Hepsor (HPR1T)



Hepsor AS (reg: 12099216) on kiirelt kasvav Eesti päritolu kinnisvara arendusettevõte, mis 10 aastaga on reaslieerinud 41 projekti, millega on rajatud 1300 uut kodu. Lisaks elamukinnisvarale on valminud 15 000 m2 kaasaegseid äripindu. Arendatud pinna kogumaht on 125 000 m2 ja planeerimisel on 190 000 m2 pinda. Ettevõte on laienenud ka Lätisse. *

Ettevõte pöörab eriti põhjalikku tähelepanu rohelisele arendusele ja roheinnovatsioonile.

Hetkel töösolevad suuremad projektid on:

Paevälja, elamuarendusprojekt Lasnamäe piirkonnas Tallinnas






Lauluväljaku Lilleaed, elamuarendusprojekt Pirita teel






Priisle Kodu, Pirita-Kose piiril






Büroo 113, esimene rohelise mõtteviisi kõrghoone Tallinnas (Pärnu maanteel endise Äripäeva maja läheduses). 100% välja üüritud.




Grüne maja, Meistri 14 Tallinnas




Peterburi tee ärikvartal, Tallinnas




Tulevikuprojektidest on suurema ja märgilisema mõjuga endise Balti manufaktuuri ala ümberarendamine multifunktsionaalseks elu- ja äripindadega piirkonnaks.







20.10.2021 teatas Hepsor, et soovib avalikkuselt kaasata 10 000 000 EUR ja on alustanud ettevalmistusi börsile minekuks

Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte Hepsor kavatseb viia lähiajal läbi oma aktsiate esmase avaliku pakkumise ja noteerida aktsiad Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas.

Pakkumisega soovib Hepsor anda Balti piirkonna investoritele võimaluse investeerida Eesti ja Läti turul tegutsevasse kiire kasvuga kinnisvaraarendusettevõttesse. Kaasatud vahendeid plaanib ettevõte kasutada juba kavandamisel olevate arenduste rahastamiseks. Ettevõtte portfellis on ettevalmistusfaasis 20 uut arendusprojekti kogupindalaga 140 000 ruutmeetrit.

Pakkumise korraldajana tegutseb AS LHV Pank.

Pakkumise täpne ajakava sõltub muu hulgas valitsevatest turutingimustest ja Finantsinspektsioonilt vajalike kinnituste saamise ajastusest.

Hepsori juhatuse liikme Henri Laksi sõnul on ettevõtte praegune hea seis pikaajalise sihikindla töö tulemus. „Meie arendusportfell on kohaliku turu kontekstis väga tugev, tänu millele näeme oma ettevõtte kiire kasvu jätkumist. Ka neile, kes pole seni investeerimise eesmärgil kinnisvara soetanud, on meie aktsiate märkimisel osalemine hea võimalus Eesti kinnisvaraturu kiirest arengust osasaamiseks,“ rääkis Laks, lisades, et kuna ettevõte keskendub kasvule, tuleb arvestada, et Hepsorist ei saa lähiaastatel dividendiaktsiat.

Hepsori käive kasvas 2020. aastal 98%, ulatudes 38,8 miljoni euroni. Ettevõtte puhaskasum kasvas samal perioodil 115% 2,9 miljoni euroni. Hepsor on viimasel neljal aastal (2017-2020) olnud Eestis pidevalt nelja suurema elukondliku arendaja hulgas. Eelmisel aastal oldi 277 müüdud uue korteriga turul teisel kohal. Samuti tegeleb Hepsor rohebüroode arendamisega, kus on esimesena Balti riikides võetud kasutusele mitmeid uuenduslikke ja keskkonnasäästlikke insenertehnilisi lahendusi.

2020. aasta oli edukas ka kontserni Läti ettevõtetele, kus müügitulu ulatus 4,9 miljoni euroni, moodustades ligi 13 % kontserni müügitulust.

Ettevõtte suurematest ja tuntumatest arendusprojektidest on ettevalmistusfaasis Põhja-Tallinnas Manufaktuuri Kvartal, kuhu rajatakse kaks kortermaja kokku 154 korteriga ning rekonstrueeritakse olemasolev Balti Manufaktuuri tehasehoone äripindadega korterelamuks kokku 400 korteri ja 6 000 m2 üüritava äripinnaga.

Väljatoomist väärib ka esimese rohelise mõtteviisi kõrghoone ehitus Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 113. Suurematest arendusaladest on Tallinnas ehitustööd alanud uue kavandatava Tallinna Haigla lähistel, kuhu rajatakse järgnevate aastate jooksul kokku 450 korterit. Riias on alustatud 3800 ruutmeetri kontor-ladu tüüpi äripinna arendamisega Ulbrokase tänaval ning 120 korteriga elamu arendusega Kuldigase tänaval.

Hepsori kontserni asutajad ja omanikud on Andres Pärloja (33,25%), Kristjan Mitt (33,25%), Henri Laks (16,6%) ning finantsinvestorina on kaasatud Lauri Meidla 16,9% osalusega.


Ettevõte soovib raha kaasata ambitsioonikaks laienemiseks ja lähiajal dividendiaktsiaks ei muutu: "Meie eesmärgiks on arendada järgmise 5 aastaga rohkem kodusid ja äripindu kui oleme seda teinud senise 10 aastaga kokku. Suuremateks arendusteks meie portfellis on näiteks Manufaktuuri kvartal ja tulevase uue haigla ümbruses olev suur korterelamute arendusala Tallinnas Lasnamäel, kontor-ladu tüüpi arendusprojektid ja Krasta City ärilinnak Riias."

Ettevõtte kohta on valmistatud tutvustav esitlus (PDF), millest järgnevalt mõned väljavõtted:




Põgus ülevaade ka finantsidest:

Kasumiaruanne




Bilanss






* Siin ja edaspidi, kasutatud materjale ettevõtte veebilehelt

Kasutaja Abesiki jõudis vahepeal teise foorumi alustada. Tõstan sealt postituse siia:

"abesiki"
Hepsor kavatseb lähikuudel viia läbi aktsiate esmase avaliku pakkumise ning soovib aktsiad noteerida Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas. Hepsor on Eestis ja Lätis üks tugevamaid ja kiiremini kasvavaid
kinnisvaraarendusettevõtteid.

Hepsori portfellis on üle 140,000 m2 arendusprojekte. Bilansis kajastub kogu portfell soetusmaksumusega, turuhindades juhtkonna hinnangul oluliselt kõrgem;
Hepsoril on fikseeritud marginaaliga oma ihuehitaja Mitt & Perlebach, selline koostöö tagab kiirema projektide arendustsükli;
Hepsor on kasvule orienteeritud ning ei maksa lähiaastatel dividende vaid reinvesteerib kogu kasumi.

Hepsori plaanidega saab lähemalt tutvuda siin: hepsor.ee/investorile

Disclaimer: olen Hepsori nõukogu liige ja hetkel ainuke passiivne aktsionär
"Rohepööre ei ole meie jaoks moesõna." >>> "Betoonimass hoiab ruumis aastaringselt stabiilset temperatuuri." 🤔
See on tõsi ning teil on igati õigus, et ka väga energiatõhusate ning kütte, jahutuse ja ventilatsiooni vaates innovaatiliste hoonete kande skelett ehk konstruktiivne osa suurtel äri- ja avalikel hoonetel on täna veel peaaegu alati betoonist. Selleks on palju ja mitmeid põhjuseid, mille lahkamine läheks siinkohal vast liiga pikaks, kuid üks olulisi kitsaskohti on Eestis ka päästeamet kellel on puidust kandvate hoone osade kohta suurte hoonete puhul väga kindel nägemus. Küll aga oleme tänaseks juba ühe projekti raames välja selgitanud selle ja uurinud võimalusi kuidas ka hoone kandev karkass teha puidust (4.kordne hoone), tõsi, ka antud näite puhul saaksid hoone vahelaed olema puit-betoon komposiitkonstruktsioonis, mis tagab hoone piisava jäikuse ja korruste vahelise helipidavuse. Muuhulgas on ka näiteks Skandinaaviasse rajatud suurte nn puithoonete teatud osad siiski betoonist mis tagavad hoone jäikuse ja püsivuskindluse. Kokkuvõtvalt: suunaga ja mõtteviisiga, et ehituses võiks ja tuleks rohkem puitu kasutada oleme nõus ning ehitus- ja kinnisvarasektor laiemalt on selle teekonna alguses.

kuidas teil on maandatud ehitushinna tõusust tulenev risk?
"Henri Laks"
Küll aga oleme tänaseks juba ühe projekti raames välja selgitanud selle ja uurinud võimalusi kuidas ka hoone kandev karkass teha puidust (4.kordne hoone), tõsi, ka antud näite puhul saaksid hoone vahelaed olema puit-betoon komposiitkonstruktsioonis, mis tagab hoone piisava jäikuse ja korruste vahelise helipidavuse. Muuhulgas on ka näiteks Skandinaaviasse rajatud suurte nn puithoonete teatud osad siiski betoonist mis tagavad hoone jäikuse ja püsivuskindluse. Kokkuvõtvalt: suunaga ja mõtteviisiga, et ehituses võiks ja tuleks rohkem puitu kasutada oleme nõus ning ehitus- ja kinnisvarasektor laiemalt on selle teekonna alguses.


Juba aastal 2015 ehitas Kodumaja Norras Bergenis 14 korruselise puithoone, mis sellel hetkel oli maailma kõrgeim puitehitis. Konstruktsioon oli liimpuittalad + tehases valmistatud elemendid. Betoonist vaheplatvorme kasutati seal ainult 5 ja 10 korruse peal. Tuleohutus ja kõik muu olid seal vägagi tasemel. Tugevaid puitmajaehitajaid on eestis päris palju, nii et kogemusi ei pea kaugelt otsima, siin konsolideerunud eesti tootjate referentsid: https://offsiteconstructiongroup.com/#references
Rõõm kuulda, et börsile on jälle lisa tulemas!

Materjalides on kirjas, et kinnisvaraportfelli väärtus on 22M ning juhatuse hinnangul peaks see olema tegelikult väärt 15-20M rohkem. Lisaks on kirjas, et portfelli maht on 140,000m2 ning kodukalt jäi mulje, et päris mitu suurt projekti ka arenduses. Siit järgnevad küsimused:
1) Kuidas on võimalik, et kogu kodukal toodud 140,000m2 portfelli (mis sisaldab ka valmimisjärgus projekte?) konsolideeritud väärtus on kõigest 20-40M?
2) Kui portfelli (tegelik) väärtus on 37-42M ning selle vastu on väljastatud kõigest 16M laenu, siis milleks üldse hetkel omakapitali kaasata?
3) Kas prospektis sisaldub ka hinnang kõigi projektide turuväärtustele (+ bilansilised väärtused), mille järgi investorid saaks hinnata, kas juhatuse hinnangul tunduvad adekvaatsed?
4) Kas saate anda ka juba indikatiivse pre-money valuatsiooni? Materjalidest ei hakanud silma.
Kuidas on Hepsor peale omanike seotud Mitt ja Perlebach'iga? Kas ja milliseid teenuseid omavahel ostetakse/müüakse? Kas ja kui palju on inimesi, kes töötavad mõlema ettevõtte heaks?
"Solitary"
Kuidas on Hepsor peale omanike seotud Mitt ja Perlebach'iga? Kas ja milliseid teenuseid omavahel ostetakse/müüakse? Kas ja kui palju on inimesi, kes töötavad mõlema ettevõtte heaks?


Tahan ka teada, palju on mitmel toolil istuvaid ?
"yanek"
kuidas teil on maandatud ehitushinna tõusust tulenev risk?



Tänan küsimuse eest. Hepsor AS arendusi (reaalne arendustegevus leiab aset Hepsor AS tütarettevõtetes) ehitab Mitt&Perlebach OÜ. Ehitushinna kokkuleppeks on meil vastavalt Raamlepingule 2 võimalust:

1. Fikseeritud hind. Ehituse kulu läheb alati lukku ehk fikseeritakse ehituslepinguga enne ehitustegevuse algust. Kui arenduse X ehituse perioodi ajal peaks ehitushinnad turul tõusma siis ehituse tellijat ehk arendajat see kuidagi ei mõjuta. Fikseeritud hinna korral on ehitaja ehk töövõtja marginal 6% otsekulust (marginal = töövõtja üldkulud + kasum). Ehitushinna riski kannab ehituse perioodil alati ehitaja ehk töövõtja.

2. Sihthind. Ehituslepinguga lepitakse kokku sihthind ja ehitaja ehk töövõtja marginal 4% otsekuludest (marginal = töövõtja üldkulud + kasum). Kui kõik kulud töö tegemiseks pluss töövõtja marginaal 4%:
(a) on (kokkuhoiu võrra) väiksem kui Sihthind, siis tasub tellija töövõtjale otsekulud, marginaali ja 50% kokkuhoiust;
(b) on võrdne Sihthinnaga, siis tasub tellija töövõtjale Sihthinna;
(c) ületab Sihthinda (ülekulu võrra):
(i) kuni 5% Sihthinnast, siis tasub tellija töövõtjale sihthinna ja ülekulust 50%;
(ii) rohkem kui 5% Sihthinnast, siis tasub tellija töövõtjale Sihthinna ja 2,5% sihthinnast (loe: ehitus ei saa tellija jaoks Sihthinnaga võrreldes minna kallimaks kui 2,5%).

Kui ehitushind ja turg on suures volatiilsuses on tellijal tihti kasulikum teha Sihthinnaga leping. Tõsi, seda võimalust on Hepsor oma ajaloos seni kastutanud ainult kahel korral ning valdavalt oleme kasutanud Fikseeritud hinnaga lepinguid.
"Solitary"
Kuidas on Hepsor peale omanike seotud Mitt ja Perlebach'iga? Kas ja milliseid teenuseid omavahel ostetakse/müüakse? Kas ja kui palju on inimesi, kes töötavad mõlema ettevõtte heaks?


Hepsor AS ning Mitt&Perlebach OÜ osaniku kattuvad osaliselt. Ehitusettevõte Mitt&Perlebach OÜ osanikud on Kristjan Mitt ja Andres Pärloja. Hepsor AS tänased aktsionärid on Henri Laks, Lauri Meidla, Kristjan Mitt, Andres Pärloja.

Oma eelmises vastuses andsin ülevaate sellest, kuidas ja millise Raamlepingu alusel on fikseeritud kahe ettevõtte vaheline koostöö ehk Hepsori vaates ehituse teenuse tellimine peatöövõtjalt. Hepsor AS aktsionärid usuvad, et selline koostöö on kindel konkurentsieelis ehk arendusprojektide arendustsükkel on olulisem kiirem võrreldes sellega, kui arendajal ei oleks tihedat koostööd konkreetse ehitusettevõttega.

Mitt&Perlebach ning Hepsor omavahel töötajaid (insenerid ja projektijuhid, finantsosakond) ei jaga. Kuna ettevõtted asuvad ühes kontoris siis on kahel ettevõttel vaid ühine büroojuht ja loovjuht. Ehitusettevõtte Mitt&Perlebach osanikud ja juhatuse liikmed Andres Pärloja ning Kristjan Mitt on Hepsor AS nõukogu liikmed.
Meidla vastas täna Äripäeva raadios saatejuhi küsimusele Enefiti osas, et hoiab raha Hepsori märkimiseks. Samuti lisas, et ka suuromanikud plaanivad Hepsorit juurde märkida. Mul jooksis juhe kokku selle mõtte juures, teha IPO, müüa aktsiaid ja samal ajal olla ka ise ostupoolel?
mrk

Mitte keegi suuromanikest ei plaani müüa aktsiaid.
Aktsiaid emiteeritakse juurde lihtsalt.
Kuna pole 10m, et kõik ise panna, siis märgime nii palju kui on kuna arvame, et pakkumine on atraktiivne ja tahame pakkuda kõigile väikeaktsionäridele hea ostukoha.

Okei, siis küsiks seda pidi, et kas on mõtet suuromanikuna osaleda IPOs ostupoolel, selle asemel et pre-IPO panna ettevõttesse kapitali juurde ja seejärel teha väikestele IPO?
siis oleks suuromanikel eelis väikeste ees. Võrdsetel tingimustel väikeinvestoritega tahame investeerida juurde.



k525

Materjalides on kirjas, et kinnisvaraportfelli väärtus on 22M ning juhatuse hinnangul peaks see olema tegelikult väärt 15-20M rohkem. Lisaks on kirjas, et portfelli maht on 140,000m2 ning kodukalt jäi mulje, et päris mitu suurt projekti ka arenduses. Siit järgnevad küsimused:
1) Kuidas on võimalik, et kogu kodukal toodud 140,000m2 portfelli (mis sisaldab ka valmimisjärgus projekte?) konsolideeritud väärtus on kõigest 20-40M?

Aitäh küsimuste eest!
Jah, kinnisvaraportfell on kajastatud varudes soetusmaksumuse meetodil. 31.12.2020 oli selle väärtus 22,9 mln. See sisaldab pooleliolevaid projekte sh ehituses olevad projektid, planeerimisjärgus olevad kinnistud jne aga ei kajasta sidusettevõtete poolt arendatavad projekte. Sidusettevõtete projekte loeme ka enda portfelliks, aga need on kajastatud kapitaliosaluse meetodil (sh kaks suuremat arenduses olevat projekti). Konsolideeritud varude väärtus on väga kiiresti muutuv number, sest sõltub kui lähedal valmimise ja müügini on projekt jõudnud. Prospektiga koos esitame viimase kolme aasta konsolideeritud finantsid ning 30.06.2021 seisuga. Varude väärtuse jaotus on selles detailselt olemas ning ka ülevaade sidusettevõtetest.

2) Kui portfelli (tegelik) väärtus on 37-42M ning selle vastu on väljastatud kõigest 16M laenu, siis milleks üldse hetkel omakapitali kaasata?
Laenukohustused on sarnaselt konsolideeritud arendusprojektide finantseerimiseks võetud laenud kokku ning ei sisalda sidusettevõtete kohustusi. Pangalaenudega oleme finantseerinud projektide ehitust ja peale valmimist ning kortereid müües laenusaldo väheneb väga kiiresti (2-3 kuuga nulli). Bilansis olevad ilma rahavoota maapositsioonid ei ole võimendatud.

3) Kas prospektis sisaldub ka hinnang kõigi projektide turuväärtustele (+ bilansilised väärtused), mille järgi investorid saaks hinnata, kas juhatuse hinnangul tunduvad adekvaatsed?
Projektide bilansilised väärtused esitame 30.06.2021 seisuga projektide lõikes poolaasta konsolideeritud aruandes, mis on prospekti osa. Prospektis ei sisaldu hinnangut kõigi projektide turuväärtusele. Projektide kohta saab infot praegu siit: https://hepsor.ee/projektid/

4) Kas saate anda ka juba indikatiivse pre-money valuatsiooni? Materjalidest ei hakanud silma.
Kahjuks ei saa.

Kairi Hints
Hepsor AS CFO
"mrk"
Meidla vastas täna Äripäeva raadios saatejuhi küsimusele Enefiti osas, et hoiab raha Hepsori märkimiseks. Samuti lisas, et ka suuromanikud plaanivad Hepsorit juurde märkida. Mul jooksis juhe kokku selle mõtte juures, teha IPO, müüa aktsiaid ja samal ajal olla ka ise ostupoolel?


Äkki turunduslikel kaalutlustel? Ostes kasvõi 100 aktsiat, saab ju öelda, et märkisin ja hoidsin selleks raha kokku vms, mis sest et osalus tõusis nii 0.00001% :)
Aga tore, et uut verd tuleb börsile ja ootame ka valuatsiooni, millega end hinnastatakse
Priva

Ei ole 100 euot. Pigem on mõttes tõsised summad. Kindlasti see pole “turundustrikk”
Loll küsimus Lauri aga kas poleks saanud Enefitil osaleda ja siis müüa ning Hepsoril kaa osaleda? Üks ei peaks nagu teist välistama.