Investeerimisstrateegiad


Taavi - Stockdork,
Sinu postitustest selgub, et oled siin keskkonnas alles väga uus (igal juhul väga meeldiv ja siiralt tere tulemast!) ja postituste sisust (Sinu väited: „Peaaegu ainuke võimalus pikemas perspektiivis turu keskmisi tulemusi üle lüüa on indexfondidega” ja „Kuid pikas perspektiivis kaotavad isegi k6ige paremad stock-pickerid oma tootlusega turu keskmisele”) ning Sinu kõrgendatud enesekindlusest võib järeldada, et ilmselt oled ka investeerimise vallas veel algaja või lihtsalt teoreetik. Seda enam peaksid teemasse süvenema ja faktidega ning väidetega korrektsemalt ümber käima!
Vaevalt, et indeksaktsiate peaeesmärgiks on riski vähendada. Arvan, et eesmärgiks on tootlus ehk teenida kasumit soetades n.ö. hajutatud aktsia- või võlakirjaportfelli.
Ma ei ole väitnud, et: „stockpickimine sobib inimestele, kes ei ole tihedalt turuga seotud”. Vastupidi, minu väite sisuks oli, et kes on huvitatud indeksit ületavast tootlusest, kuid ise aktsiaid analüüsida ei suuda, siis kasutagu pickimisel proffide abi – LHV Pro on üks hea võimalus!
Ja veel... ka indeksi ostmine võib kujutada endast märkimisväärset riski – mõtle mingile kitsale sektorile või piirkonnale, mille arengute kohta Sul igasugune adekvaatne info puudub.
Taavi, püüa jõuda esmalt selgusele, kas börsil toimetamise peaeesmärgiks on riski vähendamine või raha teenimine.
Kui eesmärgiks on absoluutne tootlus (mitte lihtsalt indeksi „löömine”), siis tuleb kindlasti väga hoolikalt valida, mida osta ja mida mitte!
Taavi, ära heitu minu mõningasest kriitikas, vaid tee sellest järeldused. Soovin kindlasti kõike head ja edu!
Velikij, Äripäev muidugi. Soovitan.
Ouna Ants,

Siiski ühes punktis vaidlen hästi natuke vastu.
"Vaevalt, et indeksaktsiate peaeesmärgiks on riski vähendada".
Mingil määral see siiski toimib.
Ostes üksikut aktsiat, on määramatus oluliselt suurem. Indeksaktsia allub rohkem makromajanduse mõjudele, üksikaktsia puhul on liigutavateks faktoriteks palju rohkem selliseid kompońente, mida sa ei oska aimatagi, kui just ise seal firmas ei tööta (sisuliselt inside-info, kuigi mitte seaduse mõistes).
Seega on indeksaktsia liikumine IMHO paremini prognoositav ja seetõttu ka risk väiksem. Muidugi mitte sajaprotsendiliselt, aga (hästi natuke :)
Ise seetõttu armastangi just indekseid, kuna minu jaoks üksiku ettevõtte aktsia on oluliselt riskantsem. Tõsi, ka riskipreemia on suurem.
Ka niimoodi võib öelda...

Investor - isik, kellel puuduvad ideed, kuid kes omab suuremates kogustes vaba raha.
Spekulant - isik, kellel puudub raha, kuid kes omab suuremates kogustes huvitavaid ideid.

Traditsiooniline investeering on analüütilistel andmetel põhinev pikemaajaline raha paigutus, mis üldjuhul kindlustab alginvesteeringu stabiilse suurenemise.

Spekulatsioon on lühiajaline ja teadlikult võetud riskiga raha paigutus, mis ei kindlusta alginvesteeringu suurenemist.

Pikaajaline spekulatsioon on ebatraditsiooniline investeering :-)
Ei noh, tere tore! Kõik on teoorias tugevad. Mul konkreetne küsimus, kes on:

isik, kellel puuduvad ideed, kuid kes hangib neid LHV-st ja Äripäevast;
ei oma suuremates kogustes vaba raha;
ei oska üldjuhul ennustada, kas alginvesteering suureneb või mitte

Jah, Velikij, sisulises plaanis nõustun!
Lisan omalt poolt veel selgituseks, et arvan, et indeksaktsia ostmise n.ö. traditsiooniliseks peaeesmärgiks saab olla ikkagi investeeringult kasumi teenimine. Indeksaktsia kui instrument võimaldab seejuures riski hajutada (võrreldes üksikaktsiaga). Ehk omades indeksaktsiat saad osa kogu sektori või piirkonna kõikidest rõõmudest ja muredest. Terviku analüüs on ka lihtsam ja ei pea niipalju teadma üksikute komponentide (ühe firma) spetsiifilisi inside arenguid. Üksikaktsia ostmisel peab info konkreetse firma kohta olema oluliselt detailsem ja tark inimene peaks eelnevalt veenduma, et võetav risk ja võimalik preemia oleksid talle jõukohased kanda.
Ehk siis lihtsustatult öeldes, üksikaktsiat tasub eelistada kogu vastava valdkonna indeksile siis, kui ollakse veendunud, et see üksikaktsia annab parema tootluse kui valdkond tervikuna (siin on muidugi palju erandeid).
"Taksojuht", nagu enamik minusugused.
Tänud, Raxmaania. Siis peaks vist taksojuhtide jutulõime üle kolima.

Ouna Ants, 100% nõus, lisaks pisike täiendus, et üksikaktsiat tasub eelistada kogu vastava valdkonna indeksile esiteks siis, kui ollakse veendunud, et see üksikaktsia annab parema tootluse kui valdkond tervikuna ning...
teiseks, ollakse valmis kandma suuremat kaotuseriski kui seda pakuks valdkond tervikuna.
Velikij,
pakun vastuseks, et pikaajalisemate eesmärkide osas veel segaduses olev algaja investorihakatis, kellest võib piisava töötahte ja analüüsivõime olemasolul saada ka kogenud investor.
Jah, Velikij, nõus,
inimesed kipuvad mõtlema esmalt ikka positiivses suunas (posit.tootlus), kuid tark oleks arvestada ka negatiivsete stsenaariumitega... et siis kas suudan toime tulla kaotusega, mis võib üksikaktsia pakkuda.

Ja samas tuleks endalt ka küsida, et kas suudan taluda vaid indeksi tootlust, kui osal indeksi komponentidest on see oluliselt suurem!

Kõik on kinni info ja teadmiste taga!
To Velikij
Ma ei usu, et siin on kedagi kellel poleks mingit ideed ega strateegiat.
"Igaüks teeb hetkel oma parima valiku!"
Ehk kõik otsused tehakse hetkel kättesaadava info alusel ja tuginevad varasematel kogemustel.

Täna just praegu on minu strateegia kõige õigem 100%.
Ja täiesti võimalik, et 10 min varem või hiljem poleks seda strateegiat valinud.
Ja otsuste tegemisel on mul abiks ainult minu oma enda hallollus ja seal valitsevad kriteeriumid.
Seal samas käärude vahel tehakse ka otsus kas paluda abi või selle pisiasja suudan ise lahendada.

See kes ütleb: "Mul pole aimugi." Suurustab, valetab ja tramatiseerib üle.
Fakt, et mingid kriteeriumid on ikkagi olemas. Hind, turu sentiment, dividendid pla,pla.
Probleemiks on aga enamasti see, et otsustaja lihtsalt ei ole teadlik teistest tähtsatest mõjuritest.
Mõtlesin siis natuke Aimari poolt pakutud strateegiate peale (value investing, growth, dollar cost averaging, dogs of the dow, swingimine). Value, growth ja dca suht subjektiivsed, swingimist minu arust ei saa üldse investeerimisstrateegiaks nimetada, dogs of the dow aga kergesti mõõdetav. Kümme suurima dividendimääraga ettevõttet on T (5,2%), VZ, MO, MRK, C, PFE, DD, JPM, GE, JNJ (2,3%). Välja jätsin GM (poleks julgenud osta) ja KO (ex-dividend 12. juunil).

Kõige suurema tõusu cum-dividend päevani tegi VZ (15,8%) ja kõige tagasihoidlikumalt esines DD (-4,3%), keskmine 4,4%. Kui KO ja GM oleks siiski GE ja JNJ asemel, oleks keskmine 6,3%.

Eeldusel, et cum-dividend päeval positsioon sulgetakse.
Ouna Ants,
M6ningad vastused sinu ytlustele:

"Vaevalt, et indeksaktsiate peaeesmärgiks on riski vähendada."
Vale! Diversification on k6ige kindlam abivahend riski vahendamiseks. Loe m6ne kuulsa investori raamat labi ja siis akki n6ustud faktiga, mille on valja h6isanud maailma parimad..


"Arvan, et eesmärgiks on tootlus ehk teenida kasumit soetades n.ö. hajutatud aktsia- või võlakirjaportfelli."
Ma pole vaitnudki, et see nii pole. Ma alustasingi oma arutlust siin teemas sellega, et rahvustavahelised indeksaktsijad suudavad USA yldistest indeksitest suuremat tootlust anda.


"Ma ei ole väitnud, et: „stockpickimine sobib inimestele, kes ei ole tihedalt turuga seotud”. Vastupidi, minu väite sisuks oli, et kes on huvitatud indeksit ületavast tootlusest, kuid ise aktsiaid analüüsida ei suuda, siis kasutagu pickimisel proffide abi – LHV Pro on üks hea võimalus!"
Ka stock-advisorid ei saa alati 6igust raakida. Millega seletad fakti, et enamus maailma investeerimisfonde kaotab pikas laastus turu keskmisele? Ja ometigi on nad 'maailma parimad'.


"Ja veel... ka indeksi ostmine võib kujutada endast märkimisväärset riski – mõtle mingile kitsale sektorile või piirkonnale, mille arengute kohta Sul igasugune adekvaatne info puudub."
See peaks olema inimese enda intelligents, mis ei lase sellistesse tehingutesse astuda. Investor ei tohiks osta mitte kunagi mitte midagi ilma tagamaid teadmata ja analyysimata.


"Taavi, püüa jõuda esmalt selgusele, kas börsil toimetamise peaeesmärgiks on riski vähendamine või raha teenimine."
Vahemalt minu pea-eesmark on teenida kasumit ilma raha kaotamata. Ja see on v6imalik ainult riskide vahendamisega.


"Kui eesmärgiks on absoluutne tootlus (mitte lihtsalt indeksi „löömine”), siis tuleb kindlasti väga hoolikalt valida, mida osta ja mida mitte!"
Just! Valid naiteks aktsiad v6i indeksaktsijad, mille puhul on riskid madalamad.


"Taavi, ära heitu minu mõningasest kriitikas, vaid tee sellest järeldused. Soovin kindlasti kõike head ja edu!"
Edu sullegi! Kriitika on alati teretulnud.

Taavi
See et diversifitseerimine hajutab riski - nõus, aga riski saab hajutada ka eduka analüüsiga.

"Diversification is a protection against ignorance":
link

to 100 - mõistlik. Ka herr W.Buffet väidab, et ta viib oma riskid miinimumi just sellega, et ta uurib enne põhjalikult ettevõtet ja seetõttu ei pea diversifitseerimist oluliseks.

Graham Intelligent Investor veergudel peab siiski vajalikuks portfellis omada mitte vähem kui 10 ja mitte rohkem kui 30 aktsiat, kahtlustan et ka tema õpilane Buffet on sama meelt.

10 aktsiat jääb muidugi oluliselt alla sellele diversifitseeritusele, mida pakuvad indeksaktsiad või fondid.

Siiski tegutseb ka Buffet küllalt diversifitseeritult. Matemaatiliselt ei ole riskide maandamisel enam määrav vahe, kas hajutada vahendid 10 või 100 investeeringule. Analüüsida ei ole võimalik ettenägematuid asjaolusid, terrorism ja loodusnähtused ehk levinumad sellised. Riske saab maandada mitmel moel, hajutamine on üks oluline vahend selleks.
Algajatel oma olematu kapitaliga on seda 10-30 trikki suhteliselt lootusetu järgida.

Küll on algajatel võimalus seda trikki järgida mutual fund või ETF ostu kaudu, millele lisada siis omal valikul midagi äkilisemat.

"Investor ei tohiks osta mitte kunagi mitte midagi ilma tagamaid teadmata ja analyysimata"

Mina küll ostan. Täiesti tuima näoga. Ma pole kunagi aru saanud, miks ma peaksin mingit aktsiat analüüsima?
Mida ma sellega saavutan? Olen parem analüütik, kui selle suudab endale palgata Goldman Sachs? Vaevalt? Mängin turu ebaefektiivsusele? Jah, aga teised suurtegijad on kiiremad?

Ma ei näe konkurentsieelist! Mida kitsam on valdkond (üksikaktsia), seda raskem on seda saavutada (erandid on muidugi olemas, aga see tuleb välja ikka vestlusest firma töötajatega - ehk siis ainult asja seestpoolt käega katsudes).

Ma ei kutsu kedagi üles mitte analüüsima (juba seetõttu, et analüüsi pooldajaid on rohkem ja nad tambivad mu maa alla), vaid lihtsalt ütlen, et mina loen LHV-d ja Äripäeva ning mulle investeerimisotsuste tegemiseks sellest peaaegu piisab. (no hea küll, vahel harva mõned uudised ja veebileht ja väike TA, aga mitte palju!).