Indeksifond vs. pensionifond

kuhu oma säästud panna

"indeksifond" ehk ostad iga kuu või paar korda aasta jooksul aktsiaid. Investeerid fikseeritud % palgast.

Plussid:
ei pea maksma haldustasu
jälgid ise uudiseid ja turgu, õpid midagi juurde
you are on your own
väikesed koguseid stabiilselt ostes oled pikaajaliselt plussis (ei püüa tippe ega langusi)
indeksit ei saa täpselt jälgida aga see ei ole miinus (saad mõnda aktsiagruppi suurendada vastavalt soovidele ja oma kõhutundele)
Miinused:
väikeinvestor ei saa IPO-des osaleda
suured liikumised võid maha magada, riskantsem

pensionifond - sõlmid pangaga lepingu, saad tasuta dvd mängija ja pensionile jäädes hispaanias koos veerpaluga puhata. carefree.
Plussid:
maksusoodustused
Miinused:
ei usu pensionifondi
mulle tundub, et esimene variant on soodsam? kui turud kukuvad siis kukub ka pensionifond, ehk sinu raha ei ole pensioniks ikkagi alles.

ka professionaalid eksivad.

pensionifondi kasuks räägivad maksusoodustused, aga ma ei ole sugugi kindel kas nendest saadav võit on suurem kui ise turule minnes saadav hinnakasv.

lhv või teised analüütikud, kas keegi on teinud sellised arvutused? mis juhtub erinevate stsenaariumide korral kui ise turule minna või kui valida pensionifond? veenge mind, kas peaksin pensionifondi valima?
Ise küsin ise vastan :)
tahaks teiste arvamust ka kuulata ...
mina valisin mõlemad.
ma võtsin balzamsi ja siis veel natuke balzamsi...tulus ja tervislik
Ma ei taipa nüüd seda ära, et miks "ei usu pensionifondi" aga samas usud finantsvaradesse investeerimisse üldisemalt. Või tähendas see mitte uskumine seda, et ei usu aktiivsesse portfellijuhtimisse?

3. samba tulumaksuefekt pikkade aastate peale taandatuna teeb enam vähem tasa fondi haldustasu. Seega tulumaksusoodustus muudab PF haldustasu mõttes samaväärseks indeksfondiga. Sisenemis- väljumistasude tõttu siiski jääb PF teenustasude mõttes pisut kallimaks.

PF-st saad juba 2 aasta möödudes kogu raha välja võtta - maksad enam vähem eelnevalt tagastatud tulumaksu uuesti tagasi ehk kokkuvõttes tulumaksu mõttes peaaegu samaväärne 2+ aastase investeerinuga tavalisse investeerimisfondi või indeksfondi. Peaaegu seepärast, et lisandub ka 2% trahv enne 55 eluaastat raha väljavõtmise puhul. Kui tulumaksumäär aga peaks langema 2%, siis see teeb selle 2% trahvi tasa.

Kui aga peaks juhtuma, et raha polegi vaja enne 55 eluaastat välja võtta, siis kehtib juba 10% tulumaksumäär ja PF realiseerimine muutub võrreldes indeksfondiga soodsamaks.

Kui on kindel, et enne 2 aastat raha vaja pole ja kui sissetulek koosneb tulumaksuga maksustatavast palgatulust ja/või mingi vara/päranduse tulumaksutatavast realiseerimisest, siis mina valiks PF. Valiks seetõttu, et PF-ga kaasneb optsioon tulu soodsaks realiseerimiseks kaugemas tulevikus. Minu arvates on see optsioon väärt rohkem kui PF-ga kaasnevad suuremad kulud sisenemis- ja väljaumistasude näol.
siin on kirjas selline jutt. kas keegi selle kalkulatsiooni exceli failina ka esitaks.

Kui suur on kasu investeerimisest pensionifondi?
Riik annab raha juurde, mis on väga kasulik. Näiteks. Kaks sõpra investeerisid 30 aastat. Sellel perioodil oli palgatõus keskmiselt 4% aastas. Esimene sõber valis kogumispensionifondi, mille keskmine tootlus oli 7,5% (LHV Aktsiapensionifondi mudeli ajalooline tootlus); teine kasvatas oma kapitali ise (investeerides täpselt sama palju kui esimene sõber) ja saavutas keskmiseks aastatootluseks väga kõrged 15,3%. Aga tulemus oli jahmatav: mõlema sõbra lõppsumma oli võrdne, ja see oli ca 1,13 miljonit krooni. Samas võttis esimene sõber tulemuse saavutamiseks oluliselt väiksema riski, kui teine.
https://www.lhv.ee/start/products.cfm?doc_id=20914
minu skepsis on seotud sellega et need 4% peab riik välja käima. aga kui pensionäre rohkem kui töötajaid, kas siis riik jõuab maksta. kui isegi jõuab, kas siis selle arvel ei jää tegemata muud kulutused. a la mina pensioni saan aga arstile palga maksmiseks jääb selle võrra vähem raha, mistõttu ta välismaale tööle läheb. mul on küll keskmisest suurem pension, aga arstiabi ikkagi ei saa.
need 4% käib riik välja ainult töötamise ajal...see et pensionäre on rohkem kui töötajaid tähendab et riik maksab seda 4% ju vähemusele...;)
pensionäridele makstavat pensioni ei puuduta see 4% kohe kusagilt äärest...

ja mis puutub riigi eelarvepoliitikat ja selle mõju ravikindlustusele jms, siis pigem on siin jätkuvalt näha suunda suurema omavastutuse poole, et riik jätab inimesele rohkem raha kätte, aga kui vaja näiteks arsti juurde minna, siis tuleb ka rohkem endal välja käia...ons see õige või vale, ei oska öelda aga valikusse, kas kasutada kogumispensiont või mitte, see igastahes ei puutu...
4% ei ole riigile täiendav kulu ega saajale täiendav pension. Selle võrra väheneb I sammas. Vahe saajale tekib 4% investeerimisest ja inv. tootlusest.
4% on oma enda väljateenitud pensioniraha mis ühiskatlasse suunamise asemel liigub oma nimele ja praegustele penisonäridele väljamaksmise alusel hakkab teenima ...

muidu pensionikassasse 20% Sinu palgalt (sotsiaalmaks 33% = 20% riigipension + 13 ravikindlustus), peale II samba tegemist 16% (sotsiaalmaks 33% = 16% pension + 4% II sammas + 13% ravikindlustus)

aga riigipension ei vähene üks ühele selle 4% ümbersuunamise tõttu, võit II sambas on üsna lühikese aja järel suurem kui kaotus riigipensionis ... arvutasin seda ise veel, aga ei mäleta - miski 2-3 aastat vist piisav juba ...

long@LHV Maailma Aktsiad - alates I liitumisperioodist, hetke tootluse põhjal parim valik :)
Alguses on 4% ju ikka läheb üksühele riigipensionist maha, võit tuleb hiljem tänu fondi tootlusele. Eksin?

Orwell

4% Sinu brutopalgast läheb II samba fondi ja hakkab kasvama

Aga Sinu riigipension on baasosak + staazhisosak + kindlustusosak, 4% mõjutab neist ainult viimast ...

kindlustusosak = peale 1999 Sinu palgalt makstud sotsiaalmaksu aastakoefitsientide summa (koefitsient 1 väärtus hetkel 42.83)

aastakoefitsient = Sinu palgalt aastas makstud sotsiaalmaks (enne 20%, peale II sambaga liitumist 16%)/riigi keskmiselt töötasult makstud sotsiaalmaks

kui kõik inimesed oleksid korraga II sambaga liitunud, siis ei oleks see Sinu riigipensioni üldse mõjutanud - 4% oleks maha läinud nii jagatavast kui jagajast, läbi noorte kohustusliku liitumise liigume aga tasapisi nagunii sinnapoole, kus kõik on 4% maksjad

vt. ka http://www.pensionikeskus.ee/?id=696

Valemi kaudu ei kaota riigipensioni summas rahaliselt seda 4%, mis II sambasse läheb. Probleem võib-olla hoopis selles, et 4% möödasuunamine Pensionikassast ei lase tulevikus enam selle valemi järgi riigipensioni maksta ... raha lihtsalt ei laeku piisavalt

Ehk siis Henno viimane lõik võttis kogu probleemi olemuse kokku. Inimesed, olge valvsad!

Ja seetõttu ei saa ma täpselt aru teisest lõigust:
"aga riigipension ei vähene üks ühele selle 4% ümbersuunamise tõttu, võit II sambas on üsna lühikese aja järel suurem kui kaotus riigipensionis ... arvutasin seda ise veel, aga ei mäleta - miski 2-3 aastat vist piisav juba"

Sõltub kellele. Üksikisiku seisukohalt muidugi mitte, aga riigi seisukohalt on see väga valus probleem kohe jui maksutulud peaksid hakkama vähenema.
ot aga kuidas see erakatel-vs-ühiskatel e. tants 2. samba aurukatla ümber teema algataja küsimusega seotud on (mitte, et tegu poleks kasuliku infoga)?

minu meelest rääkis jahaga 3. sammas vs indeksifond investeerimisest.

Enz, pole arvutanud, aga kohvipaksu pealt vaadates tundub mulle, et riigilt saab tulumaksu näol rohkem tagasi kui 3. samba fondihaldurile haldustasu maksan võrreldes indeksfondiga, kus seda ei ole. Kas sa oled arvutanud?
Niiet kui juba selline otsus teha (liituda 3. sambaga), siis peaks ju olema suht kindel, et enne 55. eluaastat seda näppima ei hakka - 1) stiimul seda rahulikult seista lasta suurem, sest muidu pead tulukat maksma, 2) töötab tõesti optsioonina, et kui juhtub jama, siis saad raha kätte kui tulukat plekid, aga kui joppab, siis "optsioon töötab" ja saad veel tulukast lahti...
...iseasi on muidugi spekulatsioonid teemal kas paari-kolmekümne aasta pärast üldse enam üksikisiku tulumaks olemas on, aga mulle tundub, et vananevas ühiskonnas nagu meil, on ja jääb riik präänikut pakkuma pensionisambasse investeerijatele, niiet küll siis mõeldakse mõni muu motivaator välja. Ühesõnaga common sense'i kasutates jõuan mina igatahes järeldusele, et peaks kasulikum olema pensionifondi investida, kui eesmärk on omale pensionipõlveks raha koguda.

..muidugi omaette teema (mida ma arvan, et teema-algataja TEGELIKULT mõtles) on see, et kas juhitud (tulumaksusoodustusega 3. samba pensioni-)fond pika-ajaliselt lööb või kaotab indeksifondile tootluses? Vat mina seda kvantifitseerida ei oska... äkki keegi jõuab lõpuks idu analüüsini, mina annan alla...?
...kui ma nüüd järgi mõtlen, siis..., jahaga, sa räägid küll indeksifondist, aga viis kuidas sa seda ostad/müüd viitab ikkagi sellele, et tulemusena on ka see "fond" juhitud, sinu enda poolt (või kuidas sa kavatsed langusi vältida ilma positsioone maha müümata?). Ehk sel juhul taandub ju võrdlus ikkagi "fondijuht sina" vs (juhitud) pensionifond, mitte indeksfond vs juhitud pensionifond. Indeksfond oleks ta siis, kui sa teed otsekorralduse, mis kehtib vähemalt sinu 55 aastaseks saamiseni ja enam seda ei puutu. Kui nii, siis küsid sa meilt kumb on professionaalsem varakasvataja - sina ise, või pensionifondi meeskond :))
..ja nagu esmalt ütlesin, tegin mina mõlemad - indeksifond e. kasvukonto - et ise juurde õppida ja mängida - 3. pensionisammas -eesmärgiga seda mitte puutuda enne pensioni-iga.
1) Tundes ennast, tean, et "kasvukonto" kasvatamine pensionini on üsna utoopiline idee.
2) kui räägin oma pensionist, siis ei ole mõtet selle kasvatamist amatööri (enda) kätte usaldada. Usaldan igal juhul meeskonda, kes kasvatab paljude samasuguste amatööride pensioni, kui ennast.
See, muide, ei takista, lisaks vaikselt tiksuvale 3. sambale enda amatöörlike võtetega riskantsete ideede proovimist, mis võivad, aga ei pruugi realiseeruda "jackpotiga" ja kolmandat sammast polegi vaja - sel juhul pärandad selle näiteks oma koerale või mida iganes :)
TO: jahaga
1. ....teine kasvatas oma kapitali ise (investeerides täpselt sama palju kui esimene sõber) ja saavutas keskmiseks aastatootluseks väga kõrged 15,3%.
15,3 ei ole ju mitte indeksfondi tootlus! milline indeks tõuseb 15,3% aastas iga-aastaselt!!??
siia on jäetud lisamata, et teine sõber veetis kogu oma aja turul toimuvat jälgides ja oi oi kui palju ta veel teenustasusid maksis! esimene mekkis samal ajal õlut ja lebas rannas...
eraisikuna aktsiaid vahetades tuleb sul veel iga-aastaselt tulumaksu maksta, pf-is maksad alles siis kui raha kasutama hakkad. aktsitega spekuleerides doteerid terve elu riiki, siis juhtub krahh ja aktsiad kukuvad ja kaotasid oma varanduse, elu jooksul riigile makstut aga tagasi enam ei saa!

2. minu teada pole indeksfondil jah haldus-tasu aga sisenemis-väljumistasud ületavad kordades pensionifondide omi, või millist if-i sa silmas pead?
ma ei usu, et if-i haldur teeb tasuta tööd ja maksab kõik kulud (teenustasud) peale

minu esimene valik on PF ja teine hoopis tavalised aktsiafondid (kui näen mõnel parasjagu head potensiaali) aga eks sa otsustad muidugi ise!