Hetkel kuulan , Ohh Õudust, kelle idee küll oli odekolonne sinna kutsuda, täitsa masendav
Järelkuulamine: https://vikerraadio.err.ee/1097149/valistund-mis-saab-euroopa-rahatrukist Oudekki Loone suutis seal saates "mõnusalt" oma ideoloogilisi eesmärke laotada nagu ettepanek riigiabi saanud ettevõtetes ametiühingutegelase istutamise ettevõtte nõukokku ja muud säärast keskerakondlikku kommunismijura.
Lisaks jäi sest saatest järjekordselt kõrva poliitikute pidev jutt "majanduse arendamisest". oudekki tahtis kohe tehaseid ehitama hakata - sest toota on ju vaja:) Pidin ükspäe toolilt maha kukkuma kui Rattajüri teatas et kus me nüüd hakkame innovaatilist majandust ehitama. Majandust arendavad ja edendavad ikka ettevõtjad (minu senise kogemuse järgi) mitte aga poliitikud kes pole ise ühtegi edukat (innovatsiooni) ettevõtet loonud. Aga võib olla eksin ja tulebki kastist välja mõelda.
Loomulikult poleks Eesti Euroopa Liidus kui me poleks netosaajad. Mis krt meil sinna siis asja oleks ? Kui riik on piisavalt jõukas ,siis saavutab ta vaba reisimise ja vabakaubanduse EU suurte maadega ka ilma sinna kuulumata .
Vt ka Norra,Šveits . Meie kahjuks olema üsna vaesed ja meile on see hetkel vajalik , et teistele Lääne-Euroopa maadele järele jõuda . Ma loodan,et mõne aastakümne pärast pole see enam vajalik ja me saame lahkuda nagu ka Britannia lahkus . Midagi head see Brüsseli ja myko-taoliste diktaat meile niikuinii ei too
Kuulasin ka saadet ja sain sealt teada uue kauni emakeelse sõna - fiskaalunioon. Majanduslikule poolele pole midagi ette heita, seda teemat on ka siinses foorumis pikalt jahvatatud. Aga keegi võiks ka sutsu vaeva näha, et EL seadusandlikku/poliitilist poolt endale natukenegi selgeks teha ja oma "eliidi föderaalne egotrip" narratiivist väljapoole vaadata. Ei kõla lihtsalt usutavalt, kui põhimõtteliste otsuste juures kujundatakse seisukoht selle alusel, milline inimeste grupp sulle mingil põhjusel isiklikult kõige rohkem närvidele käib. See on umbes sama kui vasakradikaalist poliitik "pankurite ahnitsevast egotripist" räägib ehk piinlik teisisõnu. Tõnis Palts oli selgelt kõige adekvaatsem oma üldistes hinnangutes. Eelarveliit, vabandust fiskaalunioon, ei ole võimalik ilma EL aluslepingu muudatusteta ja selle tegemiseks on vastav otsus vaja ühehäälselt heaks kiita ning kas rahvahääletusel või parlamendis rahvalt mandaat saada. Täna mitte üksi riik isegi ei kaalu selliseid mõtteid ja puuduvad poliitilised jõud, kes ettenähtavas tulevikus midagi sellist lauale plaaniks tõsta. Poliitilised huvid liikmesriikides ja EL parlamendis on lihtsalt niivõrd lahknenud, et mitte ainult fundamentaalsete muudatuste, vaid igasuguste aluslepete muudatused on mõeldamatud umbes järgmine kümnend. Kellelgi pole lihtsalt poliitilist jõudu ühte koma ka teksti hetkel lisada ja keegi ei taha Pandora laegast avada. Nii et mängureeglid jäävad samaks keskpikas vaates.
mykoloog Aluslepingu muudatused tuleb ühehäälselt heaks kiita, vist oli riigi enda valida, kas ta paneb selle rahvahääletusee või otsustab rahvusparlament. EL Komisjon, keda vist "eliidiks" nimetatakse (aga võin ka eksida, mulle on selle sõna tähendus jäänud arusaamatuks) peab tegema seda mida co-legislatorid, ehk liikmesriigid ja EL parlament otsustavad. Lühidalt, kuhu suunas EL edasi liigub otsustab rahvas, nagu ta seda alati on teinud.
Jah, just nimelt tuleb aluslepingu muudatused heaks kiita. Kulugu selleks niipalju rahvahääletusi, parlamendiistungeid ja PR-kampaaniat kui vaja, nagu on meile õpetanud Maastrichti leppe tagasi lükkamine taanlaste poolt 1992 aastal, ja Nice leppele (2001) ning Lissaboni leppele (2008) "EI" ütlemine iirlaste poolt.
Ning nende jaoks, kes "õigesti" hääletamisega etteantud ajaraamis püsida ei suuda, tehakse ühemõtteliselt selgeks, et eksisteerib ka variant või muidu...
Brussels diplomats have warned Ireland that it is isolated after angering other EU countries, such as Britain, by taking controversial financial crisis measures that benefited Irish banks while "dumping on others".
"The economy might be going into freefall and the Irish really did not help things. Sympathy for their difficulties is running out," said a diplomat.
According to informal briefing notes circulating in Brussels, EU officials are already in the advanced planning stages for a second vote to be held in Ireland in either Spring or Autumn next year.
myko, sa seda mäletad, kuidas ECB ei pidavat saama USA-stiilis raha trükkida? Kohe üldse ei saavat. Küll see minevat mandaadist välja. Küll olevat Saksamaa vastu. Küll eiravat see igasuguseid institutsionaalseid ja juriidilisi realiteete. Ma olen ise väga tähtsate onude käest sõimata saanud, kui ma ütlesin, et turg probleemsete riikide võlakirjade osas ei rahune enne, kui tuleb ka Euroopas QE. See polnud minu seisukoht. Ma kirjeldasin turul toimuvat. Ja kus me praegu oleme? ECB bilansimaht on 47% GDPst. 10 aastaga on juhtunud igasugu võimatuna tundunud mädžikut.
Seega on minu jaoks igati lohutav ja meeldiv, et sa ütled, et ei saa. Mulle see sobiks. Samas see eelnev ECB kogemus tõestab, et igasuguseid asju võib juhtuda. Seega ma jään jäärapäiselt oma arvamuse juurde, et keskpikas vaates on meil fiskaalunioon vägagi tulekul. Võime šampa vahele panna.
Aga miks on nii, et Itaalia, Hispaania, Kreeka, Prantsusmaa jt. Eurotsooni riigid saavad laenata end lõhki ja nende laenu hind laenumahu kasvades ei tõuse, ehk siis sisuliselt keegi ei saa karistada juba varakult selle eest et riske võetakse? Euroopas eksisteeriks ühtne raha ka ilma fiskaalunioonita, kui riikide laenamine oleks korras ja võetud laenude intressid sõltuksid võetud riskidest.
Kuidas väga erineva tasemega USA osariigid ühtse raha tingimustes on 200 aatat (?) vastu pidanud? Osariigid on ju seal samuti suhteliselt sõltumatud majandusotsustes. Pankrotte on seal ka ette tulnud - tervete linnade, ma ei oska peast öelda, kas ka osariikide pankrotte ja USD on kenasti ellu jäänud.
Sõjaline koostöö baseerub asutuslepingu Artiklile 42(2),
The common security and defence policy shall include the progressive framing of a common Union defence policy. This will lead to a common defence, when the European Council, acting unanimously, so decides. It shall in that case recommend to the Member States the adoption of such a decision in accordance with their respective constitutional requirements.
The policy of the Union in accordance with this Section shall not prejudice the specific character of the security and defence policy of certain Member States and shall respect the obligations of certain Member States, which see their common defence realised in the North Atlantic Treaty Organisation (NATO), under the North Atlantic Treaty and be compatible with the common security and defence policy established within that framework.
Kus täpsemalt sellest seaduslikust alusest üle on astutud, nagu inglise euroskeptiline meedia väidab, mida sa igal juhtumil tsiteerida armastad? Proovi neutraalseid allikaid ka vahepeal lugeda. Enamus EL elanikest muide toetab EL armeed.
ttrust Aga miks on nii, et Itaalia, Hispaania, Kreeka, Prantsusmaa jt. Eurotsooni riigid saavad laenata end lõhki ja nende laenu hind laenumahu kasvades ei tõuse, ehk siis sisuliselt keegi ei saa karistada juba varakult selle eest et riske võetakse? Euroopas eksisteeriks ühtne raha ka ilma fiskaalunioonita, kui riikide laenamine oleks korras ja võetud laenude intressid sõltuksid võetud riskidest.
Kuidas väga erineva tasemega USA osariigid ühtse raha tingimustes on 200 aatat (?) vastu pidanud? Osariigid on ju seal samuti suhteliselt sõltumatud majandusotsustes. Pankrotte on seal ka ette tulnud - tervete linnade, ma ei oska peast öelda, kas ka osariikide pankrotte ja USD on kenasti ellu jäänud.
kuid USA on siiski föderatsioon, kus on ka föderaalsed maksud ja föderaaleelarve. Ohio elanik ei saa osariigi tasemel üldse otsustada, millist tulumaksu või teisi föderaalmakse ta peab maksma, seda otsustab Washington.
Eesti on seni olnud EU föderaliseerumise vastu ja maksupoliitika on oluline osa sellest. Kui EV ei saa enam ise otsustada millised makse ta kogub ja kuhu seda raha kulutab ja kelle võetud võlga peab tagasi maksma, ei maksa suveräänsest riigist enam rääkidagi.
ttrust Aga miks on nii, et Itaalia, Hispaania, Kreeka, Prantsusmaa jt. Eurotsooni riigid saavad laenata end lõhki ja nende laenu hind laenumahu kasvades ei tõuse, ehk siis sisuliselt keegi ei saa karistada juba varakult selle eest et riske võetakse? Euroopas eksisteeriks ühtne raha ka ilma fiskaalunioonita, kui riikide laenamine oleks korras ja võetud laenude intressid sõltuksid võetud riskidest. Kuidas väga erineva tasemega USA osariigid ühtse raha tingimustes on 200 aatat (?) vastu pidanud? Osariigid on ju seal samuti suhteliselt sõltumatud majandusotsustes. Pankrotte on seal ka ette tulnud - tervete linnade, ma ei oska peast öelda, kas ka osariikide pankrotte ja USD on kenasti ellu jäänud.
kuid USA on siiski föderatsioon, kus on ka föderaalsed maksud ja föderaaleelarve. Ohio elanik ei saa osariigi tasemel üldse otsustada, millist tulumaksu või teisi föderaalmakse ta peab maksma, seda otsustab Washington. Eesti on seni olnud EU föderaliseerumise vastu ja maksupoliitika on oluline osa sellest. Kui EV ei saa enam ise otsustada millised makse ta kogub ja kuhu seda raha kulutab ja kelle võetud võlga peab tagasi maksma, ei maksa suveräänsest riigist enam rääkidagi.
Euroliit korjab rahasid teistmoodi, aga ka euroliidus on olemas oma nn. "föderaaleelarve". USA-s on samuti osariigiti erinevad maksud. Aga antud juhul ei puhu suuresti see pilli, kuhu ja kuidas maksud laekuvad, vaid et mismoodi USA on saanud hakkama ja Euroliit pole saanud hakkama. USA-s on samuti kohalikel omavalitsustel ja osariikidel eri suuruses võlad, erinevad võlakoormad, erineva intressiga saadud laenud jne.
mykoloog Enamus EL elanikest muide toetab EL armeed.
Tõsi, jah? Kas kuskil viidi läbi mingi küsitlus? Minult igatahes arvamust küsitud pole ega tea ma ka kedagi, kes teaks kedagi, kellelt oleks. Kui sul on mingid polliandmed käepärast, anna tulla. Mõtlesin just ükspäev, et kaasfoorumlane, kes veel hiljuti uskumatu pühendumisega siia sadade meetrite pikkusi erakondade reitinguanalüüse kirjutas ja protsendipunktide võbelemisest tektoonilisi järeldusi tegi, on kuidagi vaikseks jäänud. Loodetavasti on temaga kõik hästi, hakkasin toda kirjeldamatut jampsi mingis absurdivõtmes juba peaaegu igatsema.
Karum6mm myko, sa seda mäletad, kuidas ECB ei pidavat saama USA-stiilis raha trükkida? Kohe üldse ei saavat. Küll see minevat mandaadist välja. Küll olevat Saksamaa vastu. Küll eiravat see igasuguseid institutsionaalseid ja juriidilisi realiteete. Ma olen ise väga tähtsate onude käest sõimata saanud, kui ma ütlesin, et turg probleemsete riikide võlakirjade osas ei rahune enne, kui tuleb ka Euroopas QE. See polnud minu seisukoht. Ma kirjeldasin turul toimuvat. Ja kus me praegu oleme? ECB bilansimaht on 47% GDPst. 10 aastaga on juhtunud igasugu võimatuna tundunud mädžikut.
Seega on minu jaoks igati lohutav ja meeldiv, et sa ütled, et ei saa. Mulle see sobiks. Samas see eelnev ECB kogemus tõestab, et igasuguseid asju võib juhtuda. Seega ma jään jäärapäiselt oma arvamuse juurde, et keskpikas vaates on meil fiskaalunioon vägagi tulekul. Võime šampa vahele panna.
Aga paneme shampa vahele. Kuna üks fiskaaluniooni funktsioone on maksude kehtestamine, maksulaekumiste planeerimine ja eelarveliste kulutuste tegemine, siis võib definitsioon olla näiteks selline - kes kehtestab Eesti 2030 a sotsiaalmaksumäära ja planeerib sotsiaalmaksu laekumise ja sellest finantseeritava eelarve kulupoole. Kui selleks on Eesti valitsus, võidan mina, kui selleks on EL institutsioon, võidad sina. Diil?
mykoloog Enamus EL elanikest muide toetab EL armeed.
Tõsi, jah? Kas kuskil viidi läbi mingi küsitlus? Minult igatahes arvamust küsitud pole ega tea ma ka kedagi, kes teaks kedagi, kellelt oleks. Kui sul on mingid polliandmed käepärast, anna tulla. Mõtlesin just ükspäev, et kaasfoorumlane, kes veel hiljuti uskumatu pühendumisega siia sadade meetrite pikkusi erakondade reitingusnalüüse kirjutas ja protsendipunktide võbelemisest tektoonilisi järeldusi tegi, on kuidagi vaikseks jäänud. Loodetavasti on temaga kõik hästi, hakkasin toda kirjeldamatut jampsi mingis absurdivõtmes juba peaaegu igatsema.
Special Eurobarometer report 461 - Designing Europe’s future: Security and Defence, April 2017
- Three quarters of respondents are in favour of a common defence and security policy among EU Member States (75%) - More than half of all respondents (55%) are in favour of the creation of an EU army
Mul on pdf fail aga ma ei tea kas see avalik on, usun et on, googelda.
myko, sa seda mäletad, kuidas ECB ei pidavat saama USA-stiilis raha trükkida?
USA stiilis raha trükkimise keeld ei tulenenud EL asutuslepingust vaid oli seotud mingite ECB sisemiste põhikirjaliste piirangutega vms. Ei ole hetkel aega täpsemaks otsimiseks.
Karum6mm myko, sa seda mäletad, kuidas ECB ei pidavat saama USA-stiilis raha trükkida? Kohe üldse ei saavat. Küll see minevat mandaadist välja. Küll olevat Saksamaa vastu. Küll eiravat see igasuguseid institutsionaalseid ja juriidilisi realiteete. Ma olen ise väga tähtsate onude käest sõimata saanud, kui ma ütlesin, et turg probleemsete riikide võlakirjade osas ei rahune enne, kui tuleb ka Euroopas QE. See polnud minu seisukoht. Ma kirjeldasin turul toimuvat. Ja kus me praegu oleme? ECB bilansimaht on 47% GDPst. 10 aastaga on juhtunud igasugu võimatuna tundunud mädžikut.
Seega on minu jaoks igati lohutav ja meeldiv, et sa ütled, et ei saa. Mulle see sobiks. Samas see eelnev ECB kogemus tõestab, et igasuguseid asju võib juhtuda. Seega ma jään jäärapäiselt oma arvamuse juurde, et keskpikas vaates on meil fiskaalunioon vägagi tulekul. Võime šampa vahele panna.
Aga paneme shampa vahele. Kuna üks fiskaaluniooni funktsioone on maksude kehtestamine, maksulaekumiste planeerimine ja eelarveliste kulutuste tegemine, siis võib definitsioon olla näiteks selline - kes kehtestab Eesti 2030 a sotsiaalmaksumäära ja planeerib sotsiaalmaksu laekumise ja sellest finantseeritava eelarve kulupoole. Kui selleks on Eesti valitsus, võidan mina, kui selleks on EL institutsioon, võidad sina. Diil?
Sa võtsid kohe ühe mahlase maksu - korraks hakkasin põdema suisa. Aga diil.
Mykoloog kuulub ilmselt mingisse kirjatähe-uskujate sekti.
Veel kord: Euroopa Liidus pacta sunt servanda põhimõte ei kehti. Asjadel lastakse probleemi läbi sõrmede vaadates areneda nii kaugele, et ühel hetkel lendab see kirjatäht lihtsalt aknast välja.
Nii juhtus eurovaluuta ja lõunariikide võlakriisiga. Nii juhtus koroonakriisis.
Ja ma tõesti ei tahaks, et ühel hetkel, kui vint on üle keeratud, lendab samamoodi koos pesuveega ka Euroopa riikide koostöö. Aga sinnapoole see asi liigub. Paistab, nagu provotseeritaks olukorda meelega, et siis järgmise kriisi varjus jälle samm tsentraliseerimise poole teha, öeldes "no midagi muud ei jäänud ju üle". Aga pigem ma arvan, et ükskord käib pauk ja siis on meil siin asjad päris tõsiselt halvasti.