Kas need ,kellel on eterniit katus ,saaksid siis tasuta viljastamise?
Rahvatervise ja kulupõhise maksustamise edendamiseks võiks olla küll võimalus, et sotsmaksu on võimalik paari protsendi võrra alandada kui inimene suudab tõendada tervislikke eluviise. Olgu see siis suitsetamisest hoidumine, ülekaalust hoidumine vms objektiivselt mõõdetav asi. Sealjuures võiks soodustust saada ka need, kes suitsetamise quitivad või need paksud, kes asuvad oma tervise eest rohkem hoolt kandma ja nt. rasvumist vähendanud on.
Riskipõhist süsteemi ja hinnastamist kasutavad mujal maailmas kõik kindlustusandjad, kel seda võimaldatakse kasutada. Samamoodi toimib meil täna liikluskindlustus. KIA kindlustamine on odavam kui Aston Martini kindlustamine. Sest risk ja oodatav kulu kindlustajale on ka erinev. Miks ravikindlustusse sama põhimõtte osaline kaasamine peaks halb olema?
Riskipõhist süsteemi ja hinnastamist kasutavad mujal maailmas kõik kindlustusandjad, kel seda võimaldatakse kasutada. Samamoodi toimib meil täna liikluskindlustus. KIA kindlustamine on odavam kui Aston Martini kindlustamine. Sest risk ja oodatav kulu kindlustajale on ka erinev. Miks ravikindlustusse sama põhimõtte osaline kaasamine peaks halb olema?
Parem plönnime kopsuvähi ravi kinni. Selle ametnike karja ülalpidamine ja omavoli läheb kordi kallimaks kui säästud maksuerisustelt.
Pigem mõelgem välja ikka, kuidas rikkaks saada, mitte kuidas olemasolevat piskut jagada. Nii kui nii ei jätku. Ravitagu praegu kõiki, maas vedelvat ja mädanevat laipa esteetiliselt kah ebamugav vaadata.
Pigem mõelgem välja ikka, kuidas rikkaks saada, mitte kuidas olemasolevat piskut jagada. Nii kui nii ei jätku. Ravitagu praegu kõiki, maas vedelvat ja mädanevat laipa esteetiliselt kah ebamugav vaadata.
Täiskasvanute ümberõpe ja täiendkoolitused (ka n-ö poolsunduslikud) ja sellest tulenev tööviljakuse tõus annavad suurema efekti.
Blink
Rahvatervise ja kulupõhise maksustamise edendamiseks võiks olla küll võimalus, et sotsmaksu on võimalik paari protsendi võrra alandada kui inimene suudab tõendada tervislikke eluviise.
Mitu protsendipunkti idunärimine, toidusedelis liha asendamine siloga või suhkru asemel suhkruasendajate kasutamine ka anda võiks?
Blink
... need paksud, kes asuvad oma tervise eest rohkem hoolt kandma ja nt. rasvumist vähendanud on.
Ei suutnud vastamata edasi lugeda. Rasv, just rasvkude ja eriti ümber kõhu, on samamoodi normaalkaalus inimestel ja normaalkaalus inimesed põevad samasuguseid haigusi mida omistatakse peamiselt ülerasvunutele. Näiteks Indias on diabeetikute arv per populatsioon pea samal tasemel kui arenenud riikides. Tervis, selle eest hoolitsemine ja mingi ühiskondlikult aktsepteeritav karistusmehhanism on kolm täiesti erinevad asja ning antud juhul ei saa olla Haigekassa juhtkond kuidagi otsustaja antud küsimustes v.a. otsuse tegemine rahavoogude tõttu, mida serveeritakse üldlevinud tervisedogmaga.
Sa võid olla sale, aga kui su keharasva indeks on 15% juures, siis sa oled ülerasvunud ja sind ootavad ees samasugused veresoonkonna haigused kui n.ö. paksudel.
Soovitan tunnikese kulutada, harib - The Nine Months That Made You - BBC Horizon (HD)
Teema on natuke liiga lai, et päris HK juhi tasemel seda otsustada.
Kuna kokkuvõttes on inimese tervis ja seega ka ravi ja selle maksumus kombo geenidest, eluviisidest ja ümbritsevast keskkonnast, siis miks me geenid välja jätame? Kui kõlbab sotsmaksu panna sõltuma sellest, kas keegi silkab või kaloreid loeb, siis võiks ta vabalt sõltuda ka sellest, kas perekonnas on raskete või krooniliste haiguste ajalugu. Igasugused verehaigused, organipuudulikkused, kasvajad jms hädad on valdavas osas päriliku iseloomuga ja räigelt kalli raviga. Kas need inimesed paneme rohkem maksma, kelle esivanemate hulgas on selliseid haigusi esinenud?
Mida ma kogu selle jaburdusse kalduvate avaldustega öelda tahan on see, et ei ole mõtet lolliks minna. Vaba ühiskond, igaüks elab nii, nagu tahab-suudab-oskab. Kuni teisi ei kahjusta, ei ole kellegi asi kobiseda. Tahad, sörgi või tee taipoksi. Tahad, ahelsuitseta ja joo viina iga õhtu. Ei ole kellegi asi öelda, mis on õige või mis vale. Jah, ahelsuitsetajal võib tekkida vajadus korduvalt kopse opereerida, mis on kallis lõbu. Samuti võib juhtuda, et elu aeg triatloni teinud überatleet elab 98 aastaseks ja teda on viimased 28 eluaastat vaja konstantselt erinevate organite ülesütlemise tõttu überkallilt ravida. Keskmiselt võib ahelsuitsetaja ravikulu (tänu lühemale ennustatavale elueale) olla oluliselt madalam kui tervislike eluviiside harrastajal. Ja kui me hakkame diferentseerima eluviiside põhjal, pole mingit põhjust keskkonda ja geene välja jätta. See aga läheb juba hullumajaks.
Üldisemalt paistavad mulle selle teema tagant natuke tervisesportlaste tunnustusvajaduse kõrvad. "Mina hakkasin iga hommik jooksma, sitaks hea on olla, miks te mind ei kiida ja miks te minu moodi ei talita?" Olge marurahulikud - teie tunnustus on keskmiselt kauem tervelt elatud elu ja keskmisest kõrgem eluiga võrreldes keskmise inimesega, ammugi tervist kahjustavate eluviiside esindajaga. Sellest peaks piisama. Endomondo ja paksumaksu promo makes u kinda look like a fag.
Mida ma kogu selle jaburdusse kalduvate avaldustega öelda tahan on see, et ei ole mõtet lolliks minna. Vaba ühiskond, igaüks elab nii, nagu tahab-suudab-oskab. Kuni teisi ei kahjusta, ei ole kellegi asi kobiseda. Tahad, sörgi või tee taipoksi. Tahad, ahelsuitseta ja joo viina iga õhtu. Ei ole kellegi asi öelda, mis on õige või mis vale. Jah, ahelsuitsetajal võib tekkida vajadus korduvalt kopse opereerida, mis on kallis lõbu. Samuti võib juhtuda, et elu aeg triatloni teinud überatleet elab 98 aastaseks ja teda on viimased 28 eluaastat vaja konstantselt erinevate organite ülesütlemise tõttu überkallilt ravida. Keskmiselt võib ahelsuitsetaja ravikulu (tänu lühemale ennustatavale elueale) olla oluliselt madalam kui tervislike eluviiside harrastajal. Ja kui me hakkame diferentseerima eluviiside põhjal, pole mingit põhjust keskkonda ja geene välja jätta. See aga läheb juba hullumajaks.
Üldisemalt paistavad mulle selle teema tagant natuke tervisesportlaste tunnustusvajaduse kõrvad. "Mina hakkasin iga hommik jooksma, sitaks hea on olla, miks te mind ei kiida ja miks te minu moodi ei talita?" Olge marurahulikud - teie tunnustus on keskmiselt kauem tervelt elatud elu ja keskmisest kõrgem eluiga võrreldes keskmise inimesega, ammugi tervist kahjustavate eluviiside esindajaga. Sellest peaks piisama. Endomondo ja paksumaksu promo makes u kinda look like a fag.
suffiks, aga mingi osa ravikindlustusmaksu personaliseerimine oleks vastuvõetav variant? Et mingi osa läheb minu isiklikule kontole ja selle eest lasen uuringuid teha või ravin hambaid jne?
Selge on see, et ravikindlustuses solidaarsusest ei pääse, aga kohati tundub ikka väga ebaõiglane, et inimene , kes ainult tina paneb, saab kallist ravi, aga usinalt tööl käinule ja makse maksnud persoonile õeldakse, et vabandust, teid aidata võiva ravimi jaoks meil raha ei ole ette nähtud.
Selge on see, et ravikindlustuses solidaarsusest ei pääse, aga kohati tundub ikka väga ebaõiglane, et inimene , kes ainult tina paneb, saab kallist ravi, aga usinalt tööl käinule ja makse maksnud persoonile õeldakse, et vabandust, teid aidata võiva ravimi jaoks meil raha ei ole ette nähtud.
pahurik
suffiks, aga mingi osa ravikindlustusmaksu personaliseerimine oleks vastuvõetav variant? Et mingi osa läheb minu isiklikule kontole ja selle eest lasen uuringuid teha või ravin hambaid jne?
Selge on see, et ravikindlustuses solidaarsusest ei pääse, aga kohati tundub ikka väga ebaõiglane, et inimene , kes ainult tina paneb, saab kallist ravi, aga usinalt tööl käinule ja makse maksnud persoonile õeldakse, et vabandust, teid aidata võiva ravimi jaoks meil raha ei ole ette nähtud.
Ma ei näe viise, kuidas seda oleks võimalik objektiivselt teha. Kokkuvõttes tuleb mingi sügavalt detailne lahendus, mille administreerimine on hirmkallis ja millega õiglus ei pruugi ikka tagatud olla. Süsteemi uued, rohkem või vähem suvalised piirid tekivad erinevate lobigruppide võimekuse põhjal ja lõpuks saame USA laadse süsteemi, kus meditsiini administratiivne katus toob kaasa selle, et tervis neelab 2 korda suurema tüki SKP-st kui keskmises Euroopa riigis ilma kvalitatiivse erinevuseta ravi kvaliteedis.
suffiks
Üldisemalt paistavad mulle selle teema tagant natuke tervisesportlaste tunnustusvajaduse kõrvad. "Mina hakkasin iga hommik jooksma, sitaks hea on olla, miks te mind ei kiida ja miks te minu moodi ei talita?"
Pole just palju asju, mis oleksid tüütumad, kui keskealised kepikõndijad/taimetoitlased, kes on võtnud nõuks hakata teisi inimesi "valguse teele" juhatama.
Üldjoontes ma ei mõista, miks peaks paanikasse minema mõtte peale erinevate riiklike hoobadega tervislikumat eluviisi propageerida või võimaluste piires isiklikku vastutust näpuotsaga süsteemi lisada. Täna on paraku tervishoiusüsteem üsna ebaõiglane nende suhtes, kes sinna kõige enam panustavad. Tööl käiv inimene ei saa nädalateks haiguslehte võtta, et kõhuvaluga kodus arsti vastuvõttu oodata. Ta läheb ja maksab visiidi eest. Samamoodi ravib ta oma hambaid erakliinikus, käib naha- ja suguhaiguste arstil erapraksises jne. Sisuliselt ta tavapärast tervishoiuteenust ei saa, kuni mõni väga suur viga külge ei tule. Samal ajal mu vanaema käib koos pensionäridest sõbrannadega iga nädal arstil. Sest ega ta päris terve nüüd kindlasti ei ole ja päev otsa kodus ei viitsi ka istuda. Arstil käies saab vähemalt suhelda.
Ütelda, et kõik on äge ja ärme jumala eest mõtle, kas või mida muuta võiks ja võtaks parem kusagilt kamaluga uut maksumaksja raha peale - see oleks natuke liiga sotsiaaldemokraatlik minu maitsele. Aga peab nõustuma, et Eesti riigiaparaadi tänase võimekusse juures on süsteemi reformimine üsna võimatu. Ametnikearmee teeks iga muudatuse elluviimiseks sellised kulud peale, et parem on mitte proovida. Aga ühel heal päeval..
Ütelda, et kõik on äge ja ärme jumala eest mõtle, kas või mida muuta võiks ja võtaks parem kusagilt kamaluga uut maksumaksja raha peale - see oleks natuke liiga sotsiaaldemokraatlik minu maitsele. Aga peab nõustuma, et Eesti riigiaparaadi tänase võimekusse juures on süsteemi reformimine üsna võimatu. Ametnikearmee teeks iga muudatuse elluviimiseks sellised kulud peale, et parem on mitte proovida. Aga ühel heal päeval..
Blink, praegune süsteem ongi üles ehitatud sellele eeldusele, et kui tööinimene kunagi pensionile jääb, siis: "..käib koos pensionäridest sõbrannadega iga nädal arstil. Sest ega ta päris terve nüüd kindlasti ei ole ja päev otsa kodus ei viitsi ka istuda. Arstil käies saab vähemalt suhelda." Solidaarne ju, lihtsalt ajaskaalal laiali venitatuna. Mõistlik? Dunno..
Fantaasiamaailmas ei maksa ikka elada. Elame teatud laiuskraadil, päike meil siin ei paista ning kõrgrõhkonda pole ka mitte pidevalt ning radoonitase on ka kõrgem. Vanast ajast on päranduseks jäänud geneetiline risk. Inimesed ei ole meil terved. Nõukogude ajal ei tegeledud meil piisavalt lastedepressiooniga ega täiskasvanute depressiooniga, ei gastroösofageaalne reflukshaiguse ega pärmseene vohamisega inimestel jne. Perearstid on jäänuk nõukogu jaoskonnaarstist, kes võib isegi kuulnud olla mõnest haigusest, kuid ei oska seda diagnoosida. Meie inimeste vanus on tõusnud, kuna venelasi elab siin nüüd vähem:) ja olemas tõhusad ravimid südame-veresoonkonna haiguste raviks. Samas ei ole küsimus ainult selles , et vanaks elada, vaid üha enam töövõime säilimises. Me oleme alles teel normaalse teenuse juurde. Seda enam , et Rootsi pangad näitavad oma pensionäridele kodumaal ilusat tulemust, siin aga eestlastele trääsa.
Blinki jutus on tegelt iva - 100% solidaarsusprintsiibil maksustatud ravikindlustussüsteem pole pikemas vaates elujõuline niikuinii. Solidaarselt võiks ühiskond katta vältimatu arstiabi. Ülejäänud osas võiks rakenduda mingi (vähemalt osaline) rahaline omavastutus, mille määr võiks olla näiteks pöörvõrdelises seoses sotsiaalmaksu määraga. Omavastutusmäära suuruse valik võiks sel juhul olla muidugi rangelt vabatahtlik. Kes tahab, maksab ikka 33% sotsmaksu edasi ja saab sellega ka 100% kindlustuskatte.
PS. Loomulikult on see "ideeidu" nii toores kui veel olla saab. Ärge siis päris maasse tampige.
PS. Loomulikult on see "ideeidu" nii toores kui veel olla saab. Ärge siis päris maasse tampige.
Ma olen ikka püüdnud ette kujutada solidaarset autokindlustust.
Oletame, et võimule tuleb erakond (Autopedede partei), kes mõistab, et autod on kasutajale esmavajalikud tarbeesemed kuid et sageli seonduvad nende hoolduse ja remondiga üle jõu käivad kulud, mistõttu paljud autod on halvas korras ja suisa ohtlikud .
Lahenduseks kehtestatakse solidaarne autokindlustus. Kõik autoomanikud maksavad 5% oma tuludest Autohoolduskassasse ja edaspidi on autode hooldus ja remont kõigile tasuta (või minimaalse visiiditasuga). Autohoolduskassa sõlmib lepingud autoremonditöökodadega ja varuosade tarnijatega, kehtestades suht ühepoolselt hinnad, valdavalt alla praeguseid turuhindu (sest rahva raha peab ju kokku hoidma).
Esmajärjekorras peab oma autoga pöörduma pere-autoremondiluksepa poole. Pere-luksepa tulud paneb autohoolduskassa pöördvõrdelisse sõltuvusse sellest, kui palju aega ja vahendeid ta iga auto peale kulutab. Spetsialisti, näiteks maalri või elektriku juurde pääsemiseks peab olema pere-luksepa suunamine.
Kas poleks hea ja elujõuline süsteem, mis tagaks kokkuhoiu ja tooks meie teedele suurepäraselt hooldatud ja remonditud autod, kusjuures kulutused oleksid vaid murdosa sellest mis kuluks inimestel iseseisvalt töökodade vahet joostes ja remondi hindade üle jageledes?
Oletame, et võimule tuleb erakond (Autopedede partei), kes mõistab, et autod on kasutajale esmavajalikud tarbeesemed kuid et sageli seonduvad nende hoolduse ja remondiga üle jõu käivad kulud, mistõttu paljud autod on halvas korras ja suisa ohtlikud .
Lahenduseks kehtestatakse solidaarne autokindlustus. Kõik autoomanikud maksavad 5% oma tuludest Autohoolduskassasse ja edaspidi on autode hooldus ja remont kõigile tasuta (või minimaalse visiiditasuga). Autohoolduskassa sõlmib lepingud autoremonditöökodadega ja varuosade tarnijatega, kehtestades suht ühepoolselt hinnad, valdavalt alla praeguseid turuhindu (sest rahva raha peab ju kokku hoidma).
Esmajärjekorras peab oma autoga pöörduma pere-autoremondiluksepa poole. Pere-luksepa tulud paneb autohoolduskassa pöördvõrdelisse sõltuvusse sellest, kui palju aega ja vahendeid ta iga auto peale kulutab. Spetsialisti, näiteks maalri või elektriku juurde pääsemiseks peab olema pere-luksepa suunamine.
Kas poleks hea ja elujõuline süsteem, mis tagaks kokkuhoiu ja tooks meie teedele suurepäraselt hooldatud ja remonditud autod, kusjuures kulutused oleksid vaid murdosa sellest mis kuluks inimestel iseseisvalt töökodade vahet joostes ja remondi hindade üle jageledes?
Võrdsust või õiglust loovad seisukohad teoorias, aga praktikas ilmselt rakendamatud. Sport kui selline tuleks ilmselgelt ära keelata 99% ulatuses. Male võiks vast jääda, aga siingi on oht, et jääd teise käiku oodates tukkuma ja kukud oda silma vms.
Ametnikud ei suuda välja mõelda, kas tee peale tohib sodida BUS või BUSS ja seda juba aastaid. Nii delikaatse teema osas nagu inimese tervis, selle seisund, oma süülisuse osa ja ennetavate tegevuste mõju, jeesõs, ma pelgan, et selle väljaraalimiseks peame kõik minema riigipalgale tööle.
Ametnikud ei suuda välja mõelda, kas tee peale tohib sodida BUS või BUSS ja seda juba aastaid. Nii delikaatse teema osas nagu inimese tervis, selle seisund, oma süülisuse osa ja ennetavate tegevuste mõju, jeesõs, ma pelgan, et selle väljaraalimiseks peame kõik minema riigipalgale tööle.
Tegelikult nii hull see asi siiski ei ole. Meil on piisavalt palju piisavalt arukaid inimesi, kes on vastavad süsteemid tõepoolest välja raalinud. Selge on ju see, et samas vaimus jätkates on meie tervishoiusüsteem selgelt jätkusuutmatu.
Laskumata detailidesse, on selged vaid kolm asja.
1) Kosmeetiliste muudatustega (a la Rossi hullud mõtted) me rahastamist üle kriitilise piiri tõsta ei suuda. Hinnanguliselt 10-20% on lagi.
2) On vaja loobuda solidaarsusprintsiibist praeguses mahus ja osa tervishoiukulutusi, mis praegu kaetakse haigekassa poolt, katta vabatahtliku tervisekindlustuse poolt (kel on kindlustus, muidugi). Diferentseerimine toimub siiski mitte Cooperi testi, vaid diagnoosipõhiselt.
3) Poliitikud teavad seda, kuid veeretavad nagu kuuma kartulit ja tegutseda ei julge, kuna järgmistel valimistel selle reformi initsiaatoreid ja läbiviijaid ilmselt tagasi ei valita.
Laskumata detailidesse, on selged vaid kolm asja.
1) Kosmeetiliste muudatustega (a la Rossi hullud mõtted) me rahastamist üle kriitilise piiri tõsta ei suuda. Hinnanguliselt 10-20% on lagi.
2) On vaja loobuda solidaarsusprintsiibist praeguses mahus ja osa tervishoiukulutusi, mis praegu kaetakse haigekassa poolt, katta vabatahtliku tervisekindlustuse poolt (kel on kindlustus, muidugi). Diferentseerimine toimub siiski mitte Cooperi testi, vaid diagnoosipõhiselt.
3) Poliitikud teavad seda, kuid veeretavad nagu kuuma kartulit ja tegutseda ei julge, kuna järgmistel valimistel selle reformi initsiaatoreid ja läbiviijaid ilmselt tagasi ei valita.
Velikij
... Diferentseerimine toimub siiski mitte Cooperi testi, vaid diagnoosipõhiselt.
Palun nimeta mulle üks hea ja toimiv diferentseerimismeetod? Ainus, *ainus*, mis siin võib anda tulemuse on inimgenoomi sekvenseerimise tulemused ja selle etnogruppide eripärade arvestamine. Isegi siis ei ole asjad teada vaid on teada soodumus, mis ei ole üks ja sama. Kopsuvähki sureb ka mittesuitsetaja. Mistahes ennetav tõendamine on ja jääb praegu oletuslikuks, mis tähendab et seda ei saa rakendada üldises laadis suurtele massidele, sest suured massid sisaldavad endas kõrvalekaldeid, erisusi ja piiripealseid tulemusi.
Üks asi, mida arutelu käigus ei arutata, on fakt, et uus HK juht räägib HK-st kui riigirahade- ja maksude haldamise juht (praegu siis asekantsler). Millised on aga need probleemid, mida HK uus juht uute rahadega kavatseb lahendada raviteenuste ja ravikvaliteedi valdkonnas, seda tema käest ei taibatud küsida, sest ta valdas hästi kantseliiti* ja summutas muud küsimused. Kui 2008/2009 oli kriis ja reserve ei lastud kasutada, siis praegu mil pole kriis ja raha napib, *tuleb* reservid käiku lasta. Kogutud rahalised vahendid, mis istuvad reservis aga ei kasutata, on *sisuliselt* kasum. Mul on tunne, et HK on minemas kasumit teenimise põhimõtte peale, mitte ülejäägis/tasakaalus eelarve suunas.
Raviteenuste turu korrastamine ei ole sama kui maksulaekumiste haldamine. Samas, Haigekassa ja meditsiinisektor on piisavalt intriige täis sektor, et siin ei lasta ühel juhil palju laiata. Näiteks kasvõi Maris Jesse ja haiglate vaheline konflikt, kus viimased nõudsid jõuliselt tema tagandamist.
Üks päris intrigeeriv dokumentaal füüsises olemise kohta. Päris tugevasti horisonte laiendav.
Horizon - The Truth About Exercise
Horizon - The Truth About Exercise
Hiljuti sai endiste kursuse- ja ülikoolikaaslastega sel teemal facebookis arutletud. Vabandan ette autoriõiguste rikkumise pärast ja teen anonüümse kopipeisti siia. Autor võib oma nime hiljem ise soovi korral avaldada, aga see pole olulisim, vaid sisu. Ehk annab läbilugemine ka vastuse wingeri küsimusele diagnoosi ja diferentseerimise kohta.
1) Varasem statistika on näidanud meie tervishoiusüsteemi suurt efektiivsust võrreldes teiste riikidega (kõige rohkem teenust ühe rahaühiku kohta). Julgen arvata, et see on suuresti saavutatud personali pealt kokkuhoiuga. See ei ole jätkusuutlik. Edasine säästmine meditsiinis endas on võimalik vaid asjatute protseduuride vähendamise teel, s.t. kasutades diagnostika algoritme ja raviskeeme, mitte lootes konkreetse arsti/õe kreatiivsusele, kes "igaks juhuks " teeb ka veel mõned lisaprotseduurid. See omakorda viib protseduuride üldarvu vähenemisele ehk püsikulude kasvule, s.t. osades raviasutustes tuleb paratamatult loobuda senistest teenustest ning meditsiin koondub veel rohkem keskustesse - vajalik hea logistika, et ka äärealade inimesed jõuaks õigeaegselt ja ohutult raviasutusse. Protseduuride arvu vähendamisega suureneb kahjuks ka nende üksikjuhtude arv, kus diagnoos ja ravi hilines.
2) Kõige parema tahtmise korral võib meditsiini rahastamine suureneda vaid mõnikümmend protsenti, mitte rohkem, lahendust ei saa otsida siit. Medteenuste järele nõudlus suureneb veelgi seoses elanikkonna vananemisega. Samas, meditsiini arenguga järjest suurenevad ravivõimalused ning nendele kulutatav raha, s.t. alati on raha liiga vähe ja aasta teises pooles läheb rahastamisega raskeks. Praegune süsteem sarnaneb vaestemajaga - kõigile natuke ning esimesena tulijad saavad rohkem suppi. Töötavad inimesed pole rahul meditsiini kättesaadavusega, nad ei taha maksta topelt erameditsiini eest, kus on järjekorrad lühemad. Arvan, et Haigekassa tuleb lahutada kaheks: a) kohustuslik osa ehk sissemaksed, millest tagatakse minimaalne erakorraline abi (sh. kasvajaravi) ja profülaktika (sh. vaktsineerimised ja tervisliku käitumise propageerimine) b) vabatahtlik osa (sh. riskikäitumise järel tekkinud hädade ravi). Süsteem võiks meenutada liikluskindulstust - inimene peab teatud osa maksma tema enda valitud kindlustusseltsile, teatud osa aga peab maksma ise või hankima lisakindlustuse. (eeldab, et kohustuliku osa sissemakse on senisest väiksem, et jääks raha ka vabatahtlikule kindlustusele) Paraku, vabatahtliku osa alla ei mahugi väga palju - kõik oleks justkui väga vajalik. Kas me aga saame pakkuda kõigile sarnast elukvaliteeti ehk mida eelistada - kas a) puusaprotees 75-aastasele b) kasvajaravi 50-aastasele c) hambaravi 30-aastasele? d) vaktsinatsioon 1-aastasele? See, millised teenused kuuluvad kohustusliku osa alla ja millised mitte, peaks olema poliitiliste valikute küsimus ehk ekspertgrupi selgituse järel enamuse rahva ühine otsus. Seda otsust aga lükatakse edasi kui kuuma kartulit. Seni aga meedikud lahkuvad süsteemist ning meditsiini kättesaadavus järjest väheneb, luues uusi võimalusi ebaõigluseks ja korrputsiooniks.
3) Haigekassa kohustuslikud sissemaksed tuleks arvutada inimese tuludest, mitte tööandja/firma maksudena. Praeguse süstemei korral inimene ei taju, et tema makstud rahast sõltub tema meditsiiniabi kvaliteet ja kvantiteet ning on valmis minema tööandjaga petuskeemile (ümbrikupalgad).
4) Kohustusliku sissemaksega finantseeritava meditsiiniabi osas peaks olema igal inimesel piirmäär, millest rohkem ta enam ühiskassast raha ei saa - üks inimene ei tohi kasutada ära teiste inimestele mõeldud raha.
1) Varasem statistika on näidanud meie tervishoiusüsteemi suurt efektiivsust võrreldes teiste riikidega (kõige rohkem teenust ühe rahaühiku kohta). Julgen arvata, et see on suuresti saavutatud personali pealt kokkuhoiuga. See ei ole jätkusuutlik. Edasine säästmine meditsiinis endas on võimalik vaid asjatute protseduuride vähendamise teel, s.t. kasutades diagnostika algoritme ja raviskeeme, mitte lootes konkreetse arsti/õe kreatiivsusele, kes "igaks juhuks " teeb ka veel mõned lisaprotseduurid. See omakorda viib protseduuride üldarvu vähenemisele ehk püsikulude kasvule, s.t. osades raviasutustes tuleb paratamatult loobuda senistest teenustest ning meditsiin koondub veel rohkem keskustesse - vajalik hea logistika, et ka äärealade inimesed jõuaks õigeaegselt ja ohutult raviasutusse. Protseduuride arvu vähendamisega suureneb kahjuks ka nende üksikjuhtude arv, kus diagnoos ja ravi hilines.
2) Kõige parema tahtmise korral võib meditsiini rahastamine suureneda vaid mõnikümmend protsenti, mitte rohkem, lahendust ei saa otsida siit. Medteenuste järele nõudlus suureneb veelgi seoses elanikkonna vananemisega. Samas, meditsiini arenguga järjest suurenevad ravivõimalused ning nendele kulutatav raha, s.t. alati on raha liiga vähe ja aasta teises pooles läheb rahastamisega raskeks. Praegune süsteem sarnaneb vaestemajaga - kõigile natuke ning esimesena tulijad saavad rohkem suppi. Töötavad inimesed pole rahul meditsiini kättesaadavusega, nad ei taha maksta topelt erameditsiini eest, kus on järjekorrad lühemad. Arvan, et Haigekassa tuleb lahutada kaheks: a) kohustuslik osa ehk sissemaksed, millest tagatakse minimaalne erakorraline abi (sh. kasvajaravi) ja profülaktika (sh. vaktsineerimised ja tervisliku käitumise propageerimine) b) vabatahtlik osa (sh. riskikäitumise järel tekkinud hädade ravi). Süsteem võiks meenutada liikluskindulstust - inimene peab teatud osa maksma tema enda valitud kindlustusseltsile, teatud osa aga peab maksma ise või hankima lisakindlustuse. (eeldab, et kohustuliku osa sissemakse on senisest väiksem, et jääks raha ka vabatahtlikule kindlustusele) Paraku, vabatahtliku osa alla ei mahugi väga palju - kõik oleks justkui väga vajalik. Kas me aga saame pakkuda kõigile sarnast elukvaliteeti ehk mida eelistada - kas a) puusaprotees 75-aastasele b) kasvajaravi 50-aastasele c) hambaravi 30-aastasele? d) vaktsinatsioon 1-aastasele? See, millised teenused kuuluvad kohustusliku osa alla ja millised mitte, peaks olema poliitiliste valikute küsimus ehk ekspertgrupi selgituse järel enamuse rahva ühine otsus. Seda otsust aga lükatakse edasi kui kuuma kartulit. Seni aga meedikud lahkuvad süsteemist ning meditsiini kättesaadavus järjest väheneb, luues uusi võimalusi ebaõigluseks ja korrputsiooniks.
3) Haigekassa kohustuslikud sissemaksed tuleks arvutada inimese tuludest, mitte tööandja/firma maksudena. Praeguse süstemei korral inimene ei taju, et tema makstud rahast sõltub tema meditsiiniabi kvaliteet ja kvantiteet ning on valmis minema tööandjaga petuskeemile (ümbrikupalgad).
4) Kohustusliku sissemaksega finantseeritava meditsiiniabi osas peaks olema igal inimesel piirmäär, millest rohkem ta enam ühiskassast raha ei saa - üks inimene ei tohi kasutada ära teiste inimestele mõeldud raha.