Arusaadavalt saab lisatasu eest paremaid tingimusi hariduse, huvihariduse, väljasõitude ja muu kohapealt. Mina lapsevanemana küll tahan, et minu laps saaks võimalusel paremad tingimused kui selle eest tuleb lisatasu, siis see on igati normaalne. Paraku on igas klassis või koolis üks külahull kes kõigele vastu on ja sellega ka teistel kõik pekki keerab, ma saan aru, et antud juhul on ka nii, et enamus kannatab kuna üks arvab, et riik peaks tema eest kõik kinni maksma. Õnneks on Eestis ka tublisid erakoole kus selliste muredega ei pea kokku puutuma.
1 Like
Õnneks ei peagi enam olema, kuna Eesti 200 on eesti riigi säilimise nimel asja enda kätte haaranud ja plaanib selle kohalikest külahulludest olenemata ära keelata.
Ma ei saa aru, miks mõned selle pooldajad siin solvuvad kui neid sotsideks nimetatakse? Sotsialismi keskne idee on ju kõigi võrdsustamine. Eelmine idee oli neil, et õpilasi ei tohi vastavalt tasemele õpetada. Kunagi oli see, et koolis ei tohi õpetada kohalikku kultuuri, sest mujalttulnute paar põlvkonda ei ole sellega veel harjunud vms (tegelegu oma pastaldega kuskil mujal, Laulupeol võiks kõlada ka venekeelsed patriootlikud laulud jne). jne.
1 Like
Selle kirjeldatud vajaduse lahendabki ju erakool. Vaatad üle teenuse, tundide mahu ja lisategevused ja hindad, kas see on õppemaksu väärt.
Leian ka, et riiklikule üldhariduskoolile ei sobi see kuvand, kus antakse lapsevanemale mõista, et mingi osa tavapärasest õppetegevusest on lisatasu eest. Isegi kui see on nö. “kohustuslik-vabatahtlik” siis pole mingit põhjendust sellele, et vaesematest peredest lapsed pannakse klassikaaslaste ees seetõttu kuidagi ebamugavasse olukorda.
Huviharidus on teine teema, KUIGI ka huvihariduse poolelt on paljudes koolides tavaks, et mingi osa huviringe kus juhendajaks on sama kooli õpetaja, on õpilastele tasuta. Tasulised on huviringid, millega kaasneb mingi materjalikulu (nt. kunstiringid) või siis need huviringid, kus läbiviijaks on keegi kolmas osapool.
Seda kummalisem tundub see kui mõni eliitkool nüüd haridusministeeriumi ettekirjutuse peale jonninäo ette teeb ja ütleb, et “jätame siis kõik ära”.
1 Like
Mida nad peaks siis tegema?
Majanduskallakuga erifoorumis võiks ju olla selgeks saanud, et kõige jaoks on ka raha vaja.
Juba sügaval kõike ja kõiki võrdsustaval nõukogude okupatsiooniajal käisid koolid vanematelt raha ning tööjõudu lunimas, et ruumid korda saaks ning asjad muretsetud saaks, rääkimata ekskursioonidest.
2 Likes
Meil ka polnud spordihoonet, kehaline toimus nii palju kui võimalik õues (Shnelli tiigi ääres ja Kalevi staadionil) ja kui ei siis Kalevi spordihallis ja Revalis. Maksma selle eest ei pidanud.
Maksma pidi: teatrite eest, õppereiside eest, kontserdite eest jne. Need olid vabatahtlikud. Kooliajast toimuvad sündmused tasus minu mäletamist mööda kool (ups sry sihtasutus).
Ah, täiesti mõttetu jaurata tegelikult siin selle üle kas kommunism võiks või mitte toimida. Tuleb lihtsalt lugeda päevi millal see e200 õudus otsa lõpeb (koos nende “õnnelike hariduse juhtidega” jne).
2 Likes
GAGi vanematele soovitaks siis sellist häkki, et klassi lapsevanemad saavad moodustada omavahel seltsingu, milles raames korraldada kooli ja klassi absoluutselt mitte kuidagi puutuvat ühist rahakassat, mille eest soetada Pähklipureja pileteid ja muud vajalikku.
1 Like
Koolis tuleb klassi õppima meelitada multimiljonäri võsuke, kelle paps maksab kõik klassi kulud pärast kinni.
No kuidas nendest “spetsialistidest” lahti saada? Praktikas nõuaks see ju ministeeriumi ja selle allasutuste vundamendini mahalammutamist.
Meil on minevikust näide - ülikoolid, selle asemel et aastal 1991 punaste ainete õppejõud saata rahvamajandust taastama, leiutasid neile sinekuurid ja pidasid palgal edasi. Seda olukorras, kus asjalikumate asjade õppejõudude palk motiveeris neid ainult palgapäeval raha järele ilmuma.
Eesti riik paneb maksudest haridusse 6% SKP-st, mis teeb Eesti hariduse üheks kõige kõrgemalt rahastatud riiklikuks hariduseks OECD riikide seas. Ikka on vähe?
1 Like
Miks see siis ei jõua õpilasteni, kes tahavad teatrisse minna? Tundub, et läheb juba enne koolini jõudmist kaotsi?
1 Like
täna mingi Vaino tädi rääkis, et võiks jah tasuta, aga teatrid ja muuseumid, kes riigi raha peal elavad, peavad ju omatulu ka teenima.
See, et lapsevanemad maksavad teatri ja kooliekskursiooni eest on normaalne, samas huvitrennide raha riik just kärpis jälle, selle paar milli leiab juba ametnike koondamise pealt, Töötukassas selgus, et 25% on niisama tööl
1 Like
Nad lihtsalt ei taju absoluutselt mitte midagi. Mh ka mitte seda, et see nende ristisõda kapitalismi vastu mõjutab ainult neid, kellel pole võimalust ega vahendeid erahariduseks.
PS – kui juba niikuinii peab erakooli minema, siis Londonis ja Shveitsis on need päris head…
Võimalikud variandid:
- raha ei jõua sinna kuhu vaja (läheb tee peal “äraadminstreerimise” käigus kaduma)
- raha ei kulutata nii nagu ette nähtud
- raha kulutatakse valede asjade peale, et neid valesti teha (my bet)
Vaata, Draax, maailmas on PALJU probleeme, mille saab Raske Rahapakiga väga surnuks visata… aga selle juures peab silmas pidama kahte asja
- Rahapakk peab olema PIISAVALT paks (natuke “surnuks” ei loe)
- Rahapakk tuleb visata ÕIGE Probleemi suunas ja sellele tuleb PIHTA saada
Loogika!
1 Like
Täiesti 100% läheb vale raha vales mahus vale probleemi suunas.
Õigupoolest: mis üldse ON see probleem mida lahendatakse? Hetkel on “raha liiga vähe”. Vaatame siis hmin prioriteetseid probleeme:
- TIKi ja GAGi saab sisse katsetega
- GAG korjab vanematelt klassiraha teatrisse minekuks
- 30 inimest (sh mina) soovisid õppida korraga magistrantuuris ja doktorantuuris
- mõned kutsehariduses osalejad on ka naised
- inimestele meeldib Hiiumaal õppida
Jäi mõni akuutne võitlus mainimata?
2 Likes
Ma olen aru saanud, et Eestis võrrelduna teiste riikidega kulub suurem pross kuludest betooni ehk me ehitame ja peame üleval palju uusi ja ilusaid koolimaju. Ma iseenesest ei arva et see halb on ja kui sealt üle enam teatri jaoks ei jää eks siis tulebki vanematelt juurde küsida. Nüüd on sellega aint keeruline ma saana aru.
Kõik õige. Eesti hariduspoliitikast võib leida vigu ja parandamisruumi küll, kui otsida. Aga alarahastatus ei ole kindlasti üks nendest.
Nende uute ja ilusate koolimajade probleemiks on kokkuhoid tehnosüsteemide osas - nagu Saue uus riigikümnaasium - suured akand kus talvel poolel klassil külm ja poolel palav. Suvel kõigil palav.
Eesti probleemiks on maakad, kes nõuavad, et nende külas peab kindlasti kool olema, kuigi lapsi on ainult 3. Seda kõike peab üleval pidama ja sinna see raha kaob
2 Likes
Kokkuvõtvalt, probleemiks on “tasuta” haridus ja “tasuta” meditsiin jt. “tasuta” asjad, ilma igasuguse irooniata kusjuures.