Kuidas valida aktsiaid hüperinflatsiooni vastu?
Saan aru, et hüperinflatsioonis kannatab kõik, ka aktsiad sest hüperinflatsioonist tulenev firma kahju on suur, kliendid lähevad pankrotti ja väheneb tulu ja kliendibaas ning aktsia võib maksta samapalju kui enne hüperinflatsiooni.
Ehk siis hüperinflatsiooni vastu ei saa kaitsta nende varadega millesse teoreetiliselt investeerides peaks vara säilitama aga praktikas mitte. Sest hüperinflatsioon toob kaasa ka kriisi mis mõjutab suuresti ka neid ettevõtteid kuhu investeeritud ja nende kliente mille baasil on heal ajal kujunenud aktsia hind.
Kui osta tallinna vett lihtsa loogika alusel, et kriisis on ka vett vaja siis see loogika võib alt vedada, sest ei ole teada kui suur protsent on tallinna veel kliendid keda hüperinflatsioon pankroti viib ja seeläbi ka tallinna veele kahjumit toob ja aktsia hinda allapoole toob, kriisikindlama investeeringu jaoks peaks olema tallinna vesi jagatud pooleks: ainult eraklientide osa ja äriklientide osa ja kummagi jaoks eraldi aktsia.
Ka kullakaevanduse aktsia võib nulli minna kui suur kriis, näiteks vabade vahendite kaotus ja pole enam raha töös hoida, samas kui erinevaid kullakaevandusi sisaldavaid aktsiaid osta siis see risk peaks olema minimaalne.
Kindlasti ei tohiks ära unustada mitmekesistamist ka hüperinflatsioonis, osta seda mida suudad mõistliku vaevaga maha müüa või osta midagi mõistlikus koguses. Ning ka varud ettevõtluseks, vahendid ja laovarud on kullast kallimad peale edukat rakendust ja müüki. Kui vaadelda laovarusid ja töövahendeid kui alates 100% dividendi maksvat „kulda“ aja jooksul, siis kuld muutub ebaatraktiivseks, isegi kui laovarud müüakse 10 aastaga maha, siis 1000 eurot kulla alla panduna selle aja jooksul nii suurt tootlust ei suudaks pakkuda garanteeritult. Reaalsuses ka kulda või hõbedat omada on riske maandav mitmekesistamise strateegia. Ning hõbeda puhul omakorda saab hõbeda sektoris valida lisaks sektori sisene mitmekesistamine, et vähendada veelgi riske ka hõbedaga.
Kinnisvara peaks olema hüperinflatsioonis üsna riskivaba mu arvates, sest elada on kõigil vaja kuskil.
Samas autot osta investeeringuna raske kuna kaotab 50% oma väärtusest iga paari aastaga. Seega on küsimus, kuidas omada autot sama riskivabalt raha kaotamata nagu kinnisvara ning saada positiivset rahavoogu veel otsa?
mismoodi hüperinflatsioon pankrotte põhjustab?
Hüperinflatsioonis kipuvad hinnad ees jooksma ja palgad järel. Kui ettevõte saab hindu tõsta ja alles paari kuu pärast (kui peab) palkasid, siis tekib ekstrakasum. Iseküsimus, et kas on sellised kaubad mille järgi jääb nõudlus ka siis kui inimeste ostujõud väiksem.
Pakun, et ravimiäri püsib siiski suhteliselt kindlana. Ja miks mitte vesi, küte, toit.
Pakun, et ravimiäri püsib siiski suhteliselt kindlana. Ja miks mitte vesi, küte, toit.
Teooria. Väiksem output võrdub vähem tootmist = vähem firmasid (ja vähem töötajaid)
Hyperinflation results in LESS OUTPUT because people no longer will accept money since it is losing its value very quickly. They will therefore either barter or produce everything for themselves. Therefore, society will not benefit from the gains in output caused by specialization and exchange (trade) and LESS WILL BE PRODUCED.
Hyperinflation results in LESS OUTPUT because people no longer will accept money since it is losing its value very quickly. They will therefore either barter or produce everything for themselves. Therefore, society will not benefit from the gains in output caused by specialization and exchange (trade) and LESS WILL BE PRODUCED.
Need kes kogesid vene rubla hüperinflatsiooni 1990date alguses, need ei soovitaks sellist asja isegi vaenlasele. See oleks enneolematu kriis maailmas kui USA dollar ja euro hüperinflatsiooni kukuvad.
Hüperinfla (definitsioon) on alates 50%/kuu. Natuke raske uskuda, et abesiki teemat algatades midagi sellist mõtles.
Isegi 50% aastas oleks täiesti pöörane rahvusvaheline skandaal. Kui koroonakriisi ajal oli FED suhtumine et 'whatever it takes', siis sellise infla puhul oldaks veel rohkem nö tagajalgadel.
yanek
mismoodi hüperinflatsioon pankrotte põhjustab?
Ma pidasin silmas kiiret inflatsiooni kus ettevõtted ja kodanikud kaotavad kogu oma säästud ja vabad käibevahendid, siis ei ole enam millest edasi kaubelda ja enneolematu kriis ja vaja kuidagi uut valuutat hankima hakata, ei saa ju olla, et peale hüperinflatsiooni hakataks kohe järgmine päev uuesti trükkima uue nimega valuutat, et oleks inimestel ja riikidel käibevahendid. Kui asi on leebem siis hea meelega võtaks selle reaalsuse vastu aga hetkel on hüperinflatsioon minu jaoks midagi sellist nagu just kirjeldasin. Minu definitsiooni järgi on hüperinflatsioon see, et selle ilmnemisel ei jõua inimesed reageerida, et rahast vabaneda ja kaupade vastu vahetada ja kaotavad kõik või 50% kuniks jõuavad kaubaks vahetada raha.
kindsigo
Isegi 50% aastas oleks täiesti pöörane rahvusvaheline skandaal. Kui koroonakriisi ajal oli FED suhtumine et 'whatever it takes', siis sellise infla puhul oldaks veel rohkem nö tagajalgadel.
Kui see vallandub, siis see on nagu pandeemia. Võid olla tagajalgadel niipalju kui tahad, ega selle tagajalgadel olemisega midagi ei muuda.
See käivitb nii: Kriisiga ärahirmutatud inimesed koguvad raha varuks. Lükkavad oste edasi. Samas raha muudkui pumbatakse süsteemi edasi. Mingil hetkel saavutatakse põhi ja hakkab vaikselt hinnatõus. Siis mingil hetkel märkavad paljud, et kui ma oleks oma edasilükatud ostu ära teinud eile, siis oleks odavamalt saanud ja otsustavad nüüd ostu ära teha. Kuna tootmist on vähese nõudluse tõttu piiratud, siis nõdluse suurenemise tõttu hakkavad hinnad suuremas tempos kasvama. Siis hakkab grilliõhtutel teemaks olema see, et odavnevast rahast tuleb vabaneda ja massid tormavad oma mustade päevade rahavarusid realiseerima.
Üha suurenevale rahatrükile piiri panemist takistab see, et proportsionaalselt hinnatõusule peavad kasvama ka riigieelarved.
Ma arvan et hüperinflatsiooni ei tule, sest see juurdepumbatud raha ei jaotu ühtlaselt laiali vaid ainult 1-2% rikaste kätte, kes üksinda ei suuda seda ostupaanikat käivitada.
kindsigo
Ma arvan et hüperinflatsiooni ei tule, sest see juurdepumbatud raha ei jaotu ühtlaselt laiali vaid ainult 1-2% rikaste kätte, kes üksinda ei suuda seda ostupaanikat käivitada.
Never underestimate the utter stupidity of politicians!
Rahatrükk on tekitanud megagiga varahindade inflatsiooni, millest tavainimene ei ole eriti osa saanud. Sisuliselt on loodud ajaloo suurim ebavõrdsusplahvatus. Päris kindlasti jõutakse ühel hetkel selleni, et trükisooja rahhi hakatakse ka tavainimesele andma. Siis jääb üle ainult kukalt sügada ja mõelda, et millal see trükkimise ülempiir saabub - ehk see hetk, kui kriitiline mass kasvõi neid samu tavainimesi leiab, et... Wait a minute! This is a scam!
:-D
Ülempiir saabub siis kui suurima nominaaliga rahatähele ei taha enam nullid ära mahtuda.
Trükisooja rahhi antakse ammu juba tavainimestele, USAs 1200 taala per nase või palju see oligi ja Euroopas makstakse selle prinditud rahaga koroona tõttu koju jääma sunnitud inimeste palkasid (Eestis tehti seda küll reservidest, aga tuu sai otsa ja edaspidi läheb ka meil edasi nagu mujal). See, et ainult rikkad saavad on müüt, mis kehtis eelmis kriisi ajal, kui enamus rahhist läks bailoutimiseks.
Keegi oskab öelda, miks inflatsiooni ei teki sellise rämeda rahatrükkimisega?
Miks Big Mac ei maksa juba 100usd?
Mida teadlased selle kohta räägivad?
Miks Big Mac ei maksa juba 100usd?
Mida teadlased selle kohta räägivad?
privador
Keegi oskab öelda, miks inflatsiooni ei teki sellise rämeda rahatrükkimisega?
Miks Big Mac ei maksa juba 100usd?
Mida teadlased selle kohta räägivad?
Deflatsiooniline šokk tekitab augu. Auku hakatakse buldooseriga sinna rahapakke lükates täitma. Probleem on selles, et see toimub kottpimedas. Keegi ei tea, kui sügav auk on täpselt? Keegi ei tea, millal august saab kuhi? Inflatsioon on käes siis, kui august on kuhi saanud üleöö. Jah, inflatsiooni saab heleda latakaga tappa. Lükkad intressid üles ja nii ta surebki. Aga Euroopas sureks sellega ka ühisraha ja illusioon rahvaste sõprusest, liitriigist ja kõigest sellest, mis tavainimesele on üha abstraktsem ja eurokraadile üha olulisem.
Klassikalise rahandusteooria järgi sõltub inflatsioon raha pakkumisest ja raha käibekiirusest. Et inflatsioon raha pakkumise suurenedes samaks jääks, peab käibekiirus vähenema (ehk säästetakse, mille tunnistajateks me ka hetkel oleme). Keynesi ja Modern monetary theory põhjal aga sõltub inflatsioon veel ka sellest, kas majanduses on vabasid ressursse. Kui kaupade/teenuste pakkumine majanduses kasvab sama palju kui raha pakkumine, siis inflatsiooni ei järgne. Piltlikult öeldes, Eesti riik väjastab riigivõlakirju ja saadud raha eest ehitab Saaremaa silla ja põhimaanteed neljarealiseks. Inimesed saavad tööd, majandus kasvab, inflatsioon on kontrolli all. Aga selge on see, et keegi täpselt ei tea, millal seda raha liiga palju on ja litakas ära käib, vaja on vaid triggerit.
privador
Keegi oskab öelda, miks inflatsiooni ei teki sellise rämeda rahatrükkimisega?
Miks Big Mac ei maksa juba 100usd?
Mida teadlased selle kohta räägivad?
Inflatsioon tekib tavaliselt siis kui majandus areneb kiirelt, seda saime näha enne eelmist masu, aastatel 2003-2007(2008). St inimestel tekib juurde raha, mida kulutada. Inimestel palk tõusis, paljud teenisid suuri summasid läbi kinnisvaratehingute jne. Inimesi paneb kulutama kindlus tuleviku ees, siis kui laenu saab kergelt, kaupadel oli hinnakasv (energia, kütuste, piimatoodete, köögiviljade hinnad kasvasid). Inimesed on teadvustanud, et kaupu ja kinnisvara tuileb soetada varem, sest hiljem soetades on kõik palju kallim. Kõik see oli olemas noil aastatel.
Viimastel aastatel on vastupidi - inflatsioon on madal, inimesed on õppinud säästma, laenu enam ei anta nii lihtsalt. Nüüd veel hirm ka tuleviku ja järgmise saabuva MASU ees paneb veelgi kokku hoidma, sest eelmisest MASU-st on inimestele jäänud mälestus, et sularaha oli see, millele sai kindel olla.
...inimestele jäänud mälestus, et raha oli see, millele sai kindel olla.
...suur saab olema nende üllatus, kui...
...suur saab olema nende üllatus, kui...
Karum6mm
...inimestele jäänud mälestus, et raha oli see, millele sai kindel olla.
...suur saab olema nende üllatus, kui...
Eelmise MASU ajal manati raha väärtuse järsku kukkumist kogu maailmas, mitte ainult Eestis. :-) Seda peaks me mäletama ju kõik. Aga midagi sellist ei juhtunud.
Mis lükkaks valitsevatele valuutale inflatsioonihoo sisse praegusel ajal?
Eelmise MASU ajal manati raha väärtuse järsku kukkumist kogu maailmas...
Aga see tuligi ju. Lihtsalt vara-, mitte tarbijahindades.
Aga see tuligi ju. Lihtsalt vara-, mitte tarbijahindades.