sa oled kindel?
usa vist isegi ei tea kas bailout on 2T või ..
Kui USA maksaks nagu vanaati öeldi “ilusti ja pikaajaliselt” siis tõmbaks majandust liialt kokku mida keegi ei taha.
Me tõenäoliselt näeme kõrgemat inflatsiooni, aga mitte ainult. Võimalik on valitsuse poolne normeerimine (talonge vene ajast teavad kõik), mida rakendati ka 2. Maailmasõja ajal USAs. Valitsuse defitsiidid olid pirakad ja tookord tõenäoliselt hoidis suuremast inflatsioonist ära ameeriklaste patriotism. Kaupadest oli puudus siis.
Hüperinflatsiooni praeguse seisuga küll ei usu. Katked tarneahelates, eriti Hiinast, teatud kaupade nappus jne. Sitapaberi nappus ei ole tegelik nappus, need varud taastatakse ja hinnad vaevalt, et tõusevad seal.
See asi on suurem, kui me iialgi näinud oleme. Häiritud on nii nõudlus kui pakkumine. See ei ole mitte suurem kui 2008, vaid see on suurem kui 1929.
Euroalal keegi sisuliselt mingit inflatsiooni ei rehkenda, sest sellest jamast tuleb üle saada, muuga saab hiljem tegeleda. Ei usu mingit euro hüperinflatsiooni ka. Maksed, mis tehakse (kõiki ei oska praegu ette arvata) ei lähe mitte lisatarbimisse, vaid võlgade maksmiseks, rentide maksmiseks, liisingute maksmiseks jne. Tarbitakse toitu, ravimeid, meditsiini kaitsevahendeid, meediat, internetti. Ei näe, et selline asi saaks hüperinflatsiooni tekitada kuidagi.
Hüperinflatsiooni praeguse seisuga küll ei usu. Katked tarneahelates, eriti Hiinast, teatud kaupade nappus jne. Sitapaberi nappus ei ole tegelik nappus, need varud taastatakse ja hinnad vaevalt, et tõusevad seal.
See asi on suurem, kui me iialgi näinud oleme. Häiritud on nii nõudlus kui pakkumine. See ei ole mitte suurem kui 2008, vaid see on suurem kui 1929.
Euroalal keegi sisuliselt mingit inflatsiooni ei rehkenda, sest sellest jamast tuleb üle saada, muuga saab hiljem tegeleda. Ei usu mingit euro hüperinflatsiooni ka. Maksed, mis tehakse (kõiki ei oska praegu ette arvata) ei lähe mitte lisatarbimisse, vaid võlgade maksmiseks, rentide maksmiseks, liisingute maksmiseks jne. Tarbitakse toitu, ravimeid, meditsiini kaitsevahendeid, meediat, internetti. Ei näe, et selline asi saaks hüperinflatsiooni tekitada kuidagi.
Kas pole tekkinud küsimust, miks üldse makse maksta, kui ühe ööga saab vabalt triljoneid juurde trükkida? Võiks kõigile jagada palju vaja ja saaks elada nagu neoaadel kunagi.;)
Sellel teemal on valgustav lugemine Adam Fergisson'i "When money dies".
Üks asi millega USA ja Euroliit hästi hakkama said viimase MASU ajal, oli see, et nii USD kui EUR säilitasid oma usaldusväärsuse. See oleks üks hullemaid asju mida keskpank või valitsus ette võtta saab, kui lasta valuutal vabalt kukkuda. Kui keegi arvab, et see meetod on võimalus kuidas majandust turgutada ja valitsusele vahendeid leida, siis eksitakse rängalt. Kui oli kõrge rubla hüperinflatsioon, oli metsik rahapuudus nii Eesti NSV valitsusel kui ka nõukogude liidu keskvalitsusel, vaatamata rublatrükile. Kaubad peideti ära angaaridesse, kust käärkäed käisid seda kangidega lahti raiumas jne. Riiklikult kehtestatud hinnad olid reaalsusel raskelt jalus jne.
Selline asi ei ole võimalik, et laseme USD või EUR "kergesse" inflatsiooni ja sellega roogime ühiskonnast välja kõik võlad ja muu "halva" kraami. Kogu selle asja haldamine, kui üritatakse kunstlikult veidi kõrgemat inflatsiooni tekitada, hakkab olema nagu tuumareaktori haldamine, kus tuleb, nagu noatera peal, väga täpselt hoida tasakaalu - et tuumareaktor samal ajal töötaks ja samal ajal ei tekiks kontrollimatut ahelreaktsiooni.
Rahatrükk on üks asi, teine asi on see, kui seda raha hakatakse kunstlikult tarbimisse suruma. Viimast ei tohi teha.
Selline asi ei ole võimalik, et laseme USD või EUR "kergesse" inflatsiooni ja sellega roogime ühiskonnast välja kõik võlad ja muu "halva" kraami. Kogu selle asja haldamine, kui üritatakse kunstlikult veidi kõrgemat inflatsiooni tekitada, hakkab olema nagu tuumareaktori haldamine, kus tuleb, nagu noatera peal, väga täpselt hoida tasakaalu - et tuumareaktor samal ajal töötaks ja samal ajal ei tekiks kontrollimatut ahelreaktsiooni.
Rahatrükk on üks asi, teine asi on see, kui seda raha hakatakse kunstlikult tarbimisse suruma. Viimast ei tohi teha.
See on huvitav mõtteharjutus et mis dollarist saab - see kuidas Fed hetkel turgu kokku ostab on pretsedenditu. BA hetkel parim näide. Kolm pärva kokku ostnud ja ikka jõhkra käibega. Huvitavaks läheb nüüd ka kubanduslepe EUga ja eriti Airbusi kontekstis. Heitis ju Trump ette EUle ühtteist. Praeguseks aga Usa valitsus päästab BAd selgeks defauldist.
ttrust
Üks asi millega USA ja Euroliit hästi hakkama said viimase MASU ajal, oli see, et nii USD kui EUR säilitasid oma usaldusväärsuse. See oleks üks hullemaid asju mida keskpank või valitsus ette võtta saab, kui lasta valuutal vabalt kukkuda. Kui keegi arvab, et see meetod on võimalus kuidas majandust turgutada ja valitsusele vahendeid leida, siis eksitakse rängalt. Kui oli kõrge rubla hüperinflatsioon, oli metsik rahapuudus nii Eesti NSV valitsusel kui ka nõukogude liidu keskvalitsusel, vaatamata rublatrükile. Kaubad peideti ära angaaridesse, kust käärkäed käisid seda kangidega lahti raiumas jne. Riiklikult kehtestatud hinnad olid reaalsusel raskelt jalus jne.
Selline asi ei ole võimalik, et laseme USD või EUR "kergesse" inflatsiooni ja sellega roogime ühiskonnast välja kõik võlad ja muu "halva" kraami. Kogu selle asja haldamine, kui üritatakse kunstlikult veidi kõrgemat inflatsiooni tekitada, hakkab olema nagu tuumareaktori haldamine, kus tuleb, nagu noatera peal, väga täpselt hoida tasakaalu - et tuumareaktor samal ajal töötaks ja samal ajal ei tekiks kontrollimatut ahelreaktsiooni.
Rahatrükk on üks asi, teine asi on see, kui seda raha hakatakse kunstlikult tarbimisse suruma. Viimast ei tohi teha.
Kuhu see rahatrükk lõpuks jääb, õhku rippuma või? Tagasi ei saa võtta enam ju.
Saab tagasi võtta küll. Hakkad keskpanga bilansist riigivõlga turule tagasi lükkama. Aga kujuta ette, mis siis juhtub - intressid hakkavad tõusma, likviidsust jääb vähemaks... Oi-oi!
Minu talupojaloogika ütleks, et kui reaalmajandus suuresti seisab ja tervete majandussektorite jagu sisuliselt pankrotistunud ettevõtteid kunstlikult elus hoitakse ning seal varasemalt hõivatud inimestele otse trükipressist kodanikupalka maksma hakatakse, siis hakkab sinna pumbatud raha paratamatult välja lekkima, et pakkumispoole tõrke tõttu üha piiratumate ressursside pärast konkureerida.
Kui majanduse varasem olukord mõõdukalt kiiresti ei taastu - ja raske on näha, kuidas see võiks juhtuda - siis mulle tundub, et korraga mõlemat päästa ei anna ja varsti tuleks hakata valima, kas loovutada kriisiga fataalselt pihta saanud majandussektorid (ettevõtted, töökohad jne) või, veel hullem, senimaani toiminud finantssüsteem. Või on siin mingisugune "hundid söönud, lambad terved" variant balansseerida piiri peal kuidagi? Või usuvadki otsustajad päriselt, et kriis varsti möödub ja aprilli lõpuks on kõik nagu vanasti?
Kui majanduse varasem olukord mõõdukalt kiiresti ei taastu - ja raske on näha, kuidas see võiks juhtuda - siis mulle tundub, et korraga mõlemat päästa ei anna ja varsti tuleks hakata valima, kas loovutada kriisiga fataalselt pihta saanud majandussektorid (ettevõtted, töökohad jne) või, veel hullem, senimaani toiminud finantssüsteem. Või on siin mingisugune "hundid söönud, lambad terved" variant balansseerida piiri peal kuidagi? Või usuvadki otsustajad päriselt, et kriis varsti möödub ja aprilli lõpuks on kõik nagu vanasti?
Hüperinflatsiooni ei oska praegu kuskil näha, aga lihtsalt kõrgem inflatsioon on küll ümber nurga. Kasvõi toidu osas: tööjõumahukad kaubad nagu värske puu- või köögivili on varsti oluliselt kallimad, sest tööjõu supply on liikumispiirangute tõttu nullis ja ilma tööjõuta seda kaupa ei toodeta. Hinnatõus võib vabalt olla 2-3 korda sel hooajal.
sakuska
Hüperinflatsiooni ei oska praegu kuskil näha, aga lihtsalt kõrgem inflatsioon on küll ümber nurga. Kasvõi toidu osas: tööjõumahukad kaubad nagu värske puu- või köögivili on varsti oluliselt kallimad, sest tööjõu supply on liikumispiirangute tõttu nullis ja ilma tööjõuta seda kaupa ei toodeta. Hinnatõus võib vabalt olla 2-3 korda sel hooajal.
Pakun vastupidist tsenaariumi, kus hinna võib jagada kahega. Toorme hinnad odavad, tööjõudu küllalt, millele lisaks erinevad toetused.
Pakuks just, et hüperinflatsioon tuleb, kuna rahal pm puudub väärtus kui seda saab lõpmatult trükkida.
Oletame et tulebki hüperinflatsioon. Milline saab olema EUR/USD kurss? Trükitakse võidu, et kurss samal tasemel hoida?
Raudselt trükivad võidu. Vaevalt, et 1,0-1,25 koridorist välja lastakse
Kuidas Trump ütleski: 6,2 triljonit see on meie raha, teeme, mis tahame.
Parem küsimus on kas AUD, CAD ja JPY kaasa lähevad.
krson
Parem küsimus on kas AUD, CAD ja JPY kaasa lähevad.
Oot, kuidas sa ette kujutad, et USD läheb vabalangusse ja sina, kaval suslik, istud plastkust CAD küpüüride peal nagu Smaug ja hõõrud käsi? Kui hüper, siis hüper - pole kellelgi pääsu.
Karum6mm
Oot, kuidas sa ette kujutad, et USD läheb vabalangusse ja sina, kaval suslik, istud plastkust CAD küpüüride peal nagu Smaug ja hõõrud käsi? Kui hüper, siis hüper - pole kellelgi pääsu.
Selle loogikaga oleks pidanud frank, peso ja kwatcha minema kah küperinflatsiooni koos oma naabritega -- kuid seda ei juhtunud. Ei olnud tegu ka üldise reservvaluutaga muidugi... Vb peaks vahetama raha hoopis selle põhjakorealase vastu?
Parem võrdlus oleks äkki selle Mali kuninga visiit Egiptusesse, kus kuld väärtuse kaotas (hüperinflatsiooni tõttu)? Ei teagi kuidas sealt välja tuldi (aga vast sai kuld otsa)...
pöhja korea.. kas see pole raha vahetamine talongide vastu?