Kahjuks ei mäleta täpset hanget ja kui isegi mäletaks siis siin ei avaldaks, kuna pakkumiste hinnad on piiratud osapooltele ainult nähtavad. Endale meeldetuletuseks tegin otsingu antud pakkuja hangete seast ja ei tulnud ka seal enam midagi tuttavat ette. Tegemist oli ajaga kui pandeemia oli just alanud, aga samas paistis ka juba välja et kõik nii halvaks ei lähe, seega arvan et alapakkumine tehti esialgu igaks juhuks, et töötajatel tööd oleks sital ajal, aga kui olukord enam nii must ei tundunud siis loobuti hankest.
Neid 30+ hindasid on hetkel ka ja päris suurtel hangetel. Mitte küll suurte tegijate poolt enam siiski. Paar-kolm ettevõtet "võtavad turgu". Üks on üpris kahtlase vene taustaga minu hinnangul. Tellijad kurdavad, kuidas nad on nii hädas, kuna osaletakse linna pealt kokku otsitud CV-dega ning võitnud firmal pole tegelikult inimesi pakkuda. Mis sa teed oma hankeid siis nii, et nii pluhvida saab?
Läheb küll veidike offtopicuks , kuid uurisin kahe tuntuma IT-lahendusi pakkuva ettevõtte majandustulemusi ning käärid olid üllatavalt suured. Näiteks 2020 aastal oli Tieto käive töötaja kohta ~28 EUR/tunnis, samas Nortali käive töötaja kohta oli ~65 EUR/tunnis. Selles valguses tunduvad 30 EUR/h hinnad teatud hangetel igati loogilised - aga miks need käärid nii suured on, jääb natuke arusaamatuks. Keskmised brutopalgad ettevõtetes olid vastavalt 2670 ja 3360 EURi.
"Onu Ott" Läheb küll veidike offtopicuks , kuid uurisin kahe tuntuma IT-lahendusi pakkuva ettevõtte majandustulemusi ning käärid olid üllatavalt suured. Näiteks 2020 aastal oli Tieto käive töötaja kohta ~28 EUR/tunnis, samas Nortali käive töötaja kohta oli ~65 EUR/tunnis. Selles valguses tunduvad 30 EUR/h hinnad teatud hangetel igati loogilised - aga miks need käärid nii suured on, jääb natuke arusaamatuks. Keskmised brutopalgad ettevõtetes olid vastavalt 2670 ja 3360 EURi.
Kuidas sa selle tunnihinde said, jagasid müügikäibe töötajate täistööajale? Mina vaatan üldiselt käivet töötaja kohta: 6000-8000 on tavaliselt normaalne keskmine käive, oleneb palju on töötajaid kes OÜ-tavad ja palju muid teenuseid müüakse. Nortali esimese kvartali andmed on tavaliselt ulme küll, ilmselt seal taga on mingi muu tulu, reaalsema tulemuse annavad ülejäänud kvartalid.
PS: Kui keegi veel tahab veel arutada, võiks seda teemat edasi arutada siin: https://fp.lhv.ee/forum/free/121984
"invictus" Kas Nortali käive ei ole konsolideeritud ehk ega see ei sisalda Soome jm välismaiseid üksuseid?
Ma ei tea, aga kuna see nende keskmine ei tundu kuidagi kooskõlas reaalsusega, siis pakun puusalt, et seal palkade sees on ka nende naftariikides töötajate elamiskulud kõik.
"invictus" Kas Nortali käive ei ole konsolideeritud ehk ega see ei sisalda Soome jm välismaiseid üksuseid?
Ma ei tea, aga kuna see nende keskmine ei tundu kuidagi kooskõlas reaalsusega, siis pakun puusalt, et seal palkade sees on ka nende naftariikides töötajate elamiskulud kõik.
To Invictus Kui aus olla, siis täpselt ei oska öelda, mis admeid teatmik Norali suhtes kuvab, selleks peaks aastaaruande tellima ning natuke süvenema, kuid ma eeldan siiski, et Teatmikus näidatud käibe ning sotsmaksu numberid peegeldavad ikkagi Noral AS seotud numbreid. Näiteks Soome üksuse, ehk Nortal OY 2020 numbrid on käive 24 MEUR ning töötajate arv 186.
To Rixa Teatmikus näidatud keskmine 3361 EUR palk arvutatakse laekunud sotsiaalmaksu põhjal. Seega ei tohiks olla seal kajastatud komandeeringurahad ning ka muud elamiskulud, mille pealt sotsmaksu ei maksta.
To tomv07 Numbrid sain tõepoolest, müügikäive jagatud töötajate kogutundide arvuga. Tavaliselt annab see inseneriböroode ja muu teenuste pakkujate kohta (kus OÜtamisega ei tegeleta) suhteliselt hea ettekujutuse keskmise hindade suhtes. 2020 Q1 oli Nortalil tõesti väga korralik, kuid kui sa vaatad ka teisi aastaid, siis iga aasta on neil Q1 tunduvalt tugevam, aga jah ei tunne ettevõtte hingeelu nii hästi ei täpsemat põhjust teada :)
...aga tagasitulles inflatsiooni juurde, siis me oleme jõudnud sinna punkti, kus toormaterjalide hinnad on juba väga korralikult tõusnud. Nüüd on küsimus, mida teevad lõpptoodete hinnad ning kui palju nende marginaal hakkab kannatama. Tasuks jälgida, mida näiteks autode hinnad lähiajal teevad nt Golf, Octavia, Corolla, A4 jne. Ütleks, et võtmetähtsusega on ka palgad, ning seal tasuks sektorite lõikes näiteks Euroalas ja USAs hoolega silma peal hoida. Kui seal koroonakriisi kiuste korralik ralli hakkab toimuma, siis võib inflatsiooni suhtes asjad tõesti käest ära minna, mille pidurdamiseks on märkimisväärsed interssitõusud sh positiivne Euribor igati reaalne.
Puusalt ütlen, et jalgrattad näiteks võiks olla ca. 30-40% kallimad kui eelmisel kevadel. Sellised on võrreldavate laste ja naiste jalgrataste ligikaudsed hinnavahed.
Niisiis, 0,8% oli ühe kuu inflatsioon USAs. Kasutatud autod vist +10% ühe kuuga. Raha ringluses on kasvanud plahvatuslikult.
Nüüd on vaid küsimus millal ja kuidas Fed hakkab oma sõnu muutma.
Aga veel põnevam on: Sellises olukorras nagu praegu oleme, ei pruugi tõstetud intressid üldse hinnakasvu pidurdada. Võib hoopis kiirendada. Näiteks võib tõstetud laenukulud tähendada et üürid/liisingud kallinevad. Ja enne kui Fed jõuab mingisugust raha ringlusest eemaldada, jookseb palju rohkem juurde erasektori hoiusekontodelt. Raha ringluskiirus kasvab.
Sai ka Hawaii Expressist maanteerataste hindu uudistatud ning hinnad on tõepoolest aastaga tõusnud - kuid see võib olla ka koroonast tingitud ajutine nähtus, nagu me see aasta suuskade puhul täheldasime. Järgmine aasta võivad asjad juba normaliseeruda.
...aga nagu ennist ütlesin, on võtmesõnaks palgad - kui need tõusevad, saab ka üüre ning liisinguid tõsta ning seega on intressi mõju väiksem. Meie oleme siin harjunud iga-aastase 5% palgatõusuga, kuid vanades Euroopa riikides on palgad sisuliselt viimased 10 aastat paigal olnud. Lisaks seisneb probleem näiteks kinnisvaras ju selles, et ehitatakse need ülesse buumi keskkonnas, seega sisendihinnad on kallid, kuid intressi tõusuga müüakse üks hetk ebasoodsas olukorras, ehk ostjate laenukulud või nende kulude ootus on tõusnud - kõik see aga tekitab uued toredad probleemid, mille sarnaseid oleme ka kord kogenud. Kuidas seda eelmine kord lahendati - baasintressi langetamisega :)
Kõigi seniste hüperinflatsiooni juhtumite põhifaktor on olnud pigem ringluskiirus kui rahamass. Ringluskiiruse üks element on ka struktuuri lapikumaks muutumine, ja sellega käib kaasas soov võimendatud positsioonidest väljumiseks. Sellisel juhul on keskpankadel valida - kas loopida endistviisi raha juurde, inflatsioonist hoolimata, või riskida sellega, et balansist välja löödud tuletisportfell mõne süsteemselt olulise asutuse bilansi õhku laseb.
....päris karm mis toimub. Iga nädal tarnijatelt/tootjatelt hinnatõusud. Kui aasta alguses sõltuvalt tootest/materjalist viisakad tõusud, siis nüüd 20-30% ja homsest ....
- viimasel aastal tõusnud 5,0% - viimasel poolaastal tõusnud 4,3% - viimasel neljal kuul tõusnud: 3,7% - viimasel kolmel kuul tõusnud 3,2% - viimasel kahel kuul tõusnud 2,3% - viimasel kuul tõusnud 1,1%
Natixis toob täna välja 2022 deflatsiooni stsenaariumi:
Will the debate turn on its head between 2021 and 2022? * In 2021, the key question is whether inflation will be temporary or permanent. * In 2022, the key question could be very different, given low inflation (stabilisation of commodity prices, declining unit labour costs) and weakened domestic demand (sharp fiscal deficit reduction, fall in real wages in 2021 due to the surge in inflation). * If the debate in 2022 does become about whether or not a return to a deflationary trend is on the cards, it will be difficult for central banks to exit their expansionary monetary policies.
Inflatsioon on praegu otseselt seotud Covidi taandumisega.
Näiteks Eestis oleks praegu võimatu leida tööjõudu kõigile hotellidele ja restoranidele ilma hiiglasliku palgakasvuta. Võimalik, et me Tallinki laevadel näeksime Bolti Aafrikast pärit töötajad jne.
Aga nii kaua kui kõik mitte-vaktsineeritud istuvad kodus, ja ei saa midagi oma rahaga tarbida, siis on nõudlust ühiskonnas muidugi piiratud.
Soome covid-poliitika on ka suluseisus. Kui nad lõpuks annavad alla, ja lubavad inimestel liikuda, siis on sealtki oodata väga suur nõudluse kasv Eesti majanduse vastu.
Raha hüperinflatsiooniks on seega loodud, aga ta pole veel päris vabastatud.
Et Eesti inflatsioon on ikkagi nii kõrge olnud viimastel kuudel annab mõista mis meid ootab.
