kuhu oma säästud panna
Plussid:
ei pea maksma haldustasu
jälgid ise uudiseid ja turgu, õpid midagi juurde
you are on your own
väikesed koguseid stabiilselt ostes oled pikaajaliselt plussis (ei püüa tippe ega langusi)
indeksit ei saa täpselt jälgida aga see ei ole miinus (saad mõnda aktsiagruppi suurendada vastavalt soovidele ja oma kõhutundele)
Miinused:
väikeinvestor ei saa IPO-des osaleda
suured liikumised võid maha magada, riskantsem
pensionifond - sõlmid pangaga lepingu, saad tasuta dvd mängija ja pensionile jäädes hispaanias koos veerpaluga puhata. carefree.
Plussid:
maksusoodustused
Miinused:
ei usu pensionifondi
ka professionaalid eksivad.
pensionifondi kasuks räägivad maksusoodustused, aga ma ei ole sugugi kindel kas nendest saadav võit on suurem kui ise turule minnes saadav hinnakasv.
lhv või teised analüütikud, kas keegi on teinud sellised arvutused? mis juhtub erinevate stsenaariumide korral kui ise turule minna või kui valida pensionifond? veenge mind, kas peaksin pensionifondi valima?
3. samba tulumaksuefekt pikkade aastate peale taandatuna teeb enam vähem tasa fondi haldustasu. Seega tulumaksusoodustus muudab PF haldustasu mõttes samaväärseks indeksfondiga. Sisenemis- väljumistasude tõttu siiski jääb PF teenustasude mõttes pisut kallimaks.
PF-st saad juba 2 aasta möödudes kogu raha välja võtta - maksad enam vähem eelnevalt tagastatud tulumaksu uuesti tagasi ehk kokkuvõttes tulumaksu mõttes peaaegu samaväärne 2+ aastase investeerinuga tavalisse investeerimisfondi või indeksfondi. Peaaegu seepärast, et lisandub ka 2% trahv enne 55 eluaastat raha väljavõtmise puhul. Kui tulumaksumäär aga peaks langema 2%, siis see teeb selle 2% trahvi tasa.
Kui aga peaks juhtuma, et raha polegi vaja enne 55 eluaastat välja võtta, siis kehtib juba 10% tulumaksumäär ja PF realiseerimine muutub võrreldes indeksfondiga soodsamaks.
Kui on kindel, et enne 2 aastat raha vaja pole ja kui sissetulek koosneb tulumaksuga maksustatavast palgatulust ja/või mingi vara/päranduse tulumaksutatavast realiseerimisest, siis mina valiks PF. Valiks seetõttu, et PF-ga kaasneb optsioon tulu soodsaks realiseerimiseks kaugemas tulevikus. Minu arvates on see optsioon väärt rohkem kui PF-ga kaasnevad suuremad kulud sisenemis- ja väljaumistasude näol.
Kui suur on kasu investeerimisest pensionifondi?
Riik annab raha juurde, mis on väga kasulik. Näiteks. Kaks sõpra investeerisid 30 aastat. Sellel perioodil oli palgatõus keskmiselt 4% aastas. Esimene sõber valis kogumispensionifondi, mille keskmine tootlus oli 7,5% (LHV Aktsiapensionifondi mudeli ajalooline tootlus); teine kasvatas oma kapitali ise (investeerides täpselt sama palju kui esimene sõber) ja saavutas keskmiseks aastatootluseks väga kõrged 15,3%. Aga tulemus oli jahmatav: mõlema sõbra lõppsumma oli võrdne, ja see oli ca 1,13 miljonit krooni. Samas võttis esimene sõber tulemuse saavutamiseks oluliselt väiksema riski, kui teine.
https://www.lhv.ee/start/products.cfm?doc_id=20914
pensionäridele makstavat pensioni ei puuduta see 4% kohe kusagilt äärest...
ja mis puutub riigi eelarvepoliitikat ja selle mõju ravikindlustusele jms, siis pigem on siin jätkuvalt näha suunda suurema omavastutuse poole, et riik jätab inimesele rohkem raha kätte, aga kui vaja näiteks arsti juurde minna, siis tuleb ka rohkem endal välja käia...ons see õige või vale, ei oska öelda aga valikusse, kas kasutada kogumispensiont või mitte, see igastahes ei puutu...
muidu pensionikassasse 20% Sinu palgalt (sotsiaalmaks 33% = 20% riigipension + 13 ravikindlustus), peale II samba tegemist 16% (sotsiaalmaks 33% = 16% pension + 4% II sammas + 13% ravikindlustus)
aga riigipension ei vähene üks ühele selle 4% ümbersuunamise tõttu, võit II sambas on üsna lühikese aja järel suurem kui kaotus riigipensionis ... arvutasin seda ise veel, aga ei mäleta - miski 2-3 aastat vist piisav juba ...
long@LHV Maailma Aktsiad - alates I liitumisperioodist, hetke tootluse põhjal parim valik :)
Orwell
4% Sinu brutopalgast läheb II samba fondi ja hakkab kasvama
Aga Sinu riigipension on baasosak + staazhisosak + kindlustusosak, 4% mõjutab neist ainult viimast ...
kindlustusosak = peale 1999 Sinu palgalt makstud sotsiaalmaksu aastakoefitsientide summa (koefitsient 1 väärtus hetkel 42.83)
aastakoefitsient = Sinu palgalt aastas makstud sotsiaalmaks (enne 20%, peale II sambaga liitumist 16%)/riigi keskmiselt töötasult makstud sotsiaalmaks
kui kõik inimesed oleksid korraga II sambaga liitunud, siis ei oleks see Sinu riigipensioni üldse mõjutanud - 4% oleks maha läinud nii jagatavast kui jagajast, läbi noorte kohustusliku liitumise liigume aga tasapisi nagunii sinnapoole, kus kõik on 4% maksjad
vt. ka http://www.pensionikeskus.ee/?id=696
Valemi kaudu ei kaota riigipensioni summas rahaliselt seda 4%, mis II sambasse läheb. Probleem võib-olla hoopis selles, et 4% möödasuunamine Pensionikassast ei lase tulevikus enam selle valemi järgi riigipensioni maksta ... raha lihtsalt ei laeku piisavalt
Ja seetõttu ei saa ma täpselt aru teisest lõigust:
"aga riigipension ei vähene üks ühele selle 4% ümbersuunamise tõttu, võit II sambas on üsna lühikese aja järel suurem kui kaotus riigipensionis ... arvutasin seda ise veel, aga ei mäleta - miski 2-3 aastat vist piisav juba"
Sõltub kellele. Üksikisiku seisukohalt muidugi mitte, aga riigi seisukohalt on see väga valus probleem kohe jui maksutulud peaksid hakkama vähenema.
minu meelest rääkis jahaga 3. sammas vs indeksifond investeerimisest.
Enz, pole arvutanud, aga kohvipaksu pealt vaadates tundub mulle, et riigilt saab tulumaksu näol rohkem tagasi kui 3. samba fondihaldurile haldustasu maksan võrreldes indeksfondiga, kus seda ei ole. Kas sa oled arvutanud?
Niiet kui juba selline otsus teha (liituda 3. sambaga), siis peaks ju olema suht kindel, et enne 55. eluaastat seda näppima ei hakka - 1) stiimul seda rahulikult seista lasta suurem, sest muidu pead tulukat maksma, 2) töötab tõesti optsioonina, et kui juhtub jama, siis saad raha kätte kui tulukat plekid, aga kui joppab, siis "optsioon töötab" ja saad veel tulukast lahti...
...iseasi on muidugi spekulatsioonid teemal kas paari-kolmekümne aasta pärast üldse enam üksikisiku tulumaks olemas on, aga mulle tundub, et vananevas ühiskonnas nagu meil, on ja jääb riik präänikut pakkuma pensionisambasse investeerijatele, niiet küll siis mõeldakse mõni muu motivaator välja. Ühesõnaga common sense'i kasutates jõuan mina igatahes järeldusele, et peaks kasulikum olema pensionifondi investida, kui eesmärk on omale pensionipõlveks raha koguda.
..muidugi omaette teema (mida ma arvan, et teema-algataja TEGELIKULT mõtles) on see, et kas juhitud (tulumaksusoodustusega 3. samba pensioni-)fond pika-ajaliselt lööb või kaotab indeksifondile tootluses? Vat mina seda kvantifitseerida ei oska... äkki keegi jõuab lõpuks idu analüüsini, mina annan alla...?
1) Tundes ennast, tean, et "kasvukonto" kasvatamine pensionini on üsna utoopiline idee.
2) kui räägin oma pensionist, siis ei ole mõtet selle kasvatamist amatööri (enda) kätte usaldada. Usaldan igal juhul meeskonda, kes kasvatab paljude samasuguste amatööride pensioni, kui ennast.
See, muide, ei takista, lisaks vaikselt tiksuvale 3. sambale enda amatöörlike võtetega riskantsete ideede proovimist, mis võivad, aga ei pruugi realiseeruda "jackpotiga" ja kolmandat sammast polegi vaja - sel juhul pärandad selle näiteks oma koerale või mida iganes :)
1. ....teine kasvatas oma kapitali ise (investeerides täpselt sama palju kui esimene sõber) ja saavutas keskmiseks aastatootluseks väga kõrged 15,3%.
15,3 ei ole ju mitte indeksfondi tootlus! milline indeks tõuseb 15,3% aastas iga-aastaselt!!??
siia on jäetud lisamata, et teine sõber veetis kogu oma aja turul toimuvat jälgides ja oi oi kui palju ta veel teenustasusid maksis! esimene mekkis samal ajal õlut ja lebas rannas...
eraisikuna aktsiaid vahetades tuleb sul veel iga-aastaselt tulumaksu maksta, pf-is maksad alles siis kui raha kasutama hakkad. aktsitega spekuleerides doteerid terve elu riiki, siis juhtub krahh ja aktsiad kukuvad ja kaotasid oma varanduse, elu jooksul riigile makstut aga tagasi enam ei saa!
2. minu teada pole indeksfondil jah haldus-tasu aga sisenemis-väljumistasud ületavad kordades pensionifondide omi, või millist if-i sa silmas pead?
ma ei usu, et if-i haldur teeb tasuta tööd ja maksab kõik kulud (teenustasud) peale
minu esimene valik on PF ja teine hoopis tavalised aktsiafondid (kui näen mõnel parasjagu head potensiaali) aga eks sa otsustad muidugi ise!