"Tervist Teile" 2,4 % nimetada "liiga oluliseks" tundub jah kerge liialdus. "Nii oli Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis septembris 0,8, ekspordis koos reekspordiga 2,7 ning impordis 0,6 protsenti. Võrdluseks – need osakaalud olid ekspordil 2015.–2021. aastal keskmiselt vastavalt 2,4 ja 6,1 protsenti ning impordil 7,6 protsenti."
osakaal impordist ise-enesest ei tähenda veel kõike kui see 2,4 % on sisendiks vaheprodukti tootmisele, millest omakorda toodetakse uusi vaheprodukte jne, siis on ju mõju suurem kui 2,4 %. (nt. ümarpuit, millest tehakse vineeri, vineerist mööblit jne.)
Eesti ajas tuumajaama asja aktiivselt, aga Leedu lasi tehtud töö allavett, käed päris rüpes ei istutud. Kuni sõjani oli kõrgete elektrihindade peamine põhjus samuti Leedu poliitilised otsused ja sammud. Eesti panustas samal ajal välisühenduste loomisele ja Auverele ja päris pupu olukorraks saime Kiisa avariijaama, ükski pole otseselt halb otsus olnud, ei kujuta ette, millises karuperses ilma nendeta veel oleksime. Pikk strateegiline plaan on tõsi kõigil valitsustel peale tuumaplaani lörri minemist savijalgadel olnud, Eestis lihtsalt pole enam võimalik suurprojekte ellu viia.
Eestis ei saagi mitte midagi teha. Tselluloositehase näitel kus kohalikust kommunaalpoliitikust Reformierakonda kuuluv linnapea võitles vastu, et piirkonda ei tuleks uusi töökohti ja maksuraha. Jah ma tean refiitide õigustust, et nende arvates oli tselluloositehas üldse üks petu värk. Aga eks seda juttu ajavad nad pea kõige kohta. Selle suhtumise hind on see, et ka kohalike ettevõtjate (kõige tuntum Skeleton ja Tactical Foodback) investeeringud lähevad Saksamaale. Kahju, et praegune valitsus ei saa aru, et uute majandust ja riigi konkurentsivõimet kahjustavate maksude ja maksutõusude asemel tuleb suurendada maksubaasi st toetada ettevõtlust, uusi tehaseid ja tootmist st tagada neile konkurentsivõimelised tingimused.
"Tervist Teile" Eestis ei saagi mitte midagi teha. Tselluloositehase näitel kus kohalikust kommunaalpoliitikust Reformierakonda kuuluv linnapea võitles vastu, et piirkonda ei tuleks uusi töökohti ja maksuraha. Jah ma tean refiitide õigustust, et nende arvates oli tselluloositehas üldse üks petu värk. Aga eks seda juttu ajavad nad pea kõige kohta. Selle suhtumise hind on see, et ka kohalike ettevõtjate (kõige tuntum Skeleton ja Tactical Foodback) investeeringud lähevad Saksamaale. Kahju, et praegune valitsus ei saa aru, et uute majandust ja riigi konkurentsivõimet kahjustavate maksude ja maksutõusude asemel tuleb suurendada maksubaasi st toetada ettevõtlust, uusi tehaseid ja tootmist st tagada neile konkurentsivõimelised tingimused.
Kuna seda nn. Tselluloositehast ei tahetud ka mujale ehitada, siis see asi petuvärgina paistabki. Pole mõtet seda olematut asja siin aastast-aastasse heietada ja mitmeid kordi jälle üle korrata . Seda poleks niikuinii tulnud. Kas keegi maksab selle pikalt jätkuva propaganda eest, mida siin tehakse?
Tselluloositehas vajab teatud tingimusi. Eelkõige suures koguses magevett. Samuti oli Tartu piirkonna eeliseks Läti lähedus ning sealne puiduvaru sh oleks saanud ära kasutada kahe riigi puidumüüjate konkurentsi. Ütle mulle kus on Lõuna-Eestis eelkõige mageda vee tagavara tagatud? Kui me ei heieta, siis hakkab samasugune muster korduma absoluutselt kõigega, noh tegelikult ju kordubki,. Isegi Eestile niivõrd oluline julgeolekuobjekt nagu Nursipalu laiendus, lükati valimiste ajaks refiitide poolt ajutiselt vaiba alla. Kas see on riigimehelik käitumine? Kui me ei taha ettevõtlust, tootmist, siis tulebki see ausalt välja öelda ja samuti tuleb öelda, et ilma ettevõtluseta me ei saas maksta suuri peretoetusi, 1,5 aastat vanemahüvitist 100% palgast või 50 euroseid enne valimisi helikopterilt kõigile külvata. Aga laenuraha ja riigi tuleviku arvelt ja eest tehakse seda ikka.
Igal paigal on oma teatud ajalooline-kultuuriline-geograafiline eripära. Tartut on üldiselt peetud hariduse templiks. Kui lähtuda printsiibist, et igas kohas peab midagi olema natuke, siis saame üksluise Eesti. Las olla ikka oma tööstuspiirkond, kultuuripiirkond, metropolipiirkond, metsiku looduse piirkond jne. - nii et igaüks saab valida endale sobililku elukoha. Jah, hariduspiirkonnas elamine tähendabki, et SKP (traditsioonilises mõttes arvutatuna) ongi selles kohas väiksem, samas on ka plussid, mida mujal pole.
Kõige hullem on see, kui rikkurid hakkavad laamendama ja oma parima äranägemise järgi "jõgesid ümber suunama" ja ajaloolist aurat ümber kujundama. Nende kitsas silmaring ei too pikas perspektiivis midagi head. Ajaloost on ka teada lugusid, kuidas rahulik nö. haritlaste linnaodsa hakkab võluma ka tõusikust ärikaid - nad tahavad ilmtingimata oma kodu osta just sinna. Kv-hinnad tõusevad, majad ehitatakse maitsetult ümber, noored võsukesed peavad lärmakaid pidusid, naabritest sõidetakse rahaga üle (oma aia ette uus kõnnitee, kõik sulavesi läheb vaesema naabri aeda jne.). Muutub ka üldine vaimsus. Lõpptulemus on see, et haritlastele muutub linnaosas kodu rajamine ülejõukäivaks või nad lihtsalt põgernevad sealt – no mis teed selliste jõmmidest naabritega?!. Vt. nt., mis on praegu juhtumas Tähtvere nö. professorite linnaosaga.... Noori haritlasi seal ei kohta enam, kui just ei ole rikkaid sugulasi. Seevastu on kerkimas uhked rikkurite majad vanade vaesunute kõrvale - kontrastid.
"Tervist Teile" Tselluloositehas vajab teatud tingimusi. Eelkõige suures koguses magevett. Samuti oli Tartu piirkonna eeliseks Läti lähedus ning sealne puiduvaru sh oleks saanud ära kasutada kahe riigi puidumüüjate konkurentsi. Ütle mulle kus on Lõuna-Eestis eelkõige mageda vee tagavara tagatud? Kui me ei heieta, siis hakkab samasugune muster korduma absoluutselt kõigega, noh tegelikult ju kordubki,. Isegi Eestile niivõrd oluline julgeolekuobjekt nagu Nursipalu laiendus, lükati valimiste ajaks refiitide poolt ajutiselt vaiba alla. Kas see on riigimehelik käitumine? Kui me ei taha ettevõtlust, tootmist, siis tulebki see ausalt välja öelda ja samuti tuleb öelda, et ilma ettevõtluseta me ei saas maksta suuri peretoetusi, 1,5 aastat vanemahüvitist 100% palgast või 50 euroseid enne valimisi helikopterilt kõigile külvata. Aga laenuraha ja riigi tuleviku arvelt ja eest tehakse seda ikka.
Lätis on võimas Daugava jõgi. Miks sinna ei tahetud ehitada? Läti puit ju? Eestis on võimas Narva jõgi. Miks sinna ei tahetud ehitada? Raudteeliin olemas, oleks saand vedada puitu kust tahes sinna. Aga nagu näed - ei ehitatud. Isegi ei üritatud uut asukohta leida. Mida me siit järeldame? Mina järeldan, et tegu oli investeerimismulliga ehk lihtsalt valega. On Sul veel mingeid vettpidavaid argumente, et ümber veenda?
Lisaks veel, et kui see tehas suudaks omaenda puhastatud heitvett taaskasutusse võtta, oleks seda saanud ehitada kuhu tahes. Saaks kasutada kasvõi puurkaevuvett siis.
Nursipalu laiendus saab teoks. Või on Sul vastupidiseid andmeid?
Meil läheb hetkel tähelepanu valesse kohta. Kas see tehas oleks tulnud või ei oleks, ei oma hetkel tähtsust. Probleemiks on Eestis valitsev suhtumine, käesoleval juhul Reformierakonda kuuluva Tartu kohaliku kommunaalpoliitiku näitel, kes oli täiesti avalikult vastu piirkonda tööstuse, uutele töökohtadele ja uuele maksurahale. Selle asemel ehitab nüüd keset linna uue muuseumi.
Sama suhtumist väljendab ka su enda lause "Lätis on võimas Daugava jõgi. Miks sinna ei tahetud ehitada? Läti puit ju?" , oleks Lätti ehitatud, siis oleks ka maksuraha läinud Lätti. Oleks lisaks Skeletonile ja TFB veel üks näide, kuidas Eesti valitsuse poliitika tõttu läks veel üks tööstusettevõte koos maksurahaga naabrite juurde. Kas see peaks olema meie riigi edulugu?
"Tervist Teile" Meil läheb hetkel tähelepanu valesse kohta. Kas see tehas oleks tulnud või ei oleks, ei oma hetkel tähtsust. Probleemiks on Eestis valitsev suhtumine, käesoleval juhul Reformierakonda kuuluva Tartu kohaliku kommunaalpoliitiku näitel, kes oli täiesti avalikult vastu piirkonda tööstuse, uutele töökohtadele ja uuele maksurahale. Selle asemel ehitab nüüd keset linna uue muuseumi. Sama suhtumist väljendab ka su enda lause "Lätis on võimas Daugava jõgi. Miks sinna ei tahetud ehitada? Läti puit ju?" , oleks Lätti ehitatud, siis oleks ka maksuraha läinud Lätti. Oleks lisaks Skeletonile ja TFB veel üks näide, kuidas Eesti valitsuse poliitika tõttu läks veel üks tööstusettevõte koos maksurahaga naabrite juurde. Kas see peaks olema meie riigi edulugu?
Miks maksud ei oleks pidanud lätti minema? Läti puit ju, Sa ise rõhutasid seda.
Sa jaruad ikka edasi, et "tselluloositehas, tselluloositehas"... tegelikult poleks sinna Emajõe kaldale tulnud mitte mingit tselluloositehast, oleks seal olnud vastuseis või mitte. Seega ka see vastuseis on ebaoluline.
Ei saagi tulla, kui kohalikud kommunaalpoliitikud on kõigele vastu ja tehaste asemel ehitame uusi muuseume. Ja raha tuleb ju maksutõusudest ja uutest välja mõeldud maksudest, lõppmatuseni. No ja enne valimisi võtame muidugi laenu ka.
"Tervist Teile" Ei saagi tulla, kui kohalikud kommunaalpoliitikud on kõigele vastu ja tehaste asemel ehitame uusi muuseume. Ja raha tuleb ju maksutõusudest ja uutest välja mõeldud maksudest, lõppmatuseni. No ja enne valimisi võtame muidugi laenu ka.
Leia palun oma teeside argumentideks mingi reaalselt eksisteeriv juhtum, mitte olematu muinasjutuline tselluloositehas.
Kuid mitte ühelgi sinu väljatoodud ärategemises pole mingit seost reformierakonnaga, pigem sõdisid nad sellele väheselegi vastu ...
1. Auvere, ei tulnud mitte tänu, vaid kiuste reformierakonnale (selle surus suure tüliga läbi Isamaa).
2. Estlink 1 oli Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös valminud. Lisaks otsus tehti Juhan Partsi valitsuse ajal (2004) Estlink 2 puhul sai liikuma panevaks jõuks Euroopa komisjoni otsus, kes seda ka peamiselt rahastas (sel hetkel oli meil masu).
3. Kiisa avariijaam ei osale ega saagi osaleda elektriturul. Lisaks pole jaam ehitatud pikema ajaliseks tööks. Samuti on selle valmimine seotud Euroopa Liidu nõudega elektrituru osas ja sealt ka rahastatud osaliselt.
See vaidlus tselluloositehase üle on mõttetu. Reaalsus oli see, et luba ei antud, kas see oleks valmis ehitatud või mitte. Me ei tea ning pole ka oluline.
Lisaks, kaitsevägi on tahtnud Nurmsipalu väljakut koos laiendusega juba 2008 aastatast. Alles siis kui idas hakkasid kahurid kõlama, jõuti järeldusele, et ehk ikka läheb vaja ...
Mis rääkida siin Reformile nii vastukarva olevatest elektrijaamadest ja tehastest. Hea näide on Rail Baltic, mida nad vist toetavad (arvestades küll projekti kulgu salaja saboteerivad) ... lepiti kokku aastal 1994 ehk 30 aastat tagasi. Faktiliselt oleks me võinud juba siis koppa maha lüüa ja seda ehitama hakkata ...
Millal ma mööda seda Riiga sõita saan ? Kas 2034 ehk 40 aastat peale projekti algust on realistlik?
Ja nii jõuamegi sinna, et valitsusi on erinevaid olnud mõned pikemalt ja mõned lühemalt, olukord on ajas muutunud, oleme seal kus oleme vaatamata erinevate valitsustele, kuidas edasi? Kes viskab lauale selle kõige õigema lahenduse praeguseks ja tulevikuks ja selle teoks teeb? Absoluutselt kõigele on siin vastuseis ja tekib vastuliikumine ja kõigele kaigaste kodaratesse loopimiseks ja venitamiseks on tänaseks hoobasid mustmiljon. Isegi ühte sadamakaid ei saa sõjaolukorras valmis… Vbl ühe lisakaabli Soomega lubab rahvas, poliitilised jõud ja Venemaa mõjuagendid ehitada… et enda sõltuvust teistest veelgi suurendada.
Põhimõtteline probleem on selles, et Reformierakond on lihtsalt suuremas jaos arg. Kui on väikegi võimalus, et midagi ebaõnnestub siis parem vaatame ja kaalume ning üldse parem ärme tee. Üleüldine riigiametniku probleem, kes on ühel ja samal kohal olnud pikemat aega.
See mentaliteet on tulnud sellest, et seal pole mitte ühtegi uut nägu isegi juhatuses, peale Sutti, kes oleks alla 10 aasta olnud erakonnas. Juhatusest määrav osa on erakonnaga liitunud enne 2000 aastat. Faktiliselt on ka esinaine sealt sõna otses mõttes välja kasvanud.
Muidugi eks see oleks ka mõne teise erakonna probleem, rääkimata üldisest kui poliitikute, kui ühiskonnagruppi probleemist. Mis jälle üleüldiselt on meie vananeva ühiskonna valu, kus uusi tuleb järjest vähem peale.
Kuid kindlasti ei jõua me mitte kuhugi nii, et debiilse järjekindlusega valime samu tegelasi, kes ammendasid end ammu, juba enne halli karva tulekut ja kelle peamine idee on kuni pensionini riigikogus ära istuda. Samal ajal lootes, et nemad hakkavad veidigi teisiti tegema midagi, kui nad on viimased 15 aastat teinud.
"The definition of insanity is doing the same thing over and over and expecting different results" Albert Einstein
Sellist kõnemaneeri võib tavaliselt näha siis kui teleajakirjanik või lapsevanem räägib mõne viieaastasega :
Ma ütlen ka siia vahele, et me oleme selles mõttes üsna eriskummalises aastas, et see lumi, mis on alla tulnud, on jäänud tõesti puude külge, sest ei ole tuult olnud, ei ole vihma olnud, on külm olnud. Lume sadamise hetkel, kui vaadata, kui te käite, ma ei tea, kas või suusatamas, minge Harku ringile suusatama ja vaadake, seal on tegelikult ka liinide ümber päris korralik lumi. Lumi on päris raske ja sellepärast puud ongi sellises seisus, et nad kukuvad ümber.
Arukas jutt. Argumenteeritud ja kirjutatud rahulikus kõneviisis, mis on tänapäeva strateegilise kommunikatsiooni hüsteeriliste loosungite kõrval väga kosutav lugemine.
Kui Halb Inimene [tm] paneb Asjaliku Lingi [tm], siis peab ta saama Miinuse, sest 21. sajandil pole enam tähtis ütluse sisu vaid ütleja Sotsiaalne Positsioon Paremate Inimeste [tm] hulgas? Kas me ei lähe sedasi võukimise rappa?
"ttrust" See Noodla link on juba siin foorumis olnud, energeetikateemas, miks seda korratakse?
Aga sellepärast, et see on eelkõige poliitiline teema ehk siis seotud valitsuse otsustega. Energeetika-eksperte niikuinii ei kuulata, sest energeetikas on tähtis õnnetu jääkaru pilt ja Suure Greta loosungid; seda päris täpselt ei tea, kas Kaja Kallase valitsus teeb energeetika-alaseid otsuseid (õigemini annab välja bullasid) omaenese rumalusest või on sunnitud brüsseli roherevolutsionääride nööri mööda käima.