krson Parem küsimus on kas AUD, CAD ja JPY kaasa lähevad.
Oot, kuidas sa ette kujutad, et USD läheb vabalangusse ja sina, kaval suslik, istud plastkust CAD küpüüride peal nagu Smaug ja hõõrud käsi? Kui hüper, siis hüper - pole kellelgi pääsu.
Aga kuidas selle eur'iga on., ma päriselt ka mõtlen, et kui ameeriklased trükivad ühe kersetäie usa raha, tõstavad ühe ookeani veetaset. Eeldame, et intressimäärad euriga on võrdsed. Mis nüüd tasemega teises ( euro) ookeanis saab varade väärtuse mõttes. Tundub imelik mõelda, et nad saavad kogu maailma üles ja ära osta. Eeldame siis veel, et eurooplased trükivad ka, aga näiteks poole vähem.
Et valuuta oleks stabiine, peab turul ringlev rahahulk ja pakutavad kaubad/teenused olema tasakaalus, ehk rahal peab olema kate. Nüüd rebeneb tasakaal kahest otsast. Suurendatakse massivvselt rahahulka, samas kaupade tootmine on vähenenud ja teenuste pakkumine tätsa koomas. Kas just hüper-, aga kõrgest inflatsioonist ei ole pääsu.
BRUSSELS/FRANKFURT (Reuters) - Euro zone inflation plunged this month on crashing oil prices, signalling the start of a possible deflationary spiral as government lockdowns in response to the coronavirus trigger a dramatic slowdown in economic activity. Inflation in the 19 countries sharing the euro fell to 0.7% from 1.2% in February, Eurostat said on Tuesday, undershooting already modest expectations of 0.8%.....
....But food price inflation accelerated to 3.5% from 2.6%, extending a rise that may be aggravated by lockdown measures that could make it difficult for food products to reach the consumer. The United Nation’s Food and Agriculture Organization has warned that restrictions could make it difficult for seasonal workers to move around and for finished products to be shipped, putting upward pressure on food prices. But the counterweight from cheap oil and subdued activity is likely to be greater, keeping inflation well below the European Central Bank’s target of almost 2%, a mark it has failed to hit for nearly a decade now.
mutionu Et valuuta oleks stabiine, peab turul ringlev rahahulk ja pakutavad kaubad/teenused olema tasakaalus. Nüüd rebeneb tasakaal kahest otsast. Suurendatakse massivvselt rahahulka, samas kaupade tootmine on vähenenud ja teenuste pakkumine tätsa koomas. Kas just hüper-, aga kõrgest inflatsioonist ei ole pääsu.
Koomas on pakkumispool ikka seetõttu, et nõudlus läks enne kunstlikku koomasse. Nõulduse kasvades kasvab ka pakkumine, vähemalt seni kuni tehased alles ja lennukeid/laevu pole vanarauda saadetud. Sõltub kõik sellest kui kiirelt patsienti koomast välja tuuakse.. mida pikem kooma seda aeglasem ärkamine.
Sellega nii, et pidev raha juurdetrükkimine käis aastaid käsikäes kohe-kohe saabuva kriisiga hirmutamisega. Juurdetrükitav raha on akumuleerunud kontodele kriisiootuses ja hirmus, ehk ei ole läinud käibele. Sellest ka raha üleküllus pankades ja olematud või miinusintressid hoiustele. See on nagu lume vaikne kogunemine mäeküljele. Ühel hetkel piisab väikesest köhatusest, et laviin vallandub.
Rahandus on majanduse vereringe. Praegu on olukord selline, et vereringe on häiritud. Paljud organid on jäänud hapniku- ja toitainetepuudusesse. Et suuremat kahju ära hoida, on hakatud puuduses olevatele organitele verd juurde pumpama, kuigi organismis tervikuna verepuudust ei ole. Lihtsalt ringlus on häiritud. See võib tekitada süsteemis ülerõhu ja vereringe taaskäivitudes võib süsteem lõhkeda. Tegelikult tuleks vere juurdemanustamise asemel üritada seda hoopis kuidagi ringi ajada. Aga kuidas? Kuuldavasti on hiinlased võtnud kasutusele vautšerid, millega saab kaupade ja teenuse eest allahindlust ja selle maksab kinni riik. Päris huvitav lahendus. Rahvale tuleks jagada piiratud kehtivusajaga vautšereid. See tooks raha padja seest välja.
et talongid level2.. mis siis kui ehk vaja polegi, ag kui soodsamalt saab, siis ehk siiski.. no ei saa ju olla et kui homme raha otsas, et siis uut ei jagata :)
kuidas tagada raharinglus > läheneme loodussöbralikult: ajas isepurenev rahakupüüri paber ja päikesevalguses hajuv trükitint.. ja peagi on ei mingeid mitteringlevaid madratsialuseid rahahoidlaid
Kuna kõik asjad tehakse Hiinas, siis on hiinlaste kätte kogunenud märkimisväärne kogus EUR ja USD. Mida teha, et hiinlased maailma kokku ei ostaks? Lahendus: Trükkida raha massiliselt juurde ja muuta hiinlaste kätte kogunenud raha väärtusetuks. Koroonakriis annab selleks suurepärase ettekäände eriti kui kriis sai alguse Hiinast.
mutionu Kuna kõik asjad tehakse Hiinas, siis on hiinlaste kätte kogunenud märkimisväärne kogus EUR ja USD. Mida teha, et hiinlased maailma kokku ei ostaks? Lahendus: Trükkida raha massiliselt juurde ja muuta hiinlaste kätte kogunenud raha väärtusetuks. Koroonakriis annab selleks suurepärase ettekäände eriti kui kriis sai alguse Hiinast.
Mis oleks usalduse kadumise katalüsaatoriks ja mida teha siis kui raha selle tulemusel kaotab... nt. 90+% oma väärtusest? Mis oleks periood, kas 1 või 10 või 100 aastat? Aga põhimõttelist vahet pole, selline asjade käik lõppeb alati rahva vaesumisega ja aadri laskmisega. Lahendus?
Põllumees põline rikas. Osta maad. Süüa tahavad inimesed ka vaesumise järgselt ja on vähemalt mingi lootus, et seekord sind kulakuks ei tehta ega Siberi ei saadeta.
Lahendus on jah, et hoia oma vara reaalsetes varades. Kinnismõte et rahal on mingi oma väärtus ja keerulistel aegadel istun rahas, võib valusalt kätte maksta.
kindsigo Põllumees põline rikas. Osta maad. Süüa tahavad inimesed ka vaesumise järgselt ja on vähemalt mingi lootus, et seekord sind kulakuks ei tehta ega Siberi ei saadeta.
...ma mäletan seda, kuidas eelmise kriisi käigus tuldi seda maa, metsa ja lehma juttu rääkima. Ei, mulle meeldib ka see jutt, kuid kui ma mõtlen sellele, mitu korda oli minu vanavanaisal võimalik oma eluea jooksul (100 aastat) oma maast, metsast ja lehmadest ilma jääda, siis tundub rohkem sellise...enese rahustamise strateegiana.
(Maa sai enne teispoolsusesse minekut tagasi. Vabadussõjas osalemise eest sai Einselnilt medali ka.)