Võiks veel võtta kasutusse samast perioodist pärineva sõna hangeldamine :)
To Orwell
Huvitav, kuidas tollal siis nn investoreid nimetati?
Huvitav, kuidas tollal siis nn investoreid nimetati?
NL piires? Investorid? Nalja teed, kes need veel olid? Minu meelest näiteks... kapitalistlikud sead :)
Läheb defineerimiseks. Võtmesõnaks on risk ja tootlus. Võiks oletada, et kui vahendite paigutamine tulu ei too, on tegu lihtsalt kulutamisega. Investeeringud võivad olla mitmesugused, põhivarasse, väärtpaberitesse, haridusse. Kõik nad on seotud tulevase oodatava rahavooga ja PV'ga.
No siin on nüüd erinevad tõlgendused.Põhimõtteliselt võiks ju sahtliga nõustuda.Samas aga, mis on täielik informatsioon? Kas ühel tavalisel inimesel või ka profiinvestoril saab üldse olla täieliku infot? Ja kui mingit infot saadki kusagilt siis, kuidas saad sa teha kindlaks, et see info ongi kõik ja et kusagil ei ole veel infot olemas? Investeerimisstrateegidad on ikka midagi isiklikku ja põhinevad tõesti iga ühe enda subjektiivsete otsuste ja hinnangute alusel.
Asi ongi selles, et pea kõik, kes aktsiaturgudel toimetavad, tegelevad spekuleerimisega.
Definitsiooni järgi peaks spekulatsioon olema millegi ost eesmärgiga kallimalt edasi müüa. Vahendaja ostab ühes kohas ja müüb mujal, spekulant ostab ja müüb samas kohas, ent erineval ajal. Seega, härrased, börsil saab tegu olla tegu ainult spekuleerimisega :)
Samas ju ka kõik poed ostavad kaupa odavamalt ja müüvad kallimalt nii, et lähen globaalseks ja ütlen, et kogu maailm siis ju spekuleerib :-) Järelikult on sõna investeerima lihtsalt sekuleerima softcore variant?
Orwell, minuarust nimetatakse neid just spekulantideks ja arbitražöörideks.
Teeme nüüd asja selgeks.
Investeerimine on ikka see, kui sa ootatakse vara väärtuse säilimist või selle kasvu. Põhimõtteliselt võiks igasugust raha paigutust nimetada kulutamiseks, kuid investeerimine erineb sellest, et paigutamisel on mingi oodatav tootlus. Spekulatsioon on aga seotud otsustusprotsessiga. Need kaks on täiesti erinevad asjad. Ei ole ju olemas riiklike spekulatsioonide kava, küll aga riikike investeeringute kava. Spekulatsioonid ei tugine ratsionaalsel analüüsil, mistõttu saame eristada hoopis analüütikuid ja spekulante.
Investeerimine on ikka see, kui sa ootatakse vara väärtuse säilimist või selle kasvu. Põhimõtteliselt võiks igasugust raha paigutust nimetada kulutamiseks, kuid investeerimine erineb sellest, et paigutamisel on mingi oodatav tootlus. Spekulatsioon on aga seotud otsustusprotsessiga. Need kaks on täiesti erinevad asjad. Ei ole ju olemas riiklike spekulatsioonide kava, küll aga riikike investeeringute kava. Spekulatsioonid ei tugine ratsionaalsel analüüsil, mistõttu saame eristada hoopis analüütikuid ja spekulante.
Minu arust me oleme ilmselgelt raskustes piiri tõmbamisega. Vast siiski kõige parem defineerida investeerimist põhjaliku info olemasolu ja selle analüüsi kaudu. Kui info on puudulik või seda ei analüüsita, on tegu spekulatsiooniga. Nii üks kui teine võib lõppeda kahjumlikult või toimida mistahes ajahorisondis.
No võtame Orwell sind konkreetselt ja Tallinna Börsi. Kui põhjalikult sa analüüsid firmat enne kui tema aktsiaid ostad? Mida sa firma juures peamiselt vaatad? Alates milliseid aktsiakoguseid sa pead mõtekaks osta, kas alates 100 või alates 500 või hoopis 1000?
Mina pole Orwelliga nõus.
Igasugune rahapaigutus kapitaliturgudel, ükspuha mis versioonis, kasvõi hoiustamine tähtajatul hoiusel, on laias mõistes investeerimine. Meie otsime kitsamat definitsiooni.
Ja igaüks teeb investeerimisotsuse põhjaliku info olemasolu ja selle analüüsi kaudu. Neid viimaseid asju mõõta ei õnnestu, sest enamik meist on juba kõvad infotöötlejad ja analüütikud.
Isiklikult soovitan kasutada investeerimishorisonti, on suht lihtne kriteerium ja huvid seal on sarnased.
Igasugune rahapaigutus kapitaliturgudel, ükspuha mis versioonis, kasvõi hoiustamine tähtajatul hoiusel, on laias mõistes investeerimine. Meie otsime kitsamat definitsiooni.
Ja igaüks teeb investeerimisotsuse põhjaliku info olemasolu ja selle analüüsi kaudu. Neid viimaseid asju mõõta ei õnnestu, sest enamik meist on juba kõvad infotöötlejad ja analüütikud.
Isiklikult soovitan kasutada investeerimishorisonti, on suht lihtne kriteerium ja huvid seal on sarnased.
Kahju saades ei ole eriti oluline, millega tegemist oli, kuid ajahorisonti kõrvale jättes, olid ka kinnisvaraga rikastunud kodanikud (mõtlen neid, kes teadlikult ostsid ühe või paar korterit eesmärgiga müüa edasi kallimalt) investorid. Ja nende puhul on tõenäoliselt põhjaliku analüüsi eeldus täidetud.
Investeerimine on pikemaajaline spekulatsioon.
See hea ja paha sildi külge riputamine on väga dendentsliku iseloomuga.
Püüan aru saada investori ja spekulandi vahest.
Üks teeb justkui enamus otsuseid õieti ja teine lahmib umbes.
Ok, aga kui see otsus on lühikeses perspektiivis vale ja pikas perspektiivis õige või vastupidi siis tuleb ju mängu veel üks kvaliteedi näitaja: paindlikkus, kõhutunne.
Kui on rangelt paigas reeglid siis oleks nagu ära lõigatud suured hävingud ja teed lahti võidule.
Samas ei saa kehtestada reegleid igaks elu juhtumiks.
Reeglid mida ei tohi muuta jäävad kohe elule jalgu, kuna meil on tegu kõrgendatud ohu teguritega millede nimeks on hirm ja ahnus.
Kus ma nüüd jõudsingi? Reeglid on head ja pahad ühe korraga.
Selle idee järgi peaks võitma see, kes on kõige paindlikum ja veidi teistmoodi kui harilik investor või spekulant.
Kui poleks olnud neid "idioote" kes ilmvõimatuid asju lollaka järjekindlusega ikka ja jälle poleks proovinud siis oleksime me veel praegu koopas elanud.
Just sellest tõsiasjast lähtuvalt väidan, et AS Tavaline on pankrotis.
Tavaline oleks näiteks see, et investor analüüsib TA ja FA ja XYA järgi ja siis teeb otsuse ja järgib piinliku täpsusega reegleid.
Maailm on segane! Kohandu sellega või sure!
Püüan aru saada investori ja spekulandi vahest.
Üks teeb justkui enamus otsuseid õieti ja teine lahmib umbes.
Ok, aga kui see otsus on lühikeses perspektiivis vale ja pikas perspektiivis õige või vastupidi siis tuleb ju mängu veel üks kvaliteedi näitaja: paindlikkus, kõhutunne.
Kui on rangelt paigas reeglid siis oleks nagu ära lõigatud suured hävingud ja teed lahti võidule.
Samas ei saa kehtestada reegleid igaks elu juhtumiks.
Reeglid mida ei tohi muuta jäävad kohe elule jalgu, kuna meil on tegu kõrgendatud ohu teguritega millede nimeks on hirm ja ahnus.
Kus ma nüüd jõudsingi? Reeglid on head ja pahad ühe korraga.
Selle idee järgi peaks võitma see, kes on kõige paindlikum ja veidi teistmoodi kui harilik investor või spekulant.
Kui poleks olnud neid "idioote" kes ilmvõimatuid asju lollaka järjekindlusega ikka ja jälle poleks proovinud siis oleksime me veel praegu koopas elanud.
Just sellest tõsiasjast lähtuvalt väidan, et AS Tavaline on pankrotis.
Tavaline oleks näiteks see, et investor analüüsib TA ja FA ja XYA järgi ja siis teeb otsuse ja järgib piinliku täpsusega reegleid.
Maailm on segane! Kohandu sellega või sure!
Sisuliselt küll.Isegi ka kõige põhjalikum analüüs ei saa sulle iial anda 100% garantiid, et raha mis alla panid hakkab kasvama.Võib ka hoopis vastupidi minna.tavakodanik olles juba aktsiaid ostnud ei saa enam midagi muuta.Aktsia hind muutub tema tahtest sõltumatult.Üle jääb ainult lootus, et aktsia hind kallineb.
Kui võtta nii, et mõistet spekulatsioon kasutatakse ka muus kontekstis ja tähendab midagi sarnast ebapiisava info põhjal hüpoteeside püstitamisega, siis saame ikkagi infopõhise piiri tõmmata. Ühest majandussõnastikust leiame minu ülaltoodud definitsiooni, mis sisuliselt määratleb investeerimise läbi lisaväärtuse andmise - olgu selleks või transport. Ahjaa, mastaap loeb kah :) Kas me oleme palju kuulnud "suurspekulantidest"?
Väga huvitav on üldse teada, mille alusel te üldse mingid firmad välja valite kuhu raha alla paigutate?
Mina loen LHV -st. See on aluseks. Mis aluseid siis veel saab olla?