nad ise tunnistavad, et kummalisel kombel on nende loetud õpetajate arv suurem tegelikult tööd tegevate inimeste arvust. Ehk siis kui õpetaja töötab mitmel kohal, siis ministeerium raporteerib seda kui +1 õpetaja on juures. Banaanivabariigi statistika.
Väide: Eestis on palju õpetajaid õpilaste kohta. Kuna ma enam ministeeriumi statistikat ei usalda, siis parem on vaadata EU statistikat. Ma ei tea mis numbrid on EU statistika taga, ma loodan et nad kasutavad ikka tööturu statistikat, mitte seda udu mis ministeerium kokku leiutas. Algklasside statistika:
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Primary_education_statistics#Number_of_teachers_and_pupil.E2.80.93teacher_ratios
Eesti on seal keskmiste seas õpetajate ja õpilaste suhtarvuga. Küll aga üks viimaseid õpetajate vanusega, mis ongi see valupunkt mille Eesti õpetajad on viidanud.
Väide: Õpetajate arv on tõusnud 26 256 peale, haridus ja teadusandmete järgi. Läksin kontrollima statistikaametist, seal on õpetajate arv üllatuslikult väiksem: 22 750 https://www.stat.ee/et/uudised/suur-ulevaade-opetajad-meie-koolides-ja-lasteaedades. Millest siis erinevus? Üks väike põhjus peitud haridusministeeriumi andmete metoodika kirjelduses. Nimelt tunnistab ministeerium, et nemad ei arvesta seda, et mõni õpetaja töötab mitmel kohal. Nad ise tunnistavad, et kummalisel kombel on nende loetud õpetajate arv suurem tegelikult tööd tegevate inimeste arvust. Ehk siis kui õpetaja töötab mitmel kohal, siis ministeerium raporteerib seda kui +1 õpetaja on juures. Banaanivabariigi statistika.
Väide: Eestis on palju õpetajaid õpilaste kohta. Kuna ma enam ministeeriumi statistikat ei usalda, siis parem on vaadata EU statistikat. Ma ei tea mis numbrid on EU statistika taga, ma loodan et nad kasutavad ikka tööturu statistikat, mitte seda udu mis ministeerium kokku leiutas. Algklasside statistika:
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Primary_education_statistics#Number_of_teachers_and_pupil.E2.80.93teacher_ratios
Eesti on seal keskmiste seas õpetajate ja õpilaste suhtarvuga. Küll aga üks viimaseid õpetajate vanusega, mis ongi see valupunkt mille Eesti õpetajad on viidanud.
"Krista"
See oli faktiline hinnang, mitte arvamus.
Ja ma ei ole kindlasti mitte vasaklemb. Siin on kahjuks kaks Kristat. Vahetaks nime ära kui see võimalik oleks :)
Oi vabandust. Seda ma vaatasin, et kuidagi natuke teistmoodi tekst on. Aga palu adminnide abi, see võiks küll olla juhtum, kus nime vahetamine võiks olla õigustatud.
"arvikangas"
Väide: Õpetajate arv on tõusnud 26 256 peale, haridus ja teadusandmete järgi. Läksin kontrollima statistikaametist, seal on õpetajate arv üllatuslikult väiksem: 22 750 https://www.stat.ee/et/uudised/suur-ulevaade-opetajad-meie-koolides-ja-lasteaedades. Millest siis erinevus?
Teatud selgitust numbrite erinevuseks võib anda ka Offi postitatud töökuulutused: Praktiliste tööde koordinaator, õpilasnõustaja, õpilasfirmade juhendaja, kogukonnajuht.
Kõik tahavad samast eelarvest palka saada. Kas neid aga lugeda õpetajaks või nende lisandumist õpetajate arvu kasvuks on suht ebaselge.
"janek"
Lihtne süsteem on sageli kõige efektiivsem ja enamusele arusaadav. Minu 5 senti koolide teemal:
Kui õpilasi napib siis:
* algkoolid külakeskustes (kui vähegi õpilasi ja kool olemas)
* põhikool vallakeskuses
* keskkool/gümnaasium maakonna keskuses
Kui õpilasi palju siis võib muidugi teha ka keskkoole külakeskustesse (nt Tallinna lähivallad vms). Riigi ressursside efektiivsema kasutuse nimel võiks kõik mitteerakoolid kuuluda haridusministeeriumile või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool), mis võimaldaks ka õpetajaid erinevate koolide vahel paremini jagada, osta hulgi ja soodsamalt erinevaid materiaalseid ressursse ning optimeerida kinnisvara kasutust ja kasutuskulusid.
Pearaha peaks maksma samadel alustel ka erakoolidele ning kui kuskil piirkonnas on hakkajad inimesed, kes soovivad ise kooliharidust erakoolina pakkuda (nt algkoolina Metskülas), siis tagab see võrdsed rahastustingimused ka eraomanduses koolidele ning ei kahjusta konkurentsi.
Põhikool vallakeskuses? Annad ikka aru endale, mida see praeguste suurvaldade puhul tähendaks?
"Offf"
"või riigile kuuluvale äriühingule (nt AS Eesti Kool)"
Keegi tahab "uut Sõõrukat" teha koolimajade rendiga?
Absoluutselt mitte, koolide kinnisvara võiks olla RKAS bilansis, haridusministeerium või talle kuuluv või AS Eesti Kool esitab tellimused mida tal vaja on töö paremaks korraldamiseks ja tegeleb ressursside kasutuse optimeerimisega.