Tänud küsimuse eest. Antud kontekstis võiks tõesti olla selgitus aruandes sõnastuse osas parem selleks, et mõte oleks selgem. Suured tänud sellele tähelepanu juhtimast.
Selgitan. Hepsor U30 SIA kuulus 100% ulatuses Hepsor AS-ile ehk projektis/SPV teisi osanikke või investoreid ei olnud.
Kui 2024 IV kvartali aruandest ütleme, et tagastasime omanikelaenud siis selle all on mõeldud laenude tagastust (nn omakapitali laen) SPV 100% omanikule ehk emaettevõttele ehk Hespsori grupile (Hepsor AS).
Tänan küsimuse eest. Hepsor ja meie Kanada äripartner saavad HighParki projekti tulemist/kasumist 50%. Eelnevast omakorda pool kuulub Hepsorile ja kaasatud Eesti investoritele. Seega võib öelda, et HighParki projekti tuludest/kasumist kuulub Hepsorile ja Eesti investortele 25%.
Täna avaldasime börsiteate Hepsor AS-i 3-aastaste 9.5% võlakirjade avaliku pakkumise kohta Eestis, Lätis ja Leedus. Võlakirjade märkimisperiood on 12. november 2025 kell 10.00 – 21. november 2025 kell 15.30.
Pakkumise raames kaasab Hepsor kuni 6 miljonit eurot, võimalusega suurendada mahtu kuni 8 miljoni euroni. Võlakirjad noteeritakse Balti Nasdaq võlakirjade põhinimekirjas 27. novembril või sellele lähedasel kuupäeval. Pakkumine viiakse läbi Hepsori koostatud ning Finantsinspektsiooni 10. novembril 2025 kinnitatud põhiprospekti alusel.
Seoses pakkumisega kutsun investoreid ja huvilisi neljapäeval, 13. november kell 16:00 investorõhtule Manufaktuuri kvartalis, kus annan ülevaate Hepsori arendusportfellist ja meie koduturgude olukorrast. Koos Hepsori finantsjuhi Kadri Kassmanniga tutvustame kavandatavaid investeeringuid ja räägime võlakirjaprogrammist lähemalt. Osalemiseks palume registreeruda siin (kohtade arv on piiratud): https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSf2xHm71wXRbiDK8GgBcrfllX69nJZYflOIayDp9Y6hs1GUfw/viewform
Lisaks vastan hea meelega kõigile küsimustele Foorumis.
Võlakirjaprogrammi prospekti, võlakirjade tingimused, lõplikud tingimused ja investorpresentatsiooni leiate meie kodulehelt: https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/
Tere Martti. LHV laenude jääk tuleb q3 aruande järgi kokku ca. 8m. sellest 4.6m kannab 5,46% intressi ja 3.5m 6k euribor + 4,5% ehk tänase seisuga umb 6,6%. kas võlakiri läheb nende laenude refinantseerimiseks? kui jah, siis kuidas õigustab 9,5% võlakiri oluliselt odavama võla refinantseerimist?
Seal jutt, et noortel käib Tallinnas hind üle jõu. Reaalselt ikkagi ostjaid nats rohkem kui varem, aga eks näha on, et reaalselt ikka probleem, kui Merkol ettemüük 19%, siis Hepsori sugused pangast ennem raha ei saa, kui 50% ette müüdud. Lisaks uute hoonete hind veel tõuseb, sest varjendite nõue tuuakse uues ehitusseaduses sisse, huvitav, kas Lätis ka sedasi riik kõgistab, sõja tarbeks nõuded + energiatõhususega üle pingutamine. Ütleme nii, et kui eelmine aasta ostsid maja oli A, siis uue määruse järgi on see sul B sara, kuigi hoone tarbib ikkagi väga vähe- ühesõnaga loll poliitika.
Väljatoodud laenud on projektitasandil hüpoteegiga tagatud ehituslaenud, mille on väljastanud LHV pank. Neid ei refinantseerita. Nii täna, kui ka tulevikus plaanime kõiki oma ehitustegevuseks võetavaid ehituslaene nii Eestis kui Lätis võtta pankadest tagades soodsaima finantseerimislahenduse.
Võlakirjadega refinantseeritakse grupitasandil olev pangalaen, mis ei ole hüpoteegiga tagatud. Sellest tulenevalt on ka selle laenu intressitase kõrgem. Refinantseeritava laenu kohta on informatsioon leitav meie Q3 aruandest lk 34 (summa 6 MEUR) ja lk 35 (Peakontoritele antud laenud arendusprojektide finantseerimiseks).
Täpsustan, et ehituslaenude väljastamise eeltingimus ettemüügi näol on Hepsori jaoks Eestis ja Lätis kuni 25% varieerudes sõltuvalt projekti eripäradest.
Lisaks jagan infot, et Läti riik on samuti kavandamas varjendite loomise nõuet, kuid tänaseks ei ole selle osas otsuseni jõutud ning sellest tulenevalt ei ole võimalik hinnangut anda selle mõjule ehitushinnas.
Varjendite võimaliku mõju ehitushinnale Eestis on veel vara prognoosida, kuna detailsemad juhendeid ei ole. Soome kogemusele tuginedes võib prognoositavalt see jääda 1-4% juurde sõltuvalt projekti suurusest ja eripäradest. Ehitushinna kallinemine mõjutab tuleviku projekte, mille ehituslubasid hakatakse taotlema alates 1.juuli 2026. (eeldatavad valmimised mitte varem kui aastas 2028)
Möödunud neljapäeval toimus meie investorõhtu, kus andsin koos finantsjuhi Kadri Kassmanniga põhjalikuma ülevaate ettevõtte arendusportfellist, olukorrast koduturgudel ning Kanadas, ettevõtte struktuurist ja finantsseisust, plaanitavatest investeeringutest ning võlakirjast. Lisaks jagas LHV võlakirjade valdkonnajuht Silver Kalmus oma vaadet nii võlakirjade turu olukorrale kui ka järelturu dünaamikale.
Hei! Tekkis siin veel paar viimase hetke küsimust:
Kas on mingi tunnetus olemas seoses Toronto projektidega, et millal ootate esimest rahavoogu (on mõni ‘exit’ plaanis või veate lõpuni välja ka. ehituse)? Kuidas turg seal hetkel üldse tundub, et kas vajadusel on võimalik seal projektidest ka välja saada kiiresti?
Saan aru, et võlakirjaga refinnitakse see LHV laen- kas äkki siin minusugusele võhikule on võimalik lihtsas keeles seletada, et miks “võlakirja laen” annab vabamad käed potentsiaalsetele investeerimisvõimalustele kiiremini reageerida kui eelpool nimetatud LHV laen.
Esimene teema - Kanada investeeringud:
Meie Toronto investeeringute algne ajakava nägi ette ca 2 aasta pikkust planeerimisprotsessi ja seejärel kinnistute edasimüüki. Tänaseks on meie esimese investeeringu Weston Road planeerimisprotsess edukalt lõppenud ja saame tõdeda, et meie algsed hüpoteesid pidasid - saime soovitud ehitusmahtude suurendamise ning seda planeeritud 2 aasta jooksul, seega väärtuse kasv on saavutatud. Täna on käimas kinnistu müügiprotsess ning tehinguni jõudmise täpset ajagraafikut on keeruline ennustada, kuid hindame täna nii selle investeeringu kui ka teiste Kanadas tehtud investeeringute seisu positiivseks.
Planeerimisfaasis projektist väljumine ei ole kindlasti mõistlik, kuna uut väärtust ei ole veel tekkinud ja selles staadiumis väljumine ei pruugi olla kasumlik. Jõustunud planeeringuga projektides kiirel väljumisel peab olema mingi vajadus, sest kiirust forsseerides on sellel samuti hind. Seega erakorralist forsseeritud müüki ei ole plaanis.
Turust üldiselt: Toronto elamukinnisvara üüriturg püsib stabiilne ning nõudluse/pakkumise head tasakaalu näitab madal vakants 3-4% juures. Turu-uuringute järgi on üürimajade arendajate pikk vaade üüriturule positiivne.
Teine teema - võlakirjaprogrammi paindlikkus:
Grupitasandi võlakirjaprogramm annab võrreldes pangalaenuga paindlikuse ennekõike järgnevatel põhjustel:
Pankade kovenandid (seatud kohustused võlga võtvale ettevõttele) on alati oluliselt piiravamad kui võlakirjaturul kuna pank on oma nõudmistes jäik ja konservatiivne.
Sellest tulenevalt on ka võimalused pangalaenu mahu suurendamiseks väiksemad.
Leppides kokku tuleviku investeeringute jaoks suurem laenulimiit on aga pangalaenu puhul arvestatav kulu (kasutamata limiidilt arvestatatav tasu), mida võlakirjaprogrammi puhul ei teki, kuna keegi oma raha tulevikuks reserveerima ei pea.
Uute investeeringute korral pangalaenu limiitide suurendamise läbirääkimised ei ole kiire protsess ning võib võtta mitu kuud enne kui selgub, kas on üldse võimalik limiite suurendada. See ei võimalda kiiret reageerimist investeerimisvõimalustele. Samas võlakirjaprogrammi raames on regeerimisaeg paar nädalat.
Kui tekib täpsustavaid küsimusi, siis hea meelega vastan.
Kasutan siis võimalust küsida: 2024 septembri pressiteate kohaselt kaasati Kanada projekti tarbeks Eesti erakapitaliinvestorite raha ja projekti arendamiseks loodud High Park Limited Partnership investeeris ca 8,5 miljonit eurot (ca 12,5 miljonit CAD). Lisaks on teadmata osaluse suurusega projekti osaline Elysium Investments. Kui suur on aga olnud Hepsor börsiettevõtte omaosalus selles projektis ja millistes proportsioonides hakkab toimuma kasumijaotus, kui kinnistute edasimüük toimuma hakkab? Ja veel - kas need alguses mainitud Eesti erakapitaliinvestorid on Hepsoriga omandi- või juhtimissuhete kaudu seotud isikud?
High Park projektis on Kanada partneri Elysium Investmentsi osalus 50%. Hepsori kasumiosalus on ca 50% Eesti osast, samas kapitalipanus on olnud disproportisonaalne arvestades projekti toomise eest preemiat jne.
Erakapitaliinvestorid ei ole Hepsoriga seotud siseringi liikmed.
Huvitav kui meil m2 hinnad 5000-10 000, ehk ka millalgi tehakse -7%? Luhesin eile Tony R. raamatust, usas huvitav, koroona aegu ahnitseti kinnisvara, hind lendas üles ja siis järgi intresside määrad.
