Millal juhtub?
(Wikipedia) Hyperinflation is often associated with some stress to the government budget, such as wars or their aftermath, sociopolitical upheavals, a collapse in aggregate supply or one in export prices, or other crises that make it difficult for the government to collect tax revenue. A sharp decrease in real tax revenue coupled with a strong need to maintain government spending, together with an inability or unwillingness to borrow, can lead a country into hyperinflation
Mis sellega kaasneb?
(Wikipedia) Unlike low inflation, where the process of rising prices is protracted and not generally noticeable except by studying past market prices, hyperinflation sees a rapid and continuing increase in nominal prices, the nominal cost of goods, and in the supply of money.[2] Typically, however, the general price level rises even more rapidly than the money supply as people try ridding themselves of the devaluing currency as quickly as possible. As this happens, the real stock of money (i.e., the amount of circulating money divided by the price level) decreases considerably.
Lihtsamalt öeldes: sõdade, kriiside, katastroofide jne. üks võimalik variatsioon on selline, kus alguses muutub raha väärtuslikuks aga mingi hetk juhtub peale erinevaid tugimehhanisme olukord kus raha kaotab ülikiirelt väärtust. Isegi päevade või nädalatega. Müüd maja täna ja nädala pärast saad sama raha eest pool maja tagasi. Ehk siis ainuke võimalus on omada osalusi, varasid, infrastruktuure vmv et need omaks uutes standardites ka väärtust. Samas on olukordi Ladina-Ameerikast kus börs on tõusnud ala 50% aga valuuta kaotanud 80%. Selge on see, et Hiinas, Ameerikas, Euroopas hakkab sadama erinevaid tugiprogramme. Not if but when nagu öeldakse.
Hüperinflatsiooni kohta soovitan lugeda Adam Fergussoni raamatut „When Money Dies“. Seal kirjeldatakse Austria, Ungari ja Saksamaa hüperinflatsioonide põhjuseid, kujunemist ja tagajärgi kahe maailmasõja vahel. Kõiki neid ühendas maksukogumise ebaõnnestumine (kas siis territooriumite kaotuse või kodanike eitava suhtumise tõttu), eelarvepuudujääkide piiramatu likvideerimine trükipressi abil ning rahva usalduse kadumine vääringu vastu. Huvi pärast olen võrrelnud autori järeldusi tänapäeva hüperinflatsioonidega Zimbabwest kuni Venezuelani ning põhimõtteliselt klapib nagu rusikas silmaauku.
Hüperinflatsiooni vastu on raske ennast kindlustada, sest see annab tõsise löögi tervele majandusele. Kuigi nominaalselt võib tunduda, et aktsiad, kuld, kinnisvara jms justkui tõuseksid, siis inflatsiooniga korrigeerituna kaotavad praktiliselt kõik varaklassid. Isegi esmatarbekaupade ja toidu tootjad ei saa heast ärist rõõmu tunda, sest põhimõtteliselt vahetavad nad oma töö ja vaeva väärtusetute lepalehtede vastu.
Väga hästi hakkavad hoopis elama igasugused sahkerdajad, korruptandid ja sulid. Kõige mugavam on ujuda külje alla mõnele riiklikule kehandile, mille kaudu on võimalik hankida doteeritud hinnaga defitsiitset kaupa, saada odavat krediiti, vahetada välisvaluutat ametliku kursiga jne ning need sentide eest saadud väärtused maha müüa tõelise turuhinnaga. Edukaks osutub ärimees, kes müüb kauba maha, võtab ostjalt kohe raha, kuid tarnijale jätab üldse maksmata või teeb seda alles siis, kui inflatsioon on võla praktiliselt nullinud. Selliste skeemide massiliseks muutumine hävitab ühiskonnas igasuguse usalduse, mis põhjustab rahutusi, streike, kuritegevust, poliitilist ekstremismi, töötust. Need omakorda kisuvad majanduse veelgi sügavamale mülkasse. Nõnda käivitub allakäiguspiraal, kust välja rabelemine ei pruugi enam õnnestuda.
Lisaks vaimsele küljele on hüperinflatsioonil ka ränk mõju füüsilisele tervisele. Alatoitumise ja kütmata eluasemete tõttu hakkavad kergemini levima haigused, tõuseb suremus ning laste areng jääb toppama. Arstid väitsid, et Weimari vabariigis jäid koolilapsed paar klassi oma välismaa eakaaslastest maha, sest ei saanud piisavalt süüa.
Kas praegune kriis võib viia hüperinflatsioonini, sõltub sellest, kuidas helikopterilt raha loopima hakatakse. Kui see maandub finantssfääri lõugade vahele nagu eelmise kriisi järel, siis tõusevad golfikeppide, kokaiini, Manhattani penthouside ja eralennukite hinnad. Muu majanduseni tilgub liiga vähe, et hüperinflatsiooni põhjustada. Aga kui hakatakse Hongkongi stiilis kodanike pangaarvetele raha laadima, siis… elame-näeme.
Hüperinflatsiooni vastu on raske ennast kindlustada, sest see annab tõsise löögi tervele majandusele. Kuigi nominaalselt võib tunduda, et aktsiad, kuld, kinnisvara jms justkui tõuseksid, siis inflatsiooniga korrigeerituna kaotavad praktiliselt kõik varaklassid. Isegi esmatarbekaupade ja toidu tootjad ei saa heast ärist rõõmu tunda, sest põhimõtteliselt vahetavad nad oma töö ja vaeva väärtusetute lepalehtede vastu.
Väga hästi hakkavad hoopis elama igasugused sahkerdajad, korruptandid ja sulid. Kõige mugavam on ujuda külje alla mõnele riiklikule kehandile, mille kaudu on võimalik hankida doteeritud hinnaga defitsiitset kaupa, saada odavat krediiti, vahetada välisvaluutat ametliku kursiga jne ning need sentide eest saadud väärtused maha müüa tõelise turuhinnaga. Edukaks osutub ärimees, kes müüb kauba maha, võtab ostjalt kohe raha, kuid tarnijale jätab üldse maksmata või teeb seda alles siis, kui inflatsioon on võla praktiliselt nullinud. Selliste skeemide massiliseks muutumine hävitab ühiskonnas igasuguse usalduse, mis põhjustab rahutusi, streike, kuritegevust, poliitilist ekstremismi, töötust. Need omakorda kisuvad majanduse veelgi sügavamale mülkasse. Nõnda käivitub allakäiguspiraal, kust välja rabelemine ei pruugi enam õnnestuda.
Lisaks vaimsele küljele on hüperinflatsioonil ka ränk mõju füüsilisele tervisele. Alatoitumise ja kütmata eluasemete tõttu hakkavad kergemini levima haigused, tõuseb suremus ning laste areng jääb toppama. Arstid väitsid, et Weimari vabariigis jäid koolilapsed paar klassi oma välismaa eakaaslastest maha, sest ei saanud piisavalt süüa.
Kas praegune kriis võib viia hüperinflatsioonini, sõltub sellest, kuidas helikopterilt raha loopima hakatakse. Kui see maandub finantssfääri lõugade vahele nagu eelmise kriisi järel, siis tõusevad golfikeppide, kokaiini, Manhattani penthouside ja eralennukite hinnad. Muu majanduseni tilgub liiga vähe, et hüperinflatsiooni põhjustada. Aga kui hakatakse Hongkongi stiilis kodanike pangaarvetele raha laadima, siis… elame-näeme.
Hüperinflatsiooni tegime me läbi 1991-1992. http://www.estonica.org/et/H%C3%BCperinflatsioon_Eestis_1991-1992/
Cagani järgi algab hüperinflatsioon 50% kuus. Ma ei välista, et tollal teatud perioodidel loetud toodetel võis esineda ka selliseid hinnahüppeid aga üldiselt meil siiski hüperinflatsiooni ei olnud.
2korda2. Üldiselt meil hüperinflatsioon oli, ise mäletan, et ühes kuus hinnad tõusid 80% ja ettevõtte töötajate palkasid tuli ümber arvutada iga kuu vähemalt mitmekümne % võrra, sularaha ei jätkunud ja viidi sisse tsekiraamatud.
Kas see on hüperinflatsioon, kui kohvikus on söödav-joodav kraam terve nädala sama hinnaga ning järgmisel nädalal on kõik hinnad täpselt 1,5 -ga korrutatud, siis ülejärgmine nädal on see uus hind jälle 1,5 -ga korrutatud ning veel järgmine nädal on tehtud samamoodi? Ja niivisi korrutati seda hinda mitu kuud järjest.
Kuu alguses saadud raha ei maksnud järgmise kuu alguses, enne uut palgapäeva, enam suurt mitte midagi.
Kuu alguses saadud raha ei maksnud järgmise kuu alguses, enne uut palgapäeva, enam suurt mitte midagi.
Arvutada võite ise, aga õndsal sotsialismiajal maksis AI-93 20-40 kopkat/liiter, Ütleme nii aastal 1988 40kop. Enne rahavahetust 1992, maksis sama bensiin 30 rutsi/liiter, kui juhtumisi saada oli. Rahanumber polnudki probleem paljudele, aga bensiini lihtsalt polnud :D
antsukene
Arvutada võite ise, aga õndsal sotsialismiajal maksis AI-93 20 kopkat/liiter, Ütleme nii aastal 1988. Enne rahavahetust 1992, maksis sama bensiin 30 rutsi/liiter, kui juhtumisi saada oli. Rahanumber polnudki probleem paljudele, aga bensiini lihtsalt polnud
Oot-oot, antsukene, pinguta nüüd pisut oma mälu. 1988 oli hinnatõus ammu ära olnud ja 93 maksis juba 40 kopikat liiter. 20 kopikat liiter võis 93 maksta 1978 (kusagil sealkandis see hinnatõus ka toimus).
rubla suurem inflatsioon algas minu mäletamist mööda siiski kusagil aasta 1990 paiku.Kui Eesti kroonile läks oli rublas juba hüperinflatsioon ja keskmise suurusega diile tehti ikka kilekottide ja kohvritega
Leidsin üles oma vanad märkmed. 1992.a. jaanuaris oli tarbijahinna indeks eelmise aasta detsembri suhtes +87,0%,
veebruar jaanuari suhtes oli +74,0%, edasi vastavalt +30%, +10,6%, +5,2%, juuni maisse +11,4%. Siis tuli kroon ja indeks juulis +25%, augustis +18,4%, sept. +6,1%, oktoobris +8,3%, nov. +9,5% ja dets. +3,3%.
Näiteks 92.a. II kv. brutopalk oli 416.- rbl..
veebruar jaanuari suhtes oli +74,0%, edasi vastavalt +30%, +10,6%, +5,2%, juuni maisse +11,4%. Siis tuli kroon ja indeks juulis +25%, augustis +18,4%, sept. +6,1%, oktoobris +8,3%, nov. +9,5% ja dets. +3,3%.
Näiteks 92.a. II kv. brutopalk oli 416.- rbl..
Mina mäletan, et ühel aastal oli Eestis inflatsioon ca 1000% (nagu praktiliselt kõigis sotsialismilt kapitalismile üleminevates riikides samal ajal). siin on veidi leebem väide: Eesti taasiseseisvumise järel oli Eestis kehtivaks valuutaks rubla ja NSV Liidu hüperinflatsioon mõjutas tugevalt ka Eestit. Pooleteise aastaga tõusid hinnad umbes 10 korda."
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_majandus#Tarbijahinnaindeks
Igal juhul oli see hüperinflatsioon. Raha ei jõutud trükkida, viidi sisse tšekiraamatud, ei teadnud millal palga kätte saad, kui kätte said tuli see ruttu ära realiseerida (sest kõik kallineb, raha väärtus langeb). Huvitav oli, rohkem ei tahaks.
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_majandus#Tarbijahinnaindeks
Igal juhul oli see hüperinflatsioon. Raha ei jõutud trükkida, viidi sisse tšekiraamatud, ei teadnud millal palga kätte saad, kui kätte said tuli see ruttu ära realiseerida (sest kõik kallineb, raha väärtus langeb). Huvitav oli, rohkem ei tahaks.
Oot, mis hüperinflatsioon rublaaja lõpus? Raiuge endale pähe, et Siim Kallas ja Mart laar nullisid pensionäride säästud! Ja siis itse itsitasid õelalt! Ja Mart Laarile sellest ei piisanud. Ta hävitas ka põllumajanduse. Kõik isiklikust neoliberaalsest kurjusest muide!
Hiina
CPI: +5,2% yoy
Toiduainehinnad: +21,9% yoy
Sealihahinnad: +135,2% yoy
https://www.scmp.com/economy/china-economy/article/3074378/coronavirus-chinas-inflation-remained-high-february
Sealiha ostetakse aina rohkem siitpoolt.
CPI: +5,2% yoy
Toiduainehinnad: +21,9% yoy
Sealihahinnad: +135,2% yoy
https://www.scmp.com/economy/china-economy/article/3074378/coronavirus-chinas-inflation-remained-high-february
Sealiha ostetakse aina rohkem siitpoolt.
Sealiha hinda mõjutas minu mäletamist mööda sigade katk.
Siin teemas loeks hea meelega arutelu ja soovitusi oma vara kaitseks hüperinflatsiooni puhul.
ain25
Siin teemas loeks hea meelega arutelu ja soovitusi oma vara kaitseks hüperinflatsiooni puhul.
1) varad, millel on rahvusvaheline turg, a la kuld
2) mitteriknevad esmatarbekaubad: wc-paber, tikud
3) asset-light ettevõtete aktsiad, kellel võks olla võimekust hindu tõsta samas tempos inflatsiooniga.
NB! Asset-heavy ettevõtete aktsiad pikaajalise hüperinflatsiooni tingimustes hästi ei tööta, amortisatsioonist tuleneva tootavate varade asendusvajaduse tõttu.
Hüperinflatsioonist räägiti alates 2007a, üks eestkõnelejaid oli Alar Tamming. Mida ei tulnud, seda ei tulnud. Tuli hoopis kerge deflatsioon.
Hüperinflatsiooni üks eeldus on, et inimestele jagatakse iga kuu välja aina kõrgemat palka, pensione, toetusi ja see jagamine peaks suurenema eksponentsiaalselt. Vabaturumajanduslikus kapitalismis on seda väga raske saavutada, rubla inflatsioon toimis, kui riigikord oli sotsialism.
Hüperinflatsiooni üks eeldus on, et inimestele jagatakse iga kuu välja aina kõrgemat palka, pensione, toetusi ja see jagamine peaks suurenema eksponentsiaalselt. Vabaturumajanduslikus kapitalismis on seda väga raske saavutada, rubla inflatsioon toimis, kui riigikord oli sotsialism.
Kuid kas sama ei tee välja kui raha jagatakse mittemidagitegemise eest ?
Oletame,et hotell ei tööta,töötajad istuvad kodus . Mingit lisaväärtust nad ei tekita,ainult tarbivad . Kui riik annab neile toetusi 80 % palga väärtuses mitmeid kuid, et nad nälga ei jääks,kas see ei ole sama mehhanism ?
Oletame,et hotell ei tööta,töötajad istuvad kodus . Mingit lisaväärtust nad ei tekita,ainult tarbivad . Kui riik annab neile toetusi 80 % palga väärtuses mitmeid kuid, et nad nälga ei jääks,kas see ei ole sama mehhanism ?
stagna
Kuid kas sama ei tee välja kui raha jagatakse mittemidagitegemise eest ?
Oletame,et hotell ei tööta,töötajad istuvad kodus . Mingit lisaväärtust nad ei tekita,ainult tarbivad . Kui riik annab neile toetusi 80 % palga väärtuses mitmeid kuid, et nad nälga ei jääks,kas see ei ole sama mehhanism ?
Hotellid on majandusest väga väike osa. Hüperinflatsioon eeldaks tunduvalt suuremat osakaalu inimesi saamas tohutus koguses lisaraha. Lisaks peaks see rahakogus igas kuus aina suurenema ja suurenema.
Lisaks veel, iga kriisisituatsioon paneb inimesi oma kulutusi piirama ja raha koguma. See toimus ideaalselt eelmise MASU ajal, inimeste käitumine on ka tänapäeval hoopis midagi muud, kui see veel oli 2006-2007. Ma kujutan ette, et jõude kodus istuv ja niisama raha saav hotellitöötaja üritab praegu võimalikult palju säästa, kuna tulevik on talle ebaselge.
Muidugi kui hotellitöötajad hakkavad üleüldse saama raha kodus istumise eest. Tõenäoliselt seda teed ei minda. Tõenäoliselt lastakse nad lahti ja nad hakkavad saama raha töötuskindlustuselt, mis on aga suht väike raha.
Ma arvan, et Euroopa raporteerib varsti jälle deflatsioonilisest majandusest, koos majanduslangusega.
Egas hotellid pole ainus sektor. Transport, meelelahutus,toitlustus, -kõik saavad pihta .
Eestis käib jutt juba ühistranspordi peatamisest . Ma eeldan siis,et linnadevaheline, mitte linna sees .Seegi oleks päris karm nätakas majanduse pihta .
Kui Kallas ütleb,et majandusse tuleb süstida kahjude kompenseerimiseks 8 jardi paari aasta jooksul, oleks see oluline faktor. Tootlikkus ju ei tõuse,vastupidi, see raha lihtsalt süüakse ära
Eestis käib jutt juba ühistranspordi peatamisest . Ma eeldan siis,et linnadevaheline, mitte linna sees .Seegi oleks päris karm nätakas majanduse pihta .
Kui Kallas ütleb,et majandusse tuleb süstida kahjude kompenseerimiseks 8 jardi paari aasta jooksul, oleks see oluline faktor. Tootlikkus ju ei tõuse,vastupidi, see raha lihtsalt süüakse ära