Velikij kirjutab minu mõtteid ...edu talle ja mulle!
Indeksi või fondi ost võiks olla siis üheks odavamaks võimaluseks hajutamise läbi riske maandada. See on väga hea võimalus alustajale, kes ei aja taga suurt tootlust.
Kui rahad juba suuremad, siis on mõistlik panustada rohkem kvaliteetsele analüüsile ja seeläbi suuri prohmakaid vältida.
Velikij, nii huvi pärast küsin, et mis see viimane siis oli, mida tänu Äripäevale või LHV-le soetasid?
Taavi,
Tänan vastamast ja kommenteerimast! Sinu edasiminek faktide ja väidete objektiivsel käsitlemisel väärib tunnustust!
Mõned Sinu vastuväited minu väidetele tundusid veel siiski olevat teemast mööda (väide-küsimus: „Millega seletad fakti, et enamus maailma investeerimisfonde kaotab pikas laastus turu keskmisele? Ja ometigi on nad 'maailma parimad'” jms.).
Kah ei saa nõustuda osade seisukohtadega (näiteks jutt riski maandamisest ja diversifitseerimisest kui „peaeesmärgist”, samuti väide „rahvustavahelised indeksaktsijad suudavad USA yldistest indeksitest suuremat tootlust anda”, jutt indeksaktsiatega saavutatavast absoluutsest tootlusest jms.).
Olen mõelnud, et kuidas oleks korrektne käituda inimesega, kes tuleb vastu ja väidab veendunult, et maakera polegi ümmargune, rääkimata sellest, et see ümber päikese tiirleks.
Alati ei saa ega ole mõistlik teda ignoreerida ja kui vähegi võimalik, siis tuleks asjaosalise argumendid ära kuulata ning omapoolseid selgitusi jagada. On ju täitsa loomulik, et inimeste taust, teadmised ja kogemused on erinevad. Keegi meist pole tippspetsialist igal alal!
Investeerimise üks põhitõde on see, et risk ja tulu on omavahel pöördvõrdelises seoses. Selle vastu on vist raske vaielda, või mis?! Erandiks ei ole siin ka investeerimine indeksaktsiatesse.
Ei tasu segamini ajada eesmärki (teenida tulu) ja selle saavutamise vahendeid (osta aktsiaid või fonde), need on ikka erinevad asjad. Vahendi kui protsessi käigus oleks mõistlik teostada analüüs ja eesmärgi saavutamiseks sobivate instrumentide valik. Kui omal pole vastavat kompetentsi (ei peagi ju kõigil olema), siis analüüs ja eelvalik on võimalik ka outsource-da ehk sisse osta. Minu arvates on see täiesti mõistlik, kui leida partner, kelle tööd usaldad!
Kui taotleda absoluutset tootlust (ära aja segamini indeksi löömisega), siis indeksaktsia ei ole selle eesmärgi saavutamiseks kindlasti sobiv vahend. Indeksaktsia sobib väga hästi turu keskmise tootlusega (just nimelt turu keskmise ja mitte vähema ega enamaga) leppivale investorile. Hajutatuse tõttu on indeksaktsia kindlasti suhteliselt turvalisem kui üksikaktsia.
Kuid investorid, kes taotlevad turu keskmisest erinevat tootlust, peavad valima oma eesmärgi saavutamiseks siiski muud instrumendid kui indeksaktsia.
Kui taotleda suurt tootlust, siis tuleb paratamatult võtta suuri riske!
Lõpetuseks ka üks konkreetne näide siitsamast kodukandist - võrdle näiteks Balti kasvufondi, Äripäeva indeksi ja Hansapanga aktsia tootlusi (järelduste tegemisel ära unusta ka fondi investeerimispoliitikat ja indeksi arvutamise kriteeriumeid ning muid piiranguid).
Kokkuvõttes võib öelda, et Taavi, Sinuga on olnud huvitav ja meeldiv diskuteerida.
Ehh, ega ma täpselt ei mäleta, kuskohas keegi mingi aktsia nime mainib, aga LHV-st kindlalt võin nimetada Viisnurka ja Senterat. Viimast küll ei soovitańud keegi, aga kuna ta jooksis põhjala turgude kommentaarist korra läbi, siis ostsin.
Tallinki ostma LHV otse ei soovitanud ja Äripäev üksi ka mitte, seda soovitas lai grupp väga pädevaid (ilma jutumärkideta - nad ainult ei olnud firmat seestpoolt näinud) analüütikuid.
Tallinki case toetab ka minu teooriat (üksikaktsiat võid osta, kui mõistad ntx juhtkonna mõtteviisi), see, et ma ahneks läksin, ei muuda asja.
Tallinki ostma LHV otse ei soovitanud ja Äripäev üksi ka mitte, seda soovitas lai grupp väga pädevaid (ilma jutumärkideta - nad ainult ei olnud firmat seestpoolt näinud) analüütikuid.
Tallinki case toetab ka minu teooriat (üksikaktsiat võid osta, kui mõistad ntx juhtkonna mõtteviisi), see, et ma ahneks läksin, ei muuda asja.
Äripäev on olnud suurepärane vahend saamaks ülevaadet, mida arvab ja kuidas mõtleb "Eesti keskmine investor".
LHV on selles mõttes hulga rafineeritum vahend. Siin on selged jaotused: spetsialisti veerg, foorumid jne.
Mind ausalt öölda üldse ei huvita, kuidas mõtleb eesti keskmine investor (Sa, Ouna Ants, pidasid silmas antud juhul küll vist Riksi?).
Kuna ma ei tea, kuidas mõtlevad ntx Suprema maaklerid ja otsusetegijad, siis ainus võimalus saavutada turul eelist on teada rohkem kui nemad. Avalikku infot oskavad nad igal juhul paremini töödelda.
Riksile tõmmatakse keskpikas perspektiivis niikuinii müts pähe.
LHV tundub vaikselt jälle jalgu alla saavat, see on positiivne.
Kuna ma ei tea, kuidas mõtlevad ntx Suprema maaklerid ja otsusetegijad, siis ainus võimalus saavutada turul eelist on teada rohkem kui nemad. Avalikku infot oskavad nad igal juhul paremini töödelda.
Riksile tõmmatakse keskpikas perspektiivis niikuinii müts pähe.
LHV tundub vaikselt jälle jalgu alla saavat, see on positiivne.
Jah, mõtlesin n.ö. "Eesti keskmise investori" all Riksi. Mind huvitab väga, kuidas n.ö. Riksi tüüpi investor mõtleb, sest edu börsil võib tihti kohata vastuvoolu ujudes ja distsipliini säilitades ehk ostes siis, kui enamik turuosalisi paaniliselt müüvad (ja analüüs näitab, et aktsia n.ö. õiglane hind võiks olla turuhinnast kõrgem) ja müües siis, kui paaniliselt ja massiliselt ostetakse (tipp). Kui tabad trendi muutuse ära ja suudad õigel ajal reageerida, siis on edu tõenäosus suur! Riksi tüüpi investorid toetavad küll hästi trendi, kuid jäävad selle muutudes reageerimisega hiljaks ehk lähevad allavoolu kaasa.
Samas olen nõus ka sellega, et firmast saab väga hea pildi siis, kui seda seestpoolt uurida ehk "seestpoolt käega katsudes".
Oman ligi 9 aastast spekuleerimise ja investeerimise kogemust, kuid ühest asjast ei saa ma hästi aru. Nimelt kui Stockmannis on hullud päevad, siis kõik ostavad, kui aktsiate hinnad järsku langevad, siis kõik müüvad. Kas keegi oskab loogiliselt seletada?
Alvar,
asi võib olla selles, et Stockmannis pakutava kauba väärtust oskab iga ostja enda jaoks ise hinnata, kuid aktsiate väärtusele hinnangute andmisel lähtutakse rohkem ekspertide ja arvamusliidrite hinnangutest ja minnakse n.ö vooluga kaasa.
Aga huvitav sellegipoolest!
Alvar, kui aktsiaid müüdaks nädal aega 50% alega, siis küll ostetaks ka aktsiaid.
Hinna taastumise iseloom on mõlemal juhul täiesti erinev. Aga tõsi, algimpulss on sarnane.
Seni kuni aktsiaga pole muud tarka teha, kui hiljem kellelegi maha müüa (st ei saa tarbida), käib toolimäng edasi - ostetakse aktsiaid kuni tõuseb (muusika mängib) ja kui kukkuma hakkab, siis kõik, kes piisavalt kiiresti lahti said, tohivad toolile istuda. 2 meest jäävad toolist ilma, aktsiad jäävad kätte kahjumiga kätte. enron.
Hinna taastumise iseloom on mõlemal juhul täiesti erinev. Aga tõsi, algimpulss on sarnane.
Seni kuni aktsiaga pole muud tarka teha, kui hiljem kellelegi maha müüa (st ei saa tarbida), käib toolimäng edasi - ostetakse aktsiaid kuni tõuseb (muusika mängib) ja kui kukkuma hakkab, siis kõik, kes piisavalt kiiresti lahti said, tohivad toolile istuda. 2 meest jäävad toolist ilma, aktsiad jäävad kätte kahjumiga kätte. enron.
Seppo Saariol oli sama küsimus...
Tegelikult saaks Stockman Alvari ideed proovida.
Hullude päevade raames panna üles box, kus müüakse meeletult punaseid aktsiaid.
Aled oleks garanteeritult võimsamad kui ppaberil.
Hullude päevade raames panna üles box, kus müüakse meeletult punaseid aktsiaid.
Aled oleks garanteeritult võimsamad kui ppaberil.
taksidermist
Kas Panga-Ain ei ole üks edukatest ilueedikutest?
Kas Panga-Ain ei ole üks edukatest ilueedikutest?
Turuindeksite loomisest raakisin, sest suur osa fonde proovib uusi kliente v6ita, lubades turgu lyya ("beat the market"). Endale pole see mulle eesmark, kuid hea v6rldusmomendi annab ikka.
Eks iga investor on erinev ja igayhel on riskitaluvus erinev. Personaalselt sobib mulle rohkem portfolio, mis aeglasemalt, kuid pidevalt kasvab, mitte ei hyple iga paev.
Kellele aega meeldib speculation, go ahead! Riskid suuremad ja seega ka pikas perspektiivis v6imalus raha rohkem kaotada.
M6ned siin raagivad ilma analyysita ostmisest ja myymisest.. See pole kahjuks investeerimine.
Kui vaatame Buffeti strateegijaid, siis temagi on rabanud tundmatuid firmasid. Kuid seda peale ainult p6hjalikku analyysi ja pikemaajaliste perspektiivides selgusele saamist.
Eks iga investor on erinev ja igayhel on riskitaluvus erinev. Personaalselt sobib mulle rohkem portfolio, mis aeglasemalt, kuid pidevalt kasvab, mitte ei hyple iga paev.
Kellele aega meeldib speculation, go ahead! Riskid suuremad ja seega ka pikas perspektiivis v6imalus raha rohkem kaotada.
M6ned siin raagivad ilma analyysita ostmisest ja myymisest.. See pole kahjuks investeerimine.
Kui vaatame Buffeti strateegijaid, siis temagi on rabanud tundmatuid firmasid. Kuid seda peale ainult p6hjalikku analyysi ja pikemaajaliste perspektiivides selgusele saamist.
stockdork,
Sinu väide "Personaalselt sobib mulle rohkem portfolio, mis aeglasemalt, kuid pidevalt kasvab, mitte ei hyple iga paev" aitab mul Sind palju paremini mõista.
Nõustun igati, et inimeste eesmärgid investeerimisel on erinevad.
Näiteks!
Oma ala tippspetsialisti investeerimisstrateegia
Hea tippspetsialisti investeerimisstrateegia võiks olla osta (lisaks indeksaktsiatele ja fondidele) veel oma valdkonna firmade aktsiaid, mille toimetamise sisust ta väga hästi aru saab ja mille arengu ning turul läbilöömise võimes ta kindel on.
Siin on näiteks tippspetsialist eelistatud seisundis võrreldes LHV Pro analüütikuga, kuna ta mõistab valdkonda ka sisuliselt ja oskab selle perspektiivi adekvaatselt hinnata. Kuid LHV Pro analüütikute eeliseks jälle võiks olla parem terviku tajumine ja võimalus näha majandusaruannete numbrite taga juba realiseeritud tulemusi.
Igaühel tuleb leida oma nishsh!
Huvitav, minul oli just vastupidine mõte. Kui ma näiteks olen IT spets, siis ma pigem ostan mitte-IT aktsiaid, et ennast sektori probleemide vastu hedgeda. Teadmised kuluvad aga ära IT aksiate lühikeseks müümisel - et eristada sharlatane realistliku äriidega vendadest.
Sama lähenemise järgi näiteks, kui elad ja töötad Eestis siis ostad pigem muu maailma aktsiaid, sest kui Eesis elu edeneb, võidad niigi.
Sama lähenemise järgi näiteks, kui elad ja töötad Eestis siis ostad pigem muu maailma aktsiaid, sest kui Eesis elu edeneb, võidad niigi.
Jah, väga hea strateegia.
Ning lisaks sellele võib ta seda teadmust (strateegiat) ka teistega LHV-st jagada ningf seeläbi maailma väärtust ja positivismi mitmekordistada.
Paraku on asi nii, et firmat seest nähes näed kas ainult halba (usud seda, ei taha osta), häid asju aga ei usu (niikuinii mingi jama). Aktsiatega, mis on sügavalt immateriaalne, kunstlik ja kujundlik väärtus inimese jaoks, on lood vastupidi. seal häid uudiseid usutakse, halbu mitte.
Samas - oma ala tippspetsialisti strateegia ei ole ju investeerimine, kuna ta ei tegele põhjaliku analüüsiga?!
Ning lisaks sellele võib ta seda teadmust (strateegiat) ka teistega LHV-st jagada ningf seeläbi maailma väärtust ja positivismi mitmekordistada.
Paraku on asi nii, et firmat seest nähes näed kas ainult halba (usud seda, ei taha osta), häid asju aga ei usu (niikuinii mingi jama). Aktsiatega, mis on sügavalt immateriaalne, kunstlik ja kujundlik väärtus inimese jaoks, on lood vastupidi. seal häid uudiseid usutakse, halbu mitte.
Samas - oma ala tippspetsialisti strateegia ei ole ju investeerimine, kuna ta ei tegele põhjaliku analüüsiga?!
Hea strateegia oli minu meelest Antsul, mitte lauris71, sest mida sa ikka hedged sektori probleemide vastu? Kõlab nii nagu elaksid virtuaalmaailmas! Tööinimene ei hedge midagi, vaid teeb tööd.
Mida peavad tegema need tuhanded, kes ehitusel töötavad? Kollektiivselt Merkot shortima?
Mida peavad tegema need tuhanded, kes ehitusel töötavad? Kollektiivselt Merkot shortima?