"ttrust" Nii nagu eelmise masu ajal pangad leidsid meetodeid kuidas lisatagatisi küsida kodulaenulepingutele, nii nad leiavad ka meetodeid, kuidas kõrge inflatsioonitaseme saavutamisel lisaintresse korjata.
ära aja jama, kui ise lepingut ei muuda, ei saa midagi küsida. Marginaal on hetkel niigi 3x kõrgem kui 2007 buumi ajal, st pangad teenivad korralikult, miks nad peaks mingit lisaintressi hakkama veel sult välja pressima ebaseaduslikult?
Sa vist ei kujuta ette mida tähendab kõrge inflatsioonitase? Rääkimata hüperinflatsioonist.
vabandust, ma kujutan seda palju paremini ette kui arvad, nimelt olen ma selle üle elanud:)
Kas elasid selle üle koos pangandusega?
ehk seletad täpsemalt, mis sa teada tahad või mis sulle panganduses arusaamatu on? Mis sa tõsimeeli arvad, et pangad annavad 30a. raha välja ilma, et oleks inflatsiooni jne vastu hedgetud?
Kas lisatagatiste küsimine eelmise masu ajal oli päris lepingujärgne tegevus?
??? On sul andmeid, et lisatagatisi nõuti kelleltki, kellel sellist võimalust lepingus kirjas polnud? Sellisel juhul oleks võinud ju panga puu taha saata ja paluda seal ilma paranemist oodata?
Pigem on probleem ikka selles, et inimesed ei viitsi või ei suuda aru saada, millele nad alla kirjutasid.
Pahurik, ühesõnaga, ma väidan, et mitte keegi, ei pangad, ei laenuandjad, ei laenuvõtjad, ei tavalised palgalised töötajad, ei investorid, ei ela rõõmsalt seda aega üle, kui saabub kõrge inflatsioon või hüperinflatsioon valuutas nagu Euro või USD. V.a. mõni Michael Burry sarnane kavalpea. Seega ilus teooria, et kõik elavad selle üle, lihtsalt võlad inflateeritakse rõõmsalt välja, ei päde. Seda mäletad Sa ka oma enda kogemusest, kuis Sa lihtsalt rahast täiesti abitult tühjaks jooksid, 1991a sügisel.
"ttrust" Pahurik, ühesõnaga, ma väidan, et mitte keegi, ei pangad, ei laenuandjad, ei laenuvõtjad, ei tavalised palgalised töötajad, ei investorid, ei ela rõõmsalt seda aega üle, kui saabub kõrge inflatsioon või hüperinflatsioon valuutas nagu Euro või USD. V.a. mõni Michael Burry sarnane kavalpea. Seega ilus teooria, et kõik elavad selle üle, lihtsalt võlad inflateeritakse rõõmsalt välja, ei päde. Seda mäletad Sa ka oma enda kogemusest, kuis Sa lihtsalt rahast täiesti abitult tühjaks jooksid, 1991a sügisel.
mismõttes ei päde, keegi ei oota ju siin 100% inflatsiooni, tahaks näha seda 5% aastas kõigepealt enne kui mingist hüperist rääkima hakkame. Ja 1991 ma küll rahast tühjaks ei jooksnud, polnudki teist eriti palju ja mis oli, oli valuutas. PS raha on eelkõige usaldus, kui see kaob, siis jah. Või sa näed mingit muud valuutat, mida Eesti riik sul maksudena vastu võtaks?
"pitsat2" Nõudmiseni hoius seisab pangas niisama ning inflatsioonile ei allu siis või?
Miks peaks panka huvitama, kui inflatsioon arvelduskonto väärtust sööb?
Probleemid võivad pangal inflatsiooni puhul tekkida - fiksintressiga välja antud laenude rahavoo reaalväärtuse vähenemisest - klientide maksevõime vähenemisest (stagflatsiooni puhul)
"pitsat2" Nõudmiseni hoius seisab pangas niisama ning inflatsioonile ei allu siis või?
Miks peaks panka huvitama, kui inflatsioon arvelduskonto väärtust sööb?
Probleemid võivad pangal inflatsiooni puhul tekkida - fiksintressiga välja antud laenude rahavoo reaalväärtuse vähenemisest - klientide maksevõime vähenemisest (stagflatsiooni puhul)
Muu peaks olema nullsummamäng.
Mis tähtsust on, et ülejäänud on nullsummamäng, kui need kaks viidatud probleemi on sellised, mis pangad reaalselt uppi ajavad :) Kui üks hetk saab miljardist uus miljon, siis laias laastus langevad ka panga laenutulud 1000x ning sellise rahavoogude juures on väga keeruline kogu seda masinavärki ülevapidada. Lisaks tõepoolest, stagfatsiooni puhul väga uus rahavooge ka juurde ei tule, mis annaks pankadele ka mingitki valgust tunneli lõpus.
Need, kellel korralikud kodulaenud on võetud, võib uljas mõte hüperinflatsioonist igati romantilisena tunduda. Fakt on aga see, et ükski riik pole sellel teel rikkaks saanud - vastupidi. Mis tolku on sellest kaunist võlavabast kodust, kui majandus on tuksis, usaldus rahanduse vastu puudub ning külmkapis või poodides haigutab tühjus. Lisaks võime sellistes tingimustes juba eos ettekujutudada tõelist äärmusluse levikut ning kidlasti ka väga krõbedaid varamaksusid.
Igal pool kogu aeg räägitakse, kuidas jõle palju trükitakse raha ja kuidas kõik selle pärast mures on. Osa ühiskondlikult vastutustundlikke inimesi on seda lihtsalt kuulnud ja siis vabatahtlikult neutraliseerivad osa sellest trükitud rahast, paigutades seda musta auku, kust see reaalmajandust mõjutama ei pääse. Kes krüptosse, kes Teslasse, kes 50x sales SaaS kontoritesse.
Isiklik initsiatiiv on tänapäeval väga oluline, ei saa ainult keskpankadele lootma jääda, et nad kogu selle trükitud raha mingil moel neutraliseeriks. Julget pealehakkamist!
USD kogus M2 on tõusnud aastaga umbes 25%, bitcoini hind on samal ajal tõusnud 350%. Nii, et kõikide varade hinnatõusu põhjendamine ainult rahatrükiga ei ole päris korrektne. Õigemine, osade varade hinnad tõusevad kiiremini kui raha kogus turul.
"mykoloog" USD kogus M2 on tõusnud aastaga umbes 25%, bitcoini hind on samal ajal tõusnud 350%. Nii, et kõikide varade hinnatõusu põhjendamine ainult rahatrükiga ei ole päris korrektne. Õigemine, osade varade hinnad tõusevad kiiremini kui raha kogus turul.
Puht matemaatiliselt ei pea see kuidagi paika. Väga lihtsustatult võib öelda, et kui varad kokku on kasvanud rahatrükiga nominaalselt samas mahus, võib eeldada, et tegemist on puhtalt rahatrüki mõjuga. Erinevate varade puhul võib loomulikult toimuda ümberallokatsiooni jne. Viimane võib puht teoreetiliselt olla samuti tingitud ainult trükist - näiteks kui suurem raha hulk muudab võimalikuks teha käike, mis varem polnud mõeldavad. Protsente võid sellisel kujul võrrelda juhul, kui tegemist on sama mastaabi nähtustega.
Pealegi, kui juba tosin aastat taotakse hüperinflatsiooni trummi, võiks isegi väita, et suurem inflatsiooni hedgimine on puhtalt trüki tulem.
"Heki Fond" Igal pool kogu aeg räägitakse, kuidas jõle palju trükitakse raha ja kuidas kõik selle pärast mures on. Osa ühiskondlikult vastutustundlikke inimesi on seda lihtsalt kuulnud ja siis vabatahtlikult neutraliseerivad osa sellest trükitud rahast, paigutades seda musta auku, kust see reaalmajandust mõjutama ei pääse. Kes krüptosse, kes Teslasse, kes 50x sales SaaS kontoritesse.
Isiklik initsiatiiv on tänapäeval väga oluline, ei saa ainult keskpankadele lootma jääda, et nad kogu selle trükitud raha mingil moel neutraliseeriks. Julget pealehakkamist!
Oota, kuidas see krüptosse-Teslasse paigutatud raha reaalmajandusest väljas on? Kui ostad oma krüpto, siis krüpto looja ostab Tesla või jahtlaeva ja raha muudkui ringleb.
