Seekord tasub kuulata Peter Schiff'i. Tal on hea point selles, et maailma puudujääke on suuresti rahatrükkimise tagajärjeks.
https://www.youtube.com/watch?v=CayJlNXKv34
"stefan"
Et Eesti inflatsioon on ikkagi nii kõrge olnud viimastel kuudel annab mõista mis meid ootab.
Mis meid siis ootab? 2020 olid hinnad languses ja kogu aasta kokku tuli isegi negatiivne. Nüüd võrdluses kriisi tipuga kui kõik üritasid müüki elus hoida on tänaseks toimunud taas hinnatõus. Ja järsku hakatakse kisama, et kohe hüperinflatsioon. Äratage mind, kui jõume vähemalt 2022 THI-ni.
Rootsi inflatsiooninumber (KPIF) täna: 2,4% ehk 1 protsendipunkt kõrgem kui keskpank ootas.
Veel põnevat täna pärastlõunal: USA CPI.
Veel põnevat täna pärastlõunal: USA CPI.
Transitory nagu esitrükkar (Powell) tavatseb öelda.
Tagant kukuvad madalamad numbrid ajas edasi liikudes ära (year over year) ja ongi probleem lahenenud.
Tagant kukuvad madalamad numbrid ajas edasi liikudes ära (year over year) ja ongi probleem lahenenud.
Võrreldes aastatagusega, on keskmine elektrihind tänavu septembri keskel kolmekordne
Elektri hind on kõrge aga suht mõttetu on seda võrrelda eelmise aastaga, kui koroonamõjude taustal olid energiakandjate hinnad erakordselt odavad. Või kas eelmine aasta oli siis hüperdeflatsioon?
Mida kõrgem on elektri hind, seda vähem jääb iniestel raha tarbekaupadele kulutamiseks. Ehk siis vähendab inflatsioonilist survet igapäevakaupade hindadele.
"mutionu"
Mida kõrgem on elektri hind, seda vähem jääb iniestel raha tarbekaupadele kulutamiseks. Ehk siis vähendab inflatsioonilist survet igapäevakaupade hindadele.
12 points! Elektriturg teeb seda, mida ECB tegemata jätab.
Et siis täidab sama rolli, mida MMT mudelis maksustamine, aga tulu läheb mitte riigile vaid ... ?
Kuna elekter on ülioluline tootmissisend, siis see tõstab otseselt inflatsioonisurvet. Tõsi, teise ringi efektina see võtab raha ära majapidamistelt ja see mõnevõrra seda sama efekti leevendab. Aga kui panete need 2 tegurit konteksti, siis kumb tegur tugevam on?
Hinnatõus vähendab nõudlust, sisendi kallinemine müügimarginaali -> väiksemad kasumid -> väiksem atraktiivus investeerijatele -> väiksem konkurents -> väiksem pakkumine ja valik.
Tagasi arenenud sotsialismi.
Tagasi arenenud sotsialismi.
"mutionu"
Mida kõrgem on elektri hind, seda vähem jääb iniestel raha tarbekaupadele kulutamiseks. Ehk siis vähendab inflatsioonilist survet igapäevakaupade hindadele.
Mida kõrgem elektri hind, seda suurem on toodete ja teenuste tootmise kulud, sest kasumimarginaali säilitamiseks samal tasemel ettevõte on sunnitud tõsta hinda.
Kasumimarginaal ei ole loodusseadus vaid see võib ka väheneda. Antud juhul on õigus mutionul.
Muidugi võib väheneda. Mina kirjeldasin vähenemise mõju pakkumisele.
"invictus"
Elektri hind on kõrge aga suht mõttetu on seda võrrelda eelmise aastaga, kui koroonamõjude taustal olid energiakandjate hinnad erakordselt odavad. Või kas eelmine aasta oli siis hüperdeflatsioon?
Võrdleme siis ülemöödunud aastaga, siis mingit koroonat polnud ja elu oli lill.
(lühikokkuvõte: erilist erinevust eelmise ja üleelmise aasta vahel polnud).
"mutionu"
Mida kõrgem on elektri hind, seda vähem jääb iniestel raha tarbekaupadele kulutamiseks. Ehk siis vähendab inflatsioonilist survet igapäevakaupade hindadele.
Siin peaks nüüd vaatama elektrikulude osakaalu üldkuludes. Kui maja just elektriküttel pole, siis suurel hulgal inimestel on elektriarve üpris väike teiste kuludega võrreldes. Võrdlesin oma pere elektriarveid aprillist-augustini sel ja eelmisel aastal. Kuine tõus nii 5-6 eurot, augustis kümme. Kulu kuus 20-30€.
Natuke hakkab ära väsitame see jutt siin lõimes, et kuu kulu mingi 6-10 eur suurem-pole-probleemi.
Suur pilt ikka ütleb, et on. Vt joonis, ca. 400 mln Eur maksab Eesti ühiskond aastas kokku rohkem augusti hinna tasemel.
Arvestame, et sept. tuleb vähemalt 20% kõrgem, 500 mln- võime juba üksteisele õnne soovida küll. Eraisikutele tuleb veel ka km otsa.
Näide ka veel igaks juhuks:
Maja ca 200m2, 4 inim, maaküte e. kõige efektiivsem elektriküte, keskm. kulu kuus ( koos võrgutasude jm-ga ) ca. 1500kw/h e. "vana hinnaga" ca 0,09*1500= 135 eur kuus +km ja värske hinnaga ca 0,14*1500= 210 eur kuus.
Vahe aastas 900 eur +km. Suurema maja puhul rohkem. See on püsikulu tõus. Oletame, et pere netotulud on 3500 eur kuus ja tegelik senine "break even " sama..."What should you do"...olukorras kus ka paljude toodete-teenuste hinnad hakkavad tõusma ning samal ajal ettevõtete tulud vähenema.
Kokkuvõte: ainus sektor mida ettevaatavalt osta on IT ja solar ning ainus regioon hoolimata kõigest Hiina või Venemaa, kus sisend odav.
Tegelikult pole vahet, õhu müümine ei ole kunagi hästi lõppenud ( CO2). Või siis tulebki räme palgakasv...ma lihtsalt ei näe mille arvelt...
Suur pilt ikka ütleb, et on. Vt joonis, ca. 400 mln Eur maksab Eesti ühiskond aastas kokku rohkem augusti hinna tasemel.
Arvestame, et sept. tuleb vähemalt 20% kõrgem, 500 mln- võime juba üksteisele õnne soovida küll. Eraisikutele tuleb veel ka km otsa.
Näide ka veel igaks juhuks:
Maja ca 200m2, 4 inim, maaküte e. kõige efektiivsem elektriküte, keskm. kulu kuus ( koos võrgutasude jm-ga ) ca. 1500kw/h e. "vana hinnaga" ca 0,09*1500= 135 eur kuus +km ja värske hinnaga ca 0,14*1500= 210 eur kuus.
Vahe aastas 900 eur +km. Suurema maja puhul rohkem. See on püsikulu tõus. Oletame, et pere netotulud on 3500 eur kuus ja tegelik senine "break even " sama..."What should you do"...olukorras kus ka paljude toodete-teenuste hinnad hakkavad tõusma ning samal ajal ettevõtete tulud vähenema.
Kokkuvõte: ainus sektor mida ettevaatavalt osta on IT ja solar ning ainus regioon hoolimata kõigest Hiina või Venemaa, kus sisend odav.
Tegelikult pole vahet, õhu müümine ei ole kunagi hästi lõppenud ( CO2). Või siis tulebki räme palgakasv...ma lihtsalt ei näe mille arvelt...
Selle 500 miljonit võib ilusti kaitse-eelarvest võtta. Või siis mõtiskleda, et kumb nüüd parem mõte oleks olnud, kas teha kohe investeering uute radarisse või enne seda 10-15 aastat iga uut tuulepargi projekti hommikust õhtuni ilma libestita "kobestada".
Ma olen üldiselt seisukohal, et väljend privileegipimedus on sisutu ideoloogiline malakas, mida kasutavad pasteedivabrikandid, kui neil päris argumente ei ole. Samas ei oska ma paremat sõna välja pakkuda kirjeldamaks kohaliku upper-middle-classi suhtumist kõigisse, kes nendega samasse klassi ei kuulu. Äkki võtaks mediaanpalga pildina silme ette ja mõtleks sellest allpool opereerijate hulgele - ehk, kuidas suhtuvad need inimesed, kellel raha lõpus liiga palju kuud järel on, justkui tühisesse hinnatõusu.
"kodanik"
Suur pilt ikka ütleb, et on. Vt joonis, ca. 400 mln Eur maksab Eesti ühiskond aastas kokku rohkem augusti hinna tasemel.
Arvestame, et sept. tuleb vähemalt 20% kõrgem, 500 mln- võime juba üksteisele õnne soovida küll. Eraisikutele tuleb veel ka km otsa.
Sellest 400 või 500 miljonist maksab "Eesti ühiskond" ainult selle osa, mis väljast sisse ostetakse. Kohapeal toodetud energia eest makstav jääb valdavalt kohalikku ühiskonda. Tänasel päeval, praegusel hetkel, toodetakse 55% kohapeal. Enamasti on omatoodangu osakaal suurem.
Tõsi, tulem jaotatakse energeetikute kasuks ümber praktiliselt kõigi teiste tegevusalade arvelt. Osa selles jaotatakse ka veel teadmata suunas poliitikute poolt ümber (maksud, mida rakendatakse igasugu energiateenustele).
Mida muutused on selgelt kaasa toonud - on omatoodangu osakaalu vähenemine. Veel alles hiljuti olime elektrit suures mahus eksportiv riik.