Saksas oli ju eelmine aasta koroona tõttu erakorraline käibemaksu langetus 3%. Kuskil kevadel see algas ja kestis aasta lõpuni. Võimalik, et ka see mõjutab veidi numbreid.
neto
Perioodil juuli-detsember oli käibemaks 19% asemel 16%. Y-o-y inflatsioon oli seega "kunstlikult" madal juuli-dets 2020, jaanuarist jälle "normaalne", ning saab juuli-dets 2021 olema "kunstlikult" kõrge"
Perioodil juuli-detsember oli käibemaks 19% asemel 16%. Y-o-y inflatsioon oli seega "kunstlikult" madal juuli-dets 2020, jaanuarist jälle "normaalne", ning saab juuli-dets 2021 olema "kunstlikult" kõrge"
USA-s on ehitustel laialdaselt kasutatavate puitlaastplaatide hind vörreldes eelmise aasta märtsiga tõusnud 252%. Teatud mõõtudega plaat, mis toona maksis 37.98$, kaupleb nüüd tasemel 95.98$.https://www.zerohedge.com/economics/price-plywood-absolutely-ridiculous-its-also-sign-times
Saksamaal on saematerjali maksumus tõusnud. USA ja Hiina ostjad pakuvad varasemaga võrreldes juba kolmekordset hinda. Artikkel on kahjuks tasuline.https://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/bauen-wird-teuer-das-holz-wird-knapp-und-preise-steigen-17286052.html
Mikrokiibid, ehitusmaterjalid, merekonteinerid, teravili. Mis veel?
Mahevili samas ei saa osa buumist.
teravili,mõni neist oli veel aasta tagasi sama hinnaga mis oli 1995,mõni on veel täna odavam kui 1970-75.Kallis,hüsteeria.
Vaataks siis natukene lähemalt neid "hüperinflatsioonilisi" hindu. Toidunisu maksab nüüd 210 EUR/ton. Ühest tonnist viljast saab ~900 kg jahu ning sellest omakorda ~1.5 tonni leiba. Seega, 1 kg leiva toorme hind on nende kallite hindade juures umbes 0.14 EURi ning kilone leivapäts maksab poes kuskil 2 EURi? Sama seos ka muude viljahindade puhul. Siin on ka räägitud kuidas terase hind on maailmaturul meeletult kallinenud ning Hot-Rolled Coil teras on jõudnud 500 USD pealt 1500 peale. Kõlab väga dramaatiliselt, kuid kui mõelda mis energiat, tööd ning teadmisi on vaja teha, et 1 tonn puhast terast kätte saada ning mida on võimalik sellega ehitada, on 1500 ikka veel igati mõistlik hind, eriti kui võrrelda seda näiteks IT-teenuste hindadega :). Eks teatud segmentides on kindlasti inflatsioon hetkel väga märatav olnud, Bitcoin, suuremosa aktsiaid, kunst ja NFT, kinnisvara, materjaalidest ehk vask jne, kuid teatud sektorites ütleks et toimub asjade normaliseerumine - see ei ole ju pikemas perspektiivis jätkusuutlik, kui näiteks 1 tunni programeerimise või SPA massaaži eest saab osta 500 kg toidunisu või 150 kg terast :)
"Onu Ott"
Aga miks see on nii toimib? miks ainult toormaterjal kallineb? nõudlus on sama või vahenenud, miks hind kekrib? spekulatiivne mõju? miks siis IT-sektoris sama ei teha, kus nõudlus on väga suur.
Liidriroll mikrokiibitootmises annab Taivanile teatud turvagarantii Hiina rünnaku vastu. USA ei saa lubada sealse kiibitööstuse langemist Hiina kätte või hävimist sõjas. Muuseas sellest ja inflatsiooni perspektiividest üks eelmise aasta lõpul ilmunud artikkel.https://themarket.ch/interview/louis-gave-inflation-will-come-back-with-a-vengeance-ld.3307
miks siis IT-sektoris sama ei teha, kus nõudlus on väga suur.[/quote]
vast saab uuest IT vidina hankimisest loobuda/ edasi lükata kergemini kui nt terase vajadusest perioodil kus ehitusnöudlus buumib..
vast saab uuest IT vidina hankimisest loobuda/ edasi lükata kergemini kui nt terase vajadusest perioodil kus ehitusnöudlus buumib..
"iTake""Onu Ott"
Aga miks see on nii toimib? miks ainult toormaterjal kallineb? nõudlus on sama või vahenenud, miks hind kekrib? spekulatiivne mõju? miks siis IT-sektoris sama ei teha, kus nõudlus on väga suur.
Ma eeldan et põhitegurid on ehk järgmised:
- Teatud toorme baastase oli väga madal, mida madalam on tase, seda rohkem on ka paratamatult tõusuruumi.
- Suured riiklikud infrastruktuuriprojektid USAs, Hiinas, EUs jne on suurendanud nõudlust ning nende tööde teostajad üritavad järjest enam futuuridega kaitsta, mis käivitab teatud mõtes spiraali.
- Covidi mõju oli nõudlusele mingi aeg tõesti negatiivne, kuid samas on selle tagajärjel olnud ka paljud tehased kinni, seega ka pakkumine on kannatada saanud ning tehaste avamine üleöö päris ei käi.
- Kuna toormaterjalide äri pole viimane aastakümmend väga kasumlikud olnud, on see valdkond olnud ka alainvesteeritud.
- Kindlasti otsitakse ka sealt inflatsiooni eest kaitset. Kuigi teras ja vili on raskesti hoiustav materjaal, on seda inimkonnale rohkem vaja kui näiteks kulda - kullast püssiga väga pauku ei tee ega kõhtu täis ei söö :) Segastel aegadel on mõistlik nende reserve suurendada.
- Kui kuskil midagi äkiliselt tõuseb või langeb, on alati ka spekulandid kohal :)
Usun, et ka IT-sektoris on hinnad aastaga tõusnud, kuid kui baastase on olnud juba niigi üpris kõrge, on raske siin 1,5-2 kordset hinnakasvu tekitada, aga ehk selles vallas teadjam inimene oskab paremini kommenteerida.
Elektri keskmine kuuhind senti/kWh 2020 vs 2021:
Jaanuar: 3,7 vs 6,42
Veebruar: 3,37 vs 7,1
Märts: 2,88 vs 5,22
Aprill: 2,84 vs 5,23
Tõsi, 2020 talv oli soojem, samas jaanuar-veebruar ei olnud pandeemiat veel.
2021 märts-aprill oleks eeldanud, et hüdroenergiat lademes ning pandeemiast mõjutatud majanduses võiks tarbimine tagasihoidlikum olla?
Lisaks Statistikaameti lehelt veebruari kohta: Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 9% vähem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Toodang suurenes vaid energeetikas 36%, aga vähenes töötlevas tööstuses 10% ja mäetööstuses 33%.
Mandri-Euroopaga ei ole sünkroniseerimine lõpule viidud ning elekter selles suunas liigub nii sisse kui ka välja.
Eleringi lehelt sünkroniseerimise kohta: Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse, aga ka turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestil endal, mitte Venemaal. Kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda Euroopa Liidu toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks vajaminev investeering tarbija taskust. Võrgutasu ei tõuse ja elektritarbijatele ülekantavad lisakulud on minimaalsed.
por qué siis elekter oluliselt kallim?
Jaanuar: 3,7 vs 6,42
Veebruar: 3,37 vs 7,1
Märts: 2,88 vs 5,22
Aprill: 2,84 vs 5,23
Tõsi, 2020 talv oli soojem, samas jaanuar-veebruar ei olnud pandeemiat veel.
2021 märts-aprill oleks eeldanud, et hüdroenergiat lademes ning pandeemiast mõjutatud majanduses võiks tarbimine tagasihoidlikum olla?
Lisaks Statistikaameti lehelt veebruari kohta: Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 9% vähem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Toodang suurenes vaid energeetikas 36%, aga vähenes töötlevas tööstuses 10% ja mäetööstuses 33%.
Mandri-Euroopaga ei ole sünkroniseerimine lõpule viidud ning elekter selles suunas liigub nii sisse kui ka välja.
Eleringi lehelt sünkroniseerimise kohta: Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse, aga ka turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestil endal, mitte Venemaal. Kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda Euroopa Liidu toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks vajaminev investeering tarbija taskust. Võrgutasu ei tõuse ja elektritarbijatele ülekantavad lisakulud on minimaalsed.
por qué siis elekter oluliselt kallim?
"Onu Ott"
Usun, et ka IT-sektoris on hinnad aastaga tõusnud, kuid kui baastase on olnud juba niigi üpris kõrge, on raske siin 1,5-2 kordset hinnakasvu tekitada, aga ehk selles vallas teadjam inimene oskab paremini kommenteerida.
Nii mõneski IT lepingus on veel krooniaja hinnad, aga oleneb valdkonnast. Pandeemia alguses nägi hangetes isegi 30€ tunnihinda, tegemist oli korraliku hanke ja tuntud suurema pakkujaga.
Siis nad ilmselt panevad iga Redditis persetava juuniori eest 168 tundi kuus kirja ja koorivad niipidi. Me küsime 60 tunnis + KM ja vähe küsime.
Elektri puhul olid 2020 hinnad lihtsalt rekordiliselt madalad.
https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/SYS1/Monthly/?view=table
Ma ei üritanud väita, et vilja hind on hüperinflatsiooniline, lihtsalt see siin on inflatsiooni teema ja siin foorumis on teemadel tavaliselt emotsionaalsed või laetud pealkirjad :)
https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/SYS1/Monthly/?view=table
Ma ei üritanud väita, et vilja hind on hüperinflatsiooniline, lihtsalt see siin on inflatsiooni teema ja siin foorumis on teemadel tavaliselt emotsionaalsed või laetud pealkirjad :)
"lauriy"
Siis nad ilmselt panevad iga Redditis persetava juuniori eest 168 tundi kuus kirja ja koorivad niipidi. Me küsime 60 tunnis + KM ja vähe küsime.
Eks see tundide arvutus on selline libe teema. Olen näinud kus arveldatakse reaalseid netotunde ehk 8h tööpäevast arveldatakse 4-6h. Teistpidi olen näinud arvutusi kus tundide arvule lisatakse kõik mis annab: töötaja tööaeg + puhkus, koolitused, meeskonna üritused, suvepäevad jne. Lisaks sellele veel koefitsientidega kõigi teiste töötajate tunnid (projektijuht, sekretär, koristaja jne), pluss garantiifondi tunnid ja lõpuks veel korrutatakse 1,2 läbi põhjendusega et kasumit ka peab ju teenima (see viimane on natuke iroonia).
Kana osade hulgihinnad üles 2-3x yoy USAs:
Spicy chicken sandwiches, hot wings and a labor crunch are pushing poultry prices to records. Some restaurants are running out of or limiting sales of tenders, filets and wings, cutting into some of their most reliable sales.
Spicy chicken sandwiches, hot wings and a labor crunch are pushing poultry prices to records. Some restaurants are running out of or limiting sales of tenders, filets and wings, cutting into some of their most reliable sales.
"tomv07""Onu Ott"
Usun, et ka IT-sektoris on hinnad aastaga tõusnud, kuid kui baastase on olnud juba niigi üpris kõrge, on raske siin 1,5-2 kordset hinnakasvu tekitada, aga ehk selles vallas teadjam inimene oskab paremini kommenteerida.
Nii mõneski IT lepingus on veel krooniaja hinnad, aga oleneb valdkonnast. Pandeemia alguses nägi hangetes isegi 30€ tunnihinda, tegemist oli korraliku hanke ja tuntud suurema pakkujaga.
Oskad ehk riigihanke numbri vms viite lisada?
"Velikij""tomv07""Onu Ott"
Usun, et ka IT-sektoris on hinnad aastaga tõusnud, kuid kui baastase on olnud juba niigi üpris kõrge, on raske siin 1,5-2 kordset hinnakasvu tekitada, aga ehk selles vallas teadjam inimene oskab paremini kommenteerida.
Nii mõneski IT lepingus on veel krooniaja hinnad, aga oleneb valdkonnast. Pandeemia alguses nägi hangetes isegi 30€ tunnihinda, tegemist oli korraliku hanke ja tuntud suurema pakkujaga.
Oskad ehk riigihanke numbri vms viite lisada?
Kahjuks ei mäleta täpset hanget ja kui isegi mäletaks siis siin ei avaldaks, kuna pakkumiste hinnad on piiratud osapooltele ainult nähtavad. Endale meeldetuletuseks tegin otsingu antud pakkuja hangete seast ja ei tulnud ka seal enam midagi tuttavat ette. Tegemist oli ajaga kui pandeemia oli just alanud, aga samas paistis ka juba välja et kõik nii halvaks ei lähe, seega arvan et alapakkumine tehti esialgu igaks juhuks, et töötajatel tööd oleks sital ajal, aga kui olukord enam nii must ei tundunud siis loobuti hankest.